3-13-1617/92 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1617

Haldusasi

IR kaebus Harju Maakohtu 27.06.2013 käskkirja nr 13-

3/13-182 õigusvastaseks tunnistamiseks ja hüvitisena

24 kuu ametipalga väljamõistmiseks või alternatiivselt

Harju Maakohtu 27.06.2013 käskkirja nr 13-3/13-182

tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest

sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – IR, esindaja v.adv Edith Sassian

Vastustaja – Harju Maakohus, esindaja Kristina Saare-

ke

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

IR apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

24.11.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta IR apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 otsus

haldusasjas nr 3-13-1617 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.02.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-13-1617

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu kohtudirektori 27.06.2013 käskkirjaga nr 13-3/13-182 vabastati IR

30.06.2013 teenistusest Harju Maakohtu konsultandi ametikohalt koondamise tõttu seoses

konsultandi ametikohtade kaotamisega kohtu koosseisust.

2. IR esitas 29.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 01.08.2014)

27.06.2013 käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ning 24 kuu ametipalga hüvitisena välja-

mõistmiseks, alternatiivselt sama käskkirja tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja

teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks.

1) Justiitsministeeriumi poolt käivitatud projekti (Harju Maakohtu tõhusama õigusemõistmise

projekt) raames kaotati Harju Maakohtus konsultantide ametikohad. Antud projekti raames ei

ole õigustatud ametnike koondamine. Konsultandi ja kohtujuristi õigused ja kohustused kattu-

vad. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ame-

tikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ame-

tiasutusele. ATS § 90 lg 4 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesandeid

muudetakse nii, et ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametikoha

muudetud ülesannete täitmiseks või kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võima-

likuks teda mõistliku aja jooksul ametiasutuse kulul ametialasel koolitusel ette valmistada

neid täitma ning ametnik on nõus muudetud ülesandeid täitma. ATS eelnõu seletuskirjas on

märgitud, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse

korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskuste-

le vastavat ning eelmise teenistuskohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Ümber-

korralduste ja struktuurimuudatuste käigus tuleks alati kaaluda, kas ametnikule on sobiva

ametikoha leidmine võimalik, ja juhul, kui ei ole võimalik, siis tuleb ka pakkumata jätmist

põhjendada. Lisaks tuleb tähele panna, et kuna kõik vabad ametikohad täidetakse reeglina

konkursi teel, siis ametnikule uue ametikoha pakkumisel konkursi korraldamise kohustus ei

kehti.

Justiitsministeeriumi kodulehel on kirjeldatud antud projektiga kaasnevat: projekti olulisim

muudatus, mis peab kindlasti kaasa tooma kohtuasjade kiirema ja kvaliteetsema menetluse, oli

kohtujuristi ameti loomine. Loodud kohtujuristi ametikoht tõstab kindlasti nii kohtumenetluse

kiirust kui ka kvaliteeti, kuna kohtujurist saab tänu oma kõrgemale kvalifikatsioonile osaleda

menetluse ettevalmistamisel ning võib seejuures ka iseseisvalt teha menetlustoiminguid, nagu

näiteks koostada lahendite projekte, menetleda riigi õigusabi taotlusi, menetluskulusid jne.

Samu tööülesandeid on kaebaja konsultandina kohtus täitnud aastaid. Kaebaja ülesandeks

konsultandina oli teha erinevaid kohtulahendeid - otsustada tsiviilasja menetlusse võtmine,

lahendada menetlusosaliste taotlusi ning valmistada ette lõpplahendite projekte. Korraldavad

määrused allkirjastas kaebaja ise.

2) Harju Maakohus on viinud läbi kaks avalikku konkurssi kohtujuristi ametikohale:

02.01.2013 ja 15.05.2013. ATS § 16 lg 1 ja kohtute seaduse (KS) § 1251 lg 5 kohaselt täide-

takse vaba ametikoht avaliku konkursi korras. Harju Maakohtus ei olnud aga selleks ajaks

õiguspädevalt kinnitatud kohtu struktuuri ja koosseisu ning seega vabu kohtujuristi ametikohti

ei olnud. Konkursi läbiviimine oli õigusvastane. KS § 1251 lg 5 alusel kohtujuristi ameti loo-

3-13-1617

3(8)

misega ei olnud seadusandja eesmärgiks koheselt kaotada konsultandi ametikoht, vaid seda

pidi tegema järk-järgult viie aasta jooksul, nagu nähtub seaduse eelnõu seletuskirjast. Harju

Maakohus aga kaotas kõik konsultandi ametikohad üheaegselt. Selline tegevus on vastuolus

põhiseaduse §-des 9, 10, 13 ja 14 sätestatud põhimõtetega (õiguspärane ootus, võrdne kohtle-

mine, kaitse riigivõimu omavoli eest, õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaat-

va ja kohtuvõimu poolt).

3) Enne koondamist ei pakutud kaebajale teist ametikohta (koondamise ajal oli Harju Maa-

kohtus täitmata mitmeid ametikohti) ega võimalust kandideerida istungisekretäri kohale. ATS

§ 90 lg 7 kohaselt peab enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist pakkuma

talle võimaluse korral samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja

oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja

arvatud ametiasutuse likvideerimise korral. Kuna Harju Maakohtus oli täitmata mitmeid ame-

tikohti (referent, kohtuistungi sekretär), mis vastaksid kaebaja erialale ja kvalifikatsioonile,

siis tulnuks kaebajale teist ametikohta pakkuda ja kaebaja tema nõusolekul nimetada teisele

ametikohale, võimaldamaks töötamise jätkamist Harju Maakohtus. Asjaolu, et pakkumist va-

badele ametikohtadele kaebajale ei tehtud, on kinnitanud kohtuistungil ka vastustaja tunnistaja

IE. Kaebaja ei nõustu tunnistaja ütlustega selle kohta, et kaebajat teavitati võimalusest kand-

ideerida vabale kohtuistungi sekretäri ametikohale. Kaebajat ei ole teavitatud vabast kohtuis-

tungi sekretäri ametikohast.

4) Kaebaja kandideeris jaanuaris 2013 välja kuulutatud konkursil Harju Maakohtu kohtujuristi

ametikohale. Harju Maakohtu esimehe kinnitusel ei osutunud kaebaja valituks, kuna kaebaja

lapsed on tihti haiged. Haigekassa andmetel ei ole kaebaja lastega viimase kolme aasta jooksul

enne jaanuaris 2013 välja kuulutatud konkurssi hoolduslehel olnud. Seega on tegemist otsese

diskrimineerimisega ning seda tuleb arvestada hüvitise väljamõistmisel. ATS § 13 kohaselt

peavad ametiasutused tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskri-

mineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust. Soolise

võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 3 kohaselt on otsene sooline diskrimineerimine ka isiku

ebasoodsam kohtlemine seoses lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste täitmisega

seotud asjaoludega. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põ-

himõtet (SoVS § 4 lg 2).

5) Käesoleval juhul tuleb kõrvale kalduda ATS § 105 lg-s 2 nimetatud hüvitise piirist ning

õiglane on välja mõista kaebaja kasuks hüvitisena tema 24 kuu ametipalk.

6) Alternatiivse nõude esitamine on õiglane ja see kaitseb kaebaja huve paremini kui algselt

esitatud nõue. Kaebaja töötas üle 10 aasta Harju Maakohtus erinevatel ametikohtadel, olles

kohtuistungi sekretär, konsultant-istungisekretär ning konsultant. Kaebaja soovib jätkata ava-

likku teenistust. Kaebaja ei soovi, et ebaõige koondamise tõttu katkeb tema avaliku teenistuse

staaž.

3. Harju Maakohus palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kohtujuristiks nimetamist reguleerivad KS § 1312 ja § 1251. Harju Maakohtu esimees kuu-

lutas 02.01.2013 välja avaliku konkursi kohtujuristi ametikohtadele. Avalduse esitanud isikule

saatis kohus konkursi tingimused. Kohtujuristi konkursi läbiviimiseks on maakohtu esimehe

03.01.2013 käskkirjaga nr 11-1-1/1 moodustatud konkursikomisjon, kes on ka välja töötanud

konkursi tingimused. Vastavalt konkursi tingimustele koosneb konkurss kirjalikust (kohtula-

hendi projekti koostamine toimiku baasil) ja suulisest voorust (vestlus isiksuseomaduste ja

õigusteadmiste väljaselgitamiseks). Konkursi kohta on 06.02.2013 koostatud kohtujuristi kon-

kursikomisjoni hinnang konkursist osavõtnud kohtujuristide kandidaatide sobivusele. Kaebaja

on võtnud õigeks, et talle saadeti 15.02.2013 e-kiri, milles teavitati, et kaebaja ei osutunud

3-13-1617

4(8)

kohtujuristi konkursil valituks. Maakohtu esimees kuulutas 20.05.2013 välja avaliku konkursi

20 kohtujuristi ametikohale. Konkursi läbiviimise kord avaldati koos konkursi teatega. Kaeba-

ja ei läbinud suulist vooru, mistõttu ei esitanud komisjon 28.06.2013 otsusega teda kohtu esi-

mehele kohtujuristiks nimetamiseks.

2) Ainetu on kaebaja väide, et konsultandi ja kohtujuristi õigused ja kohustused kattuvad, sa-

muti viide ATS § 90 lg-le 3. Kaebaja väide, et ta tegi viis kuud sisuliselt sama tööd, mis

kohtujuristid, kuid märgatavalt väiksema palga eest, on põhjendamatu, kuna konsultandil

puudus kohtunikuabiga võrdsustatud pädevus.

3) Kaebaja väide, et maakohtu esimehe kinnitusel ei osutunud ta valituks, kuna tema lapsed on

tihti haiged, on ebaõige ja tõendamata. Kaebaja 22.05.2013 teabenõudele on maakohtu esi-

mees vastanud 22.05.2013 elektronkirjaga. Ainetu ja asjakohatu on kaebaja argumentatsioon,

et tegemist on otsese diskrimineerimisega, ning viide SoVS §-le 3. Harju Maakohtus tee-

nistusse asunud 63-st kohtujuristist on 27-l kohtujuristil alaealised lapsed. Kaebaja arusaam

diskrimineerimisest seoses lapsevanemaks olemisega on seega ebaõige.

4) Kaebaja vaidlustas käskkirja pärast ATS uue redaktsiooni jõustumist 29.04.2013 ning seega

tuleb lähtuda ATS § 105 lg-s 1 näidatud nõuetest. Viidatud sätte kohaselt on õigusvastaselt

teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvasta-

seks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu

keskmise palga ulatuses. Teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest

tasu nõue on ATS § 105 lg 4 kohaselt muu hulgas ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast

last. Kuna kaebaja kasvatab kaht alla seitsmeaastast last, siis on nõue lubatav.

5) Kohut eksitav on kaebaja väide, et jaanuaris 2013 talle saadetud teade koondamisest on

tingimuslik, st kui kaebaja osaleb kohtujuristi konkursil ning ei osutu valituks, siis jätkab ta

konsultandina töötamist. Eelmärgitud informatiivse teate väljastas kohtudirektor 10.01.2013

eesmärgiga teavitada konsultante kohtujuristi konkursist ja eelseisvast konsultantide ameti-

kohtade koondamisest. 27.03.2013 saatis kohtudirektor kaebajale teate vabastamisest koon-

damise tõttu alates 30.06.2013 ATS § 90 lg 1 alusel. Kaebaja on teate kättesaamist kinnitanud.

6) ATS § 90 lg 7 ei nõua kaebajale teise ametikoha pakkumisest teavitamise kirjalikku taas-

esitamist võimaldavat vormi. Harju Maakohtu personalijuhi IE ütlustega on tõendatud, et

koondamisteate edastamise ning koondamise vahelisel ajal aprillis 2013 tekkis Harju Maakoh-

tus kolm vaba kohtuistungisekretäri ametikohta ning seoses sellega vestles personalijuht tele-

foni teel ka kaebajaga, kes ei soovinud kandideerida kohtuistungi sekretäri ametikohale. Kuna

keegi koondatavatest konsultantidest ei soovinud asuda vabanenud kohtuistungi sekretäri

ametikohale, kuulutas Harju Maakohus välja avaliku konkursi. Tunnistaja vande all antud

ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Harju Maakohtus on igal kohtunikul oma is-

tungisekretär ning praktika on selline, et kui kohtuniku koht on täitmata, ei täideta ka vabane-

nud istungisekretäri kohta enne, kui uus kohtunik on ametisse kinnitatud. Kaebaja koondamise

ajal oli igal töötaval kohtunikul istungisekretär olemas.

4. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2015 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Harju Maakohtu esimees kuulutas 02.01.2013 välja avaliku konkursi kohtujuristi ametikoh-

tadele. Konkursi kohta koostati 06.02.2013 kohtujuristi konkursikomisjoni hinnang kandidaa-

tide sobivusele. Konkursikomisjon otsustas jätta kaebaja kohtujuristiks nimetamise ettepaneku

kohtu esimehele tegemata. Hinnangus on kirjas, mida komisjon arvestas kohtujuristi kandi-

daatide valikul. Halduskohtul puudub pädevus hakata komisjoni otsust ümber hindama ning

komisjoni eest otsustama, keda kandidaatidest oleks pidanud eelistama. See, kes osutus vali-

3-13-1617

5(8)

tuks ja kes mitte, oli kollegiaalne otsus ning komisjon oli pädev seda otsustama. Kaebuse esi-

tajat ei ole diskrimineeritud ning viide SoVS §-le 3 on asjakohatu.

2) Ka teise, 15.05.2013 toimunud kohtujuristi konkursi tulemusel ei osutunud kaebaja valituks

(konkursikomisjoni 28.06.2013 otsus). Kohtul puudub pädevus hakata konkursikomisjoni

tulemusi ümber hindama või komisjoni eest valikuid teostama.

3) Kohtudirektor edastas 27.03.2013 kaebajale teate teenistusest vabastamisest koondamise

tõttu alates 30.06.2013 ATS § 90 lg 1 alusel. Kaebaja kinnitas teate kättesaamist digitaalselt.

4) Kaebajale anti võimalus kandideerida vabale istungisekretäri ametikohale, kuid ta ei soovi-

nud seda. Tunnistajana vande all üle kuulatud Harju Maakohtu personalijuhi IE ütlustega on

tõendatud, et koondamisteate edastamise ning koondamise vahelisel ajal aprillis 2013 tekkis

Harju Maakohtus kolm vaba kohtuistungi sekretäri ametikohta ning seoses sellega vestles

personalijuht telefoni teel ka kaebajaga, kes ei soovinud kandideerida kohtuistungi sekretäri

ametikohale. Muid ametikohti kaebajale tol hetkel pakkuda ei olnud, mida kinnitavad tunnis-

taja IE ütlused.

5) Kohus ei ole pädev otsustama koondamise vajaduse, otstarbekuse jms üle. Koondamine oli

tingitud Justiitsministeeriumi projekti elluviimisest, millega kaasnes Harju Maakohtus konsul-

tandi ametikoha kaotamine ning kohtujuristi ametikoha loomine. Kõigile konsultantidele anti

võrdselt võimalus kandideerida kohtujuristi ametikohale ning kaebaja kasutas seda võimalust,

kuid ei osutunud valituks. Kaebaja suhtes ei ole rikutud põhiseaduse sätteid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. IR palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.

1) Vastustaja ei ole tõendanud, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Haldusko-

hus on jätnud hindamata vastustaja hoolimatu suhtumise, kui kaebaja soovis 20.02.2013

tööajast osaleda lapse arenguvestlusel lasteaias, kuid vastustaja andis selleks loa alles pärast

arenguvestluse toimumise aega. Halduskohus on jätnud hindamata kaebaja kontoväljavõtte ja

palgateatised, mis kinnitavad, et kaebaja täitis oma tööülesandeid korrektselt. Kaebajale usal-

dati pidevalt lisaülesandeid ning maksti nende täitmise eest lisatasu ning tulemusliku töö eest

preemiat. Kaebajat ei ole kordagi distsiplinaarkorras karistatud, kõik väited tema minetuste

kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

2) Halduskohus on otsuses märkinud, et IE ütlustega on tõendatud, et viimane vestles telefoni

teel kaebajaga, kes ei soovinud kandideerida kohtuistungi sekretäri ametikohale. Tegelikkuses

kinnitas tunnistaja IE korduvalt, et kaebajale pakkumist ei tehtud. Tunnistaja väide kaebajale

telefoni teel vabast kohtuistungi sekretäri ametikohast teatamise kohta on ka vähetõenäoline

olukorras, kus tavapärane suhtlus käib e-posti teel. Vastuses kaebusele on vastustaja märki-

nud, et Harju Maakohtu personalijuht edastas kõigile koondamisteate saanud konsultantidele

e-kirja küsimusega, kas neist keegi sooviks võimalusel asuda tööle kohtuistungi sekretärina.

Nimetatud e-kirja vastustaja tõendina esitanud ei ole. Sellist e-kirja ei ole kaebajale saadetud.

KT e-kiri kinnitab kaebaja väidet, et vabu kohti ei pakutud, vaid pakuti kandideerimist. Kae-

bajale pakuti kandideerimist loodavale kohtujuristi kohale. Isegi kui lugeda tunnistaja IE väi-

det teavitamise kohta õigeks, ei ole ikkagi tegemist teise ametikoha pakkumisega. Tööle jää-

mise eelisõiguse väljaselgitamist ei saa asendada konkursi korraldamisega. Samuti ei saa või-

maluse andmist konkursil osalemiseks käsitada teise töö pakkumisena (Riigikohtu lahend as-

jas nr 3-2-1-103-06). Tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed.

3-13-1617

6(8)

3) Kaebaja väited koondamise õigusvastasuse osas seisnesid muu hulgas selles, et koondami-

sel ei selgitatud välja isikute ametisse jäämise eelisõigusi, vaid kõik konsultantide kohad läk-

sid koondamisele korraga. Koondamisele sätestatud protseduurireegleid ei kohaldatud. Kohus

ei ole kaebuse väiteid selles osas kontrollinud ega neile vastanud.

4) Kaebaja on väitnud ja põhjendanud, et ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud.

Kohus ei ole kaebuse väiteid selles osas kontrollinud ega neile vastanud. Kohus on suurema

tähelepanu pööranud sellele, et kaebaja ei ole võitnud kohtujuristi konkurssi ning kokkuvõttes

põhjendas kohus sellega kaebaja koondamise õigsust. Kohtu selline lähenemine on väär. Kü-

simus ei ole selles, et kaebaja ei osutunud valituks kohtujuristi konkursil, vaid koondamise

tegelikus aluses. Koondamise aluseks ei olnud kohtujuristiks valituks mitteosutumine, vaid

koondamise alus on konsultandi ametikohtade üheaegne kaotamine kohtu koosseisus.

5) Vaidlustatud käskkiri on muu hulgas õigusvastane ka seetõttu, et konsultantide ametikohta-

de koondamine on viidud läbi Harju Maakohtu esimehe tühise 18.12.2012 käskkirja nr 8-1/6

alusel. Käskkiri, milles nähti ette kohtu koosseisus 66 kohtujuristi, on tehtud enne, kui vastav

amet oli riigi poolt loodud. Samuti on selle käskkirjaga kinnitatud kohtu koosseis, mille kinni-

tamiseks puudus maakohtu esimehel pädevus. Kuna 18.12.2012 käskkiri on tühine, siis on

õigusvastane ka selle käskkirja alusel alates 30.06.2013 toimunud koondamine ja kaebaja tee-

nistusest vabastamine. Halduskohus otsuses selles osas oma seisukohta väljendanud ei ole.

6. Harju Maakohus palub 24.04.2015 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Halduskohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud ja ümber lükanud kaebaja väited tema

kui lapsevanema väidetavast diskrimineerimisest. Kuna koondati kõik konsultandid ja vanem-

konsultandid, pole kaebaja suhtes võrdse kohtlemise ega õiguspärase ootuse põhimõtet riku-

tud. Tunnistaja VV ütlustega on tuvastatud, et kohtujuristi konkursikomisjoni liikmed ei küsi-

nud kunagi kandidaadilt, mis perekonnaseis tal on, kui palju tal lapsi on jne, laste küsimuse

püstitamine oli täiesti välistatud. Aastal 2013 teenistusse asunud 63-st kohtujuristist on 27-l

alaealised lapsed. Seega on ebaõige kaebaja väide tema diskrimineerimisest seoses lapseva-

nemaks olemisega.

2) Halduskohus on igakülgselt analüüsinud asjaolu, et kaebaja kandideeris jaanuaris ja mais

2013 välja kuulutatud Harju Maakohtu kohtujuristi konkursil, kuid ta ei osutunud valituks,

mida kinnitavad 06.02.2013 kohtujuristi konkursikomisjoni hinnang konkursist osa võtnud

kohtujuristide kandidaatide sobivusele ja 28.06.2013 kohtujuristi konkursikomisjoni otsus.

Kohtujuristi konkursikomisjon on kollegiaalselt otsustanud jätta kaebaja esitamata kohtu esi-

mehele kohtujuristiks nimetamiseks. Kaebaja on minetanud tähtaja vaidlustada jaanuaris 2013

toimunud kohtujuristi konkursiga seonduvaid asjaolusid ja 06.02.2013 komisjoni otsust, mida

kinnitab Tallinna Halduskohtu 12.08.2014 määrus (haldusasi nr 3-14-50759).

3) Kaebaja väited, et teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud ja talle on makstud lisatasu ning

tulemusliku töö eest preemiat, ei lükka ümber asjaolu, et Harju Maakohtus koondati kõik kon-

sultandid ja vanemkonsultandid ja kaebaja ei osutunud avalikul konkursil kohtujuristiks vali-

tuks. Väited lapse arenguvestlusele osalemisele lubamisest ei seondu käesoleva vaidlusega.

4) Väär on kaebaja viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-103-06, mille kohaselt ei saa tööle jää-

mise eelisõiguse väljaselgitamist asendada konkursi korraldamisega. Viidatud lahend puudu-

tab töölepingu seaduse alusel lahendatud asja. ATS § 16 lg 1 kohaselt täidetakse vaba ameti-

koht avaliku konkursi korras.

5) Halduskohus on hinnanud IE ütlusi õigesti. ATS § 90 lg 7 ei nõua kaebajale teise ametiko-

ha pakkumisest teavitamise kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Kaebaja on kaebuses

3-13-1617

7(8)

kinnitanud, et maakohtu kohtudirektor on saatnud 10.01.2013 teate konsultantidele kohtujuris-

ti konkursist ja eelseisvast konsultantide ametikohtade koondamisest. Kaebaja on kinnitanud,

et talle pakuti kandideerimist loodavale kohtujuristi kohale. Vastustaja sai pakkuda kaebajale

kandideerimist kohtujuristi kohale, mis tulenes otsesõnu KS § 1251 lg-st 5.

6) Harju Maakohus ei saanud kaebaja teenistusest vabastamist vältida, sest vabu ametikohti,

mida talle pakkuda, koondamise hetkel ei olnud. Kaebaja vabastati teenistusest alates

30.06.2013 Harju Maakohtu konsultandi ametikohalt ATS § 90 lg 1 alusel koondamise tõttu

seoses ametikoha koondamisega tulenevalt muudatustest kohtu struktuuris ja koosseisus, s.o

kohtujuristi ametikohtade loomisega ning vanemkonsultandi ja konsultandi ametikohtade kao-

tamisega.

7) Konsultandil puudus seaduses sätestatud kohtunikuabiga võrdsustatud pädevus. Seega on

ainetu kaebaja väide, et konsultandi ja kohtujuristi õigused ning kohustused kattuvad, samuti

viide ATS § 90 lg-le 3.

8) KS § 9 lg-st 4, §-st 12 ja §-st 1251 tulenevalt oli Harju Maakohtu esimees pädev kinnitama

maakohtu struktuuris ja kohtuteenistujate koosseisus kohtujuristi ametikohad alates

01.01.2013 ning ette nägema vanemkonsultantide ja konsultantide ametikohtade koondamise

ja selle tähtaja. Seega on maakohtu esimehe 18.12.2012 käskkiri nr 8-1/6 seaduslik ega ole

tühine.

9) Kaebaja seisukoht, et Justiitsministeeriumi ja Harju Maakohtu tõhusama õigusemõistmise

projekti raames ametnike koondamine ei ole õigustatud ja sellise projekti läbiviimiseks puu-

dus õiguslik alus, ei ole õige. Harju Maakohtu kohtunike üldkogu on projekti heaks kiitnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega

kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja

vabastati teenistusest õiguspäraselt. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkon-

nakohus järgmist.

8. Praeguse vaidluse esemeks on kaebaja koondamine, mitte aga Harju Maakohtus toimu-

nud kohtujuristi konkursside, millel kaebaja ei osutunud edukaks, tulemused. Olukorras, kus

kohtu struktuurist kaotati kõik konsultandi ja vanemkonsultandi ametikohad ning ükski varem

neil ametikohtadel teenistuses olnud isikutest ei jätkanud konsultandi või vanemkonsultandina

teenistust, on asjakohatu rääkida kaebaja diskrimineerimisest. Samal põhjusel ei saanud vas-

tustaja otsustada selle üle, kas ja millisel teenistujal on teenistusse jäämisel eelisõigus. Kaeba-

ja väited, mis puudutavad tema edukat teenistusülesannetega toimetulemist, lisatasude ja

preemiate saamist, minetuste puudumist ja vastustaja hoolimatut suhtumist, on praeguse vaid-

luse kontekstis asjakohatud.

9. Tegemist ei olnud olukorraga, kus ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriük-

susele samas asutuses või ka ametikoha ülesannete väheolulise muudatusega. KS §-ga 1251

loodi uus kohtujuristi institutsioon. Kohtujurist on ametnik, kes osaleb kohtuasjade menetluse

ettevalmistamisel ja menetlemisel kohtumenetluse seaduses ettenähtud ulatuses iseseisvalt või

kohtuniku järelevalve all ning kes on pädev tegema ka neid toiminguid ja lahendeid, mida

kohtumenetluse seaduse kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi või muu kohtuametnik (KS §

1251 lg-d 1 ja 2). Erinevalt KS 15. ptk-s nimetamata kohtuametnikest ja kohtu töötajatest, kel-

le teenistuskohustused määratakse kohtu kodukorras ja kohtu kantselei kodukorras (KS §

127), on kohtujuristi ametikoht ja pädevus sätestatud seadusega. Järeldust, et tegemist ei ole

pelgalt seni konsultantide teenistusülesandeid täitvate ametnike kohtujuristideks ümber nime-

3-13-1617

8(8)

tamisega, ei väära ka kaebaja osutatud Riigikohtu lahend nr 3-4-1-29-13. Viidatud lahendis (p

49) on selgitatud, et üldkogu ei anna selle otsusega üldist ja kõikehõlmavat hinnangut, milli-

sed konkreetsed ülesanded kohtusüsteemis on käsitatavad õigusemõistmisena PS § 146 mõttes

ning kas ja millistel tingimustel saab neid kohtus anda ametnike pädevusse, kes ei ole kohtu-

nikud.

10. Kaebaja väited, et seadusandja eesmärgiks ei olnud koheselt kaotada konsultandi ameti-

kohad, vaid seda pidi tehtama järk-järgult, ei anna alust asuda seisukohale, et konkreetselt

Harju Maakohtus kõigi konsultandi ametikohtade üheaegne kaotamine oleks seadusega vas-

tuolus. Kohtusüsteemi tervikuna vaadeldes ongi üleminek kohtujuristide ametikohtadele toi-

munud järk-järgult.

11. Harju Maakohtu esimehe 18.12.2012 käskkiri nr 8-1/6, millega kinnitati alates

01.01.2013 Harju Maakohtu struktuur ja koosseis õigusemõistmise funktsiooniga seotud osas,

ei ole tühine haldusakt. Haldusakti andmiseks pädevuse puudumine peab olema ilmselge, mil-

lise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Samuti ei ole nimetatud käskkiri tühine ega ka

õigusvastane kaebaja osutatud asjaolu tõttu, et käskkiri anti välja enne 01.01.2013, kui jõustus

kohtujuristi ametikohad ette näinud seadus. Maakohtu esimehe käskkirjas on ette nähtud

struktuur ja koosseis alates 01.01.2013.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kohtujuristi ametikohad saanuks

vastustaja täita ka ametniku üleviimise korras avalikku konkurssi korraldamata. KS § 1251 lg

5 eriseaduse sättena sellist võimalust ei anna – kohtujuristi vaba ametikoht tuleb täita avaliku

konkursi korras.

13. Halduskohus ei ole teinud tunnistaja IE ütluste põhjal ebaõigeid järeldusi. IE ütlustest

nähtub, et vastustaja püüdis teiste hulgas kaebaja koondamist vältida ning kaebajalt uuriti, kas

ta on huvitatud kohtuistungi sekretäri ametikohast. Kuna ükski konsultant istungisekretäri

ametikoha vastu, mis tol hetkel oli vaba, huvi ei tundnud, ei viidud läbi sisekonkurssi. Samuti

oli kaebajal võimalus kandideerida kohtujuristi ametikohale.

14. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsioonime-

netluse kulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud kulud samuti tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets