2-15-19118/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-15-19118 1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-19118 Tsiviilasi N K hagi Sotsiaalkindlustusameti vastu tööraamatu kuulumise hagejale tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: N K (IK XXX)

Kostja: Sotsiaalkindlustusamet

Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda N K hagi Sotsiaalkindlustusameti vastu tööraamatu kuuluvuse tuvastamise nõudes menetlusse võtmast.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

3. Tagastada hagiavaldus lisadega hagejale peale määruse jõustumist.

Saata määrus hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

N K esitas 18.12.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse Virumaa Pensioniameti vastu tuvastamaks,

2-15-19118 2(2)

et tööraamat kuulub hagejale. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja Narva pensioniametisse pensioni saamiseks soodustingimustel. Dokumentide kontrollimise käigus selgus, et hageja perekonnanimi tööraamatus ei vasta perekonnanimele passis ja sünnitunnistusel. Hageja palub tuvastada fakti, et N K tööraamat kuulub hagejale N K.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p-le 1 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Kohus leiab, et hageja eesmärgiks on tööstaaži tuvastamine pensioni saamiseks. Vaidlust ei ole selles, et tööraamat vallasasjana kuulubki hagejale. Hageja huvi seisneb selles, et kindlaks teha, kus, millal ja kui kaua hageja on töötanud. Tööraamatus paranduse tegemist ei saa hageja nõuda tsiviilkohtus hagimenetluses pensioniametilt ehk tegemist on antud juhul ka vale kostjaga. Samuti ei anna tööraamatus paranduse tegemine automaatselt hagejale õigust pensioni saamiseks, hagejal tuleks pöörduda pensioniameti poole parandatud tööraamatuga staaži arvutamiseks.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine on halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p-s 3 nimetatud avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemise taotluse lahendamise raames halduskohtu pädevuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-4-3-11).

Kohus leiab, et hagejal oma eesmärgi saavutamiseks (pensioni saamiseks) tuleks pöörduda halduskohtu poole tööstaaži tuvastamiseks. Kohus märgib, et halduskohtu pöördumisel õigeks vastustajaks oleks Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniamet, kuna alates 2010.a muutus Sotsiaalkindlustusameti struktuur ning Virumaa Pensioniametit enam ei ole.

Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle hagejale.

Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumisel on hagejal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik