3-15-1415/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1415

Haldusasi

R.S.i kaebus Tallinna Vangla 17.04.2015 käskkirja nr 523 ja

19.05.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/12488-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – R.S.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.S.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 03.02.2016 (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla (vastustaja) Maardu üksuse valvur koostas 22.03.2015 ettekande nr 61-M

(tl 5), mille kohaselt kontrollides tuba nr 618 lamas kinnipeetav R.S. (kaebaja) voodis. Toas

viibisid veel kinnipeetavad P., A. ja R. Kaebaja tõusis püsti ja ütles valvurile vene keeles:

„Praveril, teper idi nahhui atsjuda“.

3-15-1415

2(7)

2. Tallinna Vangla Maardu üksuse inspektor-kontaktisik karistas 17.04.2015 käskkirjaga

nr 523 (tl 76-77) kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla direktori

21.02.2014 käskkirjaga nr 32 kinnitatud „Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla

kodukorra“ (Kodukord) p 1.7.2 rikkumise eest 4 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Samuti

piirati kaebaja suhtes kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 31, 32, 34–38,

41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Põhjendused:

2.1. Kinnipeetav väitis oma 23.03.2015 selgitustes, et valvur tuli 22.03.2015 kambrisse

kruvikeerajat ära võtma ja rääkis V. A. kõva häälega. Kaebaja tegi valvurile märkuse, et miks

ta karjub toas. Valvur vastas talle, et kui see segab, toogu ta endale kõrvatropid. Kaebaja vastas,

et kõrvatropid on keelatud ja kui valvur karjuda tahab, karjugu koridoris.

Kinnipeetav V. A. selgitas 31.03.2015, et tema ja S. P. sõid, A. R. vaatas televiisorit ja kaebaja

magas. Valvur sisenes ringkäiku tehes nende tuppa ja naeris kõval häälel tema üle, et ta sööb ja

suu on majoneesine. Tugeva häälega äratas valvur kaebaja üles, mille peale kaebaja küsis „miks

sa karjud“. Valvur vastas, et teeb ringkäiku, mille peale ütles kaebaja „tegid ära, mine koridori

ja naera seal“. Kaebaja ei kasutanud valvuriga suhtlemisel ebaviisakaid sõnu.

Kinnipeetav A. R. väitis 31.03.2015, et lamas 22.03.2015 naril ja vaatas televiisorit, V. A. ja S.

P. sõid laua taga ning kaebaja magas. Valvur sisenes tuppa kõval häälel naerdes, millega äratas

kaebaja üles. Kaebaja küsis valvurilt „miks karjud“ ja sai temalt vastuseks, et ta teeb kontrolli.

Pärast seda ütles kaebaja valvurile, et kui tehtud, liigu koridori ja naera seal. Kaebaja ei

kasutanud valvuriga suhtlemisel ebaviisakaid sõnu.

Menetleja täpsustas 15.04.2015 telefonivestluses valvuriga asjaolusid. Valvur väitis, et ei ole

tuppa sisenedes kõval häälel naernud ega karjunud, vaid rääkis oma tavapärase häälega (tal ongi

loomupäraselt tugevam hääl) ja tuppa sisenedes soovis head isu. Kaebaja magas valvuri

sisenedes ja kuuldes, et valvur teeb ringkäiku, vastas ebaviisakalt.

2.2. Kaebaja pani 22.03.2015 toime distsiplinaarrikkumise, kasutades valvuriga suheldes

ebaviisakaid väljendeid. Kinnipeetav oma süüd ei tunnistanud, vaid väitis, et ametnik naeris ja

karjus tuppa tulles. Sama tunnistavad ka kinnipeetavad V. A. ja A. R. Maardu üksuse valvur

Aleksei Babajevi 22.03.2015 ettekandega nr 61-M ja ametniku lisaselgitustega on kaebaja

distsipliinirikkumine tõendatud. Ametniku loomupärane valjem hääletoon, mis võib

kinnipeetavatele tunduda kõrgendatud toonina, ei anna alust kinnipeetavatele ametnikuga

ebaviisakal toonil suhtlemiseks. Ametnik täitis ringkäiku tehes oma töökohustusi. Kaebajat on

tutvustatud allkirja vastu vangistusalastest õigusaktidest tulenevate kohustustega vanglas ja ta

on teadlik, et vajaminevaid õigusakte on tal võimalik saada inspektor-kontaktisiku vahendusel.

2.3. Kinnipeetava poolt üldtunnustatud viisakusreeglite mitte järgimine ja ebaviisakal

hääletoonil rääkimine näitab kinnipeetava poolset sügavat lugupidamatust nii vanglateenistujate

kui ka vanglas kehtiva korra vastu, mistõttu vaadeldakse üleastumist kui rasket

distsipliinirikkumist. Kinnipeetava tegevus seab ohtu vangla sisekorra ja julgeoleku. Julgeoleku

ja järelevalve tagamine on vajalik kindlustamaks vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamine. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on vajalik, andmaks talle selge

signaali, et tegemist on taunitava käitumisega ja seda ei tolereerita. Sellisel moel on võimalik

suurendada tõenäosust, et kinnipeetav mõistab oma käitumise sobimatust ja teeb edaspidi

suuremaid pingutusi järgimaks kohustust kasutada suhtlemisel kõiki üldtunnustatud

viisakusreegleid. Kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendava asjaoluna tuleb arvestada

kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu samalaadse rikkumise eest. Oma käitumisega näitas

kinnipeetav lugupidamatust ja negatiivset meelestatust vangla sisekorra suhtes, samuti

3-15-1415

3(7)

ükskõikset suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse. Kaebaja andis halba

eeskuju teistele kinnipeetavatele. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

2.4. Noomituse määramine ja isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme

kasutamise keelamine ei ole eesmärgipärane. Kinnipeetavat ei ole ka otstarbekas karistada töölt

eemaldamisega kuni 1 kuuks, kuna rikkumine ei ole toime pandud tööülesandeid täites. Ühe

lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine ei ole samuti otstarbekas, kuna kinnipeetaval ei

toimu

regulaarselt

kokkusaamisi.

Proportsionaalne,

eesmärgipärane

ja

suunamaks

kinnipeetavat õiguskuulekamale käitumisele ning vanglas kehtestatud korra järgimisele on

vajalik karistada kinnipeetavat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 4 ööpäevaks.

Kartserikaristuse pikkuse määramisel on arvestatud kinnipeetava suhtumist rikkumise

toimepanemisse, tema käitumist vanglas ja seda, et tal on kehtiv distsiplinaarkaristus

samalaadse rikkumise toimepanemise eest. Määratav karistus on proportsionaalne sooritatud

õigusrikkumisega ja võib olla piisavalt tõhus hoidmaks ära uusi distsiplinaarrikkumisi.

3. Kaebaja esitas käskkirja peale 20.04.2015 vaide (tl 54), väites, et ta ei ole valvurit solvanud.

4. Vastustaja jättis 19.05.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/12488-2 (tl 15-15p) vaide

rahuldamata.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 17.04.2015 käskkirja nr 523 ja

19.05.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/12488-2 tühistamiseks. Valvuri ütlustes, et kaebaja kasutas

ametnikuga suhtlemisel ebaviisakaid sõnu, võib kahelda, kuna kaebajal on tunnistajad. Kaebaja

ei luba endal ei valvuri ega ka kellegi teise suhtes kasutada ebaviisakaid sõnu. Valvur oli halvas

tujus või kujutas endale ette ebaviisakate väljendite kasutamist. Kaebaja palub paigutada end

tagasi avavanglasse.

6. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kinnipeetava rikkumine vanglaametnikuga

ebasobiva kõnepruugi kasutamises (VangS § 67 p 1, Kodukorra p-d 1.7.2 ja 1.8.6).

Distsipliinirikkumine on tõendatud ettekandega. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse

alustamisest ja ta esitas oma selgituse. Samuti esitasid selgitused V. A. ja A. R. S. P.lt ei olnud

võimalik selgitusi võtta, kuna ta oli vanglast juba vabanenud. Menetleja täpsustas intsidendi

asjaolusid. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud rikkumise laadi ja raskust,

varasemaid distsiplinaarkaristusi ja isiku suhtumist rikkumisse. Samuti vastutust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust suunata kaebajat õiguskuulekale käitumisele.

Kergendavad asjaolud puudusid, raskendava asjaoluna arvestati kinnipeetaval kehtiva

distsiplinaarkaristuse olemasolu samalaadse distsipliinirikkumise toimepanemise eest.

Kinnipeetava poolne üldtunnustatud viisakusreeglite mittejärgimine ja ebaviisaka tooni

kasutamine näitab sügavat lugupidamatust vanglateenistuse ja vanglas kehtiva korra vastu.

Sellest tulenevalt vaadeldakse kaebaja tegevust raske distsipliinirikkumisena kehtiva korra

järgimise osas, mis ohustab vangla julgeolekut. Seetõttu on proportsionaalne ja eesmärgipärane

4 ööpäevaks kartserisse paigutamine.

6.2. Vanglateenistuja 22.03.2015 ettekande ja täpsustavate ütluste alusel on põhjust arvata, et

kaebaja pani rikkumise toime. Seda kinnitab ka asjaolu, et kinnipeetav on varasemalt

vanglateenistujaga ebaviisakat kõnepruuki kasutanud. Kaebaja ei ole varasemast noomitusest

hoolimata hoidunud ebaviisaka ja üldistele viisakusnormidele mittevastava kõnepruugi

kasutamisest vanglaametnikega suhtlemisel.

6.3. Puudub põhjus kahelda vanglaametniku ütlustes. Valvur teab, et vale ettekande esitamine

tooks kaasa distsiplinaarmenetluse algatamise. Puudub mõistlik põhjus, miks ametnik peaks

3-15-1415

4(7)

valeinformatsiooni alusel kinnipeetava kohta ettekande koostama. Kinnipeetaval seevastu on

ilmne motiiv distsipliinirikkumist eitada, vältimaks karistuse määramist. Kaebajal oli võimalus

vahejuhtumi kohta selgituste andmine kaaskinnipeetavatega kooskõlastada. V. A. ja A. R. on

andnud üks nädal pärast vahejuhtumit väga sarnased ütlused, mis viitab, et kinnipeetavad on

kokku leppinud selgitustes.

6.4. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Käskkirjaga määratud karistus on

kaalutletud.

KOHTU PÕHJENDUSED

I

7. Käskkirja õigusliku alusena viidatud VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud

täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

Kodukorra p-st 1.7.2 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud olema vanglateenistujatega, vangla

külastajatega ning teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne, mitte kasutama žargooni ega

slängi, tervitama vanglateenistujaid ja teisi vanglas käivaid ametiisikuid püsti seistes. Vastustaja

on vastuseks kaebusele viidanud täiendavalt ka Kodukorra p-le 1.8.6, mille alusel on

kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid,

ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kõik

eelviidatud sätted aitavad kaasa kinnipeetava suunamisele õiguskuulekale käitumisele ja

õiguskorra kaitsmisele. Seega kaebaja käitumine, vastates ebaviisakalt valvurile, oli vastuolus

Kodukorras kinnipeetavale kehtestatud kohustuslike käitumisnõuetega.

8. Kaebaja väidab kohtule esitatud kaebuses, et ei ole temale süüks arvatud rikkumist korda

pannud

ehk

ta

ei

ole

vanglaametnikuga

ebaviisakalt

rääkinud.

Kohus

leiab

distsiplinaarmenetluse materjalide pinnalt, et kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud.

9. Kohus nõustub vastustajaga, et valvuril puudub ajend kajastada sündmusi tegelikkusest

erinevalt. Vastasel korral võiks teda ennast oodata distsiplinaarmenetlus, mis võib päädida

teenistusest vabastamisega. On äärmiselt ebatõenäoline, et ametnik asuks distsiplinaarkaristuse

määramise võimalikkusest teadlikuna välja mõtlema tegelikkusest erinevat olukorda. Seejuures

ei ole kaebaja väitnud, et valvuril oleks tema vastu isiklik vimm või põhjus tema kohta

valeütlusi anda. Seevastu kinnipeetavat ega ka kaaskinnipeetavaid mingi ebameeldiv järelm

tegelikkuses toimunu ebaõige kajastamise eest ei ähvardanud. Moonutades reaalselt aset

leidnud faktilisi sündmuseid, võisid kinnipeetavad üksnes loota, et juhul, kui neid usutakse, siis

kaebajale distsiplinaarkaristust ei määrata. Kinnipeetavad on üldjuhul solidaarsed üksteise

suhtes ega anna, võimalik, et ka kättemaksuhirmus, üksteise suhtes kahjulikke ütlusi. Seetõttu

on valvuri selgitused usaldusväärsemad kui kaaskinnipeetavate selgitused.

10. Samuti asjaolu, et kaebaja on ka varem eksinud vanglatöötajatega suhtlemisel ebaviisaka

käitumise keelu vastu, vähendab kaebaja ja selgitusi andnud kaaskinnipeetavate ütluste

usaldusväärsust. Teatisest kinnipeetava avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise

menetluse alustamise kohta (tl 12-13) nähtub, et kaebajale määrati 13.10.2014 noomitus selle

eest, et ta suhtles arsti vastuvõtul olles meditsiinitöötajaga valjuhäälselt ja ebaviisakalt.

11. Kohus juhib tähelepanu ka järgnevale. V. A. ja A. R. on mõlemad selgitanud toimunud

kohta (tl 7 ja 8; tõlge tl 61 ja 62), et kaebaja ütles: „tegid ringkäigu ära, siis mine na galjoru ja

naera seal“. Tõlkija märkusest nähtuvalt tähendab na galjoru nurka või prostituutide

kogunemiskohta. Kohus leiab, et kaaskinnipeetavate selgitustes ja vastustaja 17.04.2015

käskkirjas kajastatud kaebaja öeldut ei saa pidada Kodukorra p-des 1.7.2 ja 1.8.6 sätestatu alusel

3-15-1415

5(7)

nõuetekohaseks viisakaks ja lugupidavaks käitumiseks. Seega, isegi kui pidada valvuri väidet

vääraks, tuleb kaebaja suhtlemist teenistujaga pidada ebaviisakaks.

12. Kuigi vastustaja ei ole haldusmenetluses viidanud Kodukorra p-le 1.8.6 ja on seda teinud

alles vastuses kohtule, kohustab nimetatud säte sarnaselt Kodukorra p-le 1.7.2 kinnipeetavat

käituma vanglaametnikega viisakalt.

II

13. VangS § 63 lg 1 järgi võib sama seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide

nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kodukorra p 21.2

järgi on distsiplinaarsüütegu kinnipeetava isiku süüline õigusvastane tegu või tegevusetus,

millega isik rikkus õigusaktides selge sõnaga sätestatud keeldu või kohustust.

14. Kohus loeb valvuri ettekande ja täiendava selgituse pinnalt tõendatuks, et kaebaja ei

järginud vanglateenistujaga suhtlemisel üldtunnustatud viisakusreegleid, kuna valvurile

suunatud väljend oli solvav. Sellega rikkus ta Kodukorra p-st 1.7.2 tulenevat kohustust ja

vastustajal oli õigus teda distsiplinaarkorras karistada. Rikkumise asjaolud ei võimalda

järeldada, et kaebaja käitumine ei olnud süüline.

15. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul ei ole alust käsitada ebaviisakat käitumist raske

rikkumisena. Erandlikel juhtudel võib aga näiteks rikkumise intensiivsus, kestus ja sellega

kaasnevad tagajärjed olla koosmõjus sedavõrd ulatuslikud, et ebaviisakat käitumist saab pidada

raskeks rikkumiseks (Riigikohtu 15.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-3-15, p 25). Kohus peab

kaebaja poolt öeldud väljendit ametniku suhtes solvavaks ja teda halvustavaks sooviga

väljendada oma põlgust ja demonstreerida üleolekut. Vanglateenistuja suhtes lugupidamatu

käitumine riivab ametnike autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut

kinnipidamisasutuses. Sellisele käitumisele reageerimata jätmine võib anda teistele

kinnipeetavatele signaali, et vangla tolereerib sellist käitumist ja see omakorda võib kaasa tuua

üldise allumatuse õhkkonna. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kaebajat oli samalaadse rikkumise eest

eelnevalt karistatud ja uue karistuse määramise ajal see distsiplinaarkaristus kehtis. Järelikult ei

ole kaebaja varasema distsiplinaarkaristusest, noomitusest, endale vajalikke järeldusi teinud.

Kohtu hinnangul ei ole valitud karistus rikkumise raskust ja korduvust arvestades ilmselgelt

ebaproportsionaalne.

16. VangS § 64 lg 1 järgi viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsiplinaarrikkumise asjaolud

selgitab välja vanglateenistus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat

kohe distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vangla teinud minetusi sündmuse uurimisel. Intsidendi kohta

on

valvur

koostanud

22.03.2015

ettekande,

mille

põhjal

alustati

23.03.2015

distsiplinaarmenetlust (vt 23.03.2015 distsiplinaarmenetluse alustamise teade, tl 6). Samuti anti

kaebajale võimalus esitada selgitusi ja võeti ütlused toimunu kohta sündmuse juures viibinud

isikutelt (V. A. ja A. R.). Vaidlustatud käskkirja koostaja täpsustas 15.04.2015 telefonivestluses

valvuriga ettekandes kirjeldatud sündmuse asjaolusid.

17. VangS § 64 lg 3 järgi distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokolli vorm ja selles

esitatavad nõutavad andmed on sätestatud vangla sisekorraeeskirjades. Kohtule ei ole

distsiplinaarmenetluse protokolli esitatud, kuigi kohtule esitatud kaebuse vastuses on protokolli

koostamisele viidatud. Kuivõrd seaduses on sellekohase dokumendi koostamise nõue

sätestatud, siis oli selle koostamine kohustuslik. Protokolli eesmärk on ühelt poolt anda otsuse

langetajale tuvastatud asjaoludest ja menetlustoimingutest terviklik ülevaade. Teiselt poolt on

selle kinnipeetavale tutvustamise eesmärgiks tagada kinnipeetava ärakuulamisõigus. Kui

kinnipeetavale on teada, milliseid asjaolud on tuvastatud ja millised tõendeid kogutud, millistel

3-15-1415

6(7)

põhjendustel otsustatakse teda karistada ja millist karistust kohaldada, on talle teada, mille kohta

ta saab oma vastuväited esitada. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebajale oleks

distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustatud. Kui vastustaja on jätnud distsiplinaarmenetluse

protokolli koostamata ja selle kinnipeetavale tutvustamata, on tegemist kaebaja

ärakuulamisõiguse rikkumisega.

18. Menetlusnõuete rikkumine ei too iga kord kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, kui

rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Kaebaja ei ole

esitanud vaide- ega kohtumenetluses tõendeid ega põhjendusi, millega vastustaja ei saanud

käskkirja koostamisel arvestada. Seega ei mõjutanud praegune võimalik rikkumine asja

otsustamist ja see ei too kaasa käskkirja tühistamist.

19. VangS

§

lg

kohaselt

määrab

distsiplinaarkaristuse

vanglateenistus

distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine

vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri

antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 17 lg 1 järgi on inspektor-kontaktisiku pädevuses teha otsus mh

VangS § 64 lg 4 alusel. Vaidlusaluse käskkirja on koostanud pädev vanglateenistuse ametnik –

inspektor-kontaktisik. Vastustaja on käskkirjas kajastanud asetleidnud sündmust, asjaosaliste

selgitusi, märkinud kohased alused ja tuvastanud kaebaja süü. Samuti andnud hinnangu

rikkumise raskusele ning kaalunud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Vastustaja on

kaalunud erinevaid karistusi ja põhjendanud valitud distsiplinaarkaristuse määramist.

20. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vaidlustatud käskkiri oleks kaebajale allkirja

vastu teatavaks tehtud, ent asjaolu, et kaebaja on sellele juba 20.04.2015 esitanud vaide,

võimaldab järeldada, et vastustaja on distsiplinaarkaristuse käskkirja kaebajale teatavaks teinud

ja kaebajal on olnud võimalus see tähtaegselt ning enne karistuse täitmisele pööramist

vaidlustada (kaebaja paigutati kartserisse 24.04.2015; tl 14).

21. VangS § 64 lg 41 järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata 6 kuu jooksul arvates rikkumise

toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast

arvates. Kaebaja pani distsiplinaarrikkumise toime 22.03.2015 ja karistus määrati 17.04.2015

käskkirjaga, seega VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaegu järgides.

22. Samuti ei ole eksitud vaideotsuse koostamisel selle tegemise pädevuse reeglite vastu

(VSKE § 12 lg 21) ega ka haldusakti andmise menetlus- või vorminõuete vastu.

23. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud distsiplinaarkäskkiri ja vaideotsus on

õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

24. Kaebaja taotles kohtult ka enda üleviimist avavanglasse. Justiitsministri 25.03.2008

määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 11 lg 2 p 4 kohaselt loetakse kinnipeetava ümberpaigutamiseks

tema saatmist VangS § 19 lg-s 1, § 20 lg-s 1 ja § 21 lg-s 1 nimetatud eesmärkidel avavanglast

või kinnise vangla avavanglaosakonnast kinnisesse vanglasse. Täitmisplaani § 2 järgi otsustab

sellise ümberpaigutamise vangla direktor või tema määratud vanglateenistuse ametnik. Kuna

kaebaja ei ole vaidlustanud tema ümberpaigutamise otsust ega näidanud, et ta oleks selles osas

läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, siis tuleb kaebaja vastav taotlus jätta tähelepanuta.

25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud

jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente

kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende

enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

3-15-1415

7(7)

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik