2-15-111888/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-111888

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Aleksandr Pastuhhovi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1853,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Kadri

Timuska, e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Aleksandr Pastuhhov (isikukood XXXX, tegelik

elukoht teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Aleksandr Pastuhhovi vastu osaliselt.

2. Välja mõista Aleksandr Pastuhhovilt OÜ Aktiva Finants kasuks 19.02.2013 sõlmitud

liitumislepingu nr 30069744 alusel:

-

põhivõlgnevus 732,94 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 27.05.2015 seisuga summas 542,01 eurot;

-

viivis 0,15% päevas põhinõudelt 732,94 eurot alates 28.05.2015 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte enam kui 241,48 eurot.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte hagejale.

5. Toimetada kostjale otsus kätte avalikult, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate selle kohta, et Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-15-111888 (OÜ Aktiva Finants

hagi

Aleksandr

Pastuhhovi

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks)

11.01.2016

tagaseljaotsuse, ning otsuse resolutsiooni. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 79% ulatuses Aleksandr Pastuhhovi kanda ja 21% ulatuses

OÜ Aktiva Finants kanda.

7. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-111888 OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks

suuruseks 350 eurot.

8. Välja mõista Aleksandr Pastuhhovilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 276,50

eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

9. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

menetleb

apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus

edasikaebamiseks luba ei anna.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

2. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui

pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS-i

vahel 19.02.2013 sõlmitud liitumislepingut lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35

lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste

kasutamise tingimuste ning tahvelarvuti pakkumise 29, 34 ja 35 tingimuste näol tegemist

tüüptingimustega.

3. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni

kohaselt) lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

4. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 926,99 eurot, mis ei

sisalda viivist. Põhivõlgnevus koosneb igakuistest telekommunikatsiooniteenuse

võlgnevust, tahvelarvuti maksumust 590 eurot (arvel nr 38909549 märgitud leppetrahv)

ja võlgnevuse sissenõudmise kulust 194,05 eurot (arvel nr 39090664 märgitud

võlgnevuse sissenõudmine). Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste

p 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt

võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2

esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise

kuluga on sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja

kohustuste tasakaalust. Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu 194,05 eurot on

tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt

põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 732,94 eurot (926,99 – 194,05 = 732,94).

Eeltoodust tulenevalt väheneb ka sissenõutavaks muutunud viivis (hageja on arvestanud

viivist summalt 926,99 eurot alates 18.01.2014 kuni 27.05.2015) ning põhjendatud on

kostjalt hageja kasuks välja mõista 27.05.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

542,01 eurot (732,94 eurot × 493 päeva × 0,15%). Arvestades hagiavalduses märgitut,

et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt

hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt 732,94 eurot

alates 28.05.2015 (avalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui

190,93 eurot.

5. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

6. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus,

rahuldades hagi osaliselt, so ligikaudu 79% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 79%

ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda.

7. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 225 eurot

on riigilõiv ja 125 eurot lepingulise esindaja kulu. Hageja on küll palunud välja mõista

õigusabikulu summas 511,29 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi

ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab

kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 125 eurot (TsMS § 175 lg 1).

8. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

276,50 eurot (79% 350 eurost).

9. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise

menetluskulult

276,50 eurot

käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest

alates

kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik