2-15-7224/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-7224

Tsiviilasi

GS hagi DS vastu elatise suurendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.09.2015 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

6871,50 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

DS apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): GS (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX, XXXXXXX ),

seaduslik esindaja JG (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXX XX, XXXXXXX XXXXX; e-post: XXX@XXX),

lepinguline

esindaja

Maarika

Pähklemäe

(e-post:

XXXX@XXXX )

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): DS (isikukood

XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXX XX-

XX XXXXX XXXXXXX, e-post: XXXX@XXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Täiendada Harju Maakohtu 21.09.2015 otsuse resolutsiooni ja jätta rahuldamata

GS hagi DS vastu elatise suurendamise nõudes üks aasta tagasiulatuvalt alates

hagi esitamisest.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 21.09.2015 otsuse resolutsioon muutmata,

muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

3. DS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

4.2. Suurendada DS-lt poja GS ülalpidamiseks Harju Maakohtu 13.06.2011 määrusega

tsiviilasjas nr 2-08-77491 kinnitatud kompromissiga kokkulepitud igakuist elatist, mis oli

139 eurot ja välja mõista DS-lt (isikukood XXXXXXXXXX) GS (isikukood

XXXXXXXXXX) kasuks igakuine elatusraha GS ülalpidamiseks summas 250 eurot

(kakssada viiskümmend eurot) kuus alates 13.05.2015 kuni GS täisealiseks saamiseni (so

kuni 17.04.2024), kuid kui väljamõistetud elatis osutub väiksemaks kui PKS § 101 lg 1

sätestatud elatise miinimummäär, siis tuleb hagejale elatist maksta miinimumsummas (so

ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga

alammäärale).

4.3. Jätta rahuldamata GS hagi DS vastu elatise suurendamise nõudes üks aasta

tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest.

4.4. Anda JG-le ainuõigus alaealisele lapsele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja

käsutamiseks lapse ülalpidamiseks.

4.5. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks GS

pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

4.6. Välja mõista DS-lt hageja menetluskulud (riigilõiv) 50 eurot GS kasuks.

4.7. Jätta hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks, rahuldamata.

4.8. Jätta hagi tagamise avalduselt hageja poolt tasutud riigilõiv 50 eurot kostja kanda,

kõik muud menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

5. Jätta GS menetluskulud ringkonnakohtus DS kanda, DS menetluskulud

ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.

6. Võtta vastu DS poolt esitatud tõendid nr 21643 ja nr 10238 HS kohta, DS

töövõimetusleht nr 38268 ning H OÜ 08.10.2015 kinnitus.

7. Jätta uute tõenditena vastu võtmata ja eemaldada toimikust DS poolt 20.10.2015

esitatud tema pangakonto väljavõtted perioodidest 10.03.2015-11.03.2015,

18.03.2015-20.03.2015, 15.05.2015-16.07.2015 ja 15.07.2015, GS poolt 09.11.2015

esitatud 12.03.2014 protokoll ja selle tõlge, JG pangakontode väljavõte

perioodidest 01.02.2015-08.11.2015 ja 01.01.2015-07.06.2015 ning 10.02.2015 vara

kontol

arestimise

akt,

DS

poolt

04.01.2016

esitatud

XXXXXXXX

XXXXXXXXXXXXXXXXXX tõend ja tema pangakonto väljavõte 02.06-

30.06.2015, DS ja GS 07.01.2016 menetlusdokumentidele lisatud tõendid ja GS

04.01.2016 menetlusdokumendile lisatud tõendid.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 13.05.2015 esitas GS Harju Maakohtule hagi DS vastu elatise suurendamise, sh

tagasiulatuvalt, nõudes. 30.06.2015 toimunud kohtuistungil hageja täpsustas oma nõuet,

paludes suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist kuni 1 000 euroni kuus, kohustada

kostjat tasuma elatist hageja pangakontole ning anda hageja seaduslikule esindajale

3(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

konto ainukäsutaja õigused. Samuti palus hageja tunnistada otsus viivitamata täidetavaks

ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Harju Maakohtu 13.06.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-77491 kinnitati poolte

kompromiss, mille kohaselt kostja pidi tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 139 eurot

kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja väitis, et tal ei ole võimalik rohkem tasuda.

Käesoleval ajal on kostjal suured varalised nõudeõigused, mis võimaldavad tal täita

ülalpidamiskohustust nõutud ulatuses. Hageja igakuised ülalpidamiskulud on vähemalt

2400 eurot kuus, sh

-

eluasemekulud, millest on ½ hagejaga seotud osa on 246,47 eurot (985,89 eurost on

maha arvatud 1/4 osa ja lapsevanemate kanda jäävad osad eraldi), eluasemekulutusi

tõendavad kodulaenuga seotud kohustused SEB Panga ees ja kommunaalteenuste arved;

-

toidukulud, 1/2 osa kuludest 248,61 eurot;

-

haridusega ja koolitustega seotud kulud, ½ osa 248,61 eurot; haridusega seotud

kulutused on tõendatud erakooli tõenditega (erakool XXX XXXXX), mille maksumus

on 2660 eurot aastas. Võõrkeelte koolituse kulud on 720 eurot aastas, keelelaagrites

osalemise kulud aastas on orienteeruvalt 450 eurot, koduõpetajate kulu 6 t nädalas

maksumus 1920 eurot aastas;

-

huvialad, spordiharrastused, ½ osa 168,21 eurot;

-

koolitarbed, huvialaringid, kooliekskursioonid aastas 725,40 eurot, s.o arvestuslikult

60,45 eurot;

-

transpordikulud on arvestuslikult 503,36 eurot, s.o 41,94 eurot kuus (kooli,

huvialaringidesse). Lisaks tuleb hagejat transportida võõrkeelte koolitustele, mille kulu

aastas on 311,17 eurot, s.o 25,93 eurot kuus;

-

sporditarvetega seotud kulutused on 1/2 vastutuse osana 168,21 eurot kuus (sporditarvete

hinnad e-kauplustes).

-

riided ja jalanõud, hooajarõivastus, ½ osa 161,45 eurot;

-

õppekirjandus, huviraamatud, ½ osa 7,23 eurot;

-

vabaajaüritused, ½ osa 218 eurot (sh koolivaheaja üritused, laagrid, sõprade

sünnipäevad);

-

IT tarbevahendid, ½ osa 26,53 eurot;

-

eakohane mööblisisustus, ½ osa 70,56 eurot (sh voodipesu jne). Hagejale on soetatud

uus lastetoa mööbel maksumusega 5950 eurot, so aastas ühe kuu maksumus 496 eurot.

-

arendavad mänguasjad, ½ osa 44,86 eurot;

-

hügieenitarbed, sh spordilaagrid ja treeningutel isiklikud hügieeni vahendid, ½ osa

37,90 eurot;

-

ravimid, vitamiinid, ½ osa 6,47 eurot.

Kostja vastus hagile, hagi ja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnistanud, palus selle jätta rahuldamata ja elatise suuruse muutmata.

Kostja on täitnud poolte kompromisslepingut, samuti on kostja võtnud alati osa lapse

elust ja toetanud oma last, sh ostnud mänguasju, riideid, maksnud treeningute, võistluste,

spordirõivaste jne eest. Hageja seaduslik esindaja sai 2015 maikuu seisuga lapse

ülalpidamiseks nagu alati 139 eurot oma arvelduskontole ning sellele juurde kostja tasus

ka ära arve nr 50566 seoses lapse suvelaagriga 350 eurot.

4. JG suhtes toimub täitemenetlus, sest JG ei täida vabatahtlikult kohtuotsust tsiviilasjas nr

2-11-2629, mille kohaselt ta peab maksma kostjale hüvitist 71 054,86 eurot. Väited selle

kohta, et kostja saab lähiajal 71 054,86 eurot, ei vasta tegelikkusele, sest täitemenetlus

on veel pooleli. Kostja saab hüvitise kaotatud omandi eest, mida ei saa pidada tuluks.

Kostja soovib hüvitise eest osta endale elamispinna, sest elab praegu üürikorteris. Samuti

on väär hageja väide selle kohta, et kostja tasub elatist lapse ülalpidamiseks formaalselt,

4(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

kuna kohtutäitur tagastab üle kantud elatise summad kostjale tagasi. TMS § 131 lg 1 p 7

ja 8 kohaselt sissenõuet ei saa pöörata seadusel põhinevale elatisele ja vanemahüvitisele.

5. JG väited selle kohta, et ta kulutab lapse peale 2 400 eurot kuus, ei ole usutavad ega

tõendatud. Kostja vaidles vastu eluasemekuludele 246,47 eurot. Väidete tõendamiseks

on esitatud vaid mõned arved ja need puudutavad talveperioodi, kui arved on suuremad.

Tagasiulatuvalt ühe aasta eest elatise nõude osas tõendid puuduvad. SEB kodulaen ei ole

seotud lapse ülalpidamisega. Ka toidukulud on ülepaisutatud. Lapse haridusega seotud

kulude osas puuduvad tõendid tasumise kohta. Kostja ei ole nõudnud, et laps käiks

erakoolis. Lapse isa tasus nende treeningute, võistluste ja ürituste eest, mida ta peab

kindlustama lähtudes kohtulahendist, samuti tasus lapse suvelaagri eest maikuus. Kulud

riietele ja jalanõudele ei vasta tegelikkusele ja ei ole tõendatud. Ka kulud vaba aja

veetmiseks ei vasta tegelikkusele ja ei ole tõendatud, arvestades seda, et laps õpib

enamuse oma ajast koolis. Kulutused, mis on seotud elektrooniliste seadmete, toa

sisustuse, mänguasjade, hügieenitarvete, koolitarvete ja koolivormiga, on tõendamata.

6. Kostja ei nõustunud elatise suurendamisega ka põhjusel, et kostja majanduslik olukord

ei ole muutunud paremaks võrreldes selle ajaga, kui pooled sõlmisid kompromissi

tsiviilasjas nr 2-08-77491. Kostja palk on 532 eurot kuus ja muud tuluallikad puuduvad.

Samuti ei ole kostjal kinnisvara. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale ka alaealine

tütar. Lapsed peavad saama ülalpidamist võrdsetes osades, samuti on kostjal endal

vajalikud kulutused eluasemele, söögile, tervisele jne. JG palk on 19.05.2015 kohtule

esitatud menetlusdokumentide järgi 3 700 eurot ning käesoleval ajal emapalga suuruseks

on 1933,40 eurot, samuti on tal kinnisvara ja osalus äriühingus, mistõttu JG saab kanda

kulutusi seoses lapse ülalpidamisega suuremas ulatuses kui kostja. Kostja ei keeldu oma

kohustusest ning on võimeline jätkuvalt tasuma lapsele ülalpidamiseks juba eelnevalt

määratud summa 139 eurot kuus. Kostja ei nõustunud ka elatise suurendamisega

tagasiulatuvalt.

Esimese astme kohtu otsus

7. Harju Maakohus rahuldas 21.09.2015 otsusega hagi osaliselt. Kohus suurendas kostjalt

hageja ülalpidamiseks Harju Maakohtu 13.06.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-77491

kinnitatud kompromissiga kokkulepitud igakuist elatist, mis oli 139 eurot, ja mõistis

välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks summas

250 eurot (kakssada viiskümmend eurot) kuus alates 13.05.2015 kuni lapse täisealiseks

saamiseni (so kuni 17.04.2024), kuid kui väljamõistetud elatis osutub väiksemaks kui

PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär, siis tuleb hagejale elatist maksta

miinimumsummas (so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäärale). Kohus andis JG-le ainuõiguse alaealisele lapsele väljamõistetud

elatise kasutamiseks ja käsutamiseks lapse ülalpidamiseks. Samuti määras kohus elatise

tasumise iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks GS pangakontole nr EE

XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja

menetluskulud (riigilõiv) 50 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse

tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

8. Maakohus põhjendas, et hageja oli õigustatud hagi esitama, kuna tsiviilasjas

nr 2-08-77491 kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatis on muutunud väiksemaks

kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär, mistõttu esineb TsMS § 459 lg 1

sätestatud alus. Kuna hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär,

tuleb kindlaks teha lapse põhjendatud kulutused kuus (RKTKo 3-2-1-37-11 p 12).

PKS § 99 lg 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning

seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt

5(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (RKTKo 3-2-1-118-12

p 15).

9. Maakohus arvestas, et elamus elab vähemalt 3 inimest ja et kevad- ja suvekuudel on

elektri- ja küttekulud väiksemad kui sügis- ja talvekuudel, ning leidis, et hageja

eluasemekulud on 265,91 eurot, millest kostjal tuleb tasuda pool ehk 132,96 eurot

(sh elekter, eluasemelaen, gaas, vesi, prügivedu). Põhjendatud toidukulud on

181,66 eurot kuus, sh pikapäevarühma toiduraha 21,66 eurot ja kodune toidukulu

160 eurot. Toidukulust pool, so 90,83 eurot, tuleb kanda kostjal. Õige on küll väide, et

lapse toitumisvajadusest koostatud menüü maksumus võib olla suurem, kuid arvestada

tuleb lapse minimaalseid vajadusi (RKTKo 3-2-1-33-11) ja ülalpidamise summat.

Transpordikuludest pidas kohus põhjendatuks 10 eurot, millest kostjal tuleb tasuda

5 eurot. Lapsel on võimalik omandada põhiharidus nii erakoolis kui ka elukohajärgses

koolis. Arvestades, et hagejal on koolis õppeaasta alanud, pidas kohus põhjendatuks kuni

õppeaasta lõpuni (30.06.2016) põhjendatud koolikuludeks 221,66 eurot, millest ühe

vanema osa on 110,83 eurot. Koolituskulusid ei saa pidada lapse igapäevavajaduste

rahuldamiseks olukorras, kus erakoolis toimub eesti- ja inglise keele õpe süvendatult

ning lapsele on tagatud koolis võimalus saada koduste ülesannete tegemiseks kvaliteetset

nõustamist. Koolitarvete kulude osas ei pidanud esmavajalikuks lapsele aastas kahe

igapäevase koolivormi ja uue koolikoti olemasolu, arvestades ka asjaolu, et tegemist on

kasvava lapsega. Kohus pidas lähtudes hageja esitatud kalkulatsioonist põhjendatud

kuluks koolivormile aastas 232 eurot ning koolitarvete kuluks aastas 504 eurot, kokku

736 eurot aastas, s.o 61,33 eurot kuus, millest ühe vanema osa on 30,67 eurot. Kulutusi

riietele ja jalanõudele 322,90 eurot ei pidanud kohus lapse esmavajaduste rahuldamise

kuludeks. Kulusid raamatutele 14,46 eurot kuus pidas kohus põhjendatuks. Kulutusi

vaba aja veetmisele pidas kohus põhjendatuks 60 euro ulatuses, millest ühe vanema osa

on 30 eurot kuus. TV ja sidekulusid pidas kohus põhjendatuks osaliselt. Arvestades

asjaolu, et lapsele on võimalik telefonifirmadelt saada soodsaid kõnetingimusi ja et

interneti- ja televisioonikulud tuleb jagada kolme tarbija vahel, pidas maakohus

põhjendatuks telefonikuluks 9 eurot kuus, millest pool on 4,50 eurot kuus, ja interneti-

ja televisioonikulusid põhjendatuks ühe tarbija kohta 14,60 eurot, millest pool on

7,30 eurot kuus. Kulud elektroonilistele seadmetele pidas kohus põhjendatuks 20 euro

ulatuses kuus, millest ühe vanema kanda on 10 eurot. Toa sisustuse kulude osas kohus

leidis, et ei ole põhjendatud juba tehtud ja teise vanemaga kooskõlastamata kulutuste

arvestamine lapse ülalpidamiskulude hulka. Suuremad kavandatavad kulud peaksid

vanemad eraldi kokku leppima, kui nendeks kulutusteks ei piisa lapsele makstavast

elatisest. Kulusid mänguasjadele pidas kohus põhjendatuks 20 euro ulatuses, s.o kostja

kanda on 10 eurot kuus. Kulusid hügieenitarvetele pidas kohus põhjendatuks 20 euro

ulatuses, so kostja kanda on 10 eurot kuus. Kulusid ravimitele pidas kohus põhjendatuks

12,93 euro ulatuses, s.o kostja kanda on 6,47 eurot kuus. Kokku pidas kohus hageja

põhjendatud kuludeks kuni 30.06.2016 1382,13 eurot kuus ja alates 01.07.2016 1160,47

eurot kuus.

10. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last

ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma

vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada

eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid

6(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab

lapsele ülalpidamist anda. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist

üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja

ka

PKS

§

lg

sätestatud

miinimummäärast

väiksema

elatise

(RKTKo 3-2-1-118-12).

11. Hageja ema igakuine sissetulek oli enne lapsehoolduspuhkusele jäämist keskmiselt

3 700 eurot kuus ja käesoleval ajal on hageja ema sissetulekuks vanemahüvitis

1933,40 eurot ning osalise tööaja palk 273 eurot, lisaks toetavad hageja ema

lapsehoolduspuhkuse ajal tema elukaaslane ja lähedased. Hageja seaduslikul esindajal

on osalus äriühingutes, talle kuulub M OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot

(50% osakapitalist), C OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot (100% osakapitalist) ja OÜ C

osa nimiväärtusega 5000 eurot (50% osakapitalist). Samuti kuulub hageja seaduslikule

esindajale kinnistu Tallinnas, mis on ka hageja elukohaks ja kinnistu XXXXX alevikus

Peipsiääre vallas Tartumaal (2379 m²).

12. Kohus on teinud elektrooniliselt

päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse,

autoregistrisse, pankadesse ja Maksu- ja Tolliametisse kostja varalise seisundi kohta.

Äriregistri andmetel ei ole kostjal osalust äriühingutes. Autoregistri andmetel ei kuulu

kostjale sõiduautosid. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu kostjale kinnisvara. Kostja on

esitanud OÜ H 29.05.2015 tõendi kostjale ajavahemikul 2014 november-2015 aprill

makstud töötasu kohta, mille kohaselt oli kostja kuue kuu keskmine töötasu 521,54 eurot.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja 2014.a sissetulek 6 925,12 eurot (netosissetulek

5 775,64 eurot), seega keskmiselt 577,09 eurot (netosissetulek 481,30 eurot) kuus ja

2015. a sissetulek ajavahemikul 01.01.2015-31.08.2015 5 158,99 eurot (netosissetulek

4 225,02 eurot), seega keskmiselt 644,87 eurot (netosissetulek 528,13 eurot) kuus.

13. Kostja AS SEB Pank pangakontoväljavõtte kohaselt kostja arvelduskontole

ajavahemikul 01.03.2015-14.09.2015 raha laekunud ei ole. Kostja Swedbank AS

pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja arvelduskontole ajavahemikul 14.03.2015-

14.09.2015 laekunud 13 190,99 eurot (sh abikaasalt 267 eurot, emalt 600 eurot, isalt

2200

eurot,

komandeeringuraha

2143,40

eurot,

täiteasjas

5 189,11 eurot,

tulumaksutagastus 107,86 eurot, e-konto väljamakse 30 eurot ning määratlemata

sissemaksed 2620 eurot).

14. Maakohus asus seisukohale, et OÜ H 29.05.2015 tõendiga, Maksu- ja Tolliameti

andmetega ja kostja Swedbank AS pangakonto väljavõttega on tõendatud, et alates

2015. a on kostja netosissetulek koos pangakontole laekunud määratlemata maksetega

keskmiselt 855,50 eurot kuus (8 kuud, 2620:8=327,50; 327,50+528=855,50). Maakohus

ei lugenud kostja püsivaks sissetulekuks peresiseseid maksed, vanemate toetust,

tulumaksutagastust ja komandeeringuraha. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kaks

alaealist last (hageja ja 22.10.2014 sündinud tütar), kelle suhtes on kostjal

ülalpidamiskohustus. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud kohtule

tõendeid oma töövõimetuse kohta, millest tulenevalt ta ei oleks võimeline sissetulekut

teenima ja oma lastele ülalpidamist andma. Tsiviilasjas nr 2-11-2629 on 03.06.2014

otsusega kostja kasuks välja mõistetud 71 054,86 eurot, millest hageja seadusliku

esindaja poolt esitatud pangakonto väljavõtete kohaselt on kostjale tasutud 15.01.2015

alustatud täitemenetluse käigus 5 406,20 eurot. Kostjale on tehtud täiteasjas

nr 026/2015/188 küll ülekandeid kokku 6 056,20 eurot, kuid 650 eurot on hageja

seadusliku esindaja pangakontole 23.02.2015 tagastatud (kd I tl 163-165, kd II tl 51,53).

Kohus leidis, et nõudeõiguse olemasolu ei ole piisavaks tegelikuks ja regulaarseks

sissetulekuks, mille arvelt oleks võimalik koheselt maksta lapsele elatist. Seega on kostja

7(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

ülalpidamisvõime 2015. a 8 kuu keskmise sissetuleku alusel 285,17 eurot

(855,50:3=285,17).

15. Hagejale tehtavad kulud on tõendatud hageja ema poolt esitatud arvetega ning

kokkuvõtva kulude nimekirjaga, samuti arvestas kohus hageja mõistlike vajadustega ja

üldtuntud asjaoludega. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on kohus arvestanud lisaks

lapse vajadustele ka vanema võimalusi.

16. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse hagi esitamise ajal kehtivast elatise

miinimummäärast vähem tasutud elatise ja miinimummäära vahe hüvitamist

tagasiulatuvalt ühe aasta eest. TsMS § 459 lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates

uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse

muutmist ka tagasiulatuvalt. Viidatud sätteid selgitades on Riigikohus kohtuasjas

nr 3-2-1-120-14 asunud seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda

kohtulahendi (sh kohtu kinnitatud kompromissi) muutmist tagasiulatuvalt.

17. Kostja esitatud maksekorraldused, millega kostja tõendab hageja laagri- ja spordikulude

tasumist ning lapsele mänguasjade ja riiete ostmist aastatel 2011-2014, ei ole

asjakohased, kuna elatise suurendamise nõue on esitatud 13.05.2015. Kohus leidis, et

tulenevalt 21.09.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-91455 kinnitatud kompromissiga

kokkulepitud suhtlemiskorrast, ei ole kohtul alust maha arvestada neid lapse

ülalpidamiskulusid, mida kostja kannab, kui laps viibib tema juures. Lapse viibimise

tõttu kokkulepitud ajal koos isaga ei muutu lapse vajadused ning lapse ülalpidamiseks

tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata

võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga (RKTKo 3-2-1-66-08). Samuti

kohus

põhjendas,

et

lahus

elavalt

vanemalt

lapse

ülalpidamiseks

elatise

väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt

hoolitseda. Kohus märkis, et kostja on tasunud MTÜ-le XXX XXXXX arve nr 50566

(kd I tl 166-167) ja sama arve on tasutud DJ kontolt 26.05.2015 (kd II tl 52). Kohus

selgitas, et kostjal on võimalik tasutud arve tasaarvestada maksmisele kuuluva elatisega.

18. Maakohus selgitas, et hageja ema ülalpidamisvõime on käesoleval ajal 735 eurot

(2206,4:3), pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu samal töökohal jätkamist 1 233,33 eurot

(3700:3). Kostja ülalpidamisvõime ühe lapse kohta ilma tsiviilasjast nr 2-11-2629

tuleneva nõudeõiguseta on 285,17 eurot (855,50:3).

19. Kohus leidis, et kuivõrd hageja peab miinimumsummast suurema elatise nõudmisel oma

põhjendatud kulutused tõendama ning käesoleval juhul on hageja põhjendatud kulutused

kindlaks tehtud, siis on põhjendatud elatis välja mõista, arvestades kostja sissetulekut ja

võimalusi sissetuleku suurendamiseks. Puudub alus elatise väljamõistmiseks vähem kui

miinimumsummas, kuna kostja ei ole menetluses tõendanud, et tal oleks takistusi

töötamiseks

ja

edaspidise

sissetuleku

kindlustamiseks.

Hagejale

elatise

väljamõistmisega summas 250 eurot ei kahjustata kostja teise lapse huvisid.

20. Kohus leidis, et hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks tuleb jätta

rahuldamata. TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus

hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuivõrd kohus

mõistis elatise välja suuremas ulatuses kui miinimumsummas ning kuni kohtuotsuse

jõustumiseni kehtib kohustus tasuda elatist hagi tagamise korras miinimumsummas, siis

on elatise maksmiseks kohustamine lapsele hädavajalikus ulatuses tagatud.

21. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis kohus hageja poolt hagi tagamise avalduselt

tasutud riigilõivu 50 eurot kostja kanda ja mõistis kostjalt välja. Kõik muud poolte

kantud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

8(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

22. Kostja (DS) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada

vaidlustatud osas maakohtu otsus täies ulatuses, v.a otsuse resolutsiooni p 6 (hageja

taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks rahuldamata jätmine), ja teha uus

otsus, millega määrata elatise summaks 97,50 eurot kuus ning jätta menetluskulud hageja

kanda. Kohus ei ole igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis hinnanud kogutud

tõendeid, samuti on ebaõiged kohtu järeldused kostja majandusliku seisundi kohta.

23. Kostja põhjendas, et hageja seaduslik esindaja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta,

et lapse peale kulutakse igakuiselt ca 3 000,00 eurot. Samuti ei ole tõendatud, et lapsele

kulutakse 1 382,00 eurot.

24. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud, et kostja on korduvalt rõhutanud, et spordi

osas on vanematel tsiviilasjas nr 2-08-77491 sõlmitud kompromissis määratud, et ema

soov oli anda laps jäähokitreeningutesse, mida peab ema kindlustama ja isa soov oli anda

laps karatee treeningutesse, mida isa kindlustab. Muudes üritustes, millest laps osa võtab,

kindlustab see vanem, kelle juures laps viibib. Seega mõlemad vanemad tasuvad nende

treeningute eest, kuhu nad ise viivad lapse, mistõttu ei ole õige arvestada ainult lapse

ema kulusid treeningutele, kuna kostjal on samuti kulutused lapse spordi osas, aga need

kostja väited on jäänud täiesti tähelepanuta.

25. Kostja leiab, et kulutus seoses lapse erakooliga ei ole põhjendatud ega vajalik, sest

puudub mõjuv põhjus, miks laps ei saa käia tavakoolis. Lapse ema otsustas

ainuisikuliselt, et laps läheb tavakoolist erakooli, seega ei ole põhjendatud panna sellega

seotud kulud kostjale. Kostja ei ole ka võimeline erakooli kulutusi kandma.

26. Kostja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et asjakohased ei ole kostja esitatud

maksekorraldused, millega kostja tõendab hageja laagri- ja spordikulude tasumist ning

lapsele mänguasjade ja riiete ostmist aastatel 2011-2014, kuna elatise suurendamise nõue

on esitatud 13.05.2015. Kostja esitatud tõendid kinnitavad tema väiteid, et ta on täitnud

oma ülalpidamiskohustust ka muul viisil kui elatise maksmisega ja toetas oma last

materiaalselt täiendavalt, mil laps viibis kostja juures, sh MTÜ XXX XXXXX arve nr

50566 summas 350,00 eurot, mille kostja maksis 15.05.2015 lapse suvelaagri eest

(kd I tl 166-167). Kostja täidab oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes suuremas osas,

kui on kokkulepitud kompromissiga tsiviilasjas nr 2-08-77491 ja toetab oma last

materiaalselt täiendavalt. See asjaolu ja esitatud tõendid on jäänud kohtu poolt uurimata

ja tähelepanuta.

27. Kostja sai alles kohtuotsusest teada, et kohus kogus poolte majandusliku seisundi

väljaselgitamiseks täiendavaid tõendeid. 14.09.2015 tegi kohus vastavad järelepärimised

samuti erinevatesse krediidiasutustesse ning Swedbank edastas kohtule apellandi

pangakonto väljavõtte alates 01.03.2015 kuni 14.09.2015. Samas 30.06.2015 toimunud

kohtuistungil kohus lõpetas asja sisulise arutamise ja andis pooltele tähtaja kohtuvaidluse

teeside esitamiseks. Kohus teatas menetlusosalistele lahendi teatavaks tegemisest

hiljemalt 21.09.2015, aga tõendite kogumine kohtu poolt toimus 14.09.2015 peale

kohtuvaidlust ning kohtumenetluse sisulist lõppemist. Kohus ei andnud kostjale õigust

osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil TsMS § 243 lg 3 järgi ega andnud võimalust

esitada oma seisukohta kogutud tõendite osas, millega kohus on oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme.

28. Kohus on kostja pangakonto väljavõtet uurides arvestanud kostja täiendava tuluna kostja

poolt tehtud sularaha sissemakseid oma kontole 2 620,00 eurot. Kohus leidis, et kostja

8 kuu keskmine sissetulek on 855 eurot kuus (2620:8=327,50; 327,50+528=855,50) ja

järeldas, et kostja on võimeline maksma hagejale elatist summas 250 eurot kuus. Kohus

on ebaõigesti arvestanud apellandi täiendavana sissetulekuna summas 2 620 eurot.

Tegemist on summadega, mis on laekunud täitemenetluses, mis toimub tsiviilasja

nr 2-11-2629 ühisvara jagamise kohta tehtud kohtuotsuse täitmiseks, mille alusel peab

9(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

hageja seaduslik esindaja tasuma kostjale eramu eest hüvitist 71 054,86 eurot. Hageja

seaduslik esindaja on pahatahtlikult raskendanud täitemenetluse läbiviimist ja kostja on

pidanud pöörduma kohtusse ka nõudega täitemenetluses tagatise tagasivõitmiseks

(tsiviilasi nr 2-15-4369). Sel põhjusel ei ole õige lugeda eelnimetatud summasid kostja

täiendavaks sissetulekuks, kuna kõik summad on seotud lapsele ülalpidamise kohustuste

täitmisega ja kohtumenetlusega, kuna vastustaja ei kavatse vabatahtlikult täita jõustunud

kohtuotsust. Kõik summad, mida kostja on sunnitud kulutama õigusabile on võetud

võlgu ja kostja peab pärast kohtumenetluse lõppemist kõik summad tagastama.

29. Käesolevas vaidluses on tuvastatud, et kostja ainsaks sissetulekuks on töötasu 532 eurot

kuus. Kostjal on uuest abielust sündinud teine laps, keda kostja peab ka ülal pidama.

Kostjal ei ole kinnisvara ega vallasvara. Kostja ei ole suuteline pidama hagejat ülal kohtu

poolt määratud suuruses. Esineb alus PKS § 102 lg 1 kohaldamiseks.

30. Maakohus ei ole arvestanud ka sellega, et vanematel on erinev majanduslik seisund

(RKTKo 3-2-1-118-12). Kostjal sissetulekuks on ainult palk 532 eurot ja puudub

kinnisvara, hageja sissetuleku suuruseks on aga ca 3000,00 eurot, mida lapse ema

kinnitas 30.06.2015 toimunud kohtuistungil.

31. Lisaks on kostja majanduslik seisund muutunud halvemaks. Kostja uuel abikaasal on

diagnoositud tõsine haigus, mille tõttu ta vajab kõrvalabi. Kostja abistab oma abikaasat,

mistõttu viibis ka töövõimetuslehel 28.09.2015-07.10.2015. Kostjal ei ole enam

võimalik töötada täiskoormusega, ta viidi üle osalisele tööajale ning tema brutopalk

alates 08.10.2015 on 390 eurot kuus (neto 331,57 eurot kuus). Majandusliku seisundi

muutumise tõttu on kostja ka vahetanud üürikorterit aadressil XXXXXXXXX XXX XX-

XX, XXXXX Tallinnas ning kolis perega odavamasse korterisse aadressil

XXXXXXXXX X-X, Maardu linnas. Kostja peab üksi üleval oma perekonda, ja sellest

tulenevalt elatise summa 139 eurot ei ole jõukohane. Kostja palub määrata elatise

summaks 97,50 eurot kuus (minimaalne elatise summa 195 eurot jagatud kahe lapse

vahel).

32. Kostja taotleb järgmiste tõendite asjasse vastuvõtmist: kostja pangakonto väljavõtted

Swedbankist, tervise tõend, kostja töövõimetusleht, kinnitus tööandjalt. Kostja

põhjendab taotletud tõendite vastuvõtmist sellega, et tegemist on uute asjaoludega, mida

varem ei esinenud.

Vastus apellatsioonkaebusele

33. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja palub täiendavat tähtaega, et

kaaluda vastuapellatsiooni esitamist, kuna vastustajale tuli apellatsiooni esitamine

üllatusena.

34. Lisaks vastustaja täpsustas, et vastustaja on kohustatud täitemenetluse käigus maksma

apellandile kohtulahendite alusel kokku 70 000 eurot, sh ühisvara jagamine,

kasutuseelise nõuded ja kooselu ajal võetud laen. Samuti maksab vastustaja pangalaenu,

kuid pangakontod on apellandi nõuete täitmiseks arestitud. Kohtutäitur jätab vastustaja

käsutusse üksnes miinimumpiires raha, s.o 630 eurot kahe lapse ülalpidamiseks.

35. Vastustaja taotleb uute tõendite vastuvõtmist. 12.03.2014 protokolliga selle kohta, et

apellant viibis koolis koosolekul, kus arutati lapse üleviimist teisse kooli ning mille on

apellant ise allkirjastanud, soovib vastustaja lükata ümber apellandi sellekohaseid

vastuväited. Pangakonto väljavõttega soovib vastustaja tõendada, et apellant vaatamata

esialgse õiguskaitsele tasus vastustaja arestitud kontole elatise, mitte aga lapse

pangakontole, nii nagu seda kohus määras. Eeltoodud situatsioonis kanti apellandi poolt

tasutud elatis kohtutäituri poolt tagasi apellandile. Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-11-2629

10(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

puudutab lapsevanemate varalisi vaidlusi ja näitab, kuidas lapsele makstud elatis valele

kontole kahjustas lapse õigusi käsutada elatist lapse huvides.

Menetluse käik

36. 12.11.2015

määrusega

jättis

ringkonnakohus

rahuldamata

GS

taotluse

vastuapellatsioonkaebuse esitamiseks täiendava tähtaja määramiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

37. Mõlemad pooled on apellatsioonimenetluses esitanud uusi tõendeid, paludes kohtul need

vastu võtta. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab

apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel ning sel juhul

tuleb nimetada ka tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Kolleegium

on seisukohal, et kostja pangakonto väljavõte perioodist 10.03.2015-11.03.2015,

18.03.2015-20.03.2015, 15.05.2015-16.07.2015 ja 15.07.2015, 12.03.2014 protokoll ja

selle tõlge, JG pangakontode väljavõtted perioodidest 01.02.2015-08.11.2015 ja

01.01.2015-07.06.2015 ning 10.02.2015 vara kontol arestimise akt, samuti kostja poolt

04.01.2016 esitatud XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXX tõend ja kostja

pangakonto väljavõte 02.06-30.06.2015 on tõendid, mida pooltel oli võimalik esitada

juba maakohtu menetluses. Maakohtu menetluses oli ka hagejal võimalus esitada enamus

04.01.2016 ringkonnakohtule esitatud tõenditest. Arvestades asjaolu, et hageja

apellatsioonkaebust ei esitanud ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust ainult

selles osas, kas maakohus on põhjendatult kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuiselt välja

mõistnud 250 eurot, ei ole hageja poolt 04.01.2016 esitatud tõendid, mis on vormistaja

poolt väljastatud peale maakohtu otsust, asjakohased. Hageja ja kostja poolt 07.01.2016

menetlusdokumentidele lisatud tõendid on esitatud peale kohtu selleks määratud

tähtaega, sest pooltele oli antud tähtaeg avalduste ja seisukohtade esitamiseks (va

seisukoht vastaspoole taotlusele) kuni 04.01.2016. Lisaks on kostja pangakonto

väljavõtted perioodidest 18.03.2015-20.03.2015, 15.05.2015-16.07.2015 ja 15.07.2015-

15.07.2015 hõlmatud juba kohtutoimikusse lisatud pangakonto väljavõttega perioodist

14.03.2015-14.09.2015 (kd III tl 16-30). Eelpooltoodud põhjendustel ringkonnakohus

eelnimetatud tõendeid asja materjalide juurde ei võta. Kuna tõendid on esitatud

elektrooniliselt, siis kohus neid esitajale ei tagasta, kuid kõrvaldab toimikust.

38. Kolleegium peab põhjendatuks võtta uute tõenditena vastu kostja esitatud HS kohta

väljastatud tõendid nr 21643 ja nr 10238 DS töövõimetuslehe nr 38268 ning H OÜ

08.10.2015 kinnituse. Tegemist on tõenditega, mis on väljastatud pärast maakohtu otsuse

tegemist ja puudutavad muutusi DS majanduslikus seisundis.

39. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Apellatsioonkaebusega on otsust vaidlustatud täies ulatuses, va osas, milles

maakohus on jätnud rahuldamata hageja taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata

täidetavaks (otsuse resolutsiooni p 6). Kostja on palunud ringkonnakohtul teha uus otsus,

millega määrata elatise summaks 97,50 eurot kuus ning jätta menetluskulud hageja

kanda. Kostja on seisukohal, et puuduvad tõendid selle kohta, et lapse peale kulutatakse

igakuiselt lapse ema väitel ca 3 000 eurot (lapse ema väitel) või 1 382,00 eurot, nagu on

peetud põhjendatuks kuluks kohtuotsuses.

40. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb

muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ja täiendada otsuse resolutsiooni. Maakohtu

otsus suurendatud elatise väljamõistmise osas on lõppjärelduses seaduslik ja

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. DS

apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

11(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

41. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et maakohus on otsuse põhjenduste kohaselt

jätnud õigesti rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe

aasta eest, sest TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud

elatise muutmist tagasiulatuvalt. Samas ei ole maakohus otsuse resolutsioonis märkinud,

et jätab hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. TsMS § 442 lg 5 kohaselt tuleb

otsuse resolutsiooniga lahendada selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ning

resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Antud juhul ei ole

resolutsiooniga poolte kõiki nõudeid lahendatud, millega maakohus on rikkunud TsMS

§ 442 lg-t 5. Nimetatud menetlusõiguse normi rikkumise saab ringkonnakohus

apellatsioonimenetluses siiski kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2). Maakohtu otsuse

resolutsiooni tuleb täiendada ja lisada sinna, et rahuldamata tuleb jätta GS elatise

suurendamise nõue DS vastu tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist.

42. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuses esitatud väidetele. Esmalt märgib

kolleegium, et käesolevas asjas ei saa ringkonnakohus lahendada apellatsioonkaebuses

esitatud nõuet mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks summas 97,50, kuna sellist hagi

(elatise vähendamise hagi) kostja esitanud ei ole. Harju Maakohus kinnitas poolte

kompromissi tsiviilasjas nr 2-08-77491, millega kostja kohustus tasuma hageja

ülalpidamiseks 139 eurot. Eelnimetatud lahend on kuni selle muutmiseni kehtiv ja

täitmiseks kohustuslik. Käesolevas vaidluses lahendatakse elatise suurendamise nõuet,

seega ei saa kohus hinnata seda, kas elatise summat on võimalik vähendada alla 139

euro.

43. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimumsuurusest tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja selles ulatuses ei

tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt RKTKo 3-2-1-124-15 p 13).

Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud

miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 3-2-1-69-

13 p 13).

44. Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud õigesti kindlaks lapse vajadused, va selle, et

elatise hulka on arvestatud ka eluasemelaenu maksed. Põhjendamatu on kostja väide, et

tema peab tasuma ainult selle treeningu eest, kuhu kostja ise lapse viib. Sellist kulutuste

jaotamise kokkulepet ei ole vanemate vahel sõlmitud. Põhjendamatu on ka kostja väide,

et lapse ema otsustas ainuisikuliselt lapse erakooli viimise. Kuna vanematel on lapse

suhtes ühine hooldusõigus, said nad vastavalt PKS § 116 ja § 118 lg 1 ühiselt otsustada

ka lapse kooli valiku. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et kooli valiku tegi lapse ema

ainuisikuliselt. Lisaks on maakohus õigesti arvestanud lapse põhjendatud kulude

määramisel sellega, et lapsel on seadusest tulenev võimalus omandada põhiharidus ka

elukohajärgses munitsipaalkoolis. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta osas, milles

maakohus leidis, et ka eluasemelaenu tuleb pidada lapse ülalpidamise põhjendatud

kuluks. Eluasemelaenu ei saa ringkonnakohtu arvates käsitleda lapse ülalpidamise

vajalikuks kuluks, sest eluasemelaenu tasumise eesmärgiks on kinnistu omandamine.

Samas tuleb aga arvestada sellega, et lapse põhivajaduse hulka kuulub ka vajadus

kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada.

Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada

eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale

omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud

laenu (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17). Ringkonnakohtu arvates on

hageja märgitud kulu lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks, arvestades eluaseme liiki

ja seda, et selline elukoht oli lapsele valitud mõlema vanema poolt, mõistliku suurusega.

12(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

Ülejäänud osas on maakohus igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis hinnanud

lapse vajadusi puudutavaid tõendeid. Kolleegium nõustub ülejäänud osas maakohtu

otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid. Lapse põhjendatud

kuludeks on seega kuni 30.06.2016 1 327,02 eurot (1 382,13-55,11) kuus ja alates

01.07.2016 1 105,36 eurot (1 160,47-55,11) kuus.

45. Kolleegium nõustub kostja väitega, et maakohus on alusetult jätnud kostja ilma

võimalusest esitada oma seisukoht kohtu poolt kogutud tõendite osas (s.o kostja

pangakonto väljavõtte osas perioodi eest 14.03.2015-14.09.2015). Ülalpidamisasjas võib

kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma

sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise

asjakohastelt asutustelt teavet (RKTKo 3-2-1-21-15 p 11). Samas ka kohtu poolt kogutud

tõendite puhul kehtib üldreegel, mille kohaselt peab kohus arutama menetlusosalistega

vaidlusaluseid asjaolusid ning selgitama välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähtsust

omavate asjaolude kohta (TsMS § 348, § 351). Õige on kostja väide, et kohus asus

ebaõigesti tõendeid koguma alles pärast asja sisulise arutamise lõppemist, rikkudes

TsMS § 436 lg-t 3, mille kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes tõenditele,

mida pooltel oli võimalik uurida. Siiski ei anna eelnimetatud normi rikkumine alust

maakohtu otsuse tühistamiseks, sest apellatsioonimenetluses on pooled saanud esitada

seisukohad kogutud tõendite kohta.

46. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu järeldused kostja sissetulekute suuruse

kohta on osaliselt ebaõiged. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.

Maakohus on põhjendamatult leidnud, et kostja sissetulekuks ei saa lugeda vanemate

toetust, komandeeringuraha ja täiteasja raames kostjale tehtud ülekandeid. Õige on

maakohtu väide, et sissetulekuna ei saa arvestada peresiseseid makseid so abikaasa poolt

kostjale tehtud ülekandeid. Samas tuleb arvestada, et PKS § 102 sätestatud kohustatud

isiku varalise seisundi kindlakstegemisel ei lähtuta vaid isiku töötasust. Vanemate

tasutud toetuste puhul ei saa siiski eeldada, et kostja kulutab seda raha ainult enda

huvides. Kolleegiumi hinnangul tuleb kostja sissetulekuna võtta arvesse tema töötasu,

komandeeringuraha, vanemate toetused ja laekumised täiteasjas, samuti sularaha

sissemaksed olenemata nende päritolust. DS pangakonto väljavõttest saab järeldada, et

eelnimetatud laekumised on regulaarsed.

47. Uue asjaoluna saab ringkonnakohus asja lahendamisel võtta arvesse perekondlikel

põhjustel DS töötasu vähenemise 390 euroni, mille kohta tema tööandja H OÜ on

esitanud 08.10.2015 kinnituse. Kostja on selgitanud, et abikaasa tervisliku seisundi tõttu

ei olnud kostjal enam võimalik töötada täiskoormusega. Samas ei nähtu kostja poolt

apellatsioonimenetluses esitatud tõenditest, et kostja abikaasa abistamise vajadus oleks

pikaajaline. Ka DS töövõimetusleht nr 38268 (kd III tl 67) oli ajutine, so perioodiks

28.09.2015-07.10.2015 ning töövõimetusleht oli lapse hooldamiseks.

48. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus DS töötasu vähenemist ajutiseks. Samas ei

muuda isegi kostja vähenenud töötasu ebaõigeks maakohtu järeldust, et kostja on

võimeline tasuma igakuiselt elatist 250 eurot. Kostja sissetulekuna tuleb perioodi

14.03.2015-14.09.2015 (ehk 6 kuu) näitel võtta arvesse ka laekumine emalt 600 eurot,

isalt 2 200 eurot, komandeeringuraha 2 143,40 eurot, laekumine täiteasjas 5 189,11

eurot, sularaha sissemaksed 2 620 eurot, s.o kokku 12 752,51 eurot. Seega saab kostja

netosissetulekuks 2015. a poole aasta jooksul lugeda keskmiselt 2 653,42 eurot kuus (6

kuud, 12 752,51:6=2 125,42; 2 125,42+528=2 653,42). Erinevalt maakohtust on

ringkonnakohus seisukohal, et kostja ülalpidamisvõime väljaselgitamiseks tuleb tema

sissetulek jagada mitte 3-ga, vaid 4-ga, sest kui kahe lapse osas on kostjal

ülalpidamiskohustus ½ ulatuses (st ülejäänud ulatuses on ülalpidamiskohustus kummagi

lapse teisel vanemal), siis kostja enda toimetulek sõltub ainult kostja sissetulekust.

13(13)

Tsiviilasi nr 2-15-7224

2015. aasta 6 kuu keskmise sissetuleku alusel tuleb kostja ülalpidamisvõimeks lugeda

663,36 eurot (2 653,42:4=663,36). Isegi kui arvestada kostja vähenenud sissetulekuga

331,57 eurot (neto), siis on kostja igal juhul võimeline tasuma hagejale elatist 250 eurot

kuus ilma et see halvendaks kostja teise lapse või kostja enda toimetulekut.

49. Kolleegium lisab, et ka kostja poolt 350 euro tasumine arve nr 50566 seoses lapse

suvelaagriga 2015. aasta mais ja väide, et ta on andnud lapsele ülalpidamist suuremas

summas kui 139 eurot kuus, viitab sellele, et tema võime anda ülalpidamist on suurem

kui 139 eurot kuus. PKS § 105 lg-st 3 tuleneb, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise

seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate

sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Käesoleval juhul on maakohus ka arvestanud

sellega, et vanematel on erinev majanduslik seisund. Lapse vajadused on kuni

30.06.2016 1 327,02 eurot (1 382,13-55,11) kuus ja alates 01.07.2016 1 105,36 eurot

(1 160,47-55,11) kuus. Maakohus on õigesti järeldanud, et oma majanduslikust

seisundist tulenevalt on kostja võimeline kandma hageja ülalpidamiskulusid 250 eurot

kuus. Kuna JG sissetulek on DS sissetulekust suurem, on JG võimeline kandma lapse

ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses kui DS. Samuti on maakohus arvestanud sellega,

et kostjal on ka teine ülalpidamist vajav alaealine laps.

50. Kuna lõppjäreldusena rahuldas maakohus hageja hagi õigesti osaliselt, siis on maakohus

õigesti jätnud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on küll vaidlustanud

maakohtu otsust ka resolutsiooni p 5 osas, millega kostjalt on hageja kasuks välja

mõistetud riigilõiv 50 eurot, kuid ei ole apellatsioonkaebuses esitanud nimetatud osas

sisulisi vastuväiteid.

Menetluskulude jaotus

51. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes

DS kanda. Menetluskulude rahaline suurus määrata kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik