3-14-53195/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem

Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-53195

Haldusasi

AE kaebus Tallinna Vanglalt varalise kahju eest hüvitise

väljamõistmiseks (ebamõistlikult kõrge minutihind

Eesti-sisestele mobiiltelefoninumbritele helistamisel)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – AE

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. novembri 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AE määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AE määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.11.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-53195.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav AE esitas 17.09.2014 Tallinna Vanglale taotluse varalise kahju

hüvitamiseks, mis on tekitatud Tallinna Vangla ja OÜ Top Connect vahel sõlmitud

telefoniteenuse osutamise lepinguga. Tallinna Vangla jättis 24.11.2014 otsusega nr 5-

18/14/25251-2 AE kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. AE esitas 15.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse talle Tallinna Vangla ja OÜ Top

Connect vahel sõlmitud telefoniteenuse osutamise lepinguga tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt võimaldas Tallinna Vangla nimetatud lepinguga OÜ-l Top

Connect kehtestada vanglas Eesti-sisestele mobiilinumbritele helistamisel ebamõistlikult kõrge

minutihinna. Alates 10.06.2014 osutab vanglas telefoniteenust Elisa Eesti AS, kes võimaldab

Eesti-sisestele mobiilinumbritele helistada minutihinnaga 0,054 eurot. OÜ Top Connect

osutatud sama teenuse minutihinnaks oli 0,236 eurot. Arvestades, et Elisa Eesti AS minutihinna

ja OÜ Top Connect minutihinna vahe on 0,182 eurot, taotleb kaebaja varalise kahju hüvitamist

summas 195,19 eurot. Kui kõned sisaldasid kõnealustustasu (0,04 eurot), taotleb kaebaja

varalise kahju hüvitamist summas 211,63 eurot. Ajavahemikul 28.01.2011–06.05.2014 tegi

kaebaja vastavat teenust kasutades 411 telefonikõnet. OÜ Top Connect oli vanglas sideteenuse

3-14-53195

2(4)

osutamisel monopoolses seisundis ja vangla ei teinud katseid kõneminuti hinna soodsamaks

muutmisel. Tallinna Ringkonnakohus asus 12.08.2013 määruses asjas nr 3-13-1190

seisukohale, et VangS § 28 lõike 1 eesmärki silmas pidades ja lõikeid 1 ja 2 koosmõjus

tõlgendades ei saa asuda seisukohale, et vanglas telefoniteenuseid pakkuva isiku valik ei

puuduta kinnipeetavate õigusi. Telefonioperaatori valikul võivad olla kinnipeetavate

varalistele õigustele või õigusele vanglaväliseks suhtluseks märkimisväärsed tagajärjed. Kõrge

hinnaga telefoniühenduse loomine ei täida vanglavälise suhtlemise eesmärki soodustada

kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida

kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist (VangS § 23 lg 1). Telefoni kasutamise võimaluste

loomine võib olla keerukas ja kulukas, samuti on õigustatud telefonikõnede tasu jätmine

kinnipeetavate kanda, ent vaadeldavatest sätetest ei saa teha järeldust, et vangla ei pea

tehniliste võimaluste olemasolu korral hoolitsema selle eest, et kinnipeetavate kulutused

telefoniteenusele ei oleks ebamõistlikult suured. Kuigi kinnipeetaval ei ole õigust nõuda

telefoniteenuse pakkuja leidmiseks riigihanke korraldamist, on vanglal kohustus tehniliste

võimaluste olemasolu korral leida operaator, kes pakub kinnipeetavatele telefonikõnesid

mõistliku hinnaga. Ringkonnakohtu arvates ei saa asuda seisukohale, et teenuse hind, mis on

väljaspool vanglat viibivatele isikutele pakutavast mitu korda kõrgem, on igal juhul mõistlik.

3. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 27.05.2015 määrusega menetlusse. Tallinna Vangla

vaidles kaebusele vastu.

4. Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2015 määrusega kaebuse läbi vaatamata.

Sideteenuse kasutamise raames tekkinud vaidlus on eraõiguslik ning kaebajal on võimalik oma

õiguste kaitseks pöörduda maakohtusse. Vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Vaidlus VangS § 28 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise üle kuulub halduskohtu

pädevusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2015 määrus asjas 3-15-736, punktid 10 ja 11).

Pole vaidlust, et vastustaja tagas kaebajale võimaluse telefoni kasutada. Vaidlus on selles, kas

tagatud sideteenuse hinda saab pidada sedavõrd ebaproportsionaalseks, et sellega põhjustati

kaebajale varaline kahju.

Tallinna Vangla delegeeris telefoniteenuse osutamise 2004. aastast kuni 10.06.2014 edasi

OÜ-le Top Connect. Telefoni kasutamisel tekkis kaebaja ja OÜ Top Connect vahel võlaõiguslik

teenuse osutamise leping. Seega sai kaebajale sideteenuse kõrge hinna tõttu kahju tekkida vaid

võlaõigusliku lepingu raames. Kaebajale väidetava kahju tekkimine ei seondu mingil määral

vangla avalik-õigusliku kohustusega tagada kinnipeetava õigus telefoni kasutamisele, vaid

otseselt vastava õiguse kasutamisega. Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-72-11 punktis 10 on

asutud seisukohale, et VangS alusel kinnipeetavatele tagatud kaupade ostmise võimaluse

kasutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel võlaõiguslik lepinguline suhe. Kohus leiab, et

tekkinud vaidlus on sarnane kinnipeetavatele sisseostude võimaldamisega tekkinud

vaidlustega. Riigikohus leidis lahendis asjas nr 3-3-1-72-11, et vangla ja kinnipeetava vahel

tekkis müügilepingu sõlmimisel eraõiguslik suhe, mille raames kahju tekitamist saab

kontrollida tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtu hinnangul puudub põhjus, miks telefoni

kasutamise puhul tuleks olukorda põhimõtteliselt teisiti tõlgendada. Sellest, et ametiasutus peab

kohaldama üheaegselt nii era- kui ka avaliku õiguse norme, ei tule järeldada, et sõlmitav leping

ise või lepingu poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks. Poolte vahelised

lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on

avalik-õiguslik juriidiline isik. Seejuures on aga oluline erinevus, et vastav võlaõiguslik suhe ei

teki praegusel juhul vangla ja kinnipeetava vahel, vaid kinnipeetava ja vastava teenusepakkuja

OÜ Top Connect vahel. Seesugusele seisukohale annab kinnitust ka Riigikohtu seisukoht

lahendis asjas nr 3-3-1-48-12 (p 10), milles Riigikohus eristas selgelt vangla kohustust tagada

kinnipeetavale võimalus teha sisseoste (praegusel juhul analoogselt kasutada telefoniteenust) ja

3-14-53195

3(4)

eraõiguslikku suhet müügitehingust tekkivate õiguste ja kohustuste üle (praegusel juhul

analoogselt telefoniteenuse kasutamisega seotud õiguste ja kohustuste üle, s.o tasu üle).

5. AE esitas 14.12.2015 määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Tallinna Halduskohus ei

pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. AE palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 30.11.2015 määrus tühistada.

OÜ Top Connect pakkus sama teenust väljaspool vanglat sama hinnaga. See isik ei tekitanud

kaebajale kahju, kuna kaebaja ei saanud kõnekaardi kasutamise tingimusi ja hindu valida. Kahju

tekitajaks on Tallinna Vangla, kes võimaldas sellise teenuse osutamist. Kaupluseteenuse

osutamist võimaldab seadus sõnaselgelt delegeerida eraõiguslikule isikule (VangS § 48 lg 1),

telefoniteenuse osutamiseks selline volitus seaduses puudub.

7. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega.

Telefoniteenuse osutamine vanglas on avalik teenus. Vangla ei pea seda teenust ise osutama,

vaid võib selle volitada edasi eraõiguslikule isikule. Telefoniteenust vanglas osutas

halduslepingu alusel OÜ Top Connect, kellega vanglal oli küll lepinguline suhe, kuid kellel

seejuures tekkis kinnipeetavatega eraõiguslik suhe. Kaebaja ei väida, et telefoniteenuse hindade

tõttu oli telefoniteenuse kasutamine takistatud või jäi üldse kasutamata. Vangla ei ole seega

takistanud kaebaja telefoni kasutamise võimalust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohtule ei ole esitatud Tallinna Vangla ja OÜ Top Connect vahel sõlmitud lepingut, mille

põhjal oleks võimalik hinnata, kas helistamise teenust pakkus kinnipeetavatele vahetult OÜ Top

Connect või oli tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille alusel tasus OÜ-le Top Connect

teenuse eest vangla, kes pakkus kinnipeetavatele võimalust sama hinnaga helistada. Vangla

sisekorraeeskirja § 51 lg 1 näeb ette kõnekaardi väljastamise kinnipeetavale vangla poolt. Seega

on alust arvata, et teenuse eest ka tasutakse kinnipeetavate poolt vanglale, erinevalt vangla

kauplusest ostmisest (kauplusest sisseostude tegemisel kajastub kinnipeetava vanglasisesel

kontol tasumine kaupluse pidajale, nagu nähtub toimikus sisalduvast kaebaja K-Raha

väljavõttest). Hilisemat Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingut on ringkonnakohus haldusasjas nr

3-15-736 käsitanud tsiviilõigusliku lepinguna, mitte halduslepinguna, ning märkinud, et

kõneteenuse kasutamise eest tasub kinnipeetav ning seega on kinnipeetava ja sideteenuse

osutaja vahel eraõiguslik suhe.

9. Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-72-11, et vangla võib kinnipeetavaga olla kõrvuti

avalik-õigusliku suhtega ka tsiviilõiguslikus suhtes, müües kinnipeetavale kaupa.

Ringkonnakohtu arvates saab sellise võlaõigusliku lepingu sõlmida ka teenuste osutamiseks, sh

telefoniteenuse osutamiseks. Tähtsust ei oma, et kaupluse pidamise üleandmise võimalus

eraõiguslikule isikule on VangS § 48 lg-s 1 otsesõnu ette nähtud. Eraõiguslike lepingute

sõlmimiseks ei ole vajalik seaduses volitusnormi kehtestamine.

10. Kinnipeetava ja talle telefoni kasutamise teenust osutava isiku vahelistes suhetes on kõne

hind eelnevalt paika pandud ning seda ei lepita kokku kinnipeetava ja teenuse osutaja vahel.

Kõne hind oli määratud kindlaks OÜ Top Connect ja vangla vahel sõlmitud eraõigusliku

lepinguga. Sellise lepingu sõlmimisel täitis vangla avalikke ülesandeid (VangS § 28 lg 1).

Vangla poolt sellise lepingu sõlmimisel – nagu ka lepingu muutmiseks või uue,

3-14-53195

4(4)

kinnipeetavatele soodsama lepingu sõlmimiseks sammude astumata jätmisel, mida kaebaja

vastustajale ette heidab – on vahetu mõju ka kinnipeetavatele (vt Tallinna Ringkonnakohtu

12.08.2013 määrus asjas nr 3-13-1190). Vastustaja sai kaebajale seetõttu tekitada kahju

väljaspool kaebajaga sõlmitud tsiviilõiguslikku lepingut. Sellise kahju sai vastustaja põhjustada

vaid oma VangS § 28 lg-st 1 tulenevate ülesannete täitmisel. Tegemist on seetõttu avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõudega.

11. Praegune vaidlus erineb ringkonnakohtu arvates Riigikohtu halduskolleegiumi poolt

haldusasjas nr 3-3-1-78-08 käsitletud juhtumist, kus kaebajale tsiviilõigussuhtes teenuse

osutamise hind oli samuti määratud mitte tsiviilõigussuhtes, vaid halduslepinguga, mille

pooleks kaebaja ei olnud, ent kus kaebuse rahuldamine ei oleks parandanud kaebaja olukorda.

Praegune vaidlus erineb ka haldusasjas nr 3-12-1297 käsitletud juhtumist, kus kinnipeetavale

telefoni kasutamisel tekkinud kahju ei tekkinud vangla poolt telefonioperaatoriga sõlmitud

lepingu tingimuste tõttu, vaid kinnipeetava ja operaatori vahelises tsiviilõigussuhtes operaatori

kohustuste rikkumise tõttu.

12. Praegune vaidlus on sarnane halduskohtu viidatud Riigikohtu erikogu lahendatud asjaga nr

3-3-1-48-12, milles erikogu leidis, et vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus

teha sisseoste hõlmab endas ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse.

Selleks, et tagatud oleks sisseostude tegemise reaalne võimalus, ei saa sisseostuhinnale lisatav

juurdehindlus olla ebaproportsionaalselt suur. Kui vangla müüb kaupa ise, siis saab ta ise

otsustada juurdehindluse tegemise üle. Seevastu, kui kaupa müüb vanglas eraisik, on vanglal

võimalik reguleerida sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimus eraisikuga

sõlmitud lepingus. Kuna vanglal lasus kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise

võimalus ning kaebaja vaidlustas juurdehindluse määra, siis on tegemist avalik-õigusliku

vaidlusega. Seetõttu kuulub kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse.

Praeguses asjas vaidlusalusel juhul oli vanglal kohustus tagada kaebajale võimaluse korral

telefoni kasutamise võimalus. See võimalus saab olla reaalne, kui teenuse hind ei ole

ebamõistlikult suur. Vanglal oli võimalik tagada telefoni kasutamise teenuse mõistlik hind

operaatoriga sõlmitud lepingus. Kaebaja tõstatatud vaidlus on avalik-õiguslik ning kahju

hüvitamise aluseks saab olla riigivastutuse seadus.

13. Määruskaebus tuleb seetõttu rahuldada ja halduskohtu 30.11.2015 määrus tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe