3-15-2232/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2232 Haldusasi OP kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.02.2015 ehitusloa nr 1512219/01812 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OP, esindajad v.adv-d Martin Kruus ja Kelli Ristal Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – Elisa Eesti AS, esindaja Allan Aedma Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.10.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OP määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OP määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24.11.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-2232 ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 19.02.2015 ehitusloa nr 1512219/01812 elektroonilise sidevõrgu masti ehitamiseks Tallinnas Nõmme linnaosas Toome pst T5. 2. OP esitas 04.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse ehitusloa tühistamiseks. Kaebaja on Õitse tn 42 kinnistu kaasomanik, kinnistul asuv elamu on kaebaja kodu. Kinnistuga piirneb Tallinna linnale kuuluv Muraka tänav / Toome pst T5 kinnistu. Kaebaja avastas 2015. a augusti alguses, et nimetatud kinnistul toimub ehitustegevus. TLPA keeldus ehitustegevust peatamast. Mobiilsidemasti ehitamine kaebaja kinnistust ca 8 m kaugusele rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, sest mast reostab miljööväärtuslikku ala, vähendab kaebaja kinnistu väärtust ning on piirkonda sobimatu. Mobiilsidemast ei sobi elurajooni, kuna sellel on oluline tervistkahjustav mõju. Mobiilimasti ehitamise aluseks ei ole detailplaneeringut, masti asukoha sobi-

3-15-2232 2(4) vuse osas ei ole teostatud ühtegi uuringut ega võetud Terviseameti kooskõlastust. Masti valmimisel ja toimima hakkamisel on oht, et kaebaja hakkab elama tervist kahjustavas tsoonis.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 24.11.2015 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et kaebusega ei ole selle perspektiivituse tõttu võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tühistamisnõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid kaebus jääks rahuldamata. Kohus leidis juba 18.09.2015 määruses, et elektroonilise sidevõrgu masti rajamiseks ei tulnud detailplaneeringut koostada. Mobiilimast on rajatis. Detailplaneeringu koostamise kohustus kehtis üksnes hoonete / hoonestuse puhul (planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2, Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 4 lg 1).

Vaatamata sellele, et Toome pst T5 kinnistu asub miljööväärtuslikul alal, ei olnud detailplaneeringu koostamine nõutav ning ehitusprojekti koostamise aluseks said olla projekteerimistingimused (ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p 2). EhS ei sätestanud kohalikule omavalitsusele kohustust kaasata ehitusloa menetlusse kolmandaid isikuid, sh naabreid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-ga 1 kohustatakse ära kuulama üksnes menetlusosalisi, kelleks kaebaja ehitusloa menetluses ei olnud. Isikute kaasamine toimub diskretsiooni alusel. Kohus haldusorgani kaalutlusotsuse otstarbekuse osas seisukohta ei võta.

Väide, et mastist hakkab kiirguma kaebaja elu ja tervist ohustav elektromagnetkiirgus või lähtuvad muud tervistkahjustavad mõjud, on tõendamata oletus. Ehitusluba on antud masti püstitamiseks ning korrektselt püstitatud mast (kandekonstruktsioon) ei saa eraldiseisvalt muust mobiilside toimimist tagavast tehnikast kaebaja tervisele mistahes mõju avaldada. Isegi kui luba masti püstitamiseks hõlmab ka luba raadiosidetehnika paigaldamiseks, ei ole kaebaja väidetel mobiilsidemastile paigaldatu tõttu levivatest ohtlikest kemikaalidest, mürast, vee ja pinnase saastumisest jms reaalse eluga puutumust.

Kaebaja hirm mobiilsidemasti ja selle tehnika rajamise (aga ka kasutamisega) kaasnevate tervistkahjustavate mõjude ees on hüpoteetiline ja väheusutav. Pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivsed õigused, mida isik saaks kaitsta ehitusloa või kasutusloa vaidlust puudutavas menetluses. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja õiguslikult kaitstavaid huve või õigusi oleks rikutud määral, mis tingiks kaebuse rahuldamise. Kaebusel puuduvad ilmselgelt eduväljavaated. Kaebusega ei ole võimalik saavutada raadiosidemasti demonteerimist ega kasutamise vältimist.

4. Halduskohus jättis OP 09.12.2015 määruskaebuse 17.12.2015 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. OP palub määruskaebuses halduskohtu 24.11.2015 määrus tühistada. Halduskohus on vääralt kohaldanud HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatut, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse eesmärgiks on õigusvastase ehitusloa tühistamine, sest nimetatud haldusakti andmisel ei ole arvestatud kaebaja kui naaberkinnistul asuva elamu omaniku huvidega, linn on jätnud nõutava detailplaneeringumenetluse läbi viimata ning võtmata kooskõlastused isikutelt, kelle huve võib ehitis riivata.

Kaebuses on selgitatud, et ehitise püstitamine vähendab kaebajale kuuluva kinnistu väärtust ning mobiilsidemastile kinnitatavate sideseadmetega tekkiv kiirgusfoon on tervistkahjustava toimega. Kaebaja on viidanud seejuures mitmetele rahvusvahelistele uuringutele. Kohus on võtnud kaebaja positsioonide suhtes eelotsustusliku seisukoha ja lugenud need põhjendamatuteks, ilma et oleks andnud kaebajale üldse võimalust oma väiteid täiendavalt tõendada ja põhistada. Halduskohus on sisuliselt lahendanud määrusega kaebuse esemeks oleva vaidlusküsimuse asjaomaseid tõendeid kogumata ja menetlust läbi viimata.

Kaebuse

3-15-2232 3(4) tagastamise aluseks saaks olla vaid seisukoht, et kaebus jääks rahuldamata ka kaebaja väidete (kahjulikud mõjud kaebaja tervisele ja varale) tõendatuse korral. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema elukoha vahetusse lähedusse püstitatud elektroonilise sidevõrgu masti sihtotstarbeline kasutamine kujutab endast märkimisväärset terviseriski ning mõjutab oluliselt miljööväärtuslikul alal asuvate kinnisasjade väärtust. Ehitusloa andmisel ei ole neile küsimustele hinnangut antud. Sedavõrd mastaapse ehitisega kaasnevate mõjude hindamiseks oleks tulnud viia läbi detailplaneeringu menetlus. Vaidlustatud ehitusloa alusel on kinnistule rajatise koosseisus püstitatud ka hoone kriteeriumitele vastav ehitis ning hoone / hoonestuse rajamiseks on detailplaneering kohustuslik.

6. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja kordab määruskaebuses taas samu paljasõnalisi väiteid, mille halduskohus on valdavalt juba 18.09.2015 määruses ümber lükanud. Kaebaja väitel vähendab ehitise püstitamine kaebaja kinnistu väärtust, kuna see asub miljööväärtuslikul alal. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga, et pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivsed õigused, mida isik saaks kaitsta ehitusloa või kasutusloa vaidlust puudutavas menetluses. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et mobiilisidemastist lähtuv kiirgusfoon on terviskahjustava toimega.

Halduskohus on 18.09.2015 määruses õigesti leidnud, et kaebaja hirm, et elektroonilise sidevõrgu mastist hakkab kiirgama kaebaja elu ja tervist ohustav elektromagnetkiirgus, on populaarteaduslik väide, mis on tõendamata, hüpoteetiline ja põhjendamatu. Kaebaja leiab ka jätkuvalt, et läbi oleks tulnud viia detailplaneeringumenetlus. Halduskohus on 18.09.2015 määruses juba tuvastanud, et rajatava mobiilsidemasti puhul ei ole tegemist detailplaneeringukohustusliku ehitisega ning mast kvalifitseerub rajatiseks. Kaebaja leiab ekslikult, et tegemist on hoonega.

Kuna kaebus tugineb paljasõnalistele väidetele ning kaebaja kaebeõigus on vähemalt kaheldav, tuleb pidada õigeks ja põhjendatuks kohtu seisukohta, et kaebusel puuduvad ilmselgelt eduväljavaated.

7. Elisa Eesti AS palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kolmas isik on juba eelnevas menetluses märkinud, et kõik kaebaja senised väited tema subjektiivsete õiguste rikkumise kohta raadiosidemasti mõjutustest tulenevalt on olnud hüpoteetilised, paljasõnalised ja tõendamata. Kolmas isik ei hakka oma varasemaid argumente kordama. Täiendavalt selgitab kolmas isik, et raadiosidemasti all asuv elektrooniliste sideseadmete konteiner ei ole hoone, vaid liinirajatise osa. Kaebaja käsitlus hoonest / hoonestusest ja sellega seotud detailplaneeringu kohustuslikkusest on ekslik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu 24.11.2015 määrus HKMS § 121 lg 2 p 2 ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. 9. Kaebus tugineb muu hulgas väidetele, et mobiilsidemast kahjustab oluliselt kaebaja kinnisvara väärtust ja mastist leviv elektromagnetkiirgus kujutab tõsist ohtu kaebaja ja tema pereliikmete tervisele. Halduskohus ei ole asunud seisukohale, et kaebuse väidete õigsust eel-

3-15-2232 4(4) dades puuduks kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on leidnud, et kaebaja väited on hüpoteetilised, väheusutavad ja tõendamata. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastab halduskohus kaebuse siis, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruskaebuse andmetel ei ole ehitisele kasutusluba veel antud ning sellises olukorras on ehitusloa tühistamise nõue kaebuse eesmärgi (mobiilsidemastist vabanemine) saavutamiseks sobiv nõue, mida saab kasutusloa väljastamise korral täiendada kasutusloa tühistamise nõudega. HKMS § 121 lg 2 p 2 ei ole kohaldatav üksnes põhjusel, et kohtule tunduvad kaebuse väited ebausutavad ja kaebusele ei ole lisatud väiteid kinnitavaid tõendeid. Kaebajale tuleb anda võimalus oma väiteid tõendada ning kui need ei leia kinnitust, jääb kaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks Maret Altnurme Virgo Saarmets