2-14-8149/68 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. jaanuar 2016.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-14-8149

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX; e-post:

XXX)

Kostja : XXX(isikukood: XXX, elukoht xxx)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalik menetlus

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hageja tagasiulatuv elatise nõue perioodi eest veebruar 2014 kuni

mai 2015 k.a kokku 830,64 euro ulatuses ja alates juuni 2014 35,61 euro ulatuses

kalendrikuus.

3. Välja mõista kostjalt XXX ühekordselt elatisraha summas 169,36 eurot hageja xxx

kasuks perioodi eest veebruar 2014 kuni mai 2014 k.a.

4. Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks alates 01. juuni 2014 elatis summas

214,39 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni.

5. Elatis tuleb perioodiliselt kanda iga kalendrikuu eest ette XXX SEB Pank

pangakontole nr XXX, selgitusse märkida „XXX elatisraha“.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates 01.02.2014 täitnud hageja ülalpidamiskohustust.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 250 eurot kuus tagasiulatuvalt alates veebruar 2014.

Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et kostja osales hageja ülalpidamisel kuni 01.02.2014.

Ülevaade hageja igakuistest väljaminekutest: eluasemekulud 80 eurot; kulutused toidule 100

eurot; kulutused transpordile 50 eurot; sidekulud (telefon) 10 eurot; kulutused tervishoiule 50

eurot (ravimid, igakuised vitamiinid); kulutused hügieenitarvetele (s.h. juuksur) 50 eurot; muud

kulud seoses kooliga (näiteks seljakott, kirjutusvahendid, vihikud, koolis kogutav klassiraha

klassi ühisürituste jaoks jm) 50 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot; muud

vältimatud püsikulutused (loetelu) 120 eurot; huviringid (filosoofia – 16 eurot, kunstiring – 30

eurot, iluvõimlemine – 40 eurot); teater, kino; suvelaager (vähemalt üks kord aastas - 180 eurot);

sünnipäevad (vähemalt 2 sünnipäeva kuus – vähemalt 40 eurot); vaba aeg, väljas söömine, reisid.

Arvestades Eesti kliimat ja hageja tervist, vajab hageja tervise turgutamiseks ja immuunsuse

tugevdamiseks sõitu (reisi) sooja kliimasse. Lisaks, lähtuvalt lapse huvidest avardab sõit (reis)

lapse silmaringi ja maailmapilti. Hageja kulud ühes kuus kokku on 710 eurot. Eeltoodule

lisanduvad XXX käimisega seotud kulud: õppemaks (aastas 2010 eurot, ühes kuus 167,50

eurot); koolivorm 200 eurot; pikapäevarühma toit 30 eurot ühes kuus; pikapäevarühmas

osalemise tasu ca 130 eurot ühes kuus.

XXX õppimisega seotud püsikulud on käesoleva ajani tasunud kostja. Kostja on tasunud

erakoolis käimisega kulud seoses sellega, et hageja erakoolis õppimise üle otsustas kostja,

arvestamata hageja esindaja arvamust ja soovi.

Kostja vastuväited

Kostja hagiga ei nõustu ja leiab, et asjakohatu on hageja seadusliku esindaja väide, mille kohaselt

ta ei anna kostja hagejale elatist. Kostja on pidevalt täitnud hagejale elatise andmise kohustust

ning pidanud hagejat aastaid üleval, seevastu hageja seaduslik esindaja ei ole hageja

ülalpidamisse samaväärselt panustanud. Samuti näitab antud asjakohatute väidete esitamine

hageja esindaja madalat motiivi kasutada õiguslikult perspektiivituid argumente enda

tõendamata positsiooni toetamiseks. Näiteks katab kostja täielikult hageja eragümnaasiumis

õppimise kulud, samuti kattis kostja täielikult nii hageja kui ka hageja ema igakuised

elamiskulud. Lisaks ostab kostja hagejale riideid ja muid tarbeesemeid ning kannab kooliga

seotud muid kulutusi. Kostja ei ole kunagi keeldunud hagejale elatise andmisest. Hageja ema ei

ole tõendanud, et lapse igakuised väljaminekud oleksid 710 eurot. Tegemist on ilmselgelt

ülepaisutatud ja ebarealistliku kalkulatsiooniga, mil puudub tegelikkusega igasugune seos.

Samuti ei ole hageja ema tõendanud, et ta kannab igakuiselt 355 eurot hageja ülalpidamiseks.

Vähemoluline pole, et riigi arvates on mõlema vanema kohustus tagada lapsele elatise andmine

kokku 355 eurot. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal, nii kostja kui ka

hageja ema peavad andma hagejale elatist võrdsetes osades. Samuti jääb arusaamatuks, miks on

hageja ema esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse igakuiselt 200 euro väljamõistmiseks

ning on hagiavalduses esitanud igakuiselt 250 euro väljamõistmiseks. Hageja ema ei ole

põhjendanud ega selgitanud kas, kuidas ja mille arvelt on lapse vajadused alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 100 euro võrra kasvanud

(millest 50 eurot langeb kostjale). Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse raportist selgub,

et keskmiselt kulub lapse peale kuus 280 eurot, kusjuures hageja vanuses lapse peale kulub

keskmiselt 194 eurot kuus. Hageja ema ei ole põhjendanud ega selgitanud, miks on kulutused

hagejale suuremad kui keskmisel samavanuselisel lapsel.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele.

Antud tsiviilasja lahendamiseks tuvastab kohus esitatud tõendite alusel, kas lahus elav vanem on

ülalpidamiskohustust täitnud, samuti tuvastab kohus lapse vajadused ja nende katteks kuluva

(arvestades lapse tavapärast elulaadi ja kasvamise kulusid) ning vanemate võimalused lapse

ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagi on esitatud antud

tsiviilasjas elatise nõudes, seega jätab kohus tähelepanuta vanemate omavahelised, nõudega

mitteseonduvad konfliktid.

Kohus on hageja poolt tõendina esitatud sünnitunnistuse nr XXX (tl 24) alusel tuvastanud, et

hageja isa on XXX(isikukood XXX) ja ema XXX(isikukood XXX).

Elatise väljamõistmise nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse

(PKS) § 75 lg 1, mille kohaselt juhul, kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab

kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud

saama alaealine laps. Alaealise lapse ülalpidamiseks kohustuvad PKS §-st 96 tulenevalt eeskätt

vanemad. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist. TsMS § 491 lg 3 kohaselt kohaldatakse lapse elatisnõudes

toimuva maksekäsu kiirmenetlusele maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses

esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

PKS § 100 lg 1 kohaselt täidab vanem oma ülalpidamiskohustust eelkõige raha perioodilise

maksmisega ning ainult juhul, kui selleks on mõjuv põhjus või osapoolte kokkulepe võib

kohustatud isik elatist anda muul viisil. See teenib esmajoones ülalpidamist saama õigustatud

isiku huve. PKS § 100 lg 2 järgi tekib rahalise elatise nõue vanema vastu esmajoones siis, kui

vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises.

10.12.2014 kohtumäärusega lõpetas kohus tsiviilasjas nr 2-14-50436 vanemate ühise

hooldusõiguse XXX´u suhtes ja andis XXX´le ainuotsustusõiguse lapse viibimiskoha, hariduse

ja tervisega seotud küsimustes. Samuti määras kohus kindlaks suhtlemiskorra, mille kohaselt

XXXviibib XXXjuures kaks nädalavahetust kuus s.o 2. ja 4. nädalavahetuse. Jõulud veedab

XXXkoos XXX; suvel veedab XXX XXX kokku ühe kuu. Kohtumäärus jõustus 29.07.2015.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-66-08 asunud seisukohale, et elatise väljamõistmisel on

oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava

vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega

suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist.

Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-14-50436 on XXX´le antud ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha

osas ning suhtlemiskorra kohaselt viibib laps XXX juures üksnes kaks nädalavahetust kuus, asub

kohus seisukohale, et laps elab ühes leibkonnas koos emaga, lapsega kindlaksmääratud

suhtlemiskorra täitmine kostja poolt ei eelda antud juhul lisaks elatise maksmisele tingimata

täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist juhul, kui elatist on antud ebapiisavalt või

ebaregulaarselt (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; nr 3-2-1-108-07,

p 11). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral.

Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka sel perioodil vabatahtlikult tasutud

elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud

ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-

09, p 12).

Kostja vastuväidete kohaselt on ta pidevalt täitnud hageja ülalpidamiskohustust ning maksnud

elatist.

Kohus selgitas 29.05.2015 kohtumäärusega kostjale, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmist tuleb

TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitanud

tõendeid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta, seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole

lahus elava lapsevanemana lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud.

PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2014 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääraks 355 eurot kuus, seega oli 2014 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta

177,50 eurot kuus. Alates 01.01.2015 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks

390 eurot kuus, seega on 2015 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 195 eurot kuus.

Alates 01.01.2016 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 430 eurot kuus,

seega on 2015 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 215 eurot kuus. Riigikohus on

oma lahendis nr 3-2-1-165-13 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub

eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada.

Hageja nõuab elatisraha summas 250 eurot kalendrikuus, mis ületab elatisraha miinimummäära,

lisaks palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel s.o kuni veebruar

2014.

Hageja on 28.05.2014 esitanud kohtule kulude kohta järgmised andmed:

eluasemekulud 80 eurot; kulutused toidule 100 eurot; kulutused transpordile 50 eurot; sidekulud

(telefon) 10 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot (ravimid, igakuised vitamiinid); kulutused

hügieenitarvetele (s.h. juuksur) 50 eurot; muud kulud seoses kooliga (näiteks seljakott,

kirjutusvahendid, vihikud, koolis kogutav klassiraha klassi ühisürituste jaoks jm) 50 eurot;

kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot; muud vältimatud püsikulutused (loetelu) 120 eurot:

huviringid (filosoofia – 16 eurot, kunstiring – 30 eurot, iluvõimlemine – 40 eurot); teater, kino;

suvelaager (vähemalt üks kord aastas - 180 eurot); sünnipäevad (vähemalt 2 sünnipäeva kuus –

vähemalt 40 eurot); vaba aeg, väljas söömine, reisid. Hageja kulud (välja arvatud XXX seotud

kulud) ühes kuus kokku on 710 eurot.

06.11.2015 esitas hageja kohtule kulude kohta järgmised andmed:

Keskmine ühe kuu eluasemekulu juuni 2014 kuni mai 2015 oli 172,64 eurot; ühe kuu keskmine

sidekulu on 5 eurot; ühe kuu suvelaagrikulu on 32,25 eurot; sünnipäeva tähistamisega ühe kuu

keskmine kulu on 18,33 eurot; toidukulud keskmiselt ühes kuus perioodil juuni 2014 kuni mai

2015 oli 117,22 eurot; riiete ja jalanõude keskmine kulu ühes kuus on 54,37 eurot; tervisega

seotud kulud keskmiselt ühes kuus oli 15,32 eurot; kulud koolitarvetele oli keskmiselt ühes kuus

8,64 eurot; vabaajakulud keskmiselt ühes kuus oli 8,45 eurot; huviringiga seotud muud kulud

keskmiselt ühes kuus 9,42 eurot; kulud raamatutele ja mängudele keskmiselt ühes kuus oli 19,65

eurot, huviringi õppemaks keskmine 33,75 eurot; transpordikulu 10 eurot. Lapse kulud kokku

kalendrikuus 505,04 eurot.

Kohus selgitas hagejale nii 29.05.2015 kui ka 23.10.2015 kohtumääruses, et lapse vajaduste

suurust tuleb miinimummäärast suurema nõude esitamisel tõendada. Kohus tuvastas, et lapse

vajadused ja kulud on tõendatud järgmises ulatuses:

Kommunaalmaksud november 2014 156,22 eurot (I kd tl 88), märts 2015 142,85 eurot (I kd tl

89-90). Kokku 299,07 eurot / 2 kuud= 149,53 eurot kalendrikuus keskmiselt / leibkonna 3 liiget=

49,84 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt.

Elekter oktoober 2014 21,72 eurot (I kd tl 91-92) ja jaanuar 2015 18,54 eurot (I kd tl 93-94).

Kokku 40,26 eurot / 2 kuud= 20,13 eurot kalendrikuus keskmiselt / leibkonna 3 liiget= 6,71 eurot

lapse kuludena kuus keskmiselt.

Starman mai 2015 21,97 eurot (I kd tl 95) / leibkonna 3 liiget= 7,32 eurot lapse kuludena kuus

keskmiselt.

Sidekulud veebruar 2015 4,32 eurot (III kd tl 206); märts 2015 4,64 eurot (III kd tl 207). Kokku

8,96 eurot / 2 kuud= 4,48 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Kohus arvestab siinjuures, et

hageja seadusliku esindaja kasutuses on kohtule avaldatu kohaselt tel. number XXX.

Toidu-, hügieeni- ja majapidamiskulud ning osaliselt muud tarbeesemed juuni 2014 391,55 eurot

(I kd tl 100-111); juuli 2014 270,68 eurot (I kd tl 113-126, III kd tl 70); august 2014 210,64 eurot

(I kd tl 128-153); september 2014 314,95 eurot (I kd tl 155-175, III kd tl 119-120); oktoober

2014 231,65 eurot (I kd tl 177-189, III kd tl 121); november 2014 308,77 eurot (IV kd tl 6-30);

detsember 2014 472,69 eurot (IV kd tl 31-59); jaanuar 2015 264,73 eurot (IV kd tl 60-79);

veebruar 2015 287,88 eurot (IV kd 82-109); märts 2015 382,32 eurot (IV kd tl 110-140); aprill

2015 369,57 eurot (II kd 191-224, III kd tl 62); mai 2015 358,64 eurot (III kd tl 6-36). Kokku

3864,07 eurot / 12 kuud= 322 eurot kalendrikuus keskmiselt / leibkonna 3 liiget= 107,33 eurot

lapse kuludena kuus keskmiselt. Kohus selgitab siinjuures, et lapse vajaduste ja kuludena ei ole

arvestatavad alkohoolsed joogid, samuti ei arvesta kohus tšekkidelt nähtuvate eriotstarbeliste

toodetega täiskasvanud naisele ja mehele.

Väljas söömine august 2014 19,20 eurot (III kd tl 82-84); september 2014 20,28 eurot (III kd tl

85, III kd tl 119); november 2014 22,57 eurot (III kd tl 86-87); detsember 2014 48,06 eurot (III

kd tl 88-91); jaanuar 2015 36,31 eurot (III kd tl 92-94); veebruar 2015 22,17 eurot (III kd tl 95-

98); märts 2015 51,80 eurot (III kd tl 99-102); aprill 2015 18,94 eurot (III kd tl 103-104); mai

2015 48,87 eurot (III kd tl 105-109); juuni 2015 27,55 eurot (III kd tl 110-113). Kokku 315,75

eurot/ 10 kuud= 31,57 eurot kalendrikuus keskmiselt / leibkonna 3 liiget= 10,52 eurot lapse

kuludena kuus keskmiselt.

Riided ja jalanõud aprill 2014 43,40 eurot (III kd tl 38-40); mai 2014 20,85 eurot (III kd tl 41-

42; III kd tl 116); juuni 2014 114,45 eurot (III kd tl 43-45, II kd tl 105, III kd tl 117); juuli 2014

9,58 eurot (II kd tl 117, II kd tl 120); august 2014 55,93 eurot (III kd tl 46-47); september 27,90

eurot (III kd tl 48-49); detsember 2014 18,96 eurot (III kd tl 50-51); jaanuar 2015 42,93 eurot

(III kd tl 52-53); veebruar 104,28 eurot (III kd tl 55-59); märts 2015 81,96 eurot (III kd tl 54,

60-61); aprill 2015 69,62 eurot (III kd tl 62-63); mai 2015 57,70 eurot (III kd tl 64-66). Kokku

647,56 eurot / 12 kuud =53,96 eurot kalendrikuus.

Raamatud, mängud aprill 2014 19,99 eurot (III kd tl 68); mai 2014 27,28 eurot (III kd tl 69, III

kd tl 115); juuli 2014 26,76 eurot (III kd tl 70-71; II kd tl 121-122); august 2014 15,50 eurot (III

kd tl 118); september 2014 26,66 eurot (III tl 72; III tl 120); oktoober 2014 16 eurot (III kd tl

121); november 2014 18,99 eurot (III kd tl 73); detsember 2014 10,89 eurot (III kd tl 75); jaanuar

2015 66,49 eurot (III kd 75-76); märts 2015 3,30 eurot (III kd tl 77); mai 2015 62,08 eurot (III

kd tl 78-79); juuni 2015 9,56 eurot (III kd tl 80). Kokku 303,50 eurot / 12 kuud= 25,29 eurot

lapse kuludena kuus keskmiselt.

Ravimid, vitamiinid märts 2014 33,37 eurot (III kd tl 123-125); aprill 2014 17,54 eurot (III kd tl

126-127); mai 2014 12,10 eurot (III kd tl 128-129); juuni 2014 5,50 eurot (III kd tl 130); juuli

2014 4,12 eurot (III kd tl 131-132); august 2014 5,50 eurot (III kd tl 133); september 2014 0,95

eurot (III kd tl 134); oktoober 2014 32,66 eurot (III kd tl 135-139, III kd tl 121); november 2014

6,79 eurot (III kd tl 140-141); detsember 2014 26,54 eurot (III kd tl 142-144); jaanuar 2015 38,19

eurot (III kd tl 145-149); veebruar 2015 22,28 eurot (III kd tl 150); märts 2015 5,20 eurot (III kd

tl 151-152); aprill 2015 31,38 eurot (III kd tl 153-156); mai 2015 5,65 eurot (III kd tl 157); juuni

2015 9,25 eurot (III kd tl 158-159). Kokku 257,02 eurot/ 16 kuud=16,06 eurot lapse kuludena

kuus keskmiselt.

Kool august 2014 80,93 eurot (III kd 161-163; II kd tl 151); september 2014 17,60 eurot (III kd

tl 164); märts 2015 2,05 eurot (III kd tl 165); aprill 2015 8,03 eurot (III kd tl 166); mai 2015 2,40

eurot (III kd tl 167). Kokku 110,98 eurot / 5 kuud= 22,19 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt.

Vaba aeg mai 2014 7,20 eurot (III kd tl 169); juuni 11,25 eurot (III kd tl 170); juuli 2014 4 eurot

(III kd tl 171); september 2014 8,50 eurot (III kd tl 172); oktoober 2014 15 eurot (III kd tl 173-

175); november 2014 10 eurot (III kd tl 176); veebruar 2015 2,92 eurot (III kd tl 177); märts

2015 40,10 eurot (III kd tl 178-181); aprill 2015 13,32 eurot (III kd tl 182-184); mai 2015 11,80

eurot (III kd tl 185-186. Kokku 124,09 eurot / 10 kuud= 12,40 eurot lapse kuludena kuus

keskmiselt.

