2-15-9412/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-9412

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja

koht

11. jaanuar 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

M.H. hagi XXXX OÜ, R.L. ja J.L. vastu õigusvastaselt

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

10 978,89 eurot

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine hageja poolt hagist loobumisega ja

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

hageja: M.H. (isikukood: XXXX aadress: XXXX),

lepinguline

esindaja:

Paul

Järve

(e-post

paul@joalab.ee)

•

kostja I: XXXX OÜ (registrikood: XXX, aadress: XXXX)

•

kostja II: R.L. (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX)

•

kostja III: J.L. (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-9412 - M.H. hagi XXXX OÜ, R.L. ja J.L. vastu

õigusvastaselt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

3. Jätta menetluskulud M.H. kanda. J.L. menetluskulud puuduvad.

4. Rahuldada XXXX OÜ ja R.L. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Välja mõista M.H. menetluskulud 900 eurot XXXX OÜ kasuks.

5. M.H. tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

6. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

7. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu.

Määruskaebuse

esitamise

tähtaeg

on

15 päeva

määruse

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on M.H. (hageja) hagi XXXX OÜ (kostja I), R.L. (kostja II)

ja J.L. (kostja III) vastu õigusvastaselt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes. Kostja I ja II on hagile vastanud 22.09.2015.

2. 02.11.2015 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks.

3. 06.11.2015 kirjaga nõustusid kostja I ja II hagist loobumise avaldusega. Kostja I ja II

on seisukohal, et kostjate menetluskulud peavad jääma hageja kanda.

4. Kostja III ei ole hagile vastanud ega hageja hagist loobumise avalduse kohta

seisukohta esitanud.

5. 30.11.2015 esitasid kostja I ja II ühise menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.

Kostjad on kandnud õigusabikulusid kokku 1995 eurot. Tegemist on kahe kostja ühise

esindamisega. Kui eraldi esindamisel oleksid menetluskulud vähemalt 1,5x suuremad.

Kostja I ja II menetluskulud kandis kostja I, mistõttu paluvad kostjad menetluskulud

mõista välja kostja I kasuks. Kostjad paluvad märkida, et hageja kohustub tasuma

väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

korras.

6. Kohus andis hageja esindajale aega 7 päeva menetluskulude osas seisukoha

esitamiseks.

Kohtute

infosüsteemi

andmetel

on

hageja

esindaja

kostjate

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saanud kätte 01.12.2015. Hageja

esindaja ei ole kostjate menetluskulude nimekirja kohta seisukohta avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lõike 1 järgi

võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse.

8. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus leiab, et hageja

loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kui menetlus on

lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu,

on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

9. TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168

lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab TsMS § 168 lg 4

alusel menetluskulud hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

11. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse

sätteid. Seega kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele. Kohus ei ole TsMS §

477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks

ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja

vajalikkus (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine

põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.

12. Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja

materjalidega, leiab, et kostja I ja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

13. Kostjad on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille

kohaselt on kostjad kandnud menetluskulusid kokku 1995 eurot (ilma käibemaksuta).

Avalduse kohaselt soovivad kostjad I ja II menetluskulude väljamõistmist ilma

käibemaksuta. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste

esindajate kulud. Kostjat I ja II esindasid kohtumenetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele

vastavad lepingulised esindajad F.S. ja A.K.. Esindajad on osutanud kohtumenetluses

õigusabi tunnihinnaga 100 eurot tund (ilma käibemaksuta) kokku 19,95 tundi.

14. Kohtule esitatud kostja I ja II menetluskulude nimekirjast (tlk 94) nähtub, et kostja I ja II

esindajatel kulus materjalidega tutvumisele 2 tundi, kahe tähtaja pikendamise ja

tõendite kogumise taotluse koostamisele 1 tund, kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega

tutvumisele 5 tundi, kohtupraktikaga tutvumisele 1,5 tundi ja hagile vastuse

koostamisele kostja I ja II nimel 10,45 tundi.

15. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu ja hageja nõude olemust ning hinnates

kostja I ja II lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu

võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga (kokku 19,95 tundi), leiab, et

kostja I ja II õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Asja materjalidega

tutvumiseks,

kostja

I

ja

II

õigusliku

positsiooni

kujundamiseks

ning

menetlusdokumentide koostamiseks ei olnud põhjendatud kulutada õigusabi

osutamisele üle 9 tunni. Arvestades dokumentide mahtu ja sisu on kohtu hinnangul 9

tundi piisav ja vajalik ajakulu. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja I ja II esindajate

kulu kokku summas 900 eurot (9 h x 100 eurot/h).

16. Kostja III J.L. ei ole esitanud oma menetluskulusid, mistõttu puudub kohtul võimalus

nende osas seisukoht võtta.

17. Tulenevalt eeltoodust, rahuldab kohus kostja I ja II avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-15-9512 kostja I ja II

menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot. Nimetatud summa kuulub hagejalt

kostjate I ja II taotluse alusel väljamõistmisele kostja I kasuks.

18. Hagejal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik