1-13-2116/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2016, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-2116

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Meelis Juursoo

Kriminaalasi

Voldemar

Põdra

süüdistus

KarS

§

järgi

kokkuleppemenetluses

Menetlustoiming

süüdimõistetu Voldemar Põdra tingimisi enne tähtaja

lõppemist

vangistusest

vabastamise

otsustamine

elektroonilise järelevalve alla

Menetlusosalised

süüdimõistetu: Voldemar Põder (isikukood 37306080013;

elukoht vabanemisel XXXX

Kaitsja

riigi õigusabi korras advokaat Valli Murde

Kohtuistungi toimumise aeg

11.01.2016

RESOLUTSIOON

Jätta Voldemar Põder temale Tartu Maakohtu 05.03.2013 otsusega kriminaalasjas

nr 1-13-2116 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema

allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata.

Välja mõista Voldemar Põdralt riigi tuludesse riigi õigusabi kulud 96 (üheksakümmend kuus)

eurot.

Menetluskulu makseinfo

Menetluskulud 96,00 eurot

Maksetähtaeg 26.02.2016

Viitenumber 99916700001705

Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-13-2116

Saaja Maksu- ja Tolliamet

SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA

PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses makseinfos märgitud tähtaja

jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse koopia saata kinnipeetavale ja tema kaitsjale ning Tartu vanglale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Maakohtu 05.03.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2116 tunnistati Voldemar Põder

süüdi KarS § 121 järgi ja temale mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi

mõisteti Voldemar Põderale liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest, suurendades mõistetud

karistust Tallinna Linnakohtu 31.03.2004 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-3431/03 mõistetud

karistuse (15 aastat vangistust) ärakandmata osa, s.o 5 aastat 3 kuud 15 päeva vangistust võrra

ja alates 05.03.2013 ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti

Voldemar Põdrale 5 aastat 6 kuud 15 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 21.03.2013.

Voldemar Põdra karistusaeg algas seega 05.03.2013 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks

see 20.09.2018. KarS § 76 lg 2 p-s 1 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 13.12.2015.

Voldemar Põder esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne

tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla.

Tartu Vangla ei toeta Voldemar Põdra taotlust, kuna on suur tõenäosus, et isik paneb vabaduses

toime uued kuriteod.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga ja ei toeta

Voldemar Põdra ennetähtaegset vabastamist.

Süüdimõistetu Voldemar Põder selgitas kohtuistungil, et ta ei kavatse tulevikus enam

seadusvastaseid tegusid toime panna. Süüdimõistetu sõnul on ta pikka aega vanglas viibides

mõistnud oma tegude ohtlikkust ja ka tagajärgi, mida ta võib olla kannatanutele põhjustanud.

Voldemar Põder avaldas, et tema tegude ajendiks oli nii alkohol kui ka tema haigus. Alates

2009.aastast on ta pidevalt olnud psühhiaatri järelevalve all ja end ka ravinud.

Kaitsja leidis, et Voldemar Põder tuleks vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise

järelevalve alla vabastada. Kinnipeetav soovib elada ausalt ja seadusekuulekalt ning alluda

kriminaalhooldaja järelevalvele.

Kohtu seisukoht

Voldemar Põder kannab karistust muuhulgas ka tahtlike esimese astme kuritegude

toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9

sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Voldemar Põder temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem

kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest

ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja

järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta

elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab

olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2)

elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i

levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete

paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata

elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul,

kui puudub elukoha lukustamise võimalus.

Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Voldemar Põder plaanib vabanemisjärgselt asuda

elama aadressil XXXX. Korteri omanik ning kinnipeetava elukaaslane H.S., kes elab samuti sel

elupinnal, on andnud nõusoleku seal elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise

poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter

samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka

elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Voldemar Põtra on varem kriminaalkorras karistatud.

Sellele vaatamata jätkas ta õigusvastast käitumist ning pani toime uued kuriteod, mida

iseloomustab vägivaldne ja hoolimatu suhtumine kaasinimestesse. Viimase kuriteod pani

Voldemar Põder toime ajal, mil ta kandis reaalset vangistust kinnipidamisasutuses. Seega ei ole

varasemad karistamised Voldemar Põdra osas oma eesmärki täitnud, kuna need ei ole

mõjutanud teda oma hoiakuid muutma ega hoiduma edasiste kuritegude toimepanekust.

Kinnipeetav väidab, et karistuse kandmise aeg on teda mõjutanud paremuse suunas. Ta leiab,

et tema käitumine on olnud piisavalt usaldusväärne, et teda saaks tingimuslikult ennetähtaegselt

vabastada. Ta on praeguseks ajaks oma prioriteedid paika pannud ning tahab näidata, et on

võimeline elama ka õiguskuulekalt.

Kohus nõustub, et Voldemar Põdra käitumine vanglas on praeguseks ajaks liikunud paremuse

suunas. Ta ei ole enam kuritegusid toime pannud. Kui vanglas viibimise algusaastatel rikkus

kinnipeetav süstemaatiliselt ka vangla sisekorra eeskirja, mistõttu tuli teda korduvalt

distsiplinaarkorras karistada, siis alates 2014. aastast on tema käitumine oluliselt paranenud.

Käesoleva aja seisuga tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Tunnustamist väärib seegi, et

vangistuses on Voldemar Põder aktiivselt osalenud tööhõives. Lisaks on ta tegelenud oma

alkoholi- ning emotsionaalset laadi probleemidega, mis soodustasid tema kuritegelikku

käitumist. Nimelt on temaga toimunud vestlused alkoholi mõjust tervisele, käitumisele ja

seostele kuritegevusega, samuti vestlused seoses agressiivse käitumise negatiivsetest

tagajärgedest ja viha vaos hoidmisest. See kõik peaks aitama Voldemar Põdral ennetada

impulsiivsusest tingitud kuritegude toimepanemist. Vanglas on Voldemar Põder läbinud ka

sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti on ta läbinud

seksuaalkurjategijatele suunatud programmi „Tagasilanguse ennetamine“ ning käinud

psühhiaatri vastuvõtul. Eelnev viitab asjaolule, et Voldemar Põdra soov muutuda

õiguskuulekamaks on tõsine.

Positiivne on seegi, et pärast ennetähtaegset vabanemist oleks Voldemar Põdral olemas kindel

elukoht.

Vaatamata eelnevalt kajastatud positiivsetele asjaoludele, leiab kohus, et Voldemar Põtra ei saa

käesoleval ajal enne tähtaega vabastada.

Kohus on seisukohal, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu

karistusaja ära kandmine on pigem reegel ning et sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

on selgelt erandiks. Seejuures tuleb selle erandi kohaldamist igakordselt põhjalikult kaaluda.

Isiku puhul, kes on vanglas jätkanud kuritegude toimepanekut, nagu on ka Voldemar Põder,

tuleb sellist erandi tegemist kaaluda veel eriti suure põhjalikkuse ning ettevaatlikkusega.

Kohus möönab, et Voldemar Põder on vanglas tegelenud resotsialiseeruva tegevusega ning et

ka vabaduses on tal olemas vajalik sotsiaalne võrgustik, kes saaks teda ühiskonda

taaslülitumisel toetada ning aidata. Samas ilmneb kohtule esitatud materjalidest, et Voldemar

Põdra kuriteod olid enamasti vägivalla- või vägivalla abil toime pandud kuriteod ning et nende

tegude põhjused tulenesid eelkõige Voldemar Põdra isiksuseomadustest ja suutmatusest oma

emotsioone ning käitumist ohjeldada. Seetõttu ongi tema puhul resotsialiseeriv tegevus olnud

peamiselt keskendatud selle õppimisele, kuidas oma käitumist ning emotsioone analüüsida ning

kontrollida. Ilmselgelt ei kinnistu sellise tegevuse mõjud inimese juures kiiresti, vaid see on

pikaaegne protsess, mille jooksul tuleb iseenda kallal järjepidevat tööd teha. Praegusel juhul ei

ole möödunud piisavalt pikk aeg, et sellise resotsialiseeriva tegevuse mõjud oleksid saanud

kinnipeetava hoiakutes ja käitumises tagasipöördumatult kinnistuda (viimane vägivallategu

vanglas toimus 21.01.2013 ja viimane distsiplinaarkaristus 01.04.2014). Kinnipeetava

iseloomustusest nähtub ka asjaolu, et kuigi Voldemar Põder läbis ajavahemikul 29.01.2014-

17.04.2015 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei olnud tal kontrollküsimusi üle vaadates

mitmeid asju meeles. Lisaks on vangla iseloomustuses kajastatud arvamus, et isik on kuritegude

toimepanemisel keskendunud vaid enda vajadustele ja tegude tagajärgedele ei mõtle. Seega ei

ole vanglas kohaldatud resotsialiseerivad meetmed käesoleval ajal veel piisavaks garantiiks, et

Voldemar Põdral ei tekiks vanglast vabanemisel oma emotsioonide ja käitumise valitsemisel

tagasilangust.

Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohus, et Voldemar Põtra ei saa käesolevalt enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul ei suudaks ka elektroonilise valve

kohaldamine piisavalt tagada seda, et Voldemar Põder ei jätka uute kuritegude toimepanekut.

Juhul kui Voldemar Põder suudab jätkuvalt vanglas õiguskuulekalt elada, võib tema

ennetähtaegne vabastamine üldtingimustel tulevikus aga aset leida, et läbi kriminaalhoolduse

abistada teda resotsialiseerumisel.

Menetluskulud

Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks

summas 96 eurot.

Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 30-31 ja 61-63 kohaselt.

Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada

Voldemar Põdral.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2016.a määrus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Välja

maksta

Advokatuurile

eraldatud

eelarveliste

vahendite

arvelt

Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) advokaat

Valli Murdele määruskaebemenetluses Voldemar Põdrale riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista Voldemar Põdralt välja menetluskulud 96 eurot, s.o kaitsja tasu Valli

Murde osutatud õigusabi eest.

4. Voldemar Põdralt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske

Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal

a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Tasumisel

märkida

viitenumber

2800049858

ja

selgitus:

„Voldemar

Põder,

1-13-2116,

menetluskulud“.

5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.