1-15-10478/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10478 Kohtukoosseis Andres Parmas, Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kriminaalasi Valeri Zaitsevi süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 – § 26 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. detsembri 2015. a otsus, kokkuleppemenetlus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav Valeri Zaitsev (ik: 38807052237); elukoht: XXXXXXX, Kohtla-Järve (viibib Tallinna Vanglas); kriminaalkorras eelnevalt 2 korral karistatud Prokurör Abiprokurör Merika Nimmo Kaitsja Vandeadvokaat Argo Küünemäe

RESOLUTSIOON

Jätta määrusekaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22. detsembri 2015. a otsusega tunnistati Valeri Zaitsev kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 26 lg 1 järgi ja teda karistati KarS § 60 lg 1 sätteid kohaldades 1 kuu vangistusega. Seda karistust suurendati Harju Makaohtu

23. detsembri 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 päeva võrra.

V. Zaitsev võeti talle mõistetud karistuse täitmise tagamiseks kohtusaalist vahi alla, määrates, et tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistusaja ärakandmisel. Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt ositi 12 kuu jooksul riigi tuludesse välja menetluskulud, s.o sundraha

585 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 36 eurot. Seejuures jättis maakohus KrMS § 180 lg 3 alusel

36 eurot kaitsjatasu riigi kanda. Kohus otsustas ka asitõendiga seonduva.

2.

V. Zaitsev on maakohtu otsuse peale esitanud määruskaebuse (pealkirjastatud apellatsioonina), taotledes kohtukulude tasumiseks maakohtu määratust pikema tähtaja andmist, sest tal pole vara ja sissetuleku puudumise tõttu võimalik kohtu määratud tähtaja jooksul kogu menetluskulude summat tasuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

4. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, et KrMS § 189 lg 2 kohaselt otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebekorras. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Süüdistatav V. Zaitsev on vaidlustanud kokkuleppemenetluses tehtud otsust menetluskulude osas, mistõttu tuleb kaebus lahendada määruskaebemenetluses.

5.

V. Zaitsev on taotlenud menetluskulude tasumiseks maakohtu määratust pikema tähtaja andmist. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise otsustust tehes, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude ositi tasumine on kohtu diskretsiooniotsustus – see pole käsitatav süüdistatava subjektiivse õigusena. Üldreeglina peab süüdimõistetud isik vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 menetluskulud täies mahus ja koheselt hüvitama ning kulude ositi tasumine saab olla üksnes erandlikel asjaoludel tehtav soodustav otsustus. Arutatavas asjas ongi maakohus määranud, et kohtukulud kuuluvad hüvitamisele ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Pikemaks ajaks menetluskulude tasumise hajutamist ei ole senises kohtupraktikas aktsepteeritud ning kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks arutatavas asjas väljakujunenud praktikat muuta. Tuleb ka arvestada, et V. Zaitsev on maakohtu istungil kinnitanud, et ta sõlmis arutatavas kriminaalasjas vabatahtlikult kokkuleppe, mis hõlmab ka menetluskulusid – kaitsjatasu ning sundraha. Kui V. Zaitsev leiab apellatsioonis, et kulude tasumine talle üle jõu käib, siis jääb arusaamatuks, miks ta nende tasumises kokku leppis ja miks ta kinnitas sellise kokkuleppe juurde jäämist ka maakohtu istungil. V. Zaitsev on küll väitnud, et tal puuduvad nii vara kui ka sissetulekud, mille arvelt saaks ta menetluskulud ettenähtud aja jooksul tasuda, kuid ei ole oma väidete kinnituseks esitanud mingeid tõendeid.

6. Veel selgitab kolleegium viitega oma varasemale praktikale, et maakohtul puudus alus vähendada V. Zaitsevilt välja mõistetavaid menetluskulusid võrreldes kokkuleppega. Juhul kui prokurör, kaitsja ning süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha KrMS § 248 lg 1 p-s 3 sätestatud lahend, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse. See aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19. augusti 2015. a määrus asjas 1-15-3280). Samas, kuna kolleegium vaatab arutatavat asja läbi süüdistatava määruskaebuse alusel, puudub kohtul ka alus tema olukorda raskendada ja maakohtu poolt määratud kohtukulude hüvitamise ulatust muuta.

7. Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/