3-14-51737/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Määruse teatavakstegemise aeg

ja koht

14.01.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51737

Haldusasi

Sergei Otsa kaebus Tallinna Vangla vastu kahju

hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate

kambritingimustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.03.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Ots

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Halduskohtu 05.03.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Ots esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses ebapiisava kambri

põrandapinnaga Tallinna Vanglas perioodil 12.02.2013 – 14.08.2013. Taotlus registreeriti

21.01.2014.

2. Tallinna Vangla 10.03.2014. a kirjaga nr 5-18/14/2095-1 anti S. Otsale 10-päevane

tähtaeg kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. S. Ots ei esitanud vangla kahju

hüvitamise taotluse täiendavat selgitust.

3.

24.03.2014 esitas S. Ots Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses ebapiisava

kambri põrandapinnaga Tallinna Vanglas seitsme kuu jooksul alates 2007. a. S. Ots taotles

alandava ja ebainimliku kohtlemise eest kahjutasu 500 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu

eest. Taotluse kohaselt tühistas S. Ots eelnevalt seoses kambri isikliku pinnaga esitatud kahju

hüvitamise nõude. Tallinna Vangla registreeris S. Otsa kahju hüvitamise taotluse 25.03.2014

nr-ga 5-18/19/8955-1.

4. Tallinna Vangla 29.05.2014. a kirjaga nr 5-18/14/8955-2 anti S. Otsale tähtaeg taotluses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. S. Ots nimetatud kirjale ei vastanud.

5. S. Ots esitas 11.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu. Kaebaja

hinnangul on Tallinna Vangla tekitanud talle mittevaralist kahju, hoides teda ebainimlikes ja

inimväärikust alandavates tingimustes perioodidel 02.06.2009 – 02.07.2009 ja

12.12.2013 – 14.08.2013.

6. Tallinna Vangla tagastas 21.08.2014. a kirjaga nr 5-18/14/8955-3 S. Otsa kahju

hüvitamise taotluse läbivaatamatult, kuna S. Ots oli jätnud kahju hüvitamise taotluses

puudused kõrvaldamata.

7. Tartu Halduskohus tagastas 17.11.2014. a määrusega kaebuse osas, milles taotleti Tallinna

Vanglalt hüvitist seoses kambri tingimustega perioodil 02.06.2009 – 02.07.2009, kuna

kaebajal oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud mittenõuetekohaselt, sest kahju

hüvitamise taotlus oli esitatud tähtaega rikkudes (RVastS § 17 lg 3). Ülejäänud osas võttis

halduskohus kaebuse menetlusse, kuna leidis, et S. Otsa 24.03.2014. a Tallinna Vanglale

esitatud kahju hüvitamise taotlus vastas haldusmenetluse seaduse § 12 lg-s 3 sätestatud

nõuetele ning seega oli Tallinna Vangla poolt tähtaja andmine kahju hüvitamise taotluses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu kahju

hüvitamise nõude tagastamine 21.08.2014. a kirjaga nr 5-18/14/8955-3 õigusvastane.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 05.03.2015. a otsusega S. Otsa kaebuse osaliselt ja mõistis

Tallinna Vanglalt S. Otsa kasuks välja 700 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Tallinna Vangla esitas 11.03.2015 Tartu Halduskohtu 10.02.2015. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas

osaliselt kaebuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ja

kohtupraktikat, mis on viinud vale otsuse tegemiseni. Vastustaja ei nõustu halduskohtu

seisukohaga, et kinnipeetava paigutamine kambrisse, kus põrandapinda oli alla 3 m²

kinnipeetava kohta, oli vastuolus inimväärikust alandava kohtlemise keeluga ja õigusvastane.

10. Kaebaja sai Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2015. a määruse, millega võeti vastustaja

apellatsioonkaebus menetlusse ning kohustati teda apellatsioonkaebusele 21 päeva jooksul

vastama, 23.04.2015 kätte, kuid ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

11. Tartu Ringkonnakohus kohustas 12.11.2015. a määrusega S. Otsa esitama

ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlust hiljemalt

24.11.2015. Ringkonnakohus märkis nimetatud määruses, et käesolevas asjas võib esineda

HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks, kuna S. Otsa kaebus on

halduskohtule esitatud tähtaega ületades.

12. Tartu Ringkonnakohus pikendas 25.11.2015. a määrusega kaebajale kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks antud tähtaega, sest ringkonnakohtul ei olnud

õnnestunud kaebajale 12.11.2015. a määrust kätte toimetada. Kaebajale anti uueks kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtajaks 14.12.2015.

13. Ringkonnakohus toimetas 25.11.2015. a määruse kaebajale HKMS § 72 lg 4 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg-te 1-3 alusel kätte postkasti panekuga.

Ringkonnakohtu 12.11.2015. a ja 25.11.2015. a määrused pandi kaebaja elukohas asuvasse

postkasti 04.12.2015.

14. Kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.03.2015. a otsus tuleb tühistada

olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja asja menetlus lõpetada.

16. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning

sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike

põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu

lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja

lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest

aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-13, p

13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24;

16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus

kontrollida, kas halduskohus on S. Otsa hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

17. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

18. S. Ots ei reageerinud Tallinna Vangla 29.05.2014. a kirjale, millega talle anti 10-päevane

tähtaeg 25.03.2014 Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks. S. Ots esitas Tartu Halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse 11.08.2014,

s. o enne, kui Tallinna Vangla tema kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult tagastas. Tartu

Halduskohus on 17.11.2014. a määrusega tagastanud kaebuse osas, milles taotleti Tallinna

Vanglalt hüvitist seoses kambritingimustega perioodil 02.06.2009 – 02.07.2009. Tartu

Halduskohus võttis osas, millega taotleti Tallinna Vanglalt hüvitist seoses kambritingimustega

perioodil 12.02.201 – 14.08.2013 menetlusse, kuna leidis, et S. Otsa 25.03.2014. a Tallinna

Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus vastas haldusmenetluse seaduse § 12 lg-s 3

sätestatud nõuetele ning seega oli tähtaja andmine kahju hüvitamise taotluses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks ning puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu kahju hüvitamise nõude

tagastamine 21.08.2014. a kirjaga nr 5-18/14/8955-3 õigusvastane.

19. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju

hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et 25.03.2014. a kahju hüvitamise taotlus

sisaldas teavet, mille alusel oleks Tallinna Vanglal olnud võimalik teha kahju hüvitamise

taotluse osas sisuline otsustus. Vanglal oli järelikult kohustus lahendada S. Otsa 24.03.2014. a

vanglale esitatud ning seal 25.03.2014 registreeritud kahju hüvitamise taotlus hiljemalt

26.05.2014.

Kaebuse kohaselt oli kaebaja kahekuulisest kahju hüvitamise nõude lahendamisele kehtivast

tähtajast teadlik, kuna on 11.08.2014 halduskohtule esitatud kaebuses märkinud, et päevast,

mil tema kahju hüvitamise taotlus registreeriti, on möödas juba üle 60 päeva ja vastust pole

siiani. Ringkonnakohtu hinnangul juhindus seega kaebaja ka ise sellest, et tema vanglale

esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamise kahekuulist tähtaega tuleb hakata arvestama

alates 25.03.2014.

20. RVastS § 18 lg 2 kohaselt tuleb juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, esitada 30 päeva jooksul halduskohtule kaebus

hüvitise väljamõistmiseks. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse

tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9;

04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Sellest tulenevalt peab kinnipeetav või vahistatu

kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks

ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Järelikult tuli S. Otsal RVastS § 18 lg 2 kohaselt

pöörduda kohtu poole hiljemalt 25.06.2014. S. Ots esitas kaebuse halduskohtule 11.08.2014,

seega peaaegu seitse nädalat pärast tähtaja möödumist.

21. HKMS § 71 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sellest tulenevalt oli kaebajal võimalik taotleda

kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebuses ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise

taotlust esitanud. Ringkonnakohus kohustas 12.11.2015. a määrusega kaebajat esitama

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse hiljemalt 24.11.2015 ning pikendas 25.11.2015.

a määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega, andes uueks tähtajaks

14.12.2015. Juhindudes HKMS § 72 lg-st 4 ning TsMS § 326 lg-test 1-3 toimetas

ringkonnakohus 12.11.2015. a ja 24.11.2015. a määrused kaebajale kätte postkasti panekuga,

sest kaebaja oli kinnipidamiskohast vabanenud ning tema rahvastikuregistri järgsele kehtivale

elukoha-aadressile saadetud 12.11.2015. a kohtumääruse tagastamise väljastusteatest

nähtuvalt oli proovitud kaebajale samale aadressile menetlusdokumente isiklikult üle anda

vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel ja vähemalt kolmepäevase vahega

(17.11.2015 kell 12.36 ja 24.11.2015 kell 17.23), kuid kaebajat ei viibinud kohal. Postiasutuse

väljastusteate kohaselt on ka ringkonnakohtu 25.11.2015. a määruse kaebajale

kättetoimetamiseks tehtud tema registrijärgsel elukoha-aadressil kaks väljastuskatset

(30.11.2015 kell 13.55 ja 04.12.2015 kell 17.17). Samale aadressile on varasemalt saadetud

ka ringkonnakohtu 09.04.2015. a määrus, halduskohtu otsus ja Tallinna Vangla

apellatsioonkaebus, mille kaebaja on sellel aadressil 23.04.2015 kätte saanud.

Sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus TsMS § 326 lg 1 alusel 12.11.2015. a ja 24.11.2015. a

määrused kaebajale kättetoimetatuks 04.12.2015, mil need jäeti kaebaja elukohas asuvasse

postkasti.

22. Kaebajal oli kohustus esitada hiljemalt 14.12.2015 ringkonnakohtule kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja ringkonnakohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust ei

esitanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kaebetähtaja ennistamise osas seisukohta

võtta.

23. Kuna S. Ots on esitanud kaebuse halduskohtule tähtaega ületades ja halduskohus on

võtnud kaebuse ebaõigesti menetlusse, siis on halduskohus teinud otsuse mittelubatava

kaebuse suhtes. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on

esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt

menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega ületades.

24. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega kaebetähtaja ületamise korral

menetluse vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul

apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või

täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 155 lg 3 ls 1

kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus,

tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna halduskohus on menetlenud

tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse

täielikult ja lõpetab asja menetluse.

25. HKMS § 104 lg 5 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p-de 2 või 4 alusel. Kaebaja oli halduskohtus menetlusabi andmise korras

vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu

tasumise kohustusest vabastatud HKMS § 104 lg 10 alusel. Seega puudub asjas vajadus

riigilõivu tagastamiseks.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/