2-14-51527/309 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-14-51527

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-14-51527

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Kaupo Paal, Ulvi Loonurm

Kohtuasi

B.C ´le kohtu algatusel eestkostja määramise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.10.2015.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

B.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): B.C

(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv, e-post

XXX

Puudutatud isik: U.Q , elukoht: Tartu

Puudutatud isik: Z.N, elukoht Pärnu

Puudutatud isik: A.J, elukoht: Tartu

Puudutatud isik: L.H , elukoht Tallinn

Puudutatud isik: T.C, elukoht Tartu

Puudutatud isik: N.Q, elukoht Pärnu

Puudutatud isik (eestkosteasutus): Paide linn

(linnavalitsuse kaudu)

Puudutatud isik (eestkosteasutus): Kambja vald

(vallavalitsuse kaudu)

Resolutsioon:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 06.10.2015.a määrus osas, millega seati B.C üle

eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati B.C valimisõiguse tähenduses

teovõimetuks ning teha selles osas uus määrus, millega anda B.C-le õigus teha

eestkostja nõusolekuta tehinguid 100 euro ulatuses kuus ja millest tulenevad

kohustused täidetakse kohe. Samuti tuleb jätta B.C valimisõiguse tähenduses

teovõimetuks tunnistamata ja jätta talle hääleõigus. Muus osas jätta määrus

muutmata.

2. Täpsustada kohtumäärust B.C teovõime piiramise ulatuse, Paide

Linnavalitsuse kui eestkostja pädevuse ja B.C valimisõiguse osas. Lugeda

kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

1(8)

Tsiviilasi nr 2-14-51527

„1. Seada eestkoste piiratud teovõimega täisealise isiku, B.C üle viieks aastaks ja

määrata eestkostjaks Paide linn, Paide Linnavalitsuse kaudu.

2. B.C-l on õigus teha eestkostja nõusolekuta teginguid, millest tulenevad

kohustused täidetakse kohe, 100 euro ulatuses kuus. Paide Linnavalitsusel tuleb

iseseisvaks kasutamiseks ettenähtud rahasumma anda eestkostetava käsutusse

osade kaupa või vastavalt vajadusele.

3. B.C teovõime on piiratud tehingute tegemisel, mille maht ületab 100 eurot kuus

ja mille täitmiseks ei piisa eestkostja poolt B.C käsutusse antavatest vahenditest.

B.C teovõime on piiratud ka temale määratud pensioni ja muude avalik-õiguslike

toetuste taotlemisel ja vastuvõtmisel.

4. Eestkostja ülesanneteks on:

4.1. eestkostetava asjade ajamine ulatuses, mis ületab eestkostetava käesoleva

määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud tehingute tegemise vabadust;

4.2. tehingute tegemine, milleks on perekonnaseadusest tulenevalt vajalik kohtu

nõusolek;

4.3. eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine;

4.4. hoolitsemine selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja

sotsiaalteenuseid;

4.5. eestkostetava esindamine (sh ametiasutustes).

5. B.C on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus.

6. B.C ei või teha iseseisvalt perekonnaõiguslikke tehinguid.

7. Kohtule tuleb viivitamata teatada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste

lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Eestkostja peab hoidma oma

vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara enda huvides.

8. Eestkostja peab esitama üks kord aastas, s.o hiljemalt aruandeaastale järgneva

aasta 01. veebruariks elukohajärgsele kohtule aastaaruande oma ülesannete

täitmisest, sh eestkostetava vara valitsemisest. Aruandes tuua eraldi välja

eestkostja ülesannete täitmisel tehtud suuremad kulutused ja lisada neid tõendavad

dokumendid.

9. Kohus otsustab käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamise või

pikendamise hiljemalt 06.10.2020.a.“

3. Rahuldada B.C määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse esitaja menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda

ja muud menetluskulud riigi kanda.

5. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1.

30.05.2014 määrusega algatas Pärnu Maakohus menetluse B.C üle eestkoste seadmiseks

kohtu algatusel. Kohtul tekkis kahtlus B.C tsiviilkohtumenetlusteovõimes tsiviilasjas nr 2-12-

42214, kus B.C esitas palju erinevaid arusaamatuid taotlusi, seisukohti ja kirju, märkides

osadele kirjadele saatjana „Liivi Vabariigi presidendi ajutistes ülesannetes B.C “ ja väites, et ta

on de jure suverään, ning Pärnu Maakohus ega muu kohus ega riigiasutus ei oma tema üle mingit

võimu.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 12.12.2014 akti nr 34/45 kohaselt esineb B.C-l hiljemalt alates

1990. aastate algusest vaimuhaigus paranoidne skisofreenia (F20.00). Tulenevalt haigusest ei ole B.C

kestvalt suuteline sihipärasteks arutlusteks ja tegevusteks ning ta ei ole suuteline aru saama oma

tegude sotsiaalsest tähendusest. Menetlustoimingutel osalemine ei halvenda B.C psüühilist seisundit,

kuid tulenevalt temal esinevast haigusest ei ole ta suuteline aru saama menetlustoimingu sisust ja

eesmärkidest. B.C-l ei ole oma psüühilise seisundi tõttu otseseid takistusi kohtuistungil osalemiseks,

2(8)

Tsiviilasi nr 2-14-51527

kuid tulenevalt temal püsivalt esinevast haigusest ei saa ta aru keerukamatest sotsiaalsetest suhetest,

sh kohtuistungi tähendusest ning eesmärkidest. Tulenevalt temal esinevast haigusest ei ole ta

suuteline mõistma oma psüühilisest haigusest tingitud toimetulekuraskusi ning abivajadust, mistõttu

ei ole suuteline avaldama arvamust eestkostja määramise kohta. Temal esineva püsikululise

paranoidse skisofreenia tõttu vajab B.C tõenäoliselt elukestvalt olme, vajaliku ravi ning sotsiaalse

turvalisuse tagamist täiel määral väliskeskkonna poolt. Konkreetse õigusliku suhte valik toimetuleku

ja sotsiaalse turvalisuse tagamiseks ei kuulu ekspertide pädevusse. Tulenevalt temal esinevast

püsikululisest skisofreeniast ei ole B.C suuteline aru saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh

valimisõiguse tähendusest ning abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest (kd III tl 75-82).

2. Pärnu Linnavalitsus esitas kohtule seisukoha, milles leiab, et B.C vajab eestkostet

seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks ja eelkõige toimingutes, mis on seotud

ametkondliku asjaajamisega ja enda esindamisega ametiasutustes. Pärnu Linnavalitsus selgitas,

et B.C on oma majandusliku toimetuleku tagamiseks esitanud Pärnu Linnavalitsusele igakuiselt

avaldused toimetulekutoetuste saamiseks. Tema avaldused jm kirjavatuse sisu on sageli olnud

põhjendamatu, arusaamatu ja seosetu. Samas elamispinna kasutamisega seotud kulud on B.C

tasunud ja tal pole sellega seoses võlgnevusi. B.C on taganud endale sobiva olmelise keskkonna

ning hoolitsenud selle eest, et see säiliks (tasunud üürikulud), samuti taganud endale söögi ja

hügieeni ning pole jätnud ennast selles osas abitusse olukorda (kd IV tl 72-74). Juunist 2001.a

kuni maini 2015.a elas B.C Pärnus ning alates maist 2015.a on ta asunud elama Paidesse, mille

linnavalitsusest uuris ka abi saamise võimalusi. Samas rahvastikuregistris on B.C elukohana

registreeritud Kambja vald, Tartumaa. Eestkostja ülesandeid peaks Pärnu linna arvates täitma see

linna- või vallavalitsus, kus on B.C rahvastikuregistrijärgne elukoht (kd VI tl 41-42).

3. Paide Linnavalitsus asus seisukohale, et B.C vajab lähtuvalt oma tervislikust seisundist

eestkostet (kd VI tl 57). N.Q ei sobi B.C eestkostjaks. Nende vahel puudub lähedane side,

samuti takistab eestkostja rolli täitmist pikk vahemaa (kd VI tl 126). Eestkostja ülesanneteks

peaks jääma eestkostetava nimel kõigi rahaliste, juriidiliste ja muude tehingute tegemine ja

isiklike õiguste kaitse. B.C elab käesoleval ajal Paide linnas, XXX (kd VII tl 55).

4. Kambja Vallavalitsus selgitas, et B.C elukoht ei ole ega ole kunagi olnud Kambja vallas,

samuti puudub tal seal vara ja lähedased inimesed. Elukohateate esitas B.C tema enda sõnul

Kambja valda 16.04.2015.a, kuna sel hetkel puudus tal üürileping praeguses elukohas ja sinna ei

olnud võimalik elukohateadet vormistada. Vallavalitsuse ametnikud ei ole isiklikult kohtunud

B.C-ga ega ole kursis tema elukorralduse ja igapäevase toimetulekuga, seega ei saa anda

hinnangut võimaliku eestkostja isiku sobivuse osas. Kuna B.C tegelik elukoht ei ole Kambja

vallas, ei saaks Kambja Vallavalitsus olla B.C eestkostja, kuna pika vahemaa tagant oleks

keeruline eestkostet korraldada (kd VI tl 142-143).

5. B.C riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe selgitas, et

B.C keeldus esindajaga kohtumast. B.C teatas esindajale 10.02.2015.a e-kirjas, et tema suhtes ei

saa toimuda mingit eestkostemenetlust ja teda esindab notariaalse volikirja alusel MP. B.C palus

esindajal tema vastused süstematiseerida de jure õiguskorrektseks ning välja tuua need kohad,

mis esindaja arvates vajavad täiendavat selgitust. Pärast nimetatud e-kirja on B.C edastanud

esindajale veel 29 e-kirja, mille sisu on sarnane tema poolt juba varasemalt kohtule edastatud e-

kirjadega. Esindaja leidis, et B.C ei ole võimeline sihipärasteks arutlusteks ja tegevusteks ega

ole täiel määral suuteline aru saama käesoleva menetluse sisust ja eesmärkidest. Tema mõttekäik

on paranoiline, laialivalguv ning kohati seosetu. Arvukad e-kirjad ja nende sisu annavad

kinnitust, et isikul esinevad erineva sisuga luulumõtted (suurus- ja võimekusluul), mis

moodustavad süstematiseeritud luulusüsteemi (nimetades end „Valgeks Maagiks”,

3(8)

Tsiviilasi nr 2-14-51527

„väljapaistvaks sensitiiviks” jne). Esindajal ei ole alust kahelda ekspertiisiaktis toodud

diagnoosis. Esindaja leiab, et eestkoste tuleks seada B.C kõikide isiklike ja varaliste õiguste

ning huvide kaitseks. B.C-l võiks olla õigus teha iseseisvalt tehinguid, millest talle ei teki

otseseid tsiviilkohustusi ja tehinguid, mis B.C täidab vahenditega, mis talle on selleks

otstarbeks või vabaks kasutamiseks antud eestkostja või viimase nõusolekul kolmanda isiku

poolt. Samuti tuleb eestkoste seada B.C esindamiseks kõigis õigustoimingutes ja kõigis

ametiasutustes. Eestkostja peab hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi-

ja sotsiaalteenuseid. B.C tuleb tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda

perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks (kd V tl 3-6). N.Q ei ole sobiv eestkostja

B.C-le (kd VI tl 150-152).

6. L.H , T.C , Z.N ja A.J teatasid kohtule, et ei soovi olla oma isa eestkostja (vastavalt kd

IV tl 120, 123, 117 ja 191). N.Q teatas algselt, et ei soovi olla isa eestkostja (kd IV tl 97), kuid

hiljem palus end määrata isa eestkostjaks (kd VI tl 39). U.Q kohtu vastusenõudele ei

reageerinud.

7. Maakohtul ei õnnestunud 17.11.2014.a ärakuulamisel B.C-ga sisulist kontakti saavutada.

B.C väitis, et kohtuniku töötõend ei ole kehtiv, kuna see on väikeste tähtedega kirjutatud.

Samuti keeldus B.C kohtuniku küsimustele vastamast ja eestkoste seadmise küsimust arutamast.

B.C oli väga ärritunud, püüdis anda selgitusi, kuid jutt oli seosetu. B.C küsis korduvalt, kas

kohtunik tunnistab Rooma õigusruumis 01.09.2013 aset leidnud muutusi (kd III tl 69a).

8. Harju Maakohus rahuldas 06.10.2015.a määrusega avalduse ja määras järgmist: 1) seada

piiratud teovõimega täisealise isiku B.C üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja jätta B.C

eestkostja ülesandeid täitma viieks aastaks eestkosteasutus Paide linn, Paide Linnavalitsuse

kaudu; 2) B.C ei või iseseisvalt tehinguid teha v.a. tehingud, millest ei teki isikule otseseid

tsiviilkohustusi ja tehinguid, mille isik täitis vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või

vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik; 3) B.C on

valimisõiguse tähenduses teovõimetu ja hääleõiguse kaotanud; 4) eestkostja ülesanneteks on 1)

eestkostetava kõikide asjade ajamine, vajadusel perekonnaseadusest tulenevalt kohtu nõusolekul;

2) eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine; 3) hoolitsemine selle eest, et

eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. 4)eestkostetava esindamine.

Kohtule tuleb viivitamata teatada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja

ülesandeid piirata või laiendada. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast

ega tohi kasutada eestkostetava vara enda huvides; 5) B.C ei või teha iseseisvalt

perekonnaõiguslikke tehinguid; 6) eestkostja peab esitama üks kord aastas, s.o. hiljemalt

aruandeaastale järgneva aasta 01. veebruariks elukohajärgsele kohtule aastaaruande oma

ülesannete täitmisest, s.h. eestkostetava vara valitsemisest. Aruandes tuua eraldi välja eestkostja

ülesannete täitmisel tehtud suuremad kulutused ja lisada neid tõendavad dokumendid; 7) kohus

otsustab käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt

06.10.2020.a.

Maakohus põhjendas, et B.C ei saa ilmselgelt aru kohtu menetlustoimingute sisust.

Kohtumenetluse ajal on B.C saatnud igapäevaselt kohtule e-kirju, mis sisaldavad seosetuid

mõttekäike. B.C kahtleb kõikide temaga menetluse kestel kokku puutunud isikute (sh kohtuniku,

sekretäri, ekspertide, advokaatide, sotsiaaltöötajate) vaimses tervises ja on pakkunud välja

kõigile teostama sundekspertiisi ja eksperdiks ennast. B.C nimetab end kohtule saadetud

e-mailides Eesti ja Liivimaa peahiislari kohusetäitjaks ja suverääniks ning tema väitel kohtutel

puudub pädevus tema üle kohut mõista. Maakohus leidis, et B.C-le tuleb määrata eestkostja

kõigi asjade ajamiseks, arvestades kohtu menetluses olevaid nõudeid ja alaealiste laste

4(8)

Tsiviilasi nr 2-14-51527

ülalpidamiskohustust. B.C ei ole suuteline mõistma oma psüühilisest haigusest tingitud

toimetulekuraskusi ja abivajadust ning vajab toimetulekuks abi ja ravi. B.C elab üksi ning vajab

varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitset. B.C ei saa aru abielu sõlmimise ja muude

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kuna kohus seab eestkoste kõigi asjade

ajamiseks, loetakse, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta

kaotab hääleõiguse (TsMS § 526 lg 5). TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kehtiva redaktsiooni kohaselt

aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui

viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga viie aasta

järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas

on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Seega tuleb eestkoste seada viieks

aastaks. Kohus nõustus B.C-le riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutuste

arvamustega, et N.Q ei sobi B.C eestkostjaks, kuna tal puudub isaga lähedane side, ta ei tea

midagi isa elukorraldusest ega toimetulekust ning pole isa kordagi külastanud, vaid on pigem

kontakte isaga vältinud (sh blokeerinud arvutisuhtluse). Samuti elab N.Q teises linnas, mistõttu

oleks eestkoste teostamine raskendatud. Kohus leidis, et B.C eestkostjaks tuleb määrata tema

elukohajärgne eestkosteasutus, s.o Paide Linnavalitsus. Pärnu linnas elas B.C üürikorteris ja

kohtumenetluse ajal muutis elukohta ning rahvastikuregistri kannet ning tema

rahvastikuregistrijärgne eestkosteasutus on Kambja vald. Samas Kambja vald ei ole B.C-d

kordagi näinud ja kontakt temaga puudub, kuna ta ei ole asunud elama Kambja vallas

registreeritud aadressil.

9. B.C uus lepinguline esindaja Robert Sarv esitas 23.10.2015.a määruskaebuse Pärnu

Maakohtu 06.10.2015.a määrusele, paludes määruse täitmine peatada kuni lahendi jõustumiseni

ning tühistada vaidlustatud määrus ja teha uus määrus, millega jätta B.C üle eestkoste seadmata.

Isikul võib olla ka üksnes osaliselt piiratud teovõime ja PKS § 203 lg 2 kohaselt võib eestkostja

määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik (RKTKm 3-2-1-87-11 p

19, 3-2-1-31-11 p 14). Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ei ole kohus arvestanud

Pärnu linna seisukohti ja selgitusi, millest saab järeldada, et B.C on saanud hakkama oma

igapäevase elu korraldamisega. Samuti ei ole maakohus analüüsinud, kas B.C toimetulekut ja

heaolu on võimalik tagada muul viisil kui eestkoste määramisega. B.C on 07.03.1995.a

notariaalselt tõestatud volikirjas andnud MPle ulatusliku ja tähtajatu volikirja, mille andmise ajal

oli B.C teovõimeline ning võimeline aru saama volituse tähendusest. Lisaks on B.C alates

2011.aastast elanud üksi ega ole paljudes eluvaldkondades vajanud kõrvalist abi (v.a

toimetulekutoetus). Samuti ei saa ühegi isiku põhiseaduslikke õigusi piirata põhjusel, et ta on

teistele (sh ametiasutustele ja kohtule) ebameeldiv või tülikas.

10. Paide Linnavalitsus ei pidanud B.C määruskaebust põhjendatuks. Kambja Vallavalitsus

leidis, et kaebus on õige ja põhjendatud. Teised puudutatud isikud ei esitanud oma kirjalikku

seisukohta määruskaebuse osas.

11. Maakohus jättis 05.11.2015.a määrusega rahuldamata B.C taotluse peatada maakohtu

06.10.2015.a määruse täitmine. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle

rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

12. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Pärnu Maakohtu

06.10.2015.a. määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 tühistada osas, millega seati B.C üle

eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati B.C valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning

teha selles osas uus määrus, millega anda B.C-le õigus teha eestkostja nõusolekuta teginguid 100

euro ulatuses kuus. Samuti tuleb tunnistada B.C valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks.

5(8)

Tsiviilasi nr 2-14-51527

Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on nimetatud osas vääralt

kohaldanud PKS § 203 lg-t 2 ja rikkunud tõendite hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1 ja 2),

jättes eestkoste põhjendatud ulatuse hindamisel arvestamata Pärnu linnavalitsuse seisukohaga.

Küll aga on B.C eestkoste vajaduse osas maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning selles

osas kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659).

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Pärnu Maakohtu 06.10.2015 määruse tühistamiseks

täies ulatuses. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

13. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 203 lg 2 esimese lause järgi võib kohus määrata

eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Kohtul peab tõendite

alusel olema võimalik piisavalt täpselt tuvastada, millises osas on isiku teovõime psüühikahäire

tõttu piiratud ning millises osas suudab isik hoolimata oma psüühikahäirest oma tegudest aru

saada ja neid juhtida. Seejuures peab kohus TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindama seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu

jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (RKTKm 3-2-1-87-11 p 20, 21). Õige on määruskaebuse

esitaja väide, et maakohus ei ole arvestanud Pärnu linnavalitsuse seisukohaga, mille kohaselt on

B.C saanud hakkama oma igapäevase elu korraldamisega (sh toidu hankimisega, eluaseme eest

kulude kandmisega). Ringkonnakohus ei näe põhjust ega vajadust lugeda B.C teovõimet

piiratuks kõikide tehingute osas v.a TsÜS § 11 lg-s 3 nimetatud tehingud, nagu on märgitud

maakohtu määruse resolutsiooni punktis 2.

14. Kohtumääruse resolutsioonist peab selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma eestkostja

ülesannete konkreetne ulatus ning isiku iseseisva tegutsemisvabaduse ulatus (RKTKm 3-2-1-87-

11 p 21). Vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 2 on maakohus märkinud, et B.C ei või

iseseisvalt tehinguid teha v.a tehingud, millest ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi ja

tehinguid, mille isik täitis vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks

kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kolleegiumi

hinnangul saab eelnimetatud resolutsiooni punktist sisuliselt järeldada, et B.C-l on maakohtu

hinnangul õigus sõlmida iseseisvalt üksnes kinkelepingut. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing

toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Maakohtu määruse põhjendustest ei selgu, millistel

kaalutlustel tuleks käesoleval juhul lugeda B.C teovõime piiratuks sedavõrd suures ulatuses, et

tal ei oleks iseseisvalt õigust teha mistahes õigusliku sisuga tahteavaldusi, sh igapäevase elu

tehinguid nagu toidu või esmatarbekaupade ostmine. Selles osas on määrus põhjendamata ega

vasta seaduse nõuetele. Samuti on resolutsiooni punkt 2 seda täitma asuvate isikute jaoks

umbmäärane.

15. B.C elas Pärnu linnas juunist 2001.a kuni maini 2015.a (kd VI tl 41-42). Seega Pärnu

linnavalitsus omab eelduslikult head ülevaadet B.C elukorraldusest, arvestades ka asjaolu, et

B.C on korduvalt taotlenud linnalt toimetulekutoetust. Pärnu linnavalitsus on oma arvamuses

märkinud, et B.C on taganud endale sobiva olmelise keskkonna, söögi ja hügieeni ning pole

jätnud ennast selles osas abitusse olukorda (kd IV tl 72-74). Eeltoodut arvestades on kolleegiumi

hinnangul mõistlik võimaldada B.C-l jätkuvalt kanda oma igapäevaseid kulusid nt söögile,

esmatarbekaupadele jne, mis ei ületa 100 eurot kuus. Samas tuleb lugeda, et B.C teovõime on

piiratud niisuguste igapäevaseid elulisi vajadusi ületavate tehingute tegemisel, mille täitmiseks ei

piisa eestkostja poolt tema käsutusse antavatest vahenditest. Suuremate väljaminekute puhul (sh

nt riided, jalanõud jms) on seega vajalik raha kasutamist kooskõlastada eestkostjaga, et tagada

jätkusuutlik majandamine olemasolevate võimaluste piires.

16. Ringkonnakohtu arvates on võimalik ja vajalik reguleerida pensioni ja toetuste

vastuvõtmist selliselt, et tagada rahaliste vahendite otstarbekas ja mõistlik kasutamine.

6(8)

Tsiviilasi nr 2-14-51527

Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks näha ette, et B.C-le määratud pensioni ja muid

toetusi on õigus vastu võtta Paide linnavalitsusel B.C eestkostjana. Selline korraldus on vajalik

eestkostja ülesannete täitmiseks. Eestkostjal tuleb eestkostetava rahaliste vahendite arvel

esmajoones katta eestkostetavale tagatava mõistliku eluaseme kasutamisega seotud kulud (üür,

kommunaalkulud jm vajalikud kulud). Ülejääva osa arvel tuleb eestkostjal võimaldada

eestkostetaval ise võimaluste piires oma igapäevaelu vajadusi katta. Eestkostjal on endal

võimalik määrata, missuguste summade kaupa anda eestkostetava raha eestkostetava kasutusse.

Seega eestkoste ulatuse osas tuleb maakohtu määrus tühistada, võimaldada teha B.C-l

iseseisvaid tehinguid 100 euro ulatuses kuus ja määrata määruse resolutsioonis kindlaks vastav

eestkostja pädevuse ulatus.

17. Kuna B.C teovõime ei ole piiratud täies ulatuses, tuleb ta lugeda valimisõiguse

tähenduseks teovõimeliseks ja jätta talle alles hääleõigus (TsMS § 526 lg 5). Käesoleval juhul ei

ole kolleegiumil teada kaalukaid põhjendusi B.C valimisõiguse kui ühe põhiõiguse selliseks

piiramiseks. Ka valimisõiguse piiramise osas tuleb vaidlustatav määrus tühistada ja mitte lugeda

B.C-d valimisõiguse osas teovõimetuks.

18. Ülejäänud osas ei anna kolleegiumi hinnangul määruskaebuse väited alust Pärnu

Maakohtu määruse muutmiseks. Pärnu linnavalitsuse seisukohaga arvestamata jätmine ei muuda

kolleegiumi arvates ebaõigeks maakohtu seisukohta, et B.C vajab eestkostet. B.C eestkoste

vajadus on eelkõige tingitud tema tervislikust seisundist. Eksperdid on seisukohal, et B.C puhul

esineb kõrge risk teda ennast ja teisi ohustava käitumise vallandumiseks. Tal puudub

haiguskriitika. Samas oleks püsiva psühhiaatrilise raviga võimalik luulumõtete aktuaalsuse

vähenemine, mille tulemusel väheneksid ka haiguslikest elamustest ning veendumustest tingitud

käitumisväljendused, sh ohustav käitumine. Ekspertide hinnangul vajab B.C tõenäoliselt

elukestvat olme, ravi ning sotsiaalse turvalisuse tagamist väliskeskkonna poolt (kd III tl 80-81).

Ka Pärnu linnavalitsus on leidnud, et B.C vajab eestkostet seaduses sätestatud maksimaalseks

tähtajaks, kuid eestkoste vajadus on osaline.

19. Iseenesest on õige määruskaebuse viide sellele, et PKS § 203 lg 2 teise lause kohaselt ei

ole eestkoste vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning

perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Kui isik on kehtivalt volitanud kedagi enda

asju ajama, peab kohus eestkostja ülesannete määramisel seda arvestama (RKTKm 3-2-1-87-11

p 21). Määruskaebuse kohaselt oleks B.C toimetulekut võimalik tagada volituse andmise teel.

Määruskaebuse väidete kohaselt on B.C 07.03.1995.a notariaalselt tõestatud volikirjas andnud

MPle ulatusliku ja tähtajatu volikirja, mille andmise ajal oli B.C teovõimeline ning võimeline

aru saama volituse tähendusest. Lisaks on B.C alates 2011. aastast elanud üksi ega ole paljudes

eluvaldkondades vajanud kõrvalist abi (v.a toimetulekutoetus). Kolleegiumi hinnangul ei ole

alust arvata, et B.C toimetulekut ja ravi on võimalik korraldada 07.03.1995.a või mõne muu

volikirja alusel. Kohtule on esitatud Elion Ettevõtted Aktsiaseltsiga 26.07.2011 sõlmitud leping,

mille on B.C eest sõlminud ja allkirjastanud MP. Puuduvad muud andmed selle kohta, et MP

kasutaks temale volikirjaga antud õigusi. MP on rahvastikuregistri andmetel B.C laste ema ning

käesoleval ajal toimub menetlus tsiviilasjas nr 2-15-8247, milles MP nõuab endale laste suhtes

ainuhooldusõigust. Ehkki nimetatud volikirjaga on MP volitatud ka esindama B.C-d kohtus, ei

ole ta seda teinud käesolevas menetluses. Samuti ei ole käesolevas menetluses isegi tõusetunud

küsimust sellest, et MP võiks saada B.C eestkostjaks ja teda ei ole kaasatud puudutatud isikuna.

Isegi kui B.C mõistab volikirja tähendust, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused arvata, et MP

tagaks (või oleks tulevikus valmis tagama) volikirja alusel B.C toimetuleku, sh vajaliku ravi.

Seega on kolleegium seisukohal, et põhjendamata on määruskaebuse esitaja väide, et B.C

toimetulekut ja heaolu on võimalik tagada volikirja andmise teel. Kokkuvõttes on kolleegium

7(8)

Tsiviilasi nr 2-14-51527

seisukohal, et B.C suhtes eestkoste seadmine on põhjendatud, kuid B.C-le peab jääma

igapäevaste tehingute tegemise õigus 100 euro ulatuses kuus ja valimisõigus.

20. TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 kohaselt peab kohus määruse resolutsiooniga lahendama

ka veel lahendamata taotlused. 30.10.2015 esitas B.C ringkonnakohtule taotluse, milles teatas

oma senise riigi õigusabi korras määratud esindaja Argo Küünemäe teenusest loobumisest ja

soovis, et vandeadvokaat Robert Sarv määrataks B.C esindajaks riigi õigusabi korras. RÕS § 17

lg 3 kohaselt kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi

õigusabile laieneb ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamisele. RÕS § 20 lg 1 sätestab,

et riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel võib asuda isikule samas

asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise

kohustuse üleandmisega. Käesolevas kohtuastmes on B.C esitanud riigi õigusabi osutaja

vahetamise taotluse ajal, mil määruskaebus oli juba esitatud. Kolleegium selgitab, et riigi

õigusabi ei saa taotleda juba tehtud menetlustoimingu eest (nt käesolevas asjas uue esindaja

esitatud määruskaebuse eest) kulude hüvitamise eesmärgil. Samuti eeldab vandeadvokaat Robert

Sarve B.C riigi õigusabi osutajana määramine vastavalt RÕS § 20 lg-le 1 Robert Sarve enda

nõusolekut. Robert Sarve nõusolekut olla B.C riigi õigusabi osutaja ei saa eeldada olukorras, kus

vandeadvokaat Robert Sarv on nimetanud end B.C lepinguliseks esindajaks (vt määruskaebuse p

4.1). Kolleegium selgitab, et kui B.C soovib vaidlustada käesolevat määrust, tuleks riigi

õigusabi taotlus Riigikohtule määruskaebuse koostamiseks esitada Riigikohtule.

21. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad määruskaebuse esitaja menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel tema enda kanda. Muud menetluskulud jäävad TsMS §

172 lg 3 alusel riigi kanda.

Krista Kirspuu

Kaupo Paal

Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)