1-10-12859/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-12859 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. detsembri 2015 määrus H.K (ik XXX) rahalise karistuse asendamises arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu H.K, määruskaebus RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 22. veebruari 2011 otsusega mõisteti H.K-le KarS § 169 järgi rahaline karistus 100 päevamäära ehk 320 eurot. KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel oli H.K õigus tasuda rahalist karistust ositi kahe kuu jooksul pärast süüdimõistva otsuse jõustumist 2. märtsil 2011.

2. 30. juulil 2015 esitas Riigi Tugiteenuste Keskus Tartu Maakohtule avalduse H.K-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Tartu Maakohtu 22. veebruari 2011 otsusega mõistetud rahaline karistus on süüdimõistetul endiselt tasumata ning tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Täituri andmetel on H.K varatu ning ei ole tõenäoline, et ta nõuded tasuks.

3. Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015 määrusega asendati H.K-le Tartu Maakohtu

22. veebruari 2011 otsusega mõistetud rahaline karistus 320 eurot KarS § 70 lg 1 järgi 1 kuu

3 päeva vangistusega. Maakohus kohaldas asenduskaristust, sest H.K ei tasunud 4 aasta jooksul rahalist karistust ning näitas seega ülesse ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistusse. Süüdimõistetul puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele sissenõuet pöörata. H.K kannab hetkel vanglakaristust ning seetõttu ei ole võimalik talle määrata üldkasuliku töö tunde. Arvestades süüdlase isikut ei pidanud maakohus ka usutavaks, et H.K tööd reaalselt tegema hakkaks.

Esitatud määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H.K, kes palub tühistada rahalise karistuse asendamine vangistusega ja asendada see üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö määramisega hoiaks riik oluliselt raha kokku. Põhjendamatu on maakohtu väide, et süüdlane ei hakkaks määratud tööd tegema. Tuleks arvestada, et H.K on varasemalt ilma probleemideta teinud üle tuhande tunni üldkasulikku tööd.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhistustega H.K rahalise karistuse KarS § 70 lg 1 järgi vangistusega asendamise osas. Süüdimõistetu pole pika aja jooksul rahalist karistust tasunud ning seega on karistuse asendamine vältimatu. Kuna H.K kannab vanglakaristust, ei oleks üldkasuliku töö tegemine nii pea võimalik. Samuti on õige maakohtu järeldus, et süüdlase isik annab põhjust arvata, et üldkasulik töö võib jääda sooritamata. H.K suhtub õiguskorda eitavalt ning on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on varasemalt olnud tagaotsitav ja rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Seda kõike arvesse võttes ei omaks üldkasulik töö ilmselt süüdlasele ka erilist mõju.

6. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas