3-15-2569/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2569

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

A-Tech Trade OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Vahur Kivistik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A-Tech Trade OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta A-Tech Trade OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

13. oktoobri 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-2569 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

12.10.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest A-Tech Trade OÜ

ettemaksukontole (viitenumber 27597334) summas 247 390,47 eurot. Taotluse põhjendused

olid järgmised:

1) MTA asus 30.06.2015 teatega nr 12.2-3/033833-1 kontrollima A-Tech Trade OÜ mai 2015

käibemaksu tagastusnõude õigsust. 28.07.2015 alustas MTA üksikjuhtumi kontrolli A-Tech

Trade OÜ aprilli kuni juuni 2015 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse osas,

sh mai ja juuni 2015 tagastusnõuete õigsuse osas. 09.09.2015 teatas MTA, et lisaks aprilli kuni

juuni käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsusele ja tagastusnõuete õigsusele

kontrollitakse ka juuli 2015 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust ja selle alusel

tekkinud tagastusnõude õigsust.

3-15-2569

2(8)

2) MTA tuvastas kontrolli käigus, et A-Tech Trade OÜ on kajastanud perioodi aprill kuni

juuli 2015 sisendkäibemaksu hulgas iPhone mobiiltelefonide soetamisel arvestatud käibemaksu

kokku 293 054,82 eurot. Telefonid on sel perioodil soetatud Hansa Hulgi OÜ-lt, Klaar OÜ-lt,

STV e-Pood OÜ-lt, Eesti Telekom AS-lt ja Mõttelend OÜ-lt. A-Tech Trade OÜ-lt saadud teabe

kohaselt müüdi need edasi välisriigi äriühingutele Galigis UAB, Novacas UAB, Berana UAB,

Onika Trade SIA, Paxcom Operations LTD, EU-Trader SIA ja Kingway Holding Sp z.o.o.

MTA-l on alust arvata, et A-Tech Trade OÜ on esitanud aprilli kuni juuli 2015

käibedeklaratsioonides valeandmeid, mis seisnevad telefonide müügitehingute käibemaksu

(kokku 293 054,82 eurot) kajastamises A-Tech Trade OÜ sisendkäibemaksu hulgas. MTA-l on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegelikkuses ei ole tehingud toimunud dokumentidel näidatud

ja MTA-le deklareeritud ning kirjeldatud viisil ega ka dokumentidel märgitud osapoolte vahel.

A-Tech Trade OÜ on esitanud valeandmeid eesmärgiga tekitada alusetud käibemaksu

enammaksed, mida riigilt tagasi küsida.

3) MTA kahtlusi kinnitab asjaolu, et A-Tech Trade OÜ juhatuse liikme MK ütlused on

vastuolus kontrollimenetluses kogutud dokumentaalsete tõenditega. Dokumentaalsed tõendid

ei kinnita MK väiteid, et ta sai Eesti Telekom AS-lt soetatud telefonid kätte arve tegemise

päeval, müüs telefonid edasi väidetud kuupäeval ning A-Tech Trade OÜ ei hoiusta telefone.

Vastuolud A-Tech Trade OÜ juhatuse liikme poolt maksuhaldurile esitatud ning

kindlustusdokumentide andmetes telefonide arvu ja kaalu osas seavad kahtluse alla kaupade

tegeliku olemasolu ja liikumise dokumentidel kirjeldatud viisil. Puuduvad dokumendid osade

kaupade üleandmise ja vastuvõtmise kohta, kaupu väidetavalt Eestist välismaale vedanud

sõiduk ei ole Eestis registreeritud ning selliste andmetega sõiduk ei ole ületanud Eesti riigi piiri.

Ka asjaolu, et A-Tech Trade OÜ on alates aprillist 2015 muutnud arvete numeratsiooni, viitab

sellele,

et

kontrollitavate

tehingute

näol

ei

ole

tegemist

äriühingu

tavapärase

majandustegevusega. Klaar OÜ, kellelt A-Tech Trade OÜ telefonid soetas, on soetanud

telefonid väidetavalt Bitrade OÜ-lt, kellele Klaar OÜ tasus telefonide maksumuse enne

kaupade nägemist ja saamist. Seejuures on Bitrade OÜ tegevusalaks hoopis toidukaupade,

jookide ja tubakatoodete vahendamine. Asjaolu, et Klaar OÜ on soetanud kaubad tundmatutelt

äriühingutelt, mitte ametlikult maaletoojalt, viitab petuskeemile käibemaksu enammakse

tekitamiseks. Samasugune tendents kauba eest tasumisel iseloomustab ka teisi hankijaid.

Samuti ei ole A-Tech Trade OÜ telefonidega enne nende eest tasumist tutvunud ning tasutud

on kõigi tehingute puhul ettemaksuna kogu kauba eest enne kauba saamist. Selline käitumine

ja usaldus isikute vahel viitab organiseeritud tegevusele eesmärgiga esitada riigile alusetuid

tagastusnõudeid. Vastuolud on ka seotud isikute selgituses selles osas, miks ettemaksuarvete

alusel makstud summad A-Tech Trade OÜ-le tagastati. Tehingute mahtu ja maksumust

arvestades ei tundu usutavad A-Tech Trade OÜ juhatuse liikme väited, et ta ei ole oma

tehingupartneri Klaar OÜ esindaja MK-ga kohtunud ning on suhelnud temaga vaid telefoni teel.

Vastuolu on ka seotud isikute antud ütlustes telefonide IMEI-koodide ja seerianumbrite info

kohta, samuti soetamist ja edasimüüki näitavates dokumentaalsetes tõendites telefonide koguse

ja kirjelduse osas. Osad telefonid on need A-Tech Trade OÜ-le müünud isikute väitel

väidetavalt soetatud äriühingutelt, kes on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud seoses

sellega, et nad ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Seejuures osad väidetavad

tehingupartnerid

ei

ole

esitanud

nõutud

käibedeklaratsioone

ning

tulu-

ja

sotsiaalmaksudeklaratsioone. Väidetavad tehingute osalised Kaliostro Holding OÜ ja Bitrade

OÜ ei ole MTA nõutud teavet ja dokumente MTA-le esitanud. Lisaks on A-Tech Trade OÜ

maksukäitumine peale MTA sekkumist muutunud (deklareeritud sisendkäibemaksu suurus on

oluliselt väiksem) ning käibedeklaratsioonide andmetel ei ole äriühing enam iPhone soetanud.

4) MTA on sunnitud kontrollimenetlust jätkama, püüdes koguda asjas tähendust omavaid

tõendeid kuni kõigi asjaolude selgumiseni, tagades seejuures ärakuulamisõiguse. MTA on

3-15-2569

3(8)

kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada

tagastusnõuete kontrollimisega seoses nende täitmise tähtaega kuni 60 päeva võrra, kuid selle

perioodi jooksul pole õnnestunud kõiki vajalikke tõendeid saada. Seetõttu on MTA sunnitud A-

Tech Trade OÜ poolt mai-juuli 2015 käibedeklaratsioonides kajastatud enammakse summas

247 390,47 eurot äriühingu kontole enne võimaliku maksuotsuse väljastamist vabastama.

5) Maksuhaldur on tuvastanud, et A-Tech Trade OÜ-l puudub kinnisvara ja sõidukid. A-Tech

Trade OÜ ei oma väärtpaberikontosid. Äriühing finantseerib oma tegevust laenudest ning

lühiajalise laenu kohustus seisuga 31.08.2015 on 406 200 eurot. Esitatud pearaamatu ja

arvelduskonto väljavõtte kohaselt on äriühingu arvelduskonto jääk seisuga 31.08.2015 kokku

216 005,59 eurot ning kassa jääk 2886,60 eurot. Seega on äriühingul kohustusi rohkem kui

varasid. Arvelduskontol ja kassas olev raha on väga likviidne ning ei pruugi kontrollimenetluse

lõpuks alles olla. Kui maksuotsusega kuulub juurde määramisele maksusumma ja A-Tech

Trade OÜ tagastusnõudeid ei rahuldata, tekib A-Tech Trade OÜ-l maksuvõlg, mille täitmine

ei ole tagatud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast võimaliku maksuotsusega

määratavat rahalist nõuet suuruses 293 054,82 eurot võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks.

6) Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu

sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise.

Tagatis peab olema esitatud suuruses 351 655,78 eurot (maksukohustus 293 054,82 eurot +

20% sundtäitmise kulud).

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.10.2015 määrusega MTA taotluse ja andis loa seada

Eesti Vabariigi kasuks arest A-Tech Trade OÜ ettemaksukontole summas 247 390,47 eurot.

Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele. MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus,

et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, on täidetud, sest maksuhaldur

kontrollib 30.06.2015 teate nr 12.2-3/033833-1, 28.07.2015 korralduse nr 12.2-3/033833-2 ja

09.09.2015 korralduse nr 12.2-3/033833-5 alusel A-Tech Trade OÜ mai ja juuni 2015

tagastusnõuete põhjendatust ning aprill-juuli 2015 käibedeklaratsioonidel deklareeritud

andmete õigsust.

Maksuhaldur on vajalikul määral põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on

tõenäoliselt maksuotsuse tegemine. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

tegelikkuses ei ole kontrollitavad telefonide müügitehingud toimunud dokumentidel näidatud

ja MTA-le deklareeritud ning kirjeldatud viisil ega ka dokumentidel märgitud osapoolte vahel.

A-Tech Trade OÜ on esitanud valeandmeid eesmärgiga tekitada alusetud käibemaksu

enammaksed, mida riigilt tagasi küsida. Taotluse kohaselt on sisendkäibemaksu alusetult

deklareeritud kokku 293 054,82 eurot ning nimetatud summas tekib A-Tech Trade OÜ-l

kontrolli tulemusel ka maksukohustus. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et

maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine.

MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eeldus – põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise

võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest – on samuti täidetud. A-Tech Trade OÜ-l

puudub registervara, MTA esitatud andmetel on A-Tech Trade OÜ-l seisuga 31.08.2015

lühiajalise laenu kohustus summas 406 200 eurot, arvelduskonto jääk 216 005,59 eurot ja kassa

jääk 2886,60 eurot. Kindlust ei saa olla selles, et raha on äriühingu kontol ja kassas alles ka

peale maksukohustuse määramist. Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide

alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse

3-15-2569

4(8)

toimepanemises,

ei

saa

põhjendamatuks

pidada

ka

maksuhalduri

kahtlust,

et

maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema

sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks.

Maksuhaldur on selgitanud, et ta ei suutnud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul koguda

kõiki maksustamisel tähendust omavaid tõendeid, mistõttu tuleb käibemaksu enammakse

äriühingu ettemaksukontole vabastada ilmselt enne maksu määramist maksuotsusega. Taolise

olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase

maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist

maksuotsusega. Kuna muud tõhusad meetmed võimaliku määratava maksukohustuse täitmise

tagamiseks puuduvad, on põhjendatud äriühingu ettemaksukonto arestimine vaidlusalusel

perioodil deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude suuruses summas. Avalik

huvi maksusummade laekumise tagamiseks kaalub üles äriühingu huvi ettemaksukontole

laekuvate käibevahendite kasutamiseks.

Kohus nõustus maksuhalduri seisukohaga täitekulude hinnangulise suuruse osas. Arvestades

taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude

või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti

täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.

3. A-Tech Trade OÜ esitas halduskohtu määruse peale 28.10.2015 määruskaebuse. Tallinna

Halduskohus ei pidanud 06.11.2015 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. A-Tech Trade OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ning teha asjas

uus määrus, millega jätta MTA loataotlus A-Tech Trade OÜ ettemaksukonto arestimiseks

rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuse läbi vaadata kohtuistungil.

Määruskaebuse põhjendused on järgmised:

1) Ettemaksukonto aresti on rakendatud vastuolus MKS § 1361 eesmärgi ja mõttega.

Halduskohtu määrus on sisuliselt põhjendamata, kohus on aresti lubatavust põhjendanud üksnes

maksuhalduri väidetega, analüüsimata ise MTA esitatud dokumentatsiooni. Kohus ei ole

nõudnud täiendavate tõendite esitamist.

2) Maksuhalduri poolt väidetud vastuolusid AS-ga Eesti Telekom tehtud tehingute kohta

antud selgituste ja esitatud dokumentide vahel ei ole. Maksuhaldur on esitanud tõendeid

valikuliselt, püüdes jätta tehingute jadast vale muljet. Määruskaebuse esitaja ei ladustanud

kaupa, kuna ladu määruskaebuse esitajal ei ole, kuid hoidis seda IMEI koodide käsitsi

üleskirjutamiseks ja kauba saatmise ja selle eest tasumise tingimuste täpsustamiseks mõned

päevad oma kontoris. Kauba kontoris hoidmist ei pidanud määruskaebuse esitaja juhatuse liige

oma ütlustes ladustamiseks. Olukorras, kus kaup on pakendatud tootjapoolsesse pakendisse,

puudus vajadus pakendite avamiseks. Igal tootel on IMEI kood, mille alusel on nii Apple’i poolt

võimaldatud ametliku veebikanali kui ka Apple’i andmebaasi kaudu võimalik kindlaks teha,

kas ja millal telefon on aktiveeritud. Määruskaebuse esitaja on ise pisteliselt IMEI koode

kontrollinud ning seeläbi leidnud, et telefonid on osaliselt kasutusele võetud, mis näitab, et

telefonid on lõpptarbija leidnud ning tegemist ei ole karussellpettusega.

3) Erinevus kauba kindlustusdokumentidel märgitud ja saadetise tegeliku kaalu vahel tulenes

asjaolust, et määruskaebuse esitaja ise kaupa ei kaalunud ning täpne kaal fikseeriti alles vedaja

3-15-2569

5(8)

juures Schenker AS-s. Kaalude erinevus ei saa seega olla maksustamise seisukohalt oluline.

Asjaolu, et üks veok ei ole sihtkohariiki liikunud, ei saa kahtluse alla seada teiste tehingute

toimumist ega anda alust järelduseks, et määruskaebuse esitaja ei ole klientidele kaupa üldse

müünud, seda enam, et kõnealune vedu moodustas tehingutest vaid väikese osa. Lisaks oli selle

kauba osas transpordi korraldajaks Novacas UAB ning määruskaebuse esitajal on kauba Eestist

väljaviimise kohta üksnes Novacas UAB kinnitus. Arve numbrite muutmine tulenes vajadusest

siduda need arve väljastamise kuupäevaga.

4) Tarnijad, kelle poole määruskaebuse esitaja kaupade saamiseks pöördus, on Eesti tuntumad

ja ka avalikult telefonide müüki reklaamivad müüjad. Määruskaebuse esitaja on tehingute kohta

kõik dokumendid ja teabe tähtaegselt esitanud. OÜ Mõttelend poole pöördumine toimus OÜ

Klaar soovitusel. Määruskaebuse esitajal puudus informatsioon, kellelt tarnijad kauba soetasid.

Kuna kaup anti üle tarnijate poolt antud juhiste alusel kas ladudest või tarnija müügikohas,

puudus määruskaebuse esitajal kahtlus, et kauba müüja ei ole see, kes selle üle andis.

Määruskaebuse esitaja ei olnud enne maksumenetluse algust teadlik OÜ-de Appler, Bitrade,

Kaliostro Holding ega Hydrowheels olemasolust. Nende äriühingute tegevus ei ole seotud

määruskaebuse esitaja maksude arvestusega.

5) Maksuhaldur on maksumenetlusega venitanud ja jätnud maksustamise seisukohalt oluliste

isikute käest informatsiooni küsimata. Maksuhalduril oli juba käibemaksu enammakse

deklareerimise ajast teada, kellelt on määruskaebuse esitaja kauba soetanud. Arvestades

informatsiooni saamise aega, on maksuhaldur määruskaebuse esitaja äripartneritele korralduste

tegemisega ning tähtaegade andmisega venitanud, mis on viinud olukorrani, kus heausksel

ostjal on suures ulatuses käibevara kinni hoitud. Määruskaebuse esitaja maksukäitumise

muutumine on seega tingitud maksumenetlusega venitamisest maksuhalduri poolt, mis on kaasa

toonud ligi 250 000 euro väärtuses käibevara eemaldamise käibest ning seeläbi määruskaebuse

esitaja tegevuse seiskumise. Aresti kohaldamine on ebaproportsionaalne.

6) Aresti ulatus on vastuolus MTA taotluse sisuga. Kõik määruskaebuse esitaja

tehingupartnerid kinnitavad tehingute toimumist ning kaupade edasimüügi kohta välisriiki on

esitatud transpordifirma arved. Kaup müüdi üldreeglina ostjale Schenker AS vahendusel ning

kauba üleandmise kohta on vormistatud nii transportimise kui ka üleandmise dokumendid.

Kauba edasimüük on seega tõendatud ning puudub alus kahtluseks, et tehinguid ei ole

toimunud.

5. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta.

Määruskaebuse esitaja etteheited põhinevad asjaoludel (arved ja kirjavahetus), mida ta

varasemalt ise pole maksuhaldurile esitanud, ehkki maksuhaldur oli kohustanud määruskaebuse

esitajat esitama dokumente, mida ta peab menetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks oluliseks. Kui määruskaebuse esitaja pidas vajalikuks ka oma teise juhatuse

liikme JK küsitlemist, oleks JK pidanud koos MK-ga maksuhalduri juurde seletusi andma

tulema, sest vastav korraldus oli tehtud A-Tech Trade OÜ-le, mitte MK-le isiklikult.

Määruskaebuse esitaja ei esitanud enda poolt väidetavalt koostatud IMEI koodide nimekirju

maksuhaldurile ning ei rääkinud nende koostamisest ja kauba hoidmisest paari päeva vältel oma

kontoris ka suulisel küsitlusel. Küsimustele kauba hoidmise kohta vastas MK, et viis selle

Schenkerisse, ehkki oleks võinud maksuhaldurile selgitada, et viis selle esmalt oma kontorisse

ning seejärel Schenkerisse. Määruskaebuse esitaja on ise asunud määruskaebuses oma ütlusi

muutma, seega on ka etteheited seonduvalt kontrollimenetluse ajalise faktoriga alusetud.

Asjaolu, et telefonid on IMEI koodide päringute põhjal osaliselt kasutusele võetud, ei välista

võimalikku karussellpettust. Osa telefone ei ole siiski kasutusele võetud ning IMEI koodid

võivad olla kusagilt saadud. Ka kehtivate IMEI koodide olemasolu ei tõenda, et tehingud on

dokumentidel näidatud viisil toimunud. Määruskaebuse lisana esitatud CMR dokumentide

3-15-2569

6(8)

põhjal ei ole võimalik tuvastada, mida tegelikult transporditi – dokumendid on võõrkeelsed,

neil märgitud kaubaühikud ei ühti. Lisaks on dokumente võimalik vormistada ka mittetoimunud

tehingute kohta. Seega ei tõenda need dokumendid tehingute toimumist ega muuda

maksuhalduri loataotluse lõppjäreldust. Samuti pole sisuliselt põhjendatud, miks, hoolimata

maksuhalduri korduvatest korraldustest dokumentide esitamiseks, ei ole määruskaebuse esitaja

saanud määruskaebuse lisasid 7-24 esitada juba varasemas maksumenetluses. See näitab

kaudselt, et määruskaebuse esitaja juhatuse liikmed ei juhi määruskaebuse esitaja

majandustegevust. Väited arvete numeratsiooni muutmise vajadusest ei ole tõsiseltvõetavad.

Maksumaksja peab suutma tõendada kaupade riigist välja viimist, kuid üksnes Novacas UAB

kinnitus seda ei tõenda. Põhjendatud kahtlust maksupettuses osalemise kohta kinnitavadki

enamasti kaudsed tõendid kogumis. Määruskaebuse esitaja kaasaaitamiskohustuse rikkumist

näitab määruskaebuse lisade nimekiri (CMR-id), mida määruskaebuse esitaja saanuks esitada

juba maksumenetluses. Maksuhaldur ei ole maksumenetlusega venitanud, kuivõrd

uurimiskohustuse täitmise tagamiseks on mh tehtud rahvusvahelisi päringuid Läti, Leedu,

Küprose ja Poola maksuhalduritele, millele vastamise tähtaeg on 3 kuud. MKS § 1361 alusel

taotluse esitamisel ja lahendamisel ei saa maksuhaldurilt ega halduskohtult nõuda tõendite

kogumiseks maksukohustuslase poole pöördumist, sest see võiks nurjata selle sätte eesmärgi

saavutamise. Käibedeklaratsioonide kohaselt olid kaebaja aprilli-juuli 2015 enammaksed

oluliselt suuremad kui varasematel perioodidel. Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne

rahalise nõude või kohustuse määramist on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud, sest

vastasel juhul võib haldusakti täitmine osutuda võimatuks.

6. A-Tech Trade OÜ 11.11.2015 täiendavate selgituste kohaselt on maksuhaldur alles

loataotluse menetluses selgitanud asjaolusid, mis tema hinnangul on segadust tekitanud.

Maksuhaldur on jätnud kontrollimata ja välja nõudmata dokumendid, mille olemasolu kohta tal

infot oli. Kontrolli eesmärgiks ei saa olla ainult maksu määramine, välja tuleb selgitada nii

maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Määruskaebuse esitaja juhatuse

liikmed ei ole maksukontrolliga kokku puutunud ning neil puudus teave, millist täiendavat

informatsiooni maksuhaldurile peaks esitama. Maksuhaldur ei ole küsinud täiendavat teavet

ning on valesti tõlgendanud määruskaebuse esitaja ütlusi, rikkudes uurimispõhimõtet.

Määruskaebuse esitaja on alati viivitamatult täitnud kaasaaitamiskohustust. Enamus

määruskaebuse lisana toodud dokumentidest on maksuhaldurile ka kontrolli käigus esitatud

ning nende alusel on maksuhaldur teinud rahvusvahelise kaubaveo päringuid. Määruskaebuse

esitaja on revidendile 04.11.2015 saatnud kõikide kontrolliperioodi jooksul ostetud telefonide

IMEI koodid, arved, transpordidokumendid, kauba raportid ja ostjate kinnitused kauba

vastuvõtmise kohta, samuti fotod kaubast. Esitatud CMR dokumendid on üheselt mõistetavad

ning nende alusel on võimalik järeldada veetud kaubakogused ning nende transportimise aeg.

Määruskaebuse esitaja ei teadnud enne maksuhalduri poolt kohtule loataotluse esitamist,

milliseid dokumente on vaja esitada. Varem on käibemaksutagastused toimunud ka CMR-e

esitamata. Maksuhalduri poolt välisriikidele tehtud päringud on tehtud viivitusega. MTA poolt

taotletud aresti summa ei ole vastavuses võimaliku maksukohustuse tekkega, sest UAB-ga

Novacas tehtud tehingute osatähtsus on kõigi tehingute mahuga võrreldes marginaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 210 lg 4 alusel lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses.

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning A-Tech

Trade OÜ määruskaebus ei anna alust selle muutmiseks. Nõustudes halduskohtu määruse

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2

tuginedes korrata.

3-15-2569

7(8)

9. MKS § 1361 lg 1 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei hinda kohus seda, kas

maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kontrollib üksnes

järgmiste eelduste täidetust (Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10):

a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on

rahalise nõude või kohustuse määramine; c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud

põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks;

d) sundtäitmise võimatus või oluline raskendatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest;

e) halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on loetletud eeldused käesoleval juhul täidetud. Taotluses

toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt

võimatu. MKS § 1361 rakendamiseks peab esinema käimasolev kontrollimenetlus ning kohus

ei saa praeguses asjas anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolli

menetluse läbiviimise (sh kontrollimenetluse kestuse) õiguspärasusele, sest see väljuks

loataotluse piiridest.

11. MKS § 1361 eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast

maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik

hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama

või vähendab muul viisil enda võimet maksuvõlga tasuda. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa

andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest

kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid

toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise

õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea

maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust

omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka

kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on

maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline. MKS §-st

1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama

vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki

(tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades

maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2013 määrus

nr 3-13-1720, p 8).

12. Maksuhalduri poolt A-Tech Trade OÜ suhtes läbiviidava kontrolli tõenäoliseks tulemuseks

saab pidada rahalise nõude määramist (MKS § 1361 lg 1). Käesoleval juhul ei esine asjaolusid,

mis välistaksid maksuhalduri taotluses toodud asjaolude pinnalt maksuotsuse koostamise (sh ei

ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud). Halduskohtule esitatud taotluses on

märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitusega, millele vastav hinnang tugineb

(MKS § 1361 lg 2 p 2).

13. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Kuna

põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.

Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses

põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase

3-15-2569

8(8)

tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda

pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks.

Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid

toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat

sissenõudmist. MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine on nähtud

ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.

14. MTA 12.10.2015 taotluses on kahtlust, et pärast maksusumma määramist võib selle

sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks,

põhjendatud sellega, et A-Tech Trade OÜ on käibedeklaratsioonides esitanud teadlikult

valeandmeid käibemaksu enammakse deklareerimise eesmärgil ning tegelikkuses ei ole

tehingud dokumentides näidatud ja MTA-le deklareeritud viisil ega ka dokumentidel märgitud

osapoolte vahel toimunud. Lisaks on maksuhalduri kogutud andmetel äriühingul kohustusi

rohkem kui varasid. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et

arvelduskontol ja kassas olev raha on väga likviidne ja selle olemasolu ei ole maksumenetluse

lõppemise ajaks tagatud ning sõltub eelkõige kaebaja tahtest. Kohtu hinnangul on põhjendatud

kahtlus, et maksumenetluse tulemusena tehtava maksuotsuse või nõude sundtäitmine võib

osutuda ilma ettemaksukonto arestimiseta oluliselt raskemaks või võimatuks. MKS § 1361

kohaldamise üheks põhjuseks võib olla maksukohustuslase tegevuses maksupettusele viitavate

tunnuste esinemine, millele maksuhaldur on ka käesoleval juhul tuginenud. Taolises olukorras

on ühtlasi põhjendatud järeldada maksukohustuslase huvi puudumist likviidsete vahendite

omamiseks tulevikus, mille arvelt täita võimalik maksukohustus.

15. Ringkonnakohus möönab, et täitmist tagavate toimingute kohaldamine riivab

maksukohuslase õigusi. Samas ei ole kohtu arvates praegusel juhul alust eeldada, et täitmist

tagavad toimingud võiksid olla sooritatud ebaproportsionaalses mahus. Arvesse tuleb võtta ka

avalikku huvi. Olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole

välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine

vaadeldav kaaluka avaliku huvina (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 määrus nr 3-11-

282, p 9). Praegusel juhul ei saa järeldada, et loa esemeks oleva täitetoimingu mõju

maksukohustuslase õigustele ja huvidele on sedavõrd intensiivne, et kaalub eelnimetatud

avaliku huvi üles. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuna muud tõhusad

meetmed võimaliku määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks puuduvad, on põhjendatud

äriühingu ettemaksukonto arestimine vaidlusalusel perioodil deklareeritud enammakstud

käibemaksu tagastusnõude suuruses summas. MTA taotluses on arusaadavalt märgitud muu

hulgas andmed tagatise kohta, mille esitamise korral maksuhaldur täitetoimingud lõpetab.

16. Eelneva põhjal jääb A-Tech Trade OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

13.10.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets