2-15-5188/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(11)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-5188

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar

ja Tiit Kollom

Kohtuasi

PS hagi UV vastu 2760,40 euro kahju hüvitise

saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

2582,86 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.07.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PS apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): PS

(isikukood

XXXXXXXXXXX,

elukoht

XXXXX

X-X

XXXXX

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja adv tavo Tiits

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): UV

(isikukood

XXXXXXXXXXX,

elukoht

XXXXX

X-X

XXXXX

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Liivi Tuus

Kohtuistungi toimumise aeg

15.12.2015

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28.07.2015 otsus viivise väljamõistmata jätmise osas

ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

ajavahemiku 10.11.2014 kuni 18.03.2015 eest summas 6,01 eurot.

2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna järmiselt:

3.1 Välja mõista UV-lt PS kasuks kahjuhüvitis summas 411,60 eurot.

3.2 Välja mõista UV-lt PS kasuks viivis ajavahemiku 10.11.2014 kuni 18.03.2015

eest summas 6,01 eurot ja alates hagi esitamisest 06.04.2015 nõudelt 411,60

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase

täitmiseni.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud PS kanda.

2(11)

6. Välja mõista PS-lt UV kasuks ringkonnakohtu menetluskulu 480 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. PS (hageja) esitas 06.04.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse UV (kostja) vastu, milles

palus kostjalt välja mõista põhinõude 2760,40 eurot, viivise 76,32 eurot ja viivise

seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt toimus 30.10.2014 kostjale kuuluvas korteris, aadressiga

XXXXX X-X, Kuressaare, veeavarii, mis põhjustas kostja all asuvas hagejale kuuluvas

korteris (XXXXX X-X) kahjustusi. 04.11.2014 kahjude ülevaatuse akt kinnitab, et

veeavarii sai alguse korterist nr 4. Korteri taastamisega tegeles RSA Kindlustus

(praegune UAB DK "PZU Lietuva" Eesti filiaal), kellega hageja on sõlminud

kodukindlustuse poliisi. Kindlustus kattis hageja korteri taastamiskulud. Lisaks on

hageja saanud kahju summas 2760,40 eurot, mis ei kuulu hüvitamisele kindlustusandja

poolt. Kahju koosneb: kulutustest koduse vara hoiustamiseks 446,40 euro ulatuses;

kindlustuslepingu omavastutusest 500 eurot; ajutise elukoha kommunaalkuludest 316

eurot ja kahjustada saanud elektroonikast 1498 euro ulatuses.

3. Kostjal oli korteri 4 omanikuna kohustus hoida selle reaalosa korras ning tagada, et

veeavarii

ei

leiaks

aset

ja

ei

tekiks

kahju

teistele

korteriomanikele

(korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1). Kuivõrd veeavarii sai alguse kostjale

kuuluvast korterist, siis on kostja eelnimetatud kohustust rikkunud. Kostja KOS § 11 lg

1 p-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Olemas on põhjuslik seos.

4. Pärast veeavariid ei olnud korter elamiskõlbulik ning samuti ei olnud võimalik seal

hoida asju, ilma et need kahjustada saaksid. Koduse vara hoiustamiseks tehtud kulutuste

hulka kuuluvad kolimiskulud ning rendipinna maksumus. Kolimiskulu suurus pärast

veeavariid oli 144 eurot ning pärast remonti 100,80 eurot. Lisaks kuulus hüvitamisele

rendipinna kasutamine kahe kuu jooksul, mil asjade hoiustamine korteris ei olnud

võimalik. Rendipinna kasutamise maksumus kahe kuu eest oli 201,60 eurot. Kostja

poolt välja pakutud koht hoiustamiseks, sama maja korter nr 1, ei olnud asjade

hoiustamiseks sobilik. Kõik hoiustamist vajavad asjad ei oleks korterisse ära mahtunud

ning asjade puutumatust ei oleks saanud garanteerida, sest asjad ei oleks olnud eraldatud

ning ligipääsetavad ainult asjade omanikule. Lisaks ei olnud võimalik tagada, et

hoiustatud asjad säiliksid samas seisukorras, sest korteri seisundist tulenevalt võinuks

asjad saada liigselt niiskust ja ka korteris olev lõhn võinuks asjadele külge jääda.

3(11)

Eeltoodust tulenevalt oli vajalik asjad kolida turvalisse kohta, kus nende seisukord jääks

samaks. Kindlustus ei hüvitanud asjade kolimiseks tehtud kulutusi, sest kodune vara ei

olnud kindlustatud.

5. Veeavariist tulenevalt tekkis hagejal olukord, kus igakuiselt kuulusid maksmisele kahe

korteri kommunaalkulud: XXXXX X-X kommunaalkulud ning ajutise elukoha

kommunaalkulud. Ajutise elukoha üür kuulus kindlustuse poolt hüvitamisele,

kommunaalkulud aga mitte. Hageja nõuab ajutise elukoha kommunaalkulude

hüvitamist. Ajutise elukoha üüriarvetest nähtub, et kommunaalkulud ühe kuu kohta olid

120 eurot. Kommunaalkulud kujunesid eeldatust väiksemaks, sest jaanuaris ajutist

elukohta terve kuu ei üüritud. Kokku kulus kommunaalkuludele 316 eurot.

Veeavariijärgsel perioodil leidus vaid üks sobiv ajutine elamispind. Tehtud kulutused

ajutisele elukohale on igati põhjendatud, sest ajutine elukoht tuli leida lühikese aja

jooksul ning perioodi oli raske määrata, sest ei olnud täpselt teada, kui kaua

taastamistööd aega võtavad. Seega oli vaja leida ajutine elukoht, kus oleks võimalik

sõlmida üürileping, milles oleks ette nähtud lühike etteteatamistähtaeg lepingu

ülesütlemiseks. Kommunaalkulude arvete tasujaks ei olnud hageja ise. Tasumisega on

hagejat aidanud TÕ (kolmas isik). VÕS § 78 lg 1 kohaselt on lubatud kolmandal isikul

võlgniku eest kohustusi täita. Hagejale on tekkinud kohustus ka kolmanda isiku ees ning

see on tekkinud kostja korteris aset leidnud veeavarii tõttu.

6. Veeavarii tõttu said kahjustada hageja televiisor ja arvuti. Tegemist on kahjustustega,

mis esmapilgul ei pruugi silma jääda ning nende olemasolu võib pikka aega varjatud

olla. Kahjustused ilmnesid alles pärast veeavarii toimumise päeva. Koos defekteerimise

eest esitatud arvega on Euronicsi esitatud hinnapakkumise kohaselt kulutused

elektroonika taastamiseks või siis samaväärse tehnika soetamiseks 1498 eurot.

Samaväärse sülearvuti maksumus Euronicsi poes on 1029 eurot ning samaväärse

televiisori maksumus on 399 eurot. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja parandamine on

ebamõistlikult kulukas, siis tuleb hüvitist maksta vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. Uue

samaväärse asja soetamiseks kuulub hüvitamisele eseme harilik väärtus.

7. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest. Hageja arvestab viivist alates veeavariist tuleneva kahju

hüvitamise nõuete esitamisest ja palub vastavalt TsMS §-le 367 kostjalt välja mõista

viivis arvestatuna põhinõudelt alates nõude esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgses viivisemääras õigeaegselt tasumata summalt. Kahjunõuded kahe kuu

ajutise elukoha kommunaalkulude ja omavastutuse eest esitati 07.11.2014 (viivis 21,65

eurot), elektroonika eest 10.11.2014 (viivis 42,83 eurot), vara hoiustamiseks vajaliku

ruumi ühe kuu rendi ning asjade kolimise eest 22.11.2014 (viivis 6,34 eurot) ning

jaanuari kuu ajutise elukoha kommunaalkulude ja vara hoiustamiseks vajaliku ruumi

kahe järgneva kuu rendi eest 19.12.2014 (viivis 5,52 eurot). Kokku on viivise suurus

18.03.2014 seisuga 76,32 eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostja leidis, et hageja nõue on suures osas ülepaisutatud, tõendamata ja hagi ei kuulu

täis ulatuses rahuldamisele. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

9. Kostja kahju suurusega ei nõustunud ja esitas kohtule OÜ Ehitusekspert hinnangu, mille

kohaselt kahjustatud korteris tekkinud veekahjustuste likvideerimise maksumus

võinuks olla mitte rohkem kui 8600 eurot. Ekspertiis jõudis järeldusele, et osa kahjustusi

võis korteris esinenud niiskuse tõttu olemas olla ka enne vee läbijooksu, tänu sellele, et

kõik viimistletud pinnad olid kiletatud ja õhuniiskus jäi konstruktsioonidesse.

Hüvitamisele saab kuuluda vaid põhjendatud ja vajalik kulu. 30.10.2014 õhtul käis

kostja hagejale kuuluvas korteris veeavarii tagajärgi likvideerimas. Seega nägi kostja

täpselt, milliseid veekahjustusi korter läbijooksu tagajärjel oli saanud. Elutoa seinte

4(11)

ääres oli põrand ja seina pealispind kuiv, läbijooks oli toimunud elutoa lae keskelt

laearmatuuri juurest. Sama kinnitab ka kostja poolt tellitud OÜ-lt Ehitusekspert

eksperthinnang ja fotod ning eksperdi kirjavahetus töid teostanud OÜ Korberi

projektijuhiga. Eksperthinnangu lisadeks olevast kirjavahetusest nähtub, et kuna korteri

lagi ja seinad olid kiletatud, valgus vesi välisseina ja kile vahele. Samuti nähtub

eeltoodust, et veekahjustus oli põranda keskel. Milline veekahju tegelikkuses hageja

korteri elutoas oli, on näha ka TÕ poolt MJ-le saadetud fotodelt. Kuna kostja aitas

hageja korterisse valgunud vett koristada, teab ta, et põrandale oli valgunud umbes pool

ämbrit vett. Asjaolu, et vee kogus ei olnud nii suur, kui kostja püüab näidata, on

tõendatud Kuressaare Elamutehoolduse 25.05.2015 kostja korteris tarbitud vee ja Kohtu

9 maja üldveemõõturi näitude võrdlusandmetega. Eelmärgitud dokumendist nähtub, et

2014. aasta oktoobrikuus tarbis kostja oma korteris vett keskmiselt sama palju, kui

eelnevatel ja järgnevatel kuudel. Samuti ei nähtu Kohtu 9 elamu veetarbimisest kuude

lõikes, et elamus oleks 2014. aasta oktoobrikuus tarbitud vett oluliselt rohkem, kui

eelnevatel ja järgnevatel kuudel.

10. Hageja poolt koduse vara hoiustamine on põhjendamatu kulu. Kostja tegi hagejale

ettepanku hoiustada hagejale kuuluvas korteris olev kodune vara tasuta VP-le kuuluvas

korteris nr 1. Lisaks pakkus kostja lapselaps MJ tasuta mööbli hoiustamise kohana

Kuressaares Tehnika tänaval asuvaid kaugküttega köetavaid ruume. Vajadust kolida

välja kogu korteri sisustus, sh köök, vannituba ja üks tuba, hagejal ei olnud, sest

märgitud ruumid olid veekahjustuseta. Kostja juhib tähelepanu, et hageja elab oma

elukaaslane TÕ-le kuuluvas elamus Saaremaal, Lääne-Saare valla XXXX külas.

XXXXX X-X korteris elab hageja poeg OS. Kostja eeldas, et kui tema poolt mööbli

tasuta hoiustamiseks pakutud hoiukohad hagejale ei sobinud, hoiustab hageja korteris

olnud vara tasuta tema alalises elukohas XXXX külas.

11. Ajutise elukoha kommunaalkulude nõue on põhjendamatu. Hagejal ei olnud vaja ajutist

elukohta üürida, sest ta ei ela alaliselt juba aastaid talle kuuluvas korteris Kuressaares.

12. Kostja tunnistas elektroonika eest kahjuhüvitist 140 eurot. Kostja märkis, et ei ole

tõendatud, et hageja poolt defekteerimisele viidud vara kuulub hagejale. Veeavarii

toimumise päeval käis kostja hageja korteris ning abistas märgunud pindade

kuivatamisel. Ruumis, kus läbijooks oli toimunud, ei asunud televiisorit ega sülearvutit.

Hageja

on

esitanud

kohtule

Kodumasinate

Remondikeskuse

10.11.2014

defekteerimisaktid nr 13078 ja 1379. Defekteerimisakti nr 13079 kohaselt oli televiisoril

PS-42V4S, mille seerianumber on AA1035FXB01394L niiskusest tekitatud kahjustus.

Defekteerimisaktist ei nähtu, et teleril oli veekahju. Hageja võis televiisori

niiskusekahjustuse tekitada oma hoolimatu käitumisega, hoides pärast veeavariid

elektroonikat kahjustatud ja liigniiskuse all kannatavas korteris veel 06.11.2014, kui

Swedbank panga esindaja ehitise ülevaatuse akti koostas. Seega ei ole tõendatud, et

teler sai kahjustuse veeavarii käigus. Defekteerimisakti nr 13078 kohaselt oli sülearvutil

Apple, mudel 13,3, mille seerianumber ei olnud leitav, veekahjustus. Kostja leidis, et

tehnika ei saanud veeavarii tagajärjel kannatada. Hageja korteris asus televiisor elutoas

välisseina ääres. Ka arvuti ei saanud kannatada saada, sest see ei asunud laearmatuuri

all. Kui kohus asub seisukohale, et kostja korteris olnud elektroonika sai kannatada, on

kostja seisukohal, et temal lasub kohustus tekitatud kahju hüvitada lähtuvalt VÕS § 132

lg-st 1, mille kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kostja on esitanud samaväärse

televiisori turuväärtuse tõendamiseks väljatrüki internetileheküljelt E-Bay. Eeltoodust

nähtuvalt on samasuguse televiisori turuväärtus 50 eurot. Sellise vanusega arvuti Apple

Macbook turuväärtus on 90 eurot.

5(11)

13. Kindlustusandja on esitanud kostjale tagasinõude summas 22 579,47 eurot - vastavalt

hagejale kuuluvas korteris remonttöid teostanud Korberi OÜ arvele nr 3 summas

22 324,47 eurot, millele kindlustusandja lisas 3 kuu asenduspinna üürikulu ja arvas

maha summa, mis kindlustuslepingu kohaselt jäi tekitatud kahjust hageja enda kanda.

Kostja tellis veekahjustuse ulatuse ja sellest tulenevate remont-ennistustööde

töömahtude

ja

maksumuse

kohta

eksperthinnangu

OÜ-lt

Ehitusekspert.

Eksperthinnangu kohaselt oli veeavariiliste kahjustuste likvideerimiseks tehtavate

remont-ennetustööde maksumuseks suuruses 8600 eurot, kusjuures märgitud summa

sisaldab käibemaksu. Seega on leidnud tõendamist, et Korberi OÜ poolt tehtud remondi

puhul ei olnud tegemist pelgalt veekahju likvideerimiseks tehtud remondiga. Tegemist

oli parendusliku remondiga, mille käigus on hagejast korteriomanik saanud kasu.

Riigikohus on oma lahendites asunud korduvalt seisukohale, et kahju hüvitamine ei tohi

olla võlausaldajale rikastumise allikaks. Kuna hageja on kindlustusandjalt saanud

remondi, mille maksumus on 13 979,47 eurot kallim, kui oleks maksnud remont tegelike

veekahjude likvideerimiseks, on hageja 500-eurose omavastutuse nõue 80-aastase

kostja vastu, vastuolus hea usu põhimõttega.

14. Kohtuistungil ütles OS, et ta ei ole endale uut arvutit ega televiisorit soetanud. Kuna

kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks väidetavaid kulutusi teinud,

puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks.

Esimese astme kohtu otsus

15. Pärnu Maakohtu 28.07.2015 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitis 411,60 eurot ja viivis 411,60 eurot alates hagi

esitamisest (06.04.2015) kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

16. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suur oli hagejale väidetavalt tekkinud kahju ja kas

see on tervikuna otseses põhjuslikus seoses veeavariiga kostja korteris.

17. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja

kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures kostja vastuväiteid.

18. Kuna kostja on OÜ Ehitusekspert ekspertiisiaktiga tõendanud, et mitte kogu korterile

tekkinud kahju ei ole tema tegevuse tagajärg ja põhilises osa on kahju kindlustusfirma

poolt hagejale hüvitatud ning vastava regressnõude on kindlustus esitanud kostjale, siis

ei pidanud kohus omavastutuse osa kostjalt väljamõistmist õiglaseks ja põhjendatuks ja

jättis hagi selles osas rahuldamata.

19. Kulutused koduse vara hoiustamiseks on põhjendatud 201,60 euro ulatuses. Hageja

esitatud kaks kolimisteenuse arvet on koostatud hageja elukaaslase TÕ poolt talle

kuuluva Soodapuhastus OÜ nimel. Dokumenti selle kohta, et need arved ka maksti, ei

ole esitatud. Kohus ei pidanud TÕ sellekohaseid ütlusi usaldusväärseks seda enam, et

osaühingu tegevusalade hulka ei kuulu transporditeenuse osutamine. Seega saab

põhjendatuks ja tõendatuks pidada vaid hageja esitatud nõuet Pihtla tee 43 üüri 201,60

saamiseks, mille on tasunud TÕ. Samas on kostja pakkunud hagejale erinevaid

võimalusi koduse vara hoiustamiseks ja eeldas, et juhul, kui tema poolt pakutud

variandid ei sobi, hoiustab hageja oma vara enda alalises elukohas Lääne Saare vallas,

XXXX külas. Tunnistajate TÕ ja MJ ütlustega on tõendatud, et kostja püüdis leida

võimalusi hageja vara paigutamiseks selliselt, et see ei suurendaks kulutusi, kuid pooled

ei jõudnud kokkuleppele, mis annab tunnistust sellest, et hagejal puudus tahe kulutusi

vähendada. Vaatamata sellele leidis kohus, et hageja nõue summas 201, 60 eurot on

põhjendatud, kuna kulu on seotud veeavariist tingitud kahjustuste likvideerimise ajaks

vara hoiustamisega. Kohus ei võtnud arvesse kostja vastuväidet, et ruumi oleks saanud

üürile võtta ka lähemal ja odavamalt, sest kostja pakutud versiooni hind ei erine oluliselt

hageja poolt renditud ruumi hinnast.

6(11)

20. Maakohus jättis rahuldamata nõude ajutise elukoha kommunaalkulude saamiseks (316

eurot). Maakohus märkis, et hageja esitas üüri- ja kommunaalkulude tõendamiseks

arveid summas 1027,40 eurot. Arved tasus hageja elukaaslane. Üüri summas 810 eurot

on kindlustusandja hagejale kompenseerinud. Seega on vahe 217 eurot, mitte 316 eurot.

Maakohus märkis, et hageja remonti vajavas korteris ei elanud, vaid selles elas tema

poeg OS. Seetõttu ei olnud hagejal kohustust ajutise eluruumi kommunaalkulude

kandmiseks. Asjaolu, et need kandis hageja elukaaslane, ei anna alust nende

väljamõistmiseks kostjalt. Kohus nõustus hageja käsitlusega selle kohta, et VÕS § 78 lg

1 järgi võib kohustuse täita kolmas isik. VÕS § 78 lg 4-st tulenevalt saab kolmas isik

esitada tema poolt täidetud kohustuse eest tagasinõude isiku vastu, kelle eest ta

kohustuse täitis. Samas asjaolu, et TÕ kolmanda isikuna täitis kohustuse korterit

kasutanud OS eest, kes kommunaalteenuste tarbijana oli selleks kohustatud, ei too

hagejale kaasa kohustust seda talle hüvitada, sest OS on täiskasvanud isik, kes on

kohustatud ise oma kohustused täitma. See tähendab, et TÕ-l on nõudeõigus

menetlusvälise isiku vastu. TÕ sellist nõuet esitanud ei ole. Seega ei tekkinud

kommunaalteenuste tarbijal OS-l ka nõuet, mida ta oleks saanud loovutada hagejale.

Hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses oli korteri kasutaja sunnitud maksma

kommunaalkulusid enam, kui ta oleks seda teinud olukorras, kus avariid ei oleks

toimunud.

21. Maakohus leidis, et nõue kahjustada saanud elektroonika hüvitamiseks kuulub

rahuldamisele 210 euro ulatuses. Kodumasinate remondikeskuse õiendite kohaselt

esines nii sülearvutil, kui ka televiisoril niiskuskahjustus. Sama kinnitab ka kahjude

ülevaatuse akt. Samas nõustus kohus kostjaga, et tegelikult ei ole tõendatud, et

kõnealune teler ja arvuti said veekahjustusi veeavarii tagajärjel. Teler seisis veel päevi

korteris, milles esines liigniiskus ehitusvigade tõttu. Kui esialgsel ülevaatusel leiti, et

elektroonika ei saanud veekahjustusi, mida kinnitas kostja oma kohtus vande all antud

ütlustes, siis hiljem on tunnistajad hakanud rääkima teleril olnud veepritsmetest. Seega

ei ole teleri veekahjustus veeavarii tagajärjel üheselt tõendamist leidnud. Küll aga võis

kahjustusi saada sülearvuti Apple 13,3, mis väidetaval seisis lahtiselt diivanil. Kuna

avarii ajal tehtud foto kohaselt olid diivanile laotatud ajalehed, võis sinna sattunud

niiskus ka arvutit kahjustada. Maakohus märkis, et elektroonika kuulus korteris elavale

OS-le, kes oma nõude kahjustatud elektroonika eest on loovutanud hagejale. Maakohus

märkis, et kindlustusleping hõlmab ka koduse vara kindlustust summa 4000 eurot ja

tõendatud ei ole, et hageja oleks esitanud kindlustusandjale vastava nõude ja

kindlustusandja oleks välistanud elektroonika kindlustusesemena. Asja parandamine

või uue asja soetamine peab toimuma mõistlikel tingimustel ehk siis kahjustatud isik

peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Seega peab kohus hindama,

millises ulatuses on kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Kuna on ilmne, et elektroonika

kahjustus võis osaliselt olla põhjustatud ka korteris levivast liigniiskusest, siis ei

pidanud kohus põhjendatuks rahuldada hageja nõuet täielikult, vaid määras hüvitise

suuruses, mis võimaldab hagejal soetada samaväärse arvuti summas 140 eurot, mida

kostja ka tunnistab. Lisaks kuulub hagejale hüvitamisele defekteerimiskulu 70 eurot.

Kohus võttis kostja taotlusel hüvitise suuruse arvestamisel aluseks VÕS § 140, mille

kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks

kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse

iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, samuti kindlustuse

olemasolu. Kuna kindlustus on juba esitanud kostjale nõude korteri remondiks kulunud

summale, v.a. omavastutus, ja tegemist on pensionäriga, siis ei pidanud kohus õiglaseks

ja põhjendatuks suurema kahjuhüvitise väljamõistmist. Kostjalt ei saanud mõistlikult

oodata, et ta oleks näinud ette olukorra, kus pesumasina voolik rebeneb. Ka võttis kohus

7(11)

arvesse, et kostja püüdis pärast veeavarii avastamist teha kõik endast oleneva, et kahju

vähendada.

22. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise rahuldatud nõude osas (411,60

eurot) seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.

23. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Apellatsioonkaebus

24. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata

ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja vaidlustab kohtuotsuse p-d 2, 4 ja 6 ning menetluskulude jaotuse. Hageja

vaidlustab osaliselt kohtuotsuse p-d 3 ja 5. Hageja ei vaidlusta otsuse p 3 osas, millega

kohus on põhjendatult rahuldanud vara hoiustamisele tehtud kulutused ning kostjalt

välja mõistnud Pihtla tee 43 üüri summas 201,60 eurot. Hageja vaidlustab otsuse p 3

osas, millega kohus on põhjendamatult rahuldamata jätnud kolimisteenusekulu summas

244,8 eurot. Hageja ei vaidlusta otsuse p 5 osas, millega kohus on põhjendatult

rahuldanud defekteerimiskulu 70 eurot. Hageja vaidlustab otsuse p 5 osas, millega

kohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata hageja nõude televiisori hinna

hüvitamiseks summas 399 eurot ning jätnud osaliselt rahuldamata hageja nõude

sülearvuti hinna hüvitamiseks summas 1029 eurot.

25. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS 127 lg-t 1, leides, et omavastutus ei kuulu

kostja poolt hüvitamisele. Kui veeavariid ei oleks aset leidnud, siis ei oleks hageja

pidanud kindlustusandjale tasuma omavastutust 500 eurot. Korteri remonttööde

maksumus omavastutuse väljamõistmisel on asjakohane, kui remonttööde maksumus ei

ületa omavastutuse määra. Kindlustusandjale tehtud hinnapakkumistest nähtub, et

kindlustusandja valis kolmest hinnapakkumisest kõige soodsama (Korberi OÜ

pakkumine) ning ei ole pahatahtlikult paisutanud remonttööde maksumust.

Omavastutuse hüvitamise nõue ei muutu sellest, kas kindlustusandja nõuab kostjalt

regressinõudena 8600 eurot või 22 014,47 eurot. Remonttööde maksumusele

tuginemine on asjakohane vaid siis, kui nende maksumus ei ületa kindlustuslepingus

kokkulepitud omavastutust.

26. Maakohus leidis ebaõigesti, et kolimisteenuse kulu ei kuulu hüvitamisele. Maakohus on

asunud põhjendamatult seisukohale, et hagejale tekkinud kahju ei ole esitatud arvetega

tõendatud. Hageja ei saanud eeldada, et hagi rahuldamiseks peab ta esitama kõik

maksekorraldused, mis tõendaksid kulude kandmist. Maakohus on pannud hagejale

üllatusliku tõendamiskoormise, sest ei ole hagejal palunud tõendada arve tasumist.

Üllatusliku tõendamiskoormise jagamisega on kohus rikkunud ka selgitamiskohustust.

Kohus ei puudutanud kordagi Soodapuhastus OÜ esitatud arveid ehk kulu

kolimisteenusele ja esitatud arvete tasumist. Seega on kohus rikkunud TsMS § 230 lg-t

2, mille kohaselt võib kohus teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

Hageja on koos apellatsioonkaebusega kohtule esitanud maksekorraldused, millega

tõendab Soodapuhastus OÜ arvete tasumist. Asjaolu, et Soodapuhastus OÜ osanik on

TÕ ei muuda hagejale arve esitamist põhjendamatuks. Tähtsust ei oma, et

Soodapuhastus OÜ tegevusalade hulka ei kuulu transporditeenuse osutamine.

27. Maakohus on jätnud ebaõigesti välja mõistmata ajutise elukoha kommunaalkulud.

Maakohtu otsus on üllatuslik, sest kohtumenetluse käigus ei ole käsitletud hageja

võimalikku kasu. Ei kohus ega kostja ei ole kordagi kohtumenetluse jooksul tõstatanud

küsimust, millises suuruses kahjustada saanud korteri kommunaalkulud erinesid

võrreldes perioodiga enne veeavariid. Hagejal ei ole tekkinud kasu, kui ajutise elukoha

üürimise perioodil kantud kommunaalkulud ei erine tavapärasest olukorrast. Hagejalt

on võetud võimalus esitada vastuväiteid ning tõendeid kasu saamise kohta.

8(11)

28. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud, et elektroonika sai veekahjustusi

veeavarii tagajärjel. Hageja on maakohtule esitanud piisavalt tõendeid. Maakohtu

otsusest ei tulene, et kohus oleks kõiki esitatud tõendeid arvesse võtnud. Kohtu poolt on

tähelepanuta jäetud foto laest pärast veeavariiavariid (2.06.2015 hageja seisukohad, lisa

3), fotod televiisori ja sülearvuti veekahjustustest (17.06.2015 hageja seisukohad, lisad

15-16) ning tunnistajate ütlused. Isegi kui elektroonika oleks kahjustada saanud üksnes

korteris valitsenud liigniiskuse tõttu, siis ka liigniiskus on põhjuslikus seoses

veeavariiga. Hageja ei saanud ehitusvigade põhjustajaks olla, kuivõrd viimane suurem

remont on tehtud korteris enne selle hageja poolt omandamist.

29. Maakohus on jätnud hindamata elektroonika turuhinna. Maakohus on tähelepanuta

jätnud hageja esitatud tõendid. Kohus on jätnud hindamata hageja esitatud asjatundja

arvamuse (17.06.2015 hageja seisukohtade lisa 14), mille kohaselt ei saa kasutatud

asjade puhul kindel olla nende seisukorras ning seega on õigem elektroonika puhul

lähtuda sarnaste uute asjade hinnast. Lisaks on maakohtu poolt arvestamata jäetud see,

et kostja on esitanud ka välismaiste portaalide oksjonite pakkumisi ning seetõttu võib

lõpphind ja transpordikulu suuresti erineda tõenditel esitatust. Hageja palub turuhinna

kindlaksmääramisel võtta arvesse ka KT arvamust.

30. Puudus alus VÕS § 140 kohaldamiseks. Käesoleva tsiviilasja arutamisel tuleb kõrvale

jätta kostja ja kindlustusandja vaheline vaidlus. Hageja kasuks välja mõistetav

kahjuhüvitis ei tohiks sõltuda vaidlusest teise isikuga, kus esitatud nõuete suurus ei ole

hageja poolt mõjutatav. VÕS § 140 kohaldamisel on silmas peetud erandlikke

juhtumeid. Kohus ega kostja ei ole VÕS § 140 lg 1 kohaldamist piisavalt põhistanud.

Ei ole ühtegi viidet sellele, mis kinnitaksid ebaõiglust, peale selle, et tegemist on

pensionäriga. Arusaamatuks jääb kohtu poolt VÕS § 140 lg 1 kohaldamise sidumine

ettenähtavusega. Kostja saab vabaneda vastutusest vaid juhul, kui ta tõendab, et

rikkumine oli vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekitamine sai vabandatav

olla, seega kuulub tekkinud kahju igal juhul hüvitamisele, vaatamata sellele, et see ei

saanud ettenähtav olla. Vooliku rebenemine sai kostjale ettenähtav olla. Kostja on

hagejale ise väitnud, et katki läinud voolikut on varem vähemalt korra parandatud. Selle

asjaolu tõendamiseks esitab hageja apellatsioonkaebuses kaks fotot (lisad 18-19),

millelt on näha, et kostja korteris on ka varem veelekkeid olnud. Fotodelt on selgelt aru

saada, et ülevalt on vett alla jooksnud ka varem, aga kile on seda kinni hoidnud.

31. Maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja poolt esitatud kodukindlustuslepingut.

Maakohus on ebaõigesti teinud kodukindlustuse tingimuste põhjal järelduse, et hageja

kodune vara oli kindlustatud 4000 euro ulatuses. Hageja kodukindlustuse poliisi

kohaselt hageja kodune vara kindlustatud ei olnud. Kindlustatud esemeteks on korter ja

ajutise elukoha üürikulu.

32. Maakohus on viivise väljamõistmisel kohaldanud ebaõigesti VÕS § 113 lg-d 1-3. VÕS

§ 113 lg 2 kohaselt arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest. Käesoleval juhul on hagiavalduses hageja selgelt välja

toonud koos tõenditega selle, mis kuupäeval millisest nõudest teavitati. Seega on kohus

ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg-t 2, kui on viivise välja mõistnud alates hagi

esitamisest. Kummaline on, miks maakohus sidus viivise väljamõistmise VÕS § 113

lg-ga 3. Tegemist on erinormiga ning see kuulub kohaldamisele vaid neil juhtudel, kui

isiku poolt tehtud kulutused kuuluvad hüvitamisele, kas kokkuleppel või seadusest

tulenevalt. Hageja palub viivised välja mõista alates nõude teatavaks tegemisest, mitte

alates hagiavalduse esitamisest.

Vastustaja seisukoht

9(11)

33. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja hageja poolt esitatud tõendid

vastu võtmata.

Tsiviilkolleegiumi põhjendused

34. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada

viivisenõude rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud

osas uus otsus, millega rahuldab hageja viivisenõude ajavahemiku 10.11.2014 kuni

18.03.2015 eest summas 6,01 eurot.

35. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi jäeti rahuldamata.

36. Hageja palus välja mõista viivise arvestatuna põhinõudelt 2760,40 eurot 18.03.2015

seisuga summas 76,32 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Maakohus mõistis välja viivise VÕS §-s 113

sätestatud määras alates hagi esitamisest 06.04.2015 kuni nõude kohase täitmiseni ja

selles osas pole otsust vaidlustatud. Hageja vaidlustab otsuse ajavahemiku 07.11.2014

kuni 18.03.2015 eest esitatud viivisenõude rahuldamata jätmise osas. Maakohus pole

selles osas viivisenõude rahuldamata jätmist millegagi põhjendanud. Maakohus viitas

VÕS § 113 lg-le 3, mis ei ole käesoleval juhul asjakohane säte.

37. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt

viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Seega nõuab hageja

põhjendatult viivist alates võlgnikule nõude esitamisest. Maakohus rahuldas hageja

ajutise rendipinna üürinõude 201,60 eurot. Toimiku materjalist ei nähtu, et hageja oleks

selle nõude osas kostjale eelnevalt nõudeavalduse esitanud. Hagiavalduses hageja küll

märgib, et ta esitas selle nõude kostjale 19.12.2014 (Lisa 16), millist lisa pole aga

esitatud, millele on maakohus ka hageja tähelepanu juhtinud (I kd, lk 25). Seega pole

selles osas võimalik hageja viivisenõuet rahuldada. Elektroonika kahjustamise nõude

esitas hageja kostjale 10.11.2014. Maakohus rahuldas selle osaliselt summas 210 eurot.

Viivise arvutuskäik on järgmine: ajavahemik 10.11.2014 kuni 31.12.2014 - viivisemäär

8,15 %, viivitatud päevi 52, viivitatud summa 210, viivis 2,22 eurot; ajavahemik

01.01.2015 kuni 18.03.2015 - viivisemäär 8,05 %, viivitatud päevi 77, viivitatud summa

210, viivis 2,44 eurot. Seega ajavahemiku 10.11.2014 kuni 18.03.2015, mille eest

hageja täiendavalt viivist soovib, on viivis kokku 6,01 eurot, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

38. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks.

39. Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud VÕS 127 lg-t 1, leides, et omavastutus ei kuulu

kostja poolt hüvitamisele. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu

ei oleks esinenud. Avarii tulemusena remonditi hageja korter palju suuremas ulatuses

kui see oleks olnud vajalik üksnes läbijooksu tõttu tekkinud kahjustuste

likvideerimiseks. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja kohtule ekspertarvamuse (I

kd, lk 43-47), milles ehituseksperdid on jõudnud järeldusele, et osa kahjustusi võis

korteris esinenud niiskuse tõttu olemas olla ka enne vee läbijooksu, tänu sellele, et kõik

viimistletud pinnad olid kiletatud ja õhuniiskus jäi konstruktsioonidesse. Eksperdid

asusid seisukohale, et 30.10.2014 hageja korteris toimunud veeavariiliste kahjustuste

likvideerimiseks tehtavate remont-ehitustööde maksumus on maksimaalselt 8600 eurot.

Seda arvamust ei ole hageja omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Maakohus pidas

10(11)

põhjendatult seda arvamust usaldusväärsemaks, kui kindlustuse hinnangut, kuna

ekspertiisi käigus toimus objekti vaatlus tingimustes, kus ehitustööde tegija oli

teostanud konstruktsioonide lausavamise ja tekkinud kahju oli seega täpsemalt hinnatav

kui esialgse vaatluse ajal. Ringkonnakohus ühineb maakohtu seisukohaga, et kuna mitte

kogu korterile tekkinud kahju ei ole kosta tegevuse tagajärg ja põhilises osa on kahju

kindlustusfirma poolt hagejale hüvitatud, siis ei ole omavastutuse osa kostjalt

väljamõistmine õiglane ja põhjendatud.

40. Maakohus leidis õigesti, et kolimisteenuse kulu ei kuulu hüvitamisele Maakohus ei

pannud hagejale üllatuslikku tõendamiskoormist. Maakohus märkis põhjendatult, et

Soodapuhastus OÜ omanikuks on hageja elukaaslane ning Soodapuhastus OÜ

tegevusalade hulka ei kuulu transporditeenuse osutamine, mistõttu ei pidanud maakohus

Soodapuhastus OÜ arvet usaldusväärseks ja asjakohaseks tõendiks tõendamaks

kolimisteenuse maksumust. Küsimus ei ole arve tasumises või mittetasumises. Hageja

ei ole välja toonud asjaolusid, millega oleks muutnud usutavaks kolimiskulude

vajalikkuse ja suuruse. Hagi aluseks olevate eluliste asjaolude esiletoomine on hageja

ülesanne, kohus ei saa neid ise oletada.

41. Maakohus ei jätnud ebaõigesti välja mõistmata ajutise elukoha kommunaalkulusid.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja temast sõltuvad isikud kahjustatud korteris ei

elanud ja sellest tulenevalt ajutist elamispinda remondi ajaks ei vajanud. Korterit

kasutas tasuta kasutamise lepingu alusel hageja täiskasvanud poeg, kellele hageja ei

pidanud kindlustama remondi ajaks teist elamispinda ega tasuma kommunaalkulusid.

42. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et televiisor sai veekahjustusi

veeavarii tagajärjel. Hageja poolt esitatud fotod, kahjude ülevaatuse akt ega

kodumasinate remondikeskuse õiend seda ei tõenda. Korteris püsis liigniiskus ka

ehitusvigade tõttu. Hageja väide, et ta ei saanud ehitusvigade põhjustajaks olla, kuivõrd

viimane suurem remont on tehtud korteris enne selle hageja poolt omandamist, ei ole

asjakohane. Vaidluse all on kahju väljaselgitamine, mis tekkis otseselt ühekordsest vee

läbijooksust. Tähtsust omab see, kas korter oli liigniiske ka muul põhjusel kui vee

läbijooksu tõttu, mitte see, kas korterit remontis eelmine või praegune omanik.

43. Maakohus on põhjendanud, miks ta ei rahuldanud hageja nõuet arvuti maksumuse osas

täielikult. Esiteks leidis kohus, et elektroonika kahjustumine võib olla osaliselt tingitud

korteris levivast liigniiskusest, mistõttu kogu kahju pole kostja põhjustatud. Teiseks on

tegu kasutatud arvutiga, mida järelturult on võimalik osta oluliselt soodsamalt. Hageja

poolt viidatud asjatundja arvamus selle kohta, et kasutatud asjade puhul ei saa kindel

olla nende seisukorras ning seega on õigem elektroonika puhul lähtuda sarnaste uute

asjade hinnast, võib olla põhjendatud otsustamisel, kas osta uus või kasutatud arvuti.

See ei tõenda aga hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Hüvitada tuleb samaväärse arvuti

maksumus. Ka hagejal oli kasutatud arvuti, mille seisukorras ei saanud kindel olla, eriti

elektroonika puhul, mis vananeb väga kiiresti.

44. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja kodune vara oli kindlustatud 4000 euro

ulatuses ja hageja ei ole kindlustusandjale sellekohast hüvitise nõuet esitanud. See

ebaõige järeldus ei muuda aga otsust, sest maakohus ei ole sel põhjusel jätnud hagi

rahuldamata, vaid on seda asjaolu üksnes maininud.

45. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et puudub alus VÕS § 140

kohaldamiseks. VÕS § 140 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju

hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muul

põhjusel mõistlikult vastuvõtmatu. Maakohus ei vähendanud otseselt väljamõistmisele

kuuluvat kahjuhüvitist, vaid pidas hageja kulutuste mõistlikkuse ja põhjendatuse

hindamisel silmas seda, et suurema kahjuhüvitise kostjalt väljamõistmist ei oleks

õiglane. Maakohus ei tuginenud ainult sellele, et kostja on pensionär, vaid arvestas ka

kostja vanust ja majanduslikku seisu, kahju tekitamise asjaolusid, kostja püüdlusi kahju

11(11)

suurust vähendada ja kostjale veel tekkivaid suuri kulutusi seoses kindlustuse

tagasinõudega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

47. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust

selles osas muuta.

48. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse üksnes marginaalses osas ja

põhilises osas jääb kaebus rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

49. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastme

menetluskulude rahalise suuruse, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Kostja esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile summas 480 eurot

koos käibemaksuga. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest:

tutvumine maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega ning vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele 2,5 h, tunnihinnaga 100 eurot - 250 eurot ja esindus

ringkonnakohtu istungil 1,5 h, tunnihinnaga 100 eurot - 150 eurot, kokku 400 eurot,

millele lisandub käibemaks 80 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohuslane

ja

et

kõik

eelnimetatud

kulud

on

kantud

seoses

apellatsioonimenetlusega.

50. Hageja vastuväiteid määratud ajaks kostja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.

51. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja õigusabikulu vajalik ja põhjendatud ning kostja

taotlus 480 euro väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

Gaida Kivinurm Margo Klaar Tiit Kollom

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/