Huviringidega seotud kulud aprill 2014 6,05 eurot (III kd tl 188); august 2014 13,88 eurot (III

kd tl 189-190); september 2014 23,51 eurot (III kd tl 191; III kd tl 119); detsember 2014 42,37

eurot (III kd tl 192-196); märts 2015 43,80 eurot (III kd tl 197-200); aprill 2015 22,31 eurot (III

kd tl 201-203); mai 2015 3,17 eurot (III kd tl 204); juuni 2015 4,99 eurot (III kd tl 205). Kokku

160,08 eurot /8 kuud= 20,01 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt.

Huviring oktoober 2014 45 eurot (I kd tl 97); mai 2015 45 eurot (I kd tl 98); september 2014 45

eurot (III kd tl 119, I kd tl 134); november 2014 45 eurot (I kd tl 141); detsember 2014 45 eurot

(I kd tl 143); jaanuar 2015 45 eurot (I kd tl 146); veebruar 2015 45 eurot (I kd tl 151); märts 2015

45 eurot (I kd tl 152). Kokku 360 eurot / 8 kuud= 45 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt.

Suvelaager juuni 2014 180 eurot (I kd tl 99); juuni 2015 207 eurot (I kd tl 100). Kokku 387 eurot

/ 12 kuud= 32,25 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Kohus arvestab suvise laagrikulu

jagatuna 12 kuu peale, kuivõrd nimetatud kulu on kantav kord aasta jooksul (nimetatud viisil on

ka hageja ise kulutabelis arvestuse teinud).

Sünnipäeva pidamine november 2014 130 eurot (I kd tl 101); 55,10 eurot (III kd 208). Kokku

185,10 eurot / 12 kuud= 15,42 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Kohus arvestab

sünnipäevakulu jagatuna 12 kuu peale, kuivõrd nimetatud kulu on kantav kord aasta jooksul

(nimetatud viisil on ka hageja ise kulutabelis arvestuse teinud).

Kostja ja hageja on kohtule avaldanud lapse kuludena m.h XXX õppimise kulud. Kostja

vastuväidete kohaselt on ta nimetatud kulusid kandnud, kuid ei ole esitanud kohtule vastavate

kulude kandmise tõendamiseks tõendeid. Samas nähtub kohtule hageja 28.05.2014 vastusest, et

XXX õppimisega seonduvateks kuludeks on õppemaks 167,50 eurot kuus, koolivorm 200 eurot

/ 12 kuud= 16,60 eurot, pikapäevarühma toit 30 eurot kuus, pikapäevarühmas osalemise tasu 130

eurot kuus. Kokku 344,10 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Hageja on kohtule kinnitanud,

et kuni 28.05.2014 on eelnimetatud kulud kandnud kostja ning tegemist on kuludega, mis

lisanduvad hageja poolt tõendatud lapse vajadustele.

TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline

nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine

protokollitakse. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hageja kostja väite XXX õppimisega

seonduvate kulude kandmise osas TsMS § 231 lg 2 kohaselt omaks võtnud, seega arvestab kohus

XXXkulusid 344,10 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt, kuni mai 2014 k.a.

Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud lapse kuludena kokku kuni mai 2014 k.a 772,88

eurot ja hiljem 428,78 eurot kalendrikuus.

Tõendeid ei ole hageja poolt kulutabelist nähtuvate transpordikulude kohta. Lisaks on hageja

märkinud, et kulutabelid ei sisalda kulutusi mille kohta puudub ostukviitung (näiteks hageja

kunsti ja loometööga seotud töötoad – savituba, maalimine, klaasipuhumine, viltimine jm;

juuksuris käimine; eraisikutelt tehtud ostud; reisid; lapsetoa remont ja sisustus; voodipesu;

kingitused sõpradele jm).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et lapse transpordikulud, kunsti-ja loometöö,

juuksuri juures käimine, eraisikutelt tehtud ostud; reisid; lapsetoa remont ja sisustus; voodipesu;

kingitused sõpradele on osaliselt paljasõnalised ja tõendamata. Kohus on hagejale korduvalt

selgitanud (29.05.2015 ja 23.10.2015 kohtumäärused), et lapse kõiki kulusid tuleb elatise

miinimummäärast suurema summa nõudmisel tõendada, tsiviilasja lahendamisel ei saa kohus

arvestada hageja poolt väidetud asjaoluga, et ostukviitungid ei ole säilinud, igalt poolt ei saa ega

anta ostu kohta kviitungit või, et ostuarved on kadunud. Lisaks märgib kohus, et lapse kulutabel

ja ostudokumentide koondtabel ei ole esitatud tõendite ja summade poolest vastavuses,

erinevused on nii kulude arvestuses kui ka tõenditest ja kuluarvestuses nähtuvate perioodide

vahel. Nii on hageja kulutabelis teinud arvestuse perioodi kohta juuni 2014 kuni mai 2015, samas

ostudokumentide koondtabelis teinud arvestuse ja esitanud tõendid m.h 2014 märts, aprill ning

mai kulude kohta. Kohus arvestas tsiviilasja lahendamisel nende kuludega, mille kohta on

esitatud tõend- tšekid, pangakonto väljavõte vms. Kohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 koosmõjus

TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata järgmiste tõenditega: I kd tl 106-110, kuna nimetatud

tõenditega tõendatavat asjaolu ei ole elatise nõudes vaja tõendada.

Kohus ei arvesta antud juhul ka eluasemelaenuga seonduvate kuludega, kuivõrd tegemist on

kolmanda isiku poolt võetud kohustusega. Lapse vanematele kuulub korter asukohaga XXX-9,

Tallinn(I kd tl 105). Kuigi hageja ema on kohtule avaldanud, et ta ei soovi olla kõnealuse korteri

kaasomanik on kohtu hinnangul siiski tegemist varaga, mille ülalpidamiskulusid igakuiselt

kantakse ja mille kasutusvõimalus on olemas vaatamata asjaolule, et hageja ema eelistab

elamispinnana kasutada uue elukaaslase poolt eluasemelaenuga soetatud korterit. Kohus on

seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus lapse kuludena saaks arvestada

Jeremejev´i poolt tasutavaid eluasemelaenu makseid (I kd tl 96).

Kostja vastuväite kohaselt on talle jäänud arusaamatuks, miks on hageja ema esitanud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse igakuiselt 200 euro väljamõistmiseks, hageja ema ei ole põhjendanud ega

selgitanud kas, kuidas ja mille arvelt on lapse vajadused alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 100 euro võrra kasvanud (millest 50 eurot langeb

kostjale). Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse raportist selgub, et keskmiselt kulub lapse

peale kuus 280 eurot, kusjuures hageja vanuses lapse peale kulub keskmiselt 194 eurot kuus.

Hageja ema ei ole põhjendanud ega selgitanud, miks on kulutused hagejale suuremad kui

keskmisel samavanuselisel lapsel. Kohus juhib kostja tähelepanu, et elatisenõudes arvestab

kohus, kas lapse vajadused on nõudes esitatud suuruses tõendatud või mitte. Antud juhul on

kohus tuvastanud lapse kuludena kokku kuni mai 2014 k.a 772,88 eurot ja hiljem 428,78 eurot

kalendrikuus, seega olenemata maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude suurusest, samuti Tartu

Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse raportist selguva keskmisele lapsele kuluva summa

suurusest on PKS § 101 lg 1 kohaselt lapsel õigus vähemalt miinimummääras elatisele, samuti

miinimummäära ületavale elatisele juhul, kui lapse vajadused ja kulud on TsMS § 230 lg 1

kohaselt tõendatud, arvestades lapse tavapärast elulaadi ja kasvamise kulusid ning vanemate

võimalusi lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel.

Kohus selgitab järgmiseks välja kostja võimalused elatise maksmiseks.

Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue välja mõista kostjalt igakuise elatisena enam kui 172

eurot põhjendamatu ning kostja palub antud ulatuses hagi rahuldamata jätta.

Kohus on eelpool märkinud, et 2014 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 177,50

eurot kuus ja alates 01.01.2015 on elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 195 eurot kuus,

seega soovib kostja maksta hagejale elatist alla elatisraha miinimummäära.

Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on

ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusele, ei

ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui

vanemad elavad lahus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-11). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12

kohaselt juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud isik väidab, et ta ei ole võimeline lapsele

andma elatist miinimummääras, peab ta tõendama mõjuva põhjuse, mis annaks alust tema osa

lapse ülalpidamiskuludes vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

Antud juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on töövõimetu või, et tema

ülalpidamisel on teine alaealine laps. Kohus kohustas 29.05.2015 kohtumäärusega kostjat

esitama TsMS § 230 lg 4 ja TsMS § 230 lg 1-2 alusel tõendid (s.h palgatõendid alates 01.02.2014

kuni käesoleva ajani, EMTA-le esitatud tuludeklaratsiooni andmed 2014 ja 2015 deklareeritud

tulude kohta, väljavõtted kinnistusregistrist ja Riiklikust Autoregistrist, samuti pangakontode

väljavõtted alates 01.02.2014 kuni käesoleva ajani) 20 päeva jooksul alates käesoleva

kohtumääruse kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et juhul, kui ta ei esita kohtule TsMS § 230

lg 4 kohaselt andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta võib kohus

ülalpidamisasjas teha vastavad päringud ise. Põhjusel, et kostja jättis kohtunõude tähtaegselt

täitmata, teostas kohus vastavad päringud ise. Kohtule EMTA poolt esitatud andmetest nähtuvalt

on kostja 2014. a deklareerinud tulu kokku summas 3333,74 eurot, mis teeb keskmiseks

sissetulekuks 277,81 eurot kalendrikuus (I kd tl 194). Perioodil 01.01.2015 kuni 31.07.2015

puuduvad EMTA-l andmed kostja sissetuleku kuhta (I kd tl 196). Lisaks nähtub kohtule AS

Swedbank pangakonto väljavõttest, et perioodil 01.02.2014 kuni 04.09.2015 laekus kostjale tulu

veebruar 2014 1490 eurot, märts 2014 5124,16 eurot, aprill 2014 4887,61 eurot, mai 2014 10 050

eurot, juuni 2014 1400 eurot, juuli 2014 3500 eurot, august 2014 0 eurot, september 2014 1335

eurot, oktoober 2014 3719,50 eurot, november 2014 850 eurot, detsember 2014 2363,36 eurot,

jaanuar 2015 820 eurot, veebruar 2015 3200 eurot, märts 2015 2890 eurot, aprill 2015 1472,92

eurot, mai 2015 1100 eurot, juuni 2015 1490 eurot, juuli 2015 1295 eurot, august 2015 775 eurot

(kokku 47 762,55 eurot / 19 kuud = 2513,81 eurot, II kd tl 9-39), mis teeb keskmiseks

sissetulekuks 2513,81 eurot kalendrikuus.

Kohtu poolt kinnistusregistrile teostatud päringutest nähtub, et kostjal on hageja emaga

kaasomandis korter asukohaga XXX, Tallinn. Riiklikust Autoregistri päringust nähtuvalt kostja

sõiduautot ei oma. Äriregistri andmetel on kostja XXX OÜ (registrikood XXX) ainuosanik, mille

2013.a majandusaasta aruande kohaselt oli puhaskasum 17 320 eurot ja XXX OÜ osanik

(registrikood XXX), mille 2014. a majandusaasta aruande kohaselt oli kahjum 1757 eurot. Kohus

selgitas kostjale 23.10.2015 kohtumääruses, et Swedbank pangakonto väljavõttest nähtuvad

kohtule hulgaliselt tehtud ülekanded kolmandatelt isikutelt, samuti kostja enda poolt sooritatud

sularaha sissemaksed arveldusarvele. Kohus soovis teada, milline on olnud konkreetsete

laekumiