3-15-2704/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2704

Haldusasi

AS Saaremaa Laevakompanii kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni

19.10.2015

otsuse

nr

209-

15/167094

osaliseks

tühistamiseks

ning

Lääne

maavanema 16.09.2015 korralduse nr 1-1/15/147

tühistamiseks või alternatiivselt Lääne Maavalitsuse

kohustamiseks viima lihtsustatud korras läbiviidava

riigihanke „Operaatori leidmine Sviby-Rohuküla-Sviby

reisiparvlaevaliinile“

(viitenumber

167094)

hankedokumendid õigusaktidega kooskõlla

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Saaremaa Laevakompanii,

volitatud esindaja advokaat Kristo Kallas

Vastustaja (hankija) – Lääne Maavalitsus, volitatud

esindaja Roger Uusmaa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.11.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 27. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-2704 muutmata.

2. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.01.2016 (HKMS § 278 lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-15-2704

2(8)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Maavalitsus alustas Lääne maavanema 16.09.2015 korralduse nr 1-1/15-147

alusel lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihanke „Operaatori leidmine Sviby-Rohuküla-

Sviby reisiparvlaevaliinile“ (viitenumber 167094) menetlust. Korraldusega kinnitati

hankedokumendid (HD) „Pakkumuse esitamise ettepanek ja hinnapäring“.

2. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 28.09.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse, milles taotleti hankija kohustamist viima riigihanke alusdokumendid

õigusaktidega kooskõlla ning vaidlustati riigihanke läbiviimist lihtsustatud korras tellitava

teenuse menetlusena. Kaebaja leidis muuhulgas, et kuivõrd tegemist oli teenuse

kontsessiooniga, puudus alus riigihanke läbiviimiseks lihtsustatud korras ning igal juhul jättis

hankija õigusvastaselt kehtestamata eduka pakkumuse väljaselgitamise ja hankelepingu

sõlmimise vahele jääva ooteaja.

3. VAKO jättis 19.10.2015 otsusega nr 209-15/167094 vaidlustuse osaliselt läbi vaatamata,

rahuldas vaidlustuse osaliselt ja jättis vaidlustuse rahuldamata osas, mis puudutas valitud

hankemenetluse liigi õiguspärasust (p 6) ning hankelepingu sõlmimisele eelneva kohustusliku

ooteaja ettenägemata jätmist (p 8.3). VAKO põhjendused seoses vaidlustuse osalise

rahuldamata jätmisega olid järgmised.

Vaidlusalune teenus on nimetatud Euroopa Komisjoni 28.11.2007 määruse nr 213/2008 VII

lisas CPV koodi 63726600-0 (laeva opereerimisteenus) all. Seega on täidetud üks eeldus

lihtsustatud korras tellitava teenuse menetluse läbiviimiseks. Vedajal puudub hankelepingu

täitmisel õigus ja vabadus määrata liiniveo tingimusi, ta peab lähtuma HD-s sätestatud nõuetest.

Tegemist ei ole teenuse osutamise õiguse üleandmisega. Teenuse hankelepingu puhul maksab

hankija teenuse osutajale tasu, teenuse kontsessiooni puhul aga seisneb tasu teenuste osutamise

eest õiguses teenust osutada. Hankelepingu esemeks on reisijate-, sõidukite ja nendega veetava

kauba veo korraldamine ja teostamine Sviby-Rohuküla-Sviby reisiparvlaevaliinil ning

sõidupiletite müük. Selleks annab hankija vedajale reisiparvlaeva Ormsö, mida võib kasutada

ainult hankelepingu täitmiseks. Kõik muud veod peavad olema hankijaga kooskõlastatud.

Vedajale makstakse reisitasu, periooditasu, kütuse- ja kaldavoolutasu ning lisaks jääb vedajale

piletitulu. Seega hüvitatakse vedajale kõik liiniveoga seotud kulutused. Hankelepingu p-s 30

nähakse lisaks ette võimalus alates 2017. a I kvartalist kord aastas reisitasu ja periooditasu

suurust korrigeerida ning HD p 3.8 järgi kaetakse operaatorteenuse kulud riigieelarvest.

Piletitulu jäämine vedajale ei tähenda teenuste kontsessiooni. Prognoositava piletituluga saab

pakkuja oma pakkumuses arvestada. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, mis annaks

aluse eeldada, et reisijate ja veoste arv võiks võrreldes viimaste aastatega hankelepingu täitmise

perioodil olulisel muutuda (väheneda). Teenuste kontsessioon eeldab, et kontsessionäär võtab

enda kanda teenuse osutamisega seonduvad riskid, milleks võivad olla konkurents, teenuse

nõudluse vähenemine, teenuste eest tasuma kohustatud isikute maksejõuetus ja see, kui tulud ei

kata ära kulusid. Riskidest võiks kõne alla tulla nõudluse vähenemine ja sellest tulenevad

võimalikud raskused liiniveo kulude katmisel. Vaidlustusmenetluses ei leidnud tõendamist ning

3-15-2704

3(8)

ka hanke alusdokumentidest ei tulene, et hankija poolt tellitava teenuse osutamisega seonduvad

riskid lähevad üle vedajale. Pakkuja riskiks on ka see, kui ta jätab madalaima maksumusega

pakkumuse esitamise eesmärgil osad kulud ja/või reaalse piletitulu oma pakkumuses

arvestamata. See ei muuda aga teenust kontsessiooniks.

Riigihangete seadus (RHS) ei näe lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimisel hankijale

kohustust RHS § 69 lg-s 1 ettenähtud 14-päevast ega ka muud ooteaega rakendada. Kui

seaduseandja on otsustanud, et selles menetluses ei ole ooteaeg kohustuslik, siis ei saa hankija

otsustus ooteaega HD-s mitte sätestada olla vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Kui vastustaja sõlmib

hankelepingu selliselt, et kaebaja ei jõua enne hankelepingu sõlmimist vastustaja otsuseid

vaidlustada, siis on tal RHS § 117 lg 3 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist või hankelepingu

tühisuse tuvastamist.

4. AS Saaremaa Laevakompanii esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO otsuse

tühistamiseks osas, milles tema vaidlustus jäeti rahuldamata, ning Lääne maavanema korralduse

tühistamiseks või vastustaja kohustamiseks viima HD õigusaktidega kooskõlla ooteaega

puudutavas osas. Vastustaja valitud hankemenetluse liik on õigusvastane, sest tegu on teenuste

kontsessiooniga. Seega oleks vastustaja pidanud korraldama kas avatud või väljakuulutamisega

läbirääkimistega hankemenetluse. CPV määruse VII lisas loetletud teenuste puhul saab

korraldada lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke juhul, kui tegemist on tavapärase teenuse

osutamise ja tellimisega, mille puhul ei kandu tasuvuse risk üle teenuse osutajale. HD p-st 3.6

ja hankelepingu p-st 24 tulenevalt jääb aga vedaja kanda risk, kui piletitulu ei kata prognoositud

tulu. HD p-st 3.6 nähtuvalt ei ole tulu teenimise võimalus kuigi paindlik ega vedaja riske

maandav. VAKO on andnud hankelepingu esemele ja teenuse määratlemisele vale sisu.

Teenuste kontsessioon ei eelda täielikku vabadust teenuse osutamise tingimuste kujundamisel

ning on elementaarne, et ka kontsessiooni puhul määrab hankija teenuse osutamiseks teatud

miinimumnõuded ja tingimused. Samas on HD järgi ka vedajale jäetud võimalus teenuse

osutamise tingimusi kujundada. Kuna lepingu rahastamise allikaks on mh sõidupiletite müügist

saadud tulu, jäävad teenuse osutamisega seotud riskid kaebaja kanda. Hankija poolt

piletihindade kehtestamine ei ole kontsessiooni välistav asjaolu. Kontsessioonilepingu

olemusele viitab ka see, et parvlaeva teenuse osutamise riskid, sh projekti õnnestumise riski,

kannab suuremas osas vedaja, mitte hankija. Ka jääb vedajale alati risk, et eelarves ei nähta

piisavalt palju vahendeid tulevase aasta ühistransporditoetuse maksmiseks. Vedajale jääv

piletitulu vedajale jäävat riski ei välista ning pakkumuse tegemisel ei saa tulevase mahu ja

piletitulu prognoosimisel igal juhul arvestada ka senise statistikaga.

Isegi lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise korral pidanuks vastustaja tulenevalt

võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja konkurentsi tagamise põhimõtetest siiski kehtestama eduka

pakkumuse väljaselgitamise ja hankelepingu sõlmimise vahele ooteaja. Ka uus RHS eelnõu

näeb ette, et sotsiaal- ja eriteenuste menetluse puhul kuulub ooteaja regulatsioon igal juhul

kohaldamisele (RHS eelnõu § 123 lg 9 ja § 119 lg 1). Kahju hüvitamise taotluse esitamise

võimalus ei õigusta hankijat rikkuma riigihangete korraldamise aluspõhimõtteid. Regulatsioon,

mis välistab võimaluse lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise korral vaidlustuse

esitamiseks, on põhiseadusevastane. Lisaks kaebaja õiguste kaitsele tuleb arvestada ka avalike

huvidega ning RHS § 3 p-s 1 ette nähtud avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise

põhimõttega.

5. Lääne Maavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et menetluse läbiviimine

lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihankena on õiguspärane, sest kontsessiooni tunnused

puuduvad. Hankeleping ei võimalda teenust osutada vedaja enda tingimustel, vaid teenuse

osutamine toimub hankija poolt kindlaks määratud tingimuste alusel. Vedajale on

maksimaalsed piletihinnad eelnevalt ette nähtud ning pelgalt võimalus piletihinda langetada ei

3-15-2704

4(8)

ole oma olemuselt tõeline turul ettenägematute olukordade riski ülekandumine vedajale. Lisaks

peab vedaja arvestama ka HD lisa 7 „Reisiparvlaeva Ormsö kasutusse andmise tingimused“

sätestatuga. Lisa 7 p 2 alapunkti 1.2 (muudetud vastustaja 24.09.2015 korraldusega) antakse

vara vedajale kasutamiseks üksnes Sviby-Rohuküla liinil ning p-st 3.1.1 tuleneb vedaja

kohustus kasutada vara mh eesmärgipäraselt ja sihtotstarbeliselt. Kuigi vaidlustatud HD

kohaselt kuulub piletitulu vedajale, ei anna see alust väita, et majanduslik risk teenuse

osutamisel kuulub suures osas või täielikult vedajale. HD alusel maksab hankija vedajale

teenuse osutamisega kaasnevate reisi- ja kütusekulu katteks tasu, mille osakaal kulude katmisel

on oluliselt suurem kui vedaja prognoositud piletitulu. RHS-st ei tulene hankija kohustust RHS

§ 19 alusel hankemenetlust läbi viies järgida RHS § 69 lg 1 sätestatud kohustusliku ooteaja

regulatsiooni. Vastustaja järgib riigihangete üldpõhimõtteid. Lisaks on vastustaja HD-s

sätestanud, et teavitab osalejaid oma otsustest ja on seda kinnitanud ka VAKO menetluses.

Ooteaja puudumine vaidlusaluses menetluses ei ole põhiseadusega vastuolus.

6. Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2015 otsusega AS Saaremaa Laevakompanii kaebuse

rahuldamata.

RHS § 19 lg 1 järgi ei ole hankija kohustatud korraldama RHS-s sätestatud korras

hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui

50% moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused. Kõnealuse hanke

klassifikatsioon (CPV) on 63726600-0 (laeva opereerimisteenused), seega kuulub hangitav

teenus Euroopa Komisjoni määruse nr 213/2008 VII lisas nimetatud teenuste hulka (transpordi

abi- ja lisateenused). Riigikohtu halduskolleegium on 05.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-

39-12 (p 21) teenuste riigihankelepingu ja teenuste kontsessiooni erinevuse kohta selgitanud, et

Euroopa Kohtu praktika kohaselt seisneb nendevaheline erinevus teenuste osutamise eest

saadavas tasus. Teenuste riigihankelepingu puhul maksab hankija tasu otse teenuseosutajale.

Teenuste kontsessiooni puhul seisneb tasu teenuste osutamise eest kas ainult õiguses

realiseerida seda teenust või sellises õiguses koos tasuga (Euroopa Kohtu 10.09.2009 otsus

kohtuasjas C‑206/08, p 51). Teenuste kontsessiooni tuvastamiseks on lisaks vaja, et hankija on

kontsessionäärile täielikult või vähemalt suures osas üle kandnud riski, mis tal teenust osutades

tekib (Euroopa Kohtu 10.03.2011 otsus kohtuasjas C‑274/09, p-d 26 ja 29). Teenuste

osutamisega seotud riski tuleb mõista kui turul esinevate ettenägematuste riski, eelkõige näiteks

risk, mis tuleneb teiste ettevõtjate tekitatud konkurentsist, sellest, et teenuste pakkumine ja

nõudlus ei ole tasakaalus, osutatud teenuste eest tasuma kohustatud isikute maksejõuetusest, või

risk, et sissetulekud ei kata teenuse osutamise kulusid, või teenuse osutamata jätmise korral

tekkinud kahju eest vastutamisega seotud risk (Euroopa Kohtu 10.11.2011 otsus kohtuasjas C‑

348/10, p 48). Kui teenuseosutaja tasu tuleb vaid kolmandatelt isikutelt, piisab

kontsessioonisuhte määratlemiseks, kui hankija poolt üle antud risk on väga väike (Euroopa

Kohtu 10.03.2011 otsus kohtuasjas C‑274/09, p 33).

Praegusel juhul puudub hanke võitnud vedajal majanduslik vabadus teenuse osutamise

tingimusi määrata. HD ja hankelepingu kohaselt tuleb vedajal avaliku liiniveo korraldamisel

lähtuda HD-s ja hankelepingus sätestatud tingimustest ning vastustaja kehtestatud sõidupileti

piirhindadest. Seega osutab vedaja parvlaevateenust vastavalt vastustaja esitatud tellimusele.

Vastustajal on õigus kontrollida vedaja poolt veo korraldamist. Vedajal on küll õigus teostada

ka juhuvedusid, kuid üksnes kooskõlastatult vastustajaga ning hankelepingu täitmist

ohustamata, kusjuures juhuvedude osas on ette nähtud piirangud tulu saamisele. Kuigi piletitulu

jääb vedajale, ei ole vastustaja poolt vedajale makstavaid muid tasusid arvestades piletihinnal

teenuse osutamise kulude hulgas kuigi suurt kaalu.

Euroopa Kohus on 10.03.2011 otsuses asjas nr C-274/09 (p 33) märkinud, et kui teenuseosutaja

tasu tuleb vaid kolmandatelt isikutelt, siis järeldamaks, et tegu on teenuste kontsessiooniga,

3-15-2704

5(8)

piisab ka sellest, et hankija üle antud äririsk on väga väike. Sellest tulenevalt eeldab teenuse

kontsessioon juhul, kui tasu teenuse osutamise eest ei tule üksnes sõitjatelt, vaid ka vastustajalt,

suurema riski üleminekut hankijalt vedajale. Mida suurem on vastustaja makstav toetus ja mida

enam see katab vedaja kulusid, seda suurema riski üleminekut peab kaebaja põhistama,

lugemaks vaidlusalust teenust kontsessiooniks.

Kuna avaliku liiniveo opereerimisega seotud kulud kaetakse praegusel juhul suuremas osas

vastustaja makstava toetuse arvelt ning piletitulu saab omada määravat tähendust vaid tulu

teenimise seisukohalt, siis ei saa vastustaja poolt viidatud eksliku piletitulu prognoosiga

kaasnev risk tavapärase ettevõtlusega tegelevate ettevõtjate tuluprognoosiga võrreldes olla

kuigi suur ega anna alust lugeda vaidlusalust teenust kontsessiooniks. Lisaks on vedajal

võimalik pakkumuses toodud tasusid teatava aja möödudes korrigeerida. Vedajale makstav

toetus sõltub mh küll ka riigieelarves ettenähtud vahenditest, samas tellib vastustaja vedajalt

põhireise vastavalt eelarvelistele vahenditele, seega ei kanna vedaja suuremaid kulusid kui

nende eest makstav toetus. Vedajal on õigus muuta põhireiside koguarvu kuni 20%, mis tagab

vedajale teatava kindlustunde ja ettenähtavuse. Vedaja ei kanna teiste ettevõtjatega võrreldes

samaväärset majanduslikku riski ettevõtluse õnnestumisse. Kuna vastustaja katab vedaja kulud,

siis ei saa vedaja jääda avaliku liiniveo korraldamisel kahjumisse. Parvlaevaliiklus on jääteede

kõrval ainus ühendustee Vormsi saare ja mandri vahel, seega ei ole ette näha, et nõudlus

parvlaevaliikluse ja seega vedaja osutatava teenuse järele võiks hankelepingu kehtimise ajal (5

aastat) kaduda. Selle aja jooksul ei ehitata tõenäoliselt ka silda saare ja mandri vahele.

Lennuühendus saare ja mandri vahel ei saa saare väiksust ja elanikke arvu arvestades olla

kasumlik ega sama soodne kui parvlaevaühendus. Liiniveo korraldamine avaliku võimu poolt

hoiab ära konkurentsi tekkimise. Kaebaja on ainus liiniveo korraldaja Vormsi saare ja mandri

vahel. Ka jääteed ei püsi Eesti kliimas pikaajaliselt. Pole põhjust arvata, et kõik Vormsi saare

elanikud võiksid ühel hetkel jääda maksejõuetuks ja loobuda selle tõttu veoteenuste

kasutamisest, kuid ka sellisel juhul tuleb tagada vähemalt kaubavedu. Kaebaja ei ole viidanud,

milliseid ettenägematuid riske võiks vedaja kanda, mis annaks alust lugeda vaidlusalust teenust

kontsessiooniks. Nii HD p 12.4 kui ka hankelepingu p 59 annavad lepinguosalistele õiguse

leppida kokku lepingu muutmises, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad tingimused, mida ei

osatud ette näha. Seega ei ole tegemist teenuste kontsessiooniga ning vastustaja võis RHS § 19

lg 1 alusel viia hankemenetluse läbi lihtsustatud korras.

Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas väidetavalt ebaõigesti valitud hankemenetluse liik tema

õigusi rikub, ega väitnud, et tal oleks selle tõttu raske või võimatu võrdselt teiste pakkujatega

menetluses osaleda ja oma pakkumust esitada. Arvestades parvlaevateenust osutavate

ettevõtjate limiteeritud arvu ning Vormsi saare ja mandri vahelise parvlaevaliini korraldamise

vähest atraktiivsust Euroopa Liidu majandushuvi tasandil, ei saa avaliku hankemenetluse või

väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamata jätmine kahjustada ka

võimalike pakkujate huve.

Lihtsustatud korras teenuste tellimisel ei ole RHS §-s 69 sätestatud ooteaja kohaldamine

kohustuslik ja selle kohaldamata jätmine ei ole põhiseadusevastane ega vastuolus Euroopa

Liidu õigusega. Edukaks mitteosutunud pakkujale on ettenähtud muud õiguskaitsevahendid –

hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue ja kahju hüvitamise nõue. Ooteaja kohaldamata

jätmine ei kahjusta hanke läbipaistvust ega kontrollitavust, sest pakkujatel on hankelepingu

sõlmimisele vaatamata õigus saada teada hankija otsustest ja nende õigusvastasuse korral

taotleda sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist. Lepingu tühisuse tuvastamise korral on

edukaks mitteosutunud pakkujal endiselt võimalik saavutada oma eesmärk – sõlmida hankijaga

leping (Tallinna Halduskohtu 28.03.2014 ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsused

haldusasjas nr 3-14-50168). Vastustaja saab menetlust läbi viia ja haldusakte anda vaid kehtiva,

mitte tulevikus vastu võetava seaduse alusel (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5, § 54). Kohus

3-15-2704

6(8)

saab kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust vaid haldusmenetluse läbiviimise ajal

kehtinud seaduse alusel (halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2). Seega ei ole kaebaja

viited uue riigihangete seaduse eelnõule, mis lisaks võib veel Riigikogule edastamise või

Riigikogu menetluse käigus muutuda, asjakohased.

7. Lääne maavanem pikendas 15.12.2015 korraldusega nr 1-1/15/194 pakkumuste esitamise

tähtaega kuni 27.01.2016.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. AS Saaremaa Laevakompanii palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada

ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb oma seniste seisukohtade juurde ning

esitab täiendavalt järgmised põhjendused:

1) Halduskohus on valesti leidnud, et teenuse tellimine lihtsustatud korras oli õiguspärane,

andes liiga suure kaalu hankija poolt määratud teenuse osutamise tingimustele. Teatud

tingimuste ehk nn miinimumstandardi etteandmine hankija poolt ei tähenda, et teenuse osutajal

puudub vabadus määrata, mil viisil ta teenust osutab.

2) Halduskohus on Euroopa Kohtu praktika järeldusi vääralt sisustanud. Teenuste

kontsessiooni määratlemisel on oluline, kas teenuse majandusliku riski puhul esineb selliseid

määramatuseid, mida ei ole võimalik eelnevalt üheselt kindlaks teha. Praegusel juhul on vedaja

võimalused riski maandamiseks piiratud ning vedajale jääb igal juhul risk, et teenuse osutamine

ei pruugi tasuv olla. Hankija hinnang, et nõudlus on jätkuv ja puudub alus arvata, et hankija

võiks reiside arvu vähendada, on oletuslik ja pakkujad ei saa sellega pakkumuse esitamisel

arvestada. Ka seniste veomahtude statistika ei välista riski, et veomahust sõltuv tulu võib jääda

saamata. Hankedokumendid annavad hankijale võimaluse reiside mahtu vähendada 20%

ulatuses. Teenuste kontsessiooni määratlemise puhul tuleb lähtuda tulu teenimise võimalusest,

mitte üksnes nn nulli jõudmisest, mida ei saa majandustegevuses mõistlikuks pidada.

3) Halduskohtu järeldus, et vedaja ei kanna teiste ettevõtjatega võrreldes samaväärset riski, on

oletuslik.

4) Halduskohus ei ole varasemalt nõudnud kaebajalt tema subjektiivsete õiguste riive

täpsustamist. Esiteks on kaebajal huvi osaleda õiguspärases hankemenetluses ning vältida

õigusvastase menetlusega seotud riske juhul, kui ta peaks osutuma edukaks ja temaga peaks

sõlmitama hankeleping. Teiseks seondub hankemenetluse liigi valikuga reeglite kogum, millest

praeguse vaidluse kontekstis on oluline ooteaja kohaldamise regulatsioon. Kui valitakse

hankemenetluse liik, mille puhul ooteaja regulatsiooni ette nähtud ei ole, võib see välistada

vaidlustuse esitamise võimaluse RHS § 121 lg 1 alusel, rikkudes nõnda kaebaja võimalust

kaitsta oma õigusi ja huve hankija õigusvastaste otsuste vaidlustamise kaudu. Teenuste

kontsessiooni puhul tuleb RHS § 69 lg-st 1 lähtuvalt aga ooteaja regulatsiooni kohaldada.

5) Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud kaebaja alternatiivse nõude – HD-de

õigusaktidega vastavusse viimine seoses ooteaja kohaldamise kohustusega – rahuldamata

jätmist. Üksnes võimalus hankija otsusest teada saada ning esitada hankelepingu tühisuse

tuvastamise ja kahjunõue ei taga riigihanke läbipaistvust ning kontrollitavust. Ka riigivastutuse

seaduse põhimõtete järgi tuleb eelkõige leida viis rikkumise heastamiseks ning alles seejärel

kaaluda kahjunõude esitamist. Hankelepingu tühisuse aluste tuvastamine on keerukas ning

sellele tuleks igal juhul eelistada hankelepingu sõlmimist õiguspärases hankemenetluses

väljavalitud pakkujaga. Ooteaja kohaldamisel on hankija otsuste õigusvastasuse tuvastamine

lihtsam ja efektiivsem.

9. Lääne Maavalitsus jääb oma kirjalikus vastuses seniste seisukohtade juurde ning palub

jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tegu ei ole teenuste kontsessiooniga, kus teenuse

3-15-2704

7(8)

osutamise õigus antakse üle kontsessionäärile, vaid sõlmitav hankeleping on haldusleping,

millega vedajal on kohustus osutada veoteenust hankija määratud tingimustel. Apellant pole

näidanud, kuidas vedaja saab teenuse osutamise tingimusi kujundada. Hanke võitnud vedajal

puudub majanduslik vabadus teenuse osutamise tingimusi määrata. Kuigi piletitulu kuulub

vaidlustatud HD alusel vedajale, ei tähenda see äririski üleminekut vedajale. Enamik teenuse

osutamise kuludest kaetakse HD alusel hankija poolt ja vedajal puudub otsene risk.

Halduskohus on õigesti välja toonud vedaja võimaluse pakkumuses esitatud tasusid teatava aja

möödudes korrigeerida, samuti on halduskohus õigesti hinnanud võimaliku nõudluse

vähenemise küsimust. Lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul ei ole ooteaja regulatsiooni

kohaldamist ette nähtud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4

tuginedes neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist.

11. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas praegusel juhul on tegu teenuse

tellimisega või teenuse kontsessiooniga, ning kas isegi juhul, kui tegu on teenuse tellimisega,

pidanuks vastustaja nägema HD-s ette ooteaja.

12. Vaidlust ei ole selles, et hangitav teenus on hõlmatud Euroopa Komisjoni määruse

nr 213/2008 VII lisas nimetatud teenustega, mis võimaldab teenuseid tellida lihtsustatud korras.

Kaebaja arvates on VAKO ja halduskohus aga valesti jätnud hangitava teenuse kvalifitseerimata

kontsessiooni andmisena, pannes seejuures liialt suure kaalu vastustaja poolt HD-s ja

hankelepingus sätestatud tingimustele ning sisustades äririski üleminekut vedajale ja

sellekohast Euroopa Kohtu praktikat valesti. Seega ei ole kaebaja arvates lihtsustatud korra

rakendamine õiguspärane, sest tegu on kontsessiooni andmisega.

13. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on toonud välja HD ja

hankelepingu tingimused, mille pinnalt kohus järeldas, et hanke võitnud vedajal puudub

majanduslik vabadus ise teenuse osutamise tingimusi määrata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et nendest tingimustest nähtuvalt ei saa vedaja ise otsustada, kuidas teenust

osutada, vaid teenust tuleb suurel määral osutada vastavalt vastustaja esitatud tellimusele (sh

põhireiside arv, sõiduplaan, sõidupiletite piirhinnad). Seega ei vasta hangitav teenus selles osas

kontsessiooni tunnustele.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ka riski ülekandumist hankijalt vedajale õigesti

käsitlenud, leides, et hankija poolt üleantav risk, mis võib kaasneda piletitulu eksliku

prognoosiga ning mõjutada seega küll vedaja võimalikku tulu teenimist ning selle suurust, mitte

aga kaasa tuua tema kahjumisse jäämist, ei saa olla kuigi suur. Halduskohus on põhjendatult

leidnud, et mida suurem on vastustaja makstav toetus ja mida enam see katab vedaja kulusid,

seda suurem peab olema üleantav risk, lugemaks hangitavat teenust kontsessiooni andmiseks.

Ehkki majandustegevuses on eesmärgiks tulu teenimine, ei anna ringkonnakohtu arvates üksnes

võimaliku tulu suurusega seonduva riski üleandmine alust pidada hangitavat teenust teenuste

kontsessiooniks. Ka Euroopa Kohus on kontsessiooni tuvastamiseks vajalikku „turul esinevate

ettenägematuste riski“ sisustanud mh kui riski, et teenuse osutaja sissetulekud ei kata täies

ulatuses teenuse osutamise kulusid (vt halduskohtu otsuses viidatud Euroopa Kohtu lahendeid).

Halduskohus on leidnud ning kaebaja ei vaidlusta, et hankija poolt makstavad tasud katavad

suuremas mahus avaliku liiniveo opereerimisega seotud kulud ning hankija poolt makstavaid

tasusid on võimalik vajadusel korrigeerida. Lisaks leiab ringkonnakohus, et piiratud on ka risk,

mis seondub sellega, et isikud ei pruugi pakutavaid teenuseid senises mahus soovida. Ehkki

senise veomahtude statistika pinnalt ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tulevaste veomahtude

3-15-2704

8(8)

kohta, on selle pinnalt siiski võimalik teenuse edaspidist kasutamist mõistlikult prognoosida.

Ringkonnakohus ei leia, et halduskohtu otsuses toodud sellekohaseid põhjendusi võiks pidada

alusetuks, vaid need näitavad mitmete tavapäraselt kontsessioonile iseloomulike riskide

maandatust. Seega ei kanna vedaja praegusel juhul sellist teenuse osutamisega seonduvat riski,

mis iseloomustab kontsessionääri positsiooni teenuste kontsessiooni raames.

15. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus piisavalt põhjendanud tema alternatiivse nõude

rahuldamata jätmist, leides, et isegi juhul, kui tegu ei ole teenuste kontsessiooniga ning teenust

võis tellida lihtsustatud korras, pidanuks vastustaja tulenevalt riigihanke aluspõhimõtetest

nägema ette ooteaja kohaldamise. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on selle nõude

rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud, tuginedes selles osas Tallinna Halduskohtu ja

Tallinna Ringkonnakohtu otsuste põhjendustele haldusasjas 3-14-50168. Ka ringkonnakohus

jääb oma varasema seisukoha juurde, leides, et ooteaja kohaldamata jätmine lihtsustatud korras

teenuste tellimisel on RHS alusel lubatud ning see regulatsioon ei ole põhiseadusevastane ega

ka vastuolus Euroopa Liidu õigusega. RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaja kohaldamata jätmine

ei ole vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Kaebaja

poolt väljatoodud asjaolu, et hankelepingu tühisuse aluste hilisem tuvastamine on keerukas ja

erandlik, ei muuda seda õiguskaitsevahendit ebatõhusaks.

16. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata,

jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka Lääne Maavalitsuse võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets