3-15-2650/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-2650

Otsuse kuupäev

7. jaanuar 2016

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Weekend

Eesti

OÜ

kaebus

Tartu

Linnavalitsuse

rahandusosakonna 23. septembri 2015 korralduse nr 6-

12.2/13425 tühistamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Weekend Eesti OÜ, lepinguline esindaja Ingridt

Allemann

Vastustaja – Tartu linn, esindaja linnasekretär Jüri Mölder

Resolutsioon

1. Jätta Weekend Eesti OÜ kaebus rahuldamata.

2. Tühistada 26. oktoobri 2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev

on 8. veebruar 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 22. oktoobril 2015 esitas Weekend Eesti OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Linnavalitsuse rahandusosakonna 23. septembri 2015 korralduse nr 6-12.2/13425 tühistamiseks

(edaspidi Korraldus). Korraldusega kohustati Weekend Eesti OÜ-d 5 tööpäeval jooksul esitama

reklaamimaksualase maksudeklaratsiooni Riia 28 hoonel oleva reklaami kohta. Ühtlasi hoiatati

korraldusega Weekend Eesti OÜ-d korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral sunniraha

rakendamisega.

2. Tartu Halduskohus võttis 26. oktoobri 2015 määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse

menetlusse ja resolutsiooni punktiga 3 peatas esialgse õiguskaitse korras Tartu Linnavalitsuse

rahandusosakonna 23. septembri 2015 korralduse nr 6-12.2/13425 täitmise.

Kaebaja seisukohad

3. Kaebaja kasutab Tartus Riia 28 asuvat hoonet 26.02.2015 Leevarex OÜ-ga sõlmitud

üürilepingu alusel oma majandustegevuses Riia 26 asuvas kaupluses müüdavate kaupade

laopinnana. Riia 28 asuval hoonel on mõlemas maja otsas üleval teave müüdavate kaubamärkide

ning kaebaja kaubamärgi ja majandustegevuse liigi kohta.

4. Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond on Korralduse andmisel tõlgendanud ja kohaldanud

ebaõigesti reklaamiseaduse ja Tartu Linnavolikogu 5. detsembri 2013. a määruse nr 1

"Reklaamimaks" (edaspidi määrus nr 1) sätteid ning jätnud põhjendamatult kohaldamata RekS §

2 lg 2 p-d 1 ja 2 ning määruse nr 1 § 3 p 6 sätteid.

5. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebaja majandustegevuse kohaks saab lugeda üksnes

kauplust hoones Riia 26 ja ei saa lugeda kaupluses müüdavate kaupade laopinda Riia 28 hoones,

mistõttu Riia 28 hoonel asuvat teavet tuleb lugeda reklaamiks. Samas on vastustaja jätnud

Korralduse andmisel põhjendamatult kohaldamata RekS § 2 lg 2 p 1 ning Määruse § 3 p 6 sätted.

Mittereklaamina

käsituses

omavad

tähtsust

mõisted

„majandustegevuse

koht“

ja

„majandustegevus“. Määrus ja RekS ei ava neid mõisteid. Kaebaja leiab, et tegevuskoha mõiste

on laiem kui selle mõiste tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Reklaamiseaduse eelnõu kohaselt

käsitatakse tegevuskohana igasugust isiku majandus-või kutsetegevuse kohta, mis võib olla nii

püsiv kui kestev kui ka ajutine. Seega toimub Riia 28 asuval kinnistul kaebaja majandustegevus

samamoodi nagu Riia 26. Ei oma tähtsust, kas majandustegevuseks on kauba müük või müüdava

kauba jaoks laopinna kasutamine. Mõlemad on seotud kaebaja majandustegevusega ja seetõttu

ka mõlemad kinnistud käsitatavad äriühingu majandustegevuse kohana.

6. Riia 28 hoonel vaidlusalusel pinnal asuva teabe näol on vaieldamatult tegemist kaubandusliku

teabega kaebaja kaubamärgi (Weekend) ja kliendile mõistetava tegevuskoha liigiga

(LAOMÜÜK). Reklaamiseadus ei keela kaubandusliku teabe paigaldamist ka majandustegevuse

koha teistele hoonetele, mitte ainult hoonele, kus toimub kaupade müük (kauplus) ning sellist

teavet tuleb samuti käsitada mittereklaamina reklaamiseaduse mõttes. Oluline on, et hoone,

millel kaubanduslik teave paikneb, on teabe paigaldaja tegevuskohaks ja kasutuses teabe

paigaldaja majandustegevuses.

7. Riia 28 hoonel asuva teabe oranžil taustal olev pind, millel tähis viitega parklale ei ole samuti

käsitatav reklaamina, kuna kaebaja ei tegele parkimisteenuste osutamisega ega reklaami selle

viitega tasulist parkimist, vaid tegemist on teabega kaebaja kaupluse klientidele auto parkimise

võimaluste kohta. Seega on igati põhjendatud käsitada Riia 28 hoonel oranžil taustal asuvat

teavet kaubandusliku teabena. Vastustaja vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas nimetatud

õigusaktide sätete mõtte ja eesmärgiga.

Vastustaja seisukohad

8. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning leiab, et kaebuses toodud asjaolud ei

anna alust kaebuse rahuldamiseks Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna 23. septembri 2015. a

korralduse nr 6.12.2/13425 tühistamise nõudes.

9. Vaidluse all on asjaolu, kas Riia 28 hoonel paiknev reklaam, mis viitab Riia 26 kinnistul

paiknevale kauplusele "Laomüük" ning kaupluse klientidele mõeldud parklale kuulub

reklaamimaksu seaduses ning määruses nr 1 toodud erandite alla, millal ei ole tegemist

reklaamiga ning mis ei kuulu maksustamisele.

10. Vastavalt kaebusele lisatud üürilepingule on kaebajal õigus Riia 28 kinnistul paiknevat

hoonet kasutada laopinnana. Vastustaja möönab, et tegemist võib olla kaebaja majandus- ja

kutsetegevuse kohaga või tegevuskoha juurde kuuluva laopinnaga.

Kaebaja ei paku Riia 28 kinnistul paiknevas hoones vahetult teenust ega müü kaupa ning Riia 26

kinnistul paikneva kaebaja poe kliendid ei saa oma kaupa kätte Riia 28 kinnistul paiknevast

hoonest. Reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 1 lauseosa "majandus- või kutsetegevuse kohas, kus

müüakse kaupa või ostutakse teenust" viitab otseselt sellele, et teave, mida eksponeeritakse, peab

paiknema samas kohas, kus müüakse kaupu või ostutakse teenust. Vastustaja ei nõustu väitega,

et kui kaubanduslik teave on paigaldatud mõnele teisele tegevuskohale viitega teisel kinnistul

paiknevale tegevuskohale, siis tuleks seda teavet käsitleda mittereklaamina RekS § 2 lg 2 mõttes.

Vastustaja möönab, et Riia 28 kinnistu võib olla kaebaja majandus- ja kutsetegevuse kohaks.

Juhul, kui vaidlusalusel plakatil oleks olnud märgitud näiteks ainult ettevõtte kaubamärk või

ettevõtte nimi, siis oleks tegemist erandiga, mis läheb RekS § 2 lg 2 p 2 alla.

11. Riia 28 hoonel eksponeeritud teave viitab otseselt Riia 26 kinnistul paiknevale kauplusele

"Laomüük", aga mitte Riia 28 kinnistul paiknevale väidetavale kaupluse laole. Vastustaja viitab

siinkohal, et vastustajale jääb arusaamatuks, mida on kaebaja pidanud silmas kaebuse punktis 2

toodud väitega, et reklaamil on toodud majandustegevuse viis "LAOMÜÜK". Vastustajal ei

õnnestunud leida väljendi "majandustegevuse viis" seletust, mistõttu jääb see mõiste antud juhul

vastustajale ka arusaamatuks. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja põhitegevusalaks vabaaja- ja

spordiasjade jaemüük. Samas on kaebaja viidanud kaebuse punktis 7, et tegemist on "kliendile

mõistetava tegevuskoha liigiga (LAOMÜÜK)". Vastustaja jääb seisukohale, et tegevuskoha

liigina võib käsitleda nt poodi, restorani, hulgiladu jne (KaubTS § 14).

Vastustaja ei vaidle selle üle, kas Riia 28 kinnistut saab lugeda kaebaja majandus- või

kutsetegevuse kohaks või mitte, vaid on seisukohal, et Riia 28 kinnistul paiknev teave, mis viitab

Riia 26 kinnistul paiknevale kaebaja kauplusele on reklaamimaksuga maksustatav ning ei kuulu

reklaamimaksu vabastuse erandite hulka. Kui vastav teave oleks olnud paigaldatud Riia 26

kinnistul paiknevale hoonele, siis ei oleks tõesti tegemist reklaamiga reklaamiseaduse

tähenduses.

12. Vastustaja märgib ühtlasi, et ehkki vastustaja käsitleb maksudeklaratsiooni esitamisel ning

maksustamisel sinist ja oranži plakati osa eraldi, on Riia 28 kinnistul eksponeeritav teave tajutav

möödujatele ühtse reklaamina, mis viitab otseselt teisel kinnistul paiknevale kauplusele ja mitte

kaebaja laole Riia 28 kinnistul.

Kohtu seisukoht

13. Pooled vaidelvad selle üle, kas Tartu Linnavolikogu 5. detsembri 2013 määruse nr 1

„reklaamimaks“ (määrus) ja reklaamiseaduse (RekS) järgi on kaebaja kohustatud deklareerima

Tartus Riia 28 hoonele paigaldatud teabe reklaamine ning tasuma sellelt reklaamimaksu.

14. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 3 g 3 kohaselt kehtestatakse kohalikud maksud valla- või

linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.

Reklaamimaks on kohalike maksude seaduse (KoMS) § 5 p 5 ja § 10 järgi kohalik maks, mille

vastavalt KoMS § 2 lg-le 2 võib kehtestada valla- või linnavolikogu määrusega. KoMS § 10 lg 1

kohaselt maksavad reklaamimaksu füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil

paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja

juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja

reklaamilt.

15. Määruse nr 1 § 1 sätestab, et reklaamimaksu objekt on Tartu linna territooriumile paigaldatud

reklaam. Reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes

üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse

edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Määruse § 1 järgi on

Tartu linna territooriumile paigaldatud reklaam reklaamimaksu objekt. Kaebaja on seisukohal, et

vaidlusalune teavet ei tule reklaamine käsitada tulenevalt RekS § 2 lg 2 p-dest 1 ja 2.

16. Teave paikneb kolmel üksteise kohale kinnitatud kangal (foto tl 11), millest ülemise ja

alumise on kaebaja reklaamina deklareerinud. Seejuures on vastustaja on aktsepteerinud teabe

ositi käsitamist.

Esmalt märgib kohus, et ei nõustu selles küsimuses poolte seisukohaga. Vastustaja on vastuses

kaebusele põhjendatult märkinud, et Riia 28 hoonele paigutatud teave on tajutav ühtsena. Kohtu

hinnangul nähtub Riia 28 hoone fotost, et Kauburi Kaubamajas toimub Nike, Sketchers ja

Mustang jalanõude laomüük, weekend kaubamärgiga tähistatud müügikohas. Mõistest

„laomüük“ võib aru saada, et nimetatud kaubamärkide tooteid müüakse tavapäraselt eeldatavast

jaehinnast soodsamalt. Teave ei ole tajutav kolme iseseisva osana vastavalt sellele, millisel

kangal teave asub, vaid moodustab terviku.

17. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi on avalikustatud teabe reklaamina

määratlemisel oluline sellise teabe avalikustamise eesmärk. Reklaam on üksnes selline teave

kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol

äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Sellest ei saa siiski järeldada, et iga

reklaam peab tingimata sisaldama selget üleskutset osta reklaamitavat kaupa, vaid eelkõige tuleb

hinnata seda, kas vastava teabe avalikustamisel saab olla muu eesmärk peale isikute käitumise

suunamise.1

Kohus on seisukohal, et eeltoodud kriteeriumide järgi tuleb Riia 28 hoonele paigutatud teavet

tervikuna reklaamiks pidada. Teabe mõju avaldub kolmele kangale paigutatud teabe koostoimes.

Sama laiusega kangad on paigutatud üksteise kohale selliselt, et moodusta ühtsena tajutava pinna.

Ka neile paigutatud teave on tajutav tervikliku sõnumine vaatamata sellele, et mõnel osal võiks

olla ka iseseisev tähendus. Puudub kahtlus, et teabe eesmärgiks on suurendada kaupade müüki

kaebaja kaupluses, mistõttu tuleb Riia 28 hoonele paigutatud teavet tervikuna käsitada

reklaamina.

18. Vastavalt RekS § 2 lg 2 p-le 1 ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse kohas, kus

müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste

kohta, ning sama lõike punktis 2 nimetatud teavet.

Kaebaja kauplus asub Riia 26 hoones. Vaidlusalune teave on paigutatud aga Riia 28 hoonele ning

üheselt suunatud avalikku tänavaruumi. Kaebaja kauplusest on võimalik teabega tutvuda üksnes

juhul, kui teave on kaupluse akendest nähtav. Seetõttu on ilmne, et tegemist ei ole vahetult kohas,

kus kaebaja müüb kaupa, antava teabega ning sõltumata teabe sisust ei laiene sellele RekS § 2 lg

2 p-s 1 sätestatud erand. Teabe esitamise viisi ja koha tõttu ei saa see olla suunatud kaebaja

klientidele informatsiooni andmiseks kaebaja müüdava kauba või müügitingimuste kohta.

Käesoleval juhul on vaidlusalune teave ka sedavõrd üldsõnaline, et sellest ei ilmne ei kaebaja

müüdava kauba omadusi ega kaebaja poolt kasutatavaid müügitingimusi.

19. Reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 2 järgi ei käsitata reklaamina ka majandus- või kutsetegevuse

koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi

ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või

kutsetegevuse koha sissepääsu juures.

Sättest nähtuvalt ei loeta reklaamiks ka isiku majandustegevuse koha tähistust sellel ehitisel, kus

majandustegevuse koht asub. Tegevuskoha tähistusena võib sellisel juhul avaldada andmed

kauba müümise aja, isiku nime, müüja kaubamärgi ja domeeninime.

20. Kohtu hinnangu Riia 28 hoonel avaldatud teave ilmselgelt ei kanna kaebaja müügikoha

tähistamise eesmärki. RekS § 2 lg 2 p-s 2 nimetatud andmetest on Riia 28 hoonel avaldatud

üksnes kaebaja kaubamärk. Vaieldamatult puudub seejuures muust teabest selgelt eristatav info

kaupluse lahtioleku aja kohta või kaebaja äri- või domeeninimi.

Eelnevalt selgitatud põhjustel leiab kohus, et Riia 28 hoonele paigutatud teave tervikuna vastab

reklaami mõistele, on suunatud kaupade müügi suurendamisele ning ainuüksi kaebaja

kaubamärgi ja parkimisvõimaluse näitamine ei muuda teabe kui terviku olemust. Mõistel

„laomüük“ puudub selge õiguslik tähendus. Ka õigekeelsussõnaraamat sellist mõistet ei tunne.

1 Vt Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2015 otsus asjas nr 3-13-70050 ja selles viidatud lahendid.

Seega ei ole alust pidada laomüüki kaebaja tegevuse liigi tähistuseks ning kohus leiab jätkuvalt,

et oma tegemvuse laomüügina esitamise eesmärgiks on eelkõige rõhutada hinnaeelist

konkureerivate jalatsimüügiga tegelevate ettevõtete ees. Vastavalt ei saa Riia 28 hoonele

paigutatud andmeid pidada kaebaja tegevuskoha tähiseks RekS § 2 lg 2 p 2 mõttes.

Teistsuguseks seisukohaks ei anna alust ka see, et mõni RekS § 2 lg 2 p 2 nimetatud teabe

elementidest esineb ka vaidlusalusel reklaamil. On paratamatu, et ka reklaamina käsitatav teave

kannab muu hulgas informatsiooni reklaamitavat toodet või teenust pakkuva isiku või tema poolt

pakutava kaubamärgi kohta. Vastavalt tuleb ka Riia 28 hoonele paigutatud teabe hindamisel

lähtuda tajutavast teabest tervikuna. Üksikute elementide ülejäänud teabest eraldi vaatlemine ei

ole põhjendatud, kuna need on esitatud ühes reklaami ülejäänud elementidega ja selliselt ka

tajutavad. Selliselt on kogu Riia 28 hoonele paigutatud teave reklaam, millele ei laiene Reks § 2

lg 2 p-s 2 sätestatud erand.

21. Sõltumata eelnevast ei ole Riia 28 hoonele paigutatud teabele RekS § 2 lg 2 p 2 erand

kohaldatav ka põhjusel, et tegevus, mida teave puudutab (s.o jalatsite müük) selles hoones ei

toimu.

Kaebaja leiab, et kuna tal on üürilepingust tulenev õigus Riia 28 hoonet kasutada, siis on tegemist

tema tegevuskohaga ja seega võib ta Riia 28 hoonel tähistada Riia 26 toimuvat majandustegevuse

kohta erandina tulenevalt RekS § 2 lg 2 p-st 2 nn mittereklaamina, kui sarnase teabe avaldamine

hoone kõrval reklaamtulbal erandina ei kvalifitseeruks.

Kohus kaebajaga ei nõustu.

22. Vaidlusalusest sättest nähtuvalt ei käsitata reklaamina tegevuskoha tähistust hoonel või

majandustegevuse koha sissepääsu juures. Kohtu hinnangul tuleneb normist üheselt, et

reklaamina ei käsitata konkreetses kohas toimuvat majandustegevust puudutavat tähistust.

Kaebaja RekS § 2 lg 2 p 2 tõlgendus kaldub kõrvale eesmärgist lubada isikutel tähistada oma

tegeliku majandustegevuse koht selle eest reklaamimaksu tasumata võimaldades saavutada

konkurentsieelise isikutel, kelle majandustegevus toimub mitmes kohas. Olukorras, kus kaebaja

Riia 28 hoones kaupu ei müü ja ega ole väitnud, et tegemist oleks tema kaupluse sissepääsu

juurde paigutatud teabega, ei vasta teave kaupade müügi kohta RekS § 2 lg 2 p 2 tunnustele juba

ainuüksi teabe avalikustamise koha tõttu. Seejuures ei ole vaidlust, et Riia 28 hoone võib olla

kaebaja majandustegevuse kohaks. Määravaks on, et hoonele paigutatud teave ei puuduta kaebaja

majandustegevust (kaupade võimalik ladustamine) selles hoones.

23. Määruse nr 1 § 3 p 6 sätestab reklaamimaksuga maksustamisele mittekuuluva erandina

majandustegevuskoha tähistuse mõnevõrra erinevalt RekS § 2 lg 2 p-st 2, nähes ette, et

maksustamisele ei kuulu reklaamiseaduse kohaselt reklaamina mittekäsitatav majandus- ja

kutsetegevuse koha tähistus, mis on paigaldatud kinnistule, kus majandus- ja kutsetegevuse koht

asub. Seega ei nõua määrus nr 1, et reklaamimaksu tasumise kohustusest vabanemiseks oleks

majandustegevuse koha tähistus paigutatud vahetult sellele hoonele, milles isiku

majandustegevus toimub. Samas ei saa määruse nr 1 regulatsioonist järeldada, et

majandustegevuse koha tähistusena saaks reklaamimaksu kohustuseta avaldada teavet kohas, kus

vastavat liiki majandustegevust ei toimu. Kuna Riia 28 ja Riia 26 hooned asuvad erinevatel

kinnistutel, siis käesoleval juhul ei oleks kaebajal võimalik vabaneda Riia 28 hoonel avaldatud

teabelt reklaamimaksu tasumise kohustusest ka juhul, kui tegemist oleks teabega, mis on

käsitatav kaebaja majandustegevuse koha tähistusena.

24. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse 23. septembri 2015

korraldusega nr 6-12.2/13425 on Weekend Eesti OÜ-lt põhjendatult nõutud reklaamimaksualase

maksudeklaratsiooni esitamist. Korraldus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

Tulenevalt HKMS § 253 lg-st 3 tühistab kohus 26. oktoobri 2015 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu.

25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik