3-15-2503/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtusse saabus 5. oktoobril 2015 XXe kaebus Tartu Vangla vastu. X. X taotleb tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja märgib, et taotleb õiglast hüvitist, mille eest on võimalik
Legislator headnote
AI generated3-15-2503/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Halduskohtusse saabus 5. oktoobril 2015 XXe kaebus Tartu Vangla vastu. X. X taotleb tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja märgib, et taotleb õiglast hüvitist, mille eest on võimalik
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number
3-15-2503
Otsuse kuupäev
8. jaanuar 2016
Kohtunik
Tanel Saar
Kohtuasi
XXe kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX
Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1. Jätta rahuldamata XXe taotlus tõendite kogumiseks.
2. Jätta XXe kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev
on 8. veebruar 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Halduskohtusse saabus 5. oktoobril 2015 XXe kaebus Tartu Vangla vastu. X. X taotleb
Tartu Vangla toimingu, hommikupudru pakkumine, milles kõva ese sees, õigusvastasust ja
tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja märgib, et taotleb õiglast hüvitist, mille eest on võimalik
paigutada nullist uus 21 (kahekümne esimene) hammas. Samuti taotleb X. X Tartu Vangla
kohustamist mitte pakkuda enam toitu, milles on võõrkehad.
2. Tartu Halduskohus tagastas 15. oktoobri 2015 määruse resolutsiooni punktiga 1 X. Xe kaebuse
osas, milles ta taotles Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist, mitte pakkuda toitu, milles on
võõrkehad sees. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 võttis kohus hüvitamiskaebuse
menetlusse.
Kaebaja seisukohad
3. Aprillis ja mais oli vangla toit ebameeldiv, kuna kaerahelbepudrus olid aganad ja kivid. 5. juulil
2015 oli kaebaja hommikupudru sees mingi kõva ese, mistõttu murdis ta oma hamba. Tartu
Vanglal on kohustus tagada pakutava toidu kvaliteet. Arstide varasem seisukoht kaebaja hammas
eemaldada (muul põhjusel), ei muuda vangla tegevust õiguspäraseks. Kaebaja ei oleks lubanud ka
varasemalt hammast eemaldada.
4. Hamba murdumisega kaasnes kaebajale ehmatus ja valu ning nüüd on raskendatud s-tähe ja r-
tähe ütlemine, millest on tingitud enesehinnangu langus. Kaebaja on ka varasemalt juhtinud vangla
tähelepanu pudrus leiduvatele kivikestele (kõvadele esemetele), kuid vangla ei ole vastanud.
Kaebaja palus vanglal vaadata kaamerast, kust nähtuks kogu intsident, kuid vangla seda teinud ei
ole.
5. Vangla peab garanteerima toidu kvaliteedi ning kõvade esemete olemasolu pudrus ei ole
põhjendatav sellega, et vangla teeb putru suures koguses nagu vangla kahju hüvitamise taotlusele
vastates osundab.
6. Kuna kaebaja ehmus ja oli šokis ja valu tõttu endast välja, siis sülitas pudru välja ning ei
tulnud selle peale, et pudru sees olev kõva ese alles jätta. Ei ole eluliselt usutav, et hammas
murdub putru süües, vaid selles oli kõva ese, mis hamba murdis. X. X palub vanglalt välja
mõista hüvitis, mille eest on võimalik 21. hammas paigutada nullist uus, et kaebaja saaks
vabanedes parandada selle koos hammastega 11. ja 22.
Vastustaja seisukohad
7. Tartu Vangla hinnangul ei ole kohus käesoleval juhul kaebuse eset õigesti kindlaks
määranud. Kohus võttis menetlusse XXe kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks. mille eest on võimalik paigutada nullist uus 21 hammas. Kuigi kaebaja on oma
kaebuses viidanud võimalikele tagajärgedele, mis võiksid tingida mittevaralise kahju hüvitise
väljamõistmise, on ta nii kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka kohtukaebuses soovinud
saada hüvitist selleks, et asendada murdunud hammas uuega. Uue hamba paigaldamiseks raha
eraldamise nõuet võib pidada õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudeks, kuid selles osas
ei ole X. X läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
8. Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ning jääb 28. septembri 2015 kahju hüvitamise taotluse
rahuldamata jätmise otsuses toodud seisukohtade juurde.
9. X. Xe väidetes on teatud ebakõla, kuna kaebaja on küll oma pöördumistes juhtinud vangla
tähelepanu sellele, et kaerahelbepudru sees on terakestad ning odratangu pudru seest on ta
leidnud kivikesi, kuid hirsipudru kohta kaebaja sarnase sisuga kaebusi ei ole esitanud. Kohtule
esitatud kaebuses viitab X. X hoopiski sellele, et aprillis ning mais olid toidud ebameeldivad
põhjusel, et kaerahelbepudru sees olid aganad ning korduvalt leidis kaebaja toidu seest ka kive.
Kuna kaebaja ei ole konkretiseerinud, millise pudru seest ta väidetava võõrkeha leidis, lähtub
vastustaja oma vastuväidete esitamisel kuupäevast 5. juuli 2015 (hamba murdumise kuupäev).
10. Kinnipeetavate juulikuu 2015 menüü kohaselt pakuti 5. juulil 2015 hommikusöögiks
hirsiputru. Pudru tegemiseks kasutatav tooraine saabub vanglasse 50 kilogrammistes kottides.
Ühes katlas valmistatakse korraga umbes 60-70 kilogrammi putru. Tartu Vanglal puuduvad
andmed selle kohta, et kinnipeetavatele 5. juulil 2015 pakutud pudrus oleks olnud kive või muid
võõrkehasid. Vastavasisulist informatsiooni ei ole Tartu Vangla sööklale laekunud. Kuna
kaebaja sülitas 5. juulil 2015 pudru sees olnud võõrkeha WC potti, ei olnud võimalik kaebaja
väiteid toidus olnud väidetava võõrkeha kohta kontrollida. Kaebaja ei ole oma pöördumistes
vanglale kordagi maininud, et tal oleks hirsipudru kvaliteedi osas pretensioone ning kaebaja
räägib oma kaebuses jätkuvalt kaerahelbe pudru kvaliteedist, mistõttu ei ole tõendatud, et tema
hammas oleks murdunud hommikupudrus olnud kõva eseme tõttu.
Toidu valmistamiseks vajaminevate kuivainetega varustab Tartu Vanglat Sanitex Eesti OÜ, kes
varustab toorainega ka koole, restorane, tervishoiuasutusi jne. Tartu Vangla ei pea
kinnipeetavale pakutava hirsikvaliteeti kuidagi halvemaks sellest, mida saab osta endale
tavatarbija või mida hanke võitnud ettevõte tarnib teistele asutustele.
11. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuigi hambakroon on õrn, ei murdu see tavalist
putru süües. Tartu Vangla meditsiiniosakonna hambaarst R. Luud on 2. novembri 2015 e-kirjas
selgitanud, et X. Xe hammas 21 oleks võinud murduda kas varem või hiljem ning seda
olenemata söödavast toidust, kuna X. Xe hammas oli taoliste kahjustustega, mis on väliste
mõjutuste suhtes väga vastuvõtlik. Seega oli selle hamba murdumine paratamatu.
12. Hamba 21 murdumise on kaebaja sidunud Tartu Vangla väidetava õigusvastase tegevusega
kinnipeetavatele ebakvaliteetse pudru pakkumisel. Hammaste 22 ja 11 osas kaebaja sellist seost
ei ole loonud, vaid leiab ka oma kahju hüvitamise taotluses, et Tartu Vangla eraldaks raha uute
hammaste paigaldamiseks, kuid kahju hüvitamise taotluses toodust nähtuvalt seostab X. X
hammastega 22 ja 11 seotud vaevusi meditsiiniosakonna tegevusega/tegevusetusega tema
hammaste ravimisel. Käesolevas osas ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse
ning X. Xel tuleb kaebused, mis on seotud Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevusega, esitada
maakohtule.
Kohtu seisukoht
13. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu vastustaja etteheitega nagu oleks kaebuse ese kindlaks
tehtud valesti. 15. oktoobri 2015 määrusega on kohus menetlusse võtnud X. Xe esitatud
hüvitamiskaebuse. Asjaolu, et määrus pealdises on kohtuasja nimetusena ekslikult märgitud
kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebuse eset iseseisvalt ei muuda. Määruses on
kirjeldatud kaebuse nõuet saada hüvitis hamba asendamiseks. Vastustaja on kaebuse nõuet ka
selliselt mõistnud ja sellest nõudest kaebusele vastamisel lähtunud. Seetõttu ei pea kohus
põhjendatuks pöörduda menetluses tagasi ettevalmistava menetluse juurde ja otsustada kaebuse
menetlusse võtmine uuesti, vaid lahendab asja sisuliselt.
14. Vastavalr riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku
võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud
kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-
des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
Toodud sättest tuleneb, et isik on õigustatud hüvitist nõudma juhul, kui avaliku võimu kandja
õigusvastase tegevusega on põhjustatud isikule kahjulik tagajärg. Seega on hüvitamiskaebuse
rahuldamiseks muu hulgas nõutav, et esineks põhjuslik seos haldusorgani õigusvastase
tegevuse ja saabunud kahjuliku tagajärje vahel.
15. Käesolevas asjas nõuab X. X Tartu Vanglalt hüvitist murdunud 21. hamba asendamiseks.
Kaebaja väitel põhjustas hamba murdumise Tartu Vanglas talle pakutud toidus olnud kivi.
Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väide tõendatud.
16. Kaebuses on X. X selgitanud, et 5. juulil 2015 oli hommikusöögiks pakutud pudru sees
kõva ese, mis hamba murdis. Väidetavalt pudrus olnud ese ei ole säilinud, sest ehmatusega
sülitas kaebaja selle koos pudruga välja.
17. Vastustaja on teatanud, et tal puuduvad andmed selle kohta, et nimetatud päeval olnuks
pudrus söögiks kõlbmatuid osiseid või, et ka varem või hiljem oleks hirsipudrus esinenud
võõrkehi.
Kohus nõustub, et kaebaja varasemad etteheited kaerahelbepudru kvaliteedi kohta ei kinnita, et
ka hirsipudru tooraine olnuks ebakvaliteetne. Seetõttu pole võõrkeha olemasolu pudrus alust
eeldada, kuid see siiski ei välista kõva eseme sattumist kaebaja hommikupudru sisse. Kaebuse
rahuldamiseks tuleks kaebajal tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg-st
1 tulenevalt aga vaidlusalust asjaolu tõendada.
18. Käesoleval juhul ei ole X. X selles osas tõendeid esitanud märkides, et intsident peaks
olema nähtav valvekaamera salvestuselt. Kohus ei pea valvekaamera salvestise väljamõistmist
vastustajalt põhjendatuks, kuna asjas ei ole selle üle, et kaebaja hammas murdus 5. juulil 2015.
Samas ei annaks salvestis teavet murdumise põhjuse kohta olukorras, kus kaebaja väidetava
võõrkeha ühes pudruga välja sülitas.
19. Kohus peab asjas oluliseks veel Tartu Vangla hambaarsti 5. augusti 2015 e-kirjas (tl 31)
antud selgitust kaebaja 21. hamba kohta. Sellest nähtuvalt oli hammas õhkõrna krooniga ja dr
R. Luud kavatses hamba välja tõmmata, kuna „sellega ei oleks midagi enam teha olnud“.
Kohus järeldab hambaarsti selgitusest, et vaidlusalune hammas oli kaotanud olulise osas oma
tugevusest ja seetõttu eriliselt vastuvõtlik välisele mõjutusele. Seetõttu ei saa välistada hamba
murdumist muul põhjusel, kui kokkupuute tõttu söögis olnud kõva esemega. Kuna võõrkeha ei
ole säilinud, siis ei ole üheselt selge ka see, et tegemist ei olnud murdunud hamba tükiga.
20. Nendel asjaoludel ei ole tõendatud põhjuslik seos kaebaja hamba murdumise ja vastustajale
etteheidetava tegevuse vahel. Kohus ei näe kujunenud olukorras võimalusi kaebaja väidet
kinnitavate täiendavate tõendite kogumiseks. Kuna kaebaja raviarst on selgitanud, et kavatses
hamba eemaldada, siis tuleb pidada äärmiselt ebatõenäoliseks, et valdkonnas tunnustatud
spetsialistina hambaarsti või õppejõu asjatundjana menetlusse kaasamise korral ilmneks, et
kaebaja hammas oli tugev ja selle eemaldamiseks puudus vajadus.
21. Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja tegevust ei oleks alust kaebuse nõudes pidada
kaebajale kahju tekitanuks ka olukorras, kui oleks tõendatud võõrkeha esinemine X. Xe pudrus
ja sel põhjusel hamba murdumine. Kuna kaebaja raviarst oli otsustanud vaidlusaluse hamba
eemaldada, siis oleks kaebaja hambast ilma jäänud ka juhul, kui see ei oleks 5. juulil 2015
murdunud. Vastavalt ei ole vastustaja põhjustanud kaebajale hamba asendamisega seotud
kulutusi ning hamba puudumisest põhjustatud ebamugavus oleks seostatav vastustaja
tegevusega üksnes hamba kavandatud eemaldamisele eelnenud ajal.
22. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et X. Xe kaebus Tartu Vanglalt 21. hamba
asendamiseks hüvitise saamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Samuti jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite, s.o valvekaamera
salvestise ja asjatundja arvamuse, kogumiseks.
23. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega
menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja
kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar
kohtunik