3-14-51730/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51730

Haldusasi

OK

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

10.07.2014

maksuteate nr 9-2/028714 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OK, volitatud esindaja Martin Huberg

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. jaanuari 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OK apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OK apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. jaanuari

2015. a otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.02.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-51730

2(7)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 ja § 88 lg 2

ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 46 lg 1 alusel OK-le 10.07.2014 maksuteate nr 9-

2/028714. Maksuteate kohaselt on OK Eestis saadud tuluks pension 3070,17 eurot ja

välisriigis teenitud tuluks, mis ei kuulu Eestis maksustamisele, pension 18 858,96 eurot.

Maksustamisperioodil tulust tehtud mahaarvamised on maksuvaba tulu 241,92 eurot ja

täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 322,56 eurot. Maksuteatega määrati OK-le 2013. a

eest juurdemaksmisele kuuluvaks tulumaksuks 526,19 eurot.

2. OK esitas 11.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 29.10.2014), milles

palus MTA 10.07.2014 maksuteade nr 9-2/028714 tühistada ning jätta kohaldamata TuMS §

282 lg 2 selle vastuolu tõttu põhiseaduse (PS) §-dega 12 ja 32.

TuMS § 282 lg-st 2 tuleneva piirangu tõttu ei saa Soomest pensioni saav isik TuMS §-st 232

tulenevat pensioni maksuvaba osa (192 eurot kuus) maha arvata täies ulatuses, vaid üksnes

proportsionaalselt Soomes ja Eestis saadud tulude osakaalule. Nimetatud muudatus kehtestati

20.10.2010 vastuvõetud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise

seadusega (723 SE). Eelnõu 723 SE seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärk vältida, et

isik teeb samaväärseid mahaarvamisi kahes riigis korraga.

Kahes riigis korraga saab teoreetiliselt teha vaid selliseid mahaarvamisi, mis ei ole seotud

konkreetse tululiigiga (st mille tegemisel ei ole oluline, millisest allikast ja millist liiki tulu on

isik saanud, nt palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest). Seega kui oletada, et

Soome seadus lubaks samasugust mahaarvamist, saaks Soomes ja Eestis töötav inimene ühte

ja sama kulu deklareerida nii Soomes kui Eestis ning saada kahekordselt tulumaksuvabastust.

TuMS 4. ptk-s sätestatud mahaarvamistest ei ole tululiigiga seotud maksuvaba tulu, täiendav

maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral, eluasemelaenu intressid, koolituskulud, kingitused

ja annetused ning kindlustusmaksed ja pensionifondi osamaksete soetamine.

Seevastu mahaarvamisi, mida saab teha ainult konkreetsest tululiigist, ei ole vaja piirata, sest

nende mahaarvamiste eelduseks on kindlat liiki tulu saamine ning teises riigis ei ole võimalik

sarnast mahaarvamist teha, sest teises riigis puudub selline tulu. TuMS 4. ptk-s sätestatud

maharvamistest on tululiigiga seotud täiendav maksuvaba tulu pensioni korral (mahaarvamise

eelduseks on Eestis maksustatava pensioni saamine), täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- ja

kutsehaigushüvitise korral (mahaarvamise eelduseks on vastava hüvitise saamine Eesti

tööandjalt) ning kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (mahaarvamise eelduseks on Eestis

maksustatava palgatulu saamine, millelt peetakse kinni kohustusliku kogumispensioni makset

ja töötuskindlustusmakset). Seaduseelnõu ettevalmistamisel on võetud arvesse ainult üks

mahaarvamine ja tehtud erandina viide töötuskindlustusmaksele. Muud vajalikud erandid on

jäänud tähelepanuta, kuigi seletuskirjas esinev põhjus esineb ka teiste eespool nimetatud

mahaarvamiste puhul.

Seega on välistuludest tulenevalt õigustatud piirata vaid neid mahaarvamisi, mis ei ole seotud

konkreetse tululiigiga ning mida oleks seetõttu võimalik vähemalt teoreetiliselt maha arvata

korraga mitmes riigis. Mahaarvamisi, mis on seotud konkreetse Eestis saadud tulu liigiga, ei

ole võimalik välisriigis maksustatavast tulust maha arvata ning seetõttu ei ole ka vajadust neid

mahaarvamisi Eestis piirata, kui Eesti resident saab välistulu. Seadusandja on pannud nt

3-14-51730

3(7)

pensioni või tööõnnetushüvitise saaja teiste maksumaksjatega võrreldes halvemasse olukorda.

Kaebaja tulumaksukohustus tuleb arvutada ilma TuMS § 282 lg-st 2 tuleneva piiranguta.

TuMS § 282 lg 2 võib olla vastuolus ka Euroopa Liidu õigusega, eelkõige töötaja vaba

liikumise põhimõttega. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu 10.05.2012 otsusele kohtuasjas C-

39/10, mis puudutab kaebaja kaasusele vastupidist olukorda (Eestis pensioni väljateeninud

isik on Soome resident ja tema pensioni maksustatakse Eestis).

3. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

TuMS § 282 lg 2 ei ole PS-ga vastuolus. Praeguses asjas puuduvad võrreldavad grupid või

faktilised asjaolud, mis oleksid seostatavad kaebajaga ning oluliste tunnuste alusel

võrreldavad. Seega ei saa olla võrdsuspõhiõiguse riivet. Kaebaja ei ole samuti välja toonud,

kellega teda ebavõrdselt koheldakse. Kui lähtuda eeldusest, et võrreldamatuid gruppe ei ole,

tuleb asuda seisukohale, et Eestis tulu teenivad isikud ning välisriigis tulu teenivad isikud on

põhimõtteliselt erinevas positsioonis (erinev riikide õigus, maksumäärad, fiskaalpoliitika jne).

Võrrelda ei saa faktilist olukorda, et varem sai TuMS kohaselt pensioni maksuvaba osa täies

ulatuses maha arvata, kuid nüüd on see seotud samaväärsete mahaarvamistega – isikul puudub

subjektiivne õigus nõuda vastupidist või nõuda vastusooritust. TuMS § 282 lg 2 alusel

mahaarvamisi tegev isik, kes on saanud oma tulu nii Eestis kui välismaal, on erinevas

olukorras võrrelduna isikuga, kes on saanud oma sissetuleku ainult Eestist. Seetõttu tulebki

erinevates olukordades olevaid isikuid kohelda erinevalt. Seda põhimõtet on arvestatud ja

sellele viidatud ka 723 SE seletuskirjas.

Maksusoodustused võivad olla ehtsad või ebaehtsad ja nende eristamine võib olla keerukas,

sest tihti paiknevad normid läbisegi. Tavaliselt tuleb ehtsaid maksusoodustusi tõlgendada

kitsendavalt,

ebaehtsaid

soodustusi

aga

laiendavalt.

Ebaehtsad

ehk

tehnilised

maksusoodustused on tavaliselt kehtestatud topeltmaksustamise vältimise eesmärgil (nt

käibemaksu nullmäär, ettevõtlustulust kulude mahaarvamise õigus jne). Ebaehtsate

maksusoodustuste andmine tuleneb õiguse üldpõhimõtetest ja neid võib lugeda pigem

maksuobjektide elementideks. Sellist soodustust ei saa anda sõltuvalt seadusandja

maksupoliitilistest eelistustest. Kui seadusandja ignoreerib ebaehtsaid maksusoodustusi, on

maksuseaduse norm PS-ga vastuolus. Ehtsad ehk maksupoliitilised maksusoodustused

sõltuvad aga seadusandja poliitilisest tahtest ning TuMS § 282 lg-s 2 sätestatud

maksusoodustus kuulub sellesse kategooriasse. Töötuskindlustusmakse mahaarvamise

lubamisel on oluline, et tegemist on Eestis teenitud tuluga seotud mahaarvamisega, mis

kujutab endast saamata jäänud palga kompenseerimist.

Mahaarvamised

saab

liigitada

maksumaksjale

kohustuslikeks

makseteks

(nt

töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse), mille puhul ei ole summalisi

ega protsentuaalseid piiranguid, ja maksupoliitilistel kaalutlustel kehtestatud mahaarvamisteks

(nt eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused), mille puhul võib olla kehtestatud

piiranguid nii üksiku mahaarvamise liigi kui mahaarvamiste kohta tervikuna. TuMS § 282 lg 2

kuulub maksupoliitilistel kaalutlustel kehtestatud mahaarvamiste hulka. Maksuvaba tulu on

minimaalsete vajaduste rahuldamiseks ettenähtud sissetulek. Sellest suurema tasu korral

osalevad kõik maksude tasumise kaudu riigi ülesannete täitmisel. Süsteem on selliselt õiglane,

sest vastasel juhul arvestataks mitmest riigist tulu saavatele inimestele ka mitmel korral

maksuvaba tulu.

TuMS § 282 lg 2 väljatöötamise ajendiks saab pidada riigi maksupoliitilisi seisukohti ja riigi

fiskaalseid eesmärke. TuMS § 282 lg 2 legitiimseks eesmärgiks on nii riigi raha kokkuhoid kui

ka ebavõrdsuse vältimine, et välisriigis tulu saavad isikud ei saaks põhjendamatult rikastuda

Eestis võimaldatud mahaarvamiste kaudu. TuMS § 282 lg-st 2 tulenev piirang on

3-14-51730

4(7)

proportsionaalne tulenevalt sätte legitiimsetest eesmärkidest. Käesoleval juhul on legitiimsed

eesmärgid kaalukamad kui isiku põhiõiguste riive.

Kohtuasjas C-39/10 oli tegemist olukorraga, kus Soomes elav isik sai kahte peaaegu

ühesuurust pensioni nii Eestist kui Soomest. Eestist saadud pensioni maksustati tulumaksuga.

Soomes saadud pensioni aga tulumaksuga ei maksustatud, sest pensionäri ülemaailmne

kogutulu oli liiga väike. Ka ületas kahe pensioni suurus kokku üksnes vähesel määral TuMS

§-s 232 ettenähtud maksuvaba tulu piirmäära. Praegusel juhul on tegemist Soomest pensioni

saava Eesti residendi Eestis saadud pensioni maksustamisega, millele ei rakendata enam

TuMS § 232 tulenevat pensioni maksuvaba osa täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on

küsitav, kas Euroopa Kohtu otsus asjas C-39/10 saaks praeguse vaidluse sisulisel

lahendamisel olla asjassepuutuv. Kõnealuses Euroopa Kohtu otsuses leidis kohus, et

siseriiklikud maksuõigusnormid tuleb võtta vastu, järgides aluslepingutega tagatud vabadusi,

eeskätt töötajate vaba liikumist. Liikumisvabadust käsitlevate eeskirjadega on sisuliselt

vastuolus see, kui töötajat, kes liikumisvabadust on kasutanud, koheldaks tema

päritoluliikmesriigis vähem soodsalt kui siis, kui ta ei oleks nende eeskirjadega kehtestatud

õigusi kasutanud. Kaebaja ei ole toonud välja, kuidas teda Eestis vähem soodsalt koheldakse.

4. Tallinna

Halduskohus

jättis

15.01.2015

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

TuMS § 232 sätestab, et lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi

õigusaktides

sätestatud

kohustuslikku

kogumispensioni

või

tulenevalt

sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse

täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem

kui 2520 eurot maksustamisperioodil. TuMS § 282 lg 2 sätestab, et kui residendist füüsiline

isik sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust välisriigis ning osa

välismaal saadud tulust on Eestis tulumaksust vabastatud, võib ta teha käesolevas (st TuMS

4.) peatükis sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle

osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus. Eelmises lauses nimetatud

piirangut ei kohaldata § 281 lg-s 2 sätestatud mahaarvamisele. Maksustatava tuluna käsitatakse

isiku sellist tulu enne mahaarvamiste tegemist, mis on maksustatav Eestis või riigis, kus tulu

saadi. TuMS § 281 lg 2 kohaselt arvatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi

tulust maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.

Kaebaja on Eesti resident, kes sai 2013. a vähemalt 75% oma maksustatavast tulust välisriigis

ja osa sellest tulust on Eestis tulumaksust vabastatud. TuMS § 282 lg 2 piirab kaebajal TuMS

§-st 232 tulenevat pensioni maksuvaba osa täies ulatuses mahaarvamist ning võimaldab selle

mahaarvamist üksnes proportsionaalselt Soomes ja Eestis saadud tulu osakaalule. Kui TuMS §

282 lg-s 2 sätestatud piirang on PS-ga kooskõlas, on maksuteade õiguspärane ja kaebus tuleb

jätta rahuldamata. Kui nimetatud piirang on aga PS-ga vastuolus, ei ole vaidlustatud

maksuteates tehtud arvutuskäik õiguspärane ja maksuteade tuleb tühistada. Seega on TuMS §

282 lg 2 asja lahendamisel asjassepuutuv norm ning kaebuse lahendamiseks tuleb analüüsida

selle sätte kooskõla PS-ga.

PS § 12 lg-st 1 tulenevalt on kõik seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida

rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS § 32 lg 1

lause 1 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Võrdsuspõhiõigust on

riivatud, kui sarnases olukorras olevaid isikuid on ebavõrdselt (erinevalt) koheldud (nt

Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-101-06, p 24).

3-14-51730

5(7)

Kaebaja on Eesti resident, kes sai 2013. a vähemalt 75% oma maksustatavast tulust

(pensionist) välisriigis (Soomes). Soomest saadud pensioni tõttu ei olnud kaebajal õigust

Eestis maksustatavast tulust täiendavat maksuvaba tulu mahaarvata TuMS §-s 232 sätestatud

ulatuses, vaid ta sai seda teha üksnes proportsionaalselt nn maailmatulu osakaaluga tema

maksustamisperioodi maksustatavas tulus vastavalt TuMS § 282 lg-le 2. Füüsilisest isikust

Eesti resident, kes sai maksustamisperioodil tulu (pensioni) üksnes Eestist, sai samal ajal oma

maksustatavast tulust TuMS § 232 alusel täiendavalt mahaarvata maksuvaba tulu nimetatud

pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2520 eurot maksustamisperioodil. Kuna

kaebajat koheldakse täiendava maksuvaba tulu mahaarvamisel erinevalt võrreldes nende

residentidega, kes saavad pensioni üksnes Eestist, on kaebaja võrdsuspõhiõigust riivatud.

Seega tuleb kontrollida riive põhiseaduspärasust.

Riigikohtu viimase aja praktika kohaselt tuleb võrdsuspõhimõtte rikkumise tuvastamiseks teha

PS § 11 kohane proportsionaalsuse kontroll (3-4-1-12-10, p 35; 3-4-1-23-11, p 61 jj), st

kindlaks teha võrdsuspõhiõiguse kaitseala riivamise eesmärk ning seejärel hinnata

proportsionaalsust (vajalikkust, sobilikkust ja mõõdukust) selle eesmärgi suhtes.

Võrdsuspõhimõtet võib piirata igal PS-ga kooskõlas oleval põhjusel (3-4-1-12-10, p 31).

Tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 723 SE

seletuskirjas (lk 12) märgitust nähtuvalt soovis seadusandja piirata täiendava maksuvaba tulu

mahaarvamist isikutel, kelle välistulu osakaal kogutuludest on vähemalt 75%. Sisuliselt on

sätte eesmärgiks raha kokkuhoid ehk riigieelarve vahendite säästmine. Selline eesmärk ei ole

PS-ga vastuolus.

Kuna TuMS § 282 lg-s 2 sätestatud piirangu tõttu säästetakse riigi raha, on see eesmärgi

saavutamiseks sobiv meede. TuMS § 282 lg-s 2 sätestatud piirang on vajalik, sest riigi raha ei

ole võimalik säästa mõne teise sama efektiivse, kuid kaebajat vähem koormava abinõuga.

TuMS § 282 lg-s 2 sätestatud piirang on ka mõõdukas. Riigi raha kokkuhoid on oluline

eesmärk ja tegemist ei ole kaebaja suhtes eriti intensiivse riivega. Maksuvaba tulu on

minimaalsete vajaduste rahuldamiseks ettenähtud sissetulek. Seadusandja on üksnes Eestist

pensioni saavatele isikutele taganud nn puutumatu elatusmiinimumi. Kaebaja Soomest saadud

pension on Eestis makstavatest pensionidest märgatavalt suurem, seega on põhjendatud panna

kaebajale ka suurem kohustus osaleda avalike kulude rahastamises. Kaebaja ei ole täielikult

ilma jäetud õigusest oma täiendavat maksuvaba tulu maha arvata, sest ta saab teha

mahaarvamisi oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga

tema kogutulus (maailmatulus) vastavalt TuMS §-le 232 ja § 282 lg-le 2. Mitmest riigist

pensioni saava isiku õigus Eestis täiendava maksuvaba tulu mahaarvamisele ei ole tema

põhiseaduslik õigus, vaid riigi poliitilistest eesmärkidest kantud maksusoodustus. Sellise

maksusoodustuste kehtestamisel on riigil avar otsustusruum ning peab olema väga mõjuv

põhjus, et laiendada kohtuotsusega seadusandja poliitilistest eesmärkidest kantud

maksusoodustusi täiendavatele isikute gruppidele. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid kohtu

hinnangul ei esine.

Üldjuhul saab isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1)

ning kohus lahendab kaebaja nõude lähtuvalt selle piiridest (HKMS § 41 lg 1). Seetõttu jäävad

selle asja lahendamisel tähelepanuta kaebaja väited muude isikute gruppide võimaliku

ebavõrdse kohtlemise ning tulumaksuseaduse üldiste probleemide ja ebaloogilise ülesehituse

kohta.

Tulumaksuseaduse või selle muudatuste vastuvõtmisel peab seadusandja arvestama Euroopa

Liidu toimimise lepingu (ELTL) art-s 45 sätestatud töötajate vaba liikumise põhimõttega.

Euroopa Kohus märkis kohtuasjas C-39/10 (p 48) oma varasemale praktikale viidates, et

3-14-51730

6(7)

liikumisvabadust käsitlevate eeskirjadega on sisuliselt vastuolus see, kui töötajat, kes on

liikumisvabadust kasutanud, koheldaks tema päritoluliikmesriigis vähem soodsalt kui siis, kui

ta ei oleks neid õigusi kasutanud. Kohus meenutas siiski, et diskrimineerimine võib seisneda

üksnes erinevate eeskirjade kohaldamises sarnastele olukordadele või sama eeskirja

kohaldamises erinevatele olukordadele. Erinev kohtlemine on õigustatud, kui see põhineb

objektiivsetel ja siseriikliku õigusega taotletava legitiimse eesmärgi suhtes proportsionaalsetel

kaalutlustel (p 57).

Kohtuasjas C-39/10 analüüsis Euroopa Kohus residentide ja mitteresidentide ebavõrdset

kohtlemist, kusjuures mõlema riigi pensionid olid peaaegu ühesuurused ning pensioni

kogusumma oli väike. Käesolevas asjas on asjaolud erinevad. Võrreldavaks grupiks on Eesti

residendid, kellest ühed on saanud maksustamisperioodil tulu ainult Eestis ja teised nii Eestis

kui muus riigis. Käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades on nende gruppide ebavõrdsel

kohtlemisel legitiimne eesmärk ja nende ebavõrdne kohtlemine põhineb proportsionaalsetel

kaalutlustel.

TuMS § 282 lg 2 ei ole kaebuses väidetud põhjustel PS-ga vastuolus ja kohus ei tuvastanud ka

nimetatud sätte vastuolu Euroopa Liidu õigusega. Muid vastuväiteid ei ole kaebaja

vaidlustatud maksuteatele esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. OK palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 15.01.2015 otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Menetluskulud palub apellant välja mõista

vastustajalt.

Piirangu eesmärk ja õigustus, mille kohus välja toob (raha kokkuhoid ehk riigieelarve

vahendite säästmine) on kujunenud stambiks, mis õigustab mida iganes. Kohus on piirdunud

formaalse analüüsiga ning jätnud kaebaja seisukohad tähelepanuta. Kui seaduse säte on

paigutatud valesse konteksti, valesse kohta ning see toob kaasa kohtusse pöördujale

negatiivsed tagajärjed, siis peab kohus analüüsima, kas selline piirang täidab ikka oma

eesmärki. Apellant palub üle vaadata ka Euroopa õigusega seonduv kaebuse argument.

Kuivõrd suur osa kaebaja põhjendustest on jäetud analüüsimata, palub apellant arvestada ka

kõiki kaebuses ja täiendavates seisukohtades esitatud seisukohti.

6. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub

selle jätta rahuldamata. Vastustaja jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde, märkides

vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist.

Kohus on õigesti leidnud, et vaidlusaluse sätte vale asukoht TuMS-s ei puuduta kaebaja

õigusi. Samuti on kohus asunud õigele seisukohale, et TuMS § 282 lg 2 ei ole PS-ga vastuolus.

Kohus on piisava põhjalikkusega teinud kindlaks võrdsuspõhiõiguse kaitseala riivamise

eesmärgi ning hinnanud proportsionaalsust selle eesmärgi suhtes. Vastustaja hinnangul riivab

võrdsuspõhiõigust eeskätt see, kui sarnases olukorras olevaid isikuid koheldakse ebavõrdselt.

TuMS § 282 lg-ga 2 ei ole rikutud võrdsuspõhimõtet PS § 12 mõistes, kuna kõnealuse sätte

alusel mahaarvamisi tegev isik, kes on saanud oma tulu nii Eestis kui välismaal, ongi erinevas

olukorras võrreldes isikuga, kes on saanud sissetuleku ainult Eestist. Seetõttu tulebki

erinevates olukordades olevaid isikuid erinevalt kohelda.

3-14-51730

7(7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 alusel. Ringkonnakohus märgib

apellandi väidetele vastuseks järgmist.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus apellandi võrdsuspõhiõiguse riivele hinnangut

andes leidnud õigesti võrreldavad grupid – füüsilisest isikust Eesti resident, kes sai pensioni

välisriigist ja Eestist, võrrelduna füüsilisest isikust Eesti residendiga, kes sai pensioni üksnes

Eestist, ning leidnud, et apellanti on täiendava maksuvaba tulu mahaarvamisel koheldud

erinevalt. Nii on olnud põhjendatud halduskohtu seisukoht, et apellandi võrdsuspõhiõigust on

riivatud. Halduskohus on läbi viinud TuMS § 282 lg 2 osas kohase põhiseaduspärasuse ja

normi proportsionaalsuse hindamise kontrolli ning leidnud põhjendatult, et norm on PS-ga

kooskõlas. Seejuures ei ole halduskohus võrdsuspõhiõiguse kaitseala riivamise eesmärgi

hindamisel viidanud üksnes riigieelarve vahendite säästmisele, vaid ka seadusandja

maksupoliitilisele otsustusele panna välisriigist pensioni saavale isikule suurem kohustus

osaleda avalike kulude rahastamises. Teisisõnu on seadusandja eesmärk olnud panna

välisriigist suuremat pensioni saavatele isikutele suurem solidaarsuspõhimõttest tulenev

maksukoormus. Halduskohus on õigesti osundanud, et mitmest riigist pensioni saava isiku

õigus Eestis täiendava maksuvaba tulu mahaarvamisele ei ole tema põhiseaduslik õigus, vaid

riigi poliitilistest eesmärkidest kantud maksusoodustus, mida kohtul ei ole võimalik laiendada.

9. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu käsitlusega seonduvalt Euroopa Liidu õigusega

ja Euroopa Kohtu 10.05.2012 otsusega nr C-39/10. Nimetatud kohtuasja asjaolud ei ole

võrreldavad praeguse haldusasjaga ning Euroopa Kohus möönis selle lahendi p-s 57, et erinev

kohtlemine on õigustatud, kui see põhineb objektiivsetel ja siseriikliku õigusega taotletava

legitiimse eesmärgi suhtes proportsionaalsetel kaalutlustel. Nagu halduskohus õigesti märkis,

on need eeldused TuMS § 282 lg 2 puhul täidetud.

10. Halduskohus on põhjendatult jätnud hindamata apellandi arutlused teiste isikute gruppide

võimaliku ebavõrdse kohtlemise ning tulumaksuseaduse üldiste probleemide ja ebaloogilise

ülesehituse kohta, kuna need väited ei olnud asjakohased. Normi põhiseadusega kooskõlas või

vastuolus olemine ei sõltu normi asukohast seaduses. Samuti hindab halduskohus üksnes neid

kaebaja seisukohti, mis seonduvad tema subjektiivsete õiguste võimaliku rikkumisega, mitte

ei arutle abstraktselt ühe või teise seaduse kvaliteedi üle. Halduskohtu analüüs ei ole

kohtuotsuses olnud formaalne, vaid sisuline ning asjakohase hinnangu on saanud kõik kaebaja

asjassepuutuvad väited.

11. Eelnevast tulenevalt ei ole halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks alust.

Apellatsioonkaebus jääb HKMS § 200 p 1 alusel tervikuna rahuldamata.

12. Apellant on apellatsiooniastmes tasunud menetluskuluna riigilõivu 15.79 eurot (tl 85).

Menetluskulu kandmine on toimikusse esitatud maksekorraldusega tõendatud. HKMS § 108

lg 1 alusel jäävad aga apellandi menetluskulud tema enda kanda. Et vastustaja ei ole kohtule

esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt, jäävad ka MTA menetluskulud

vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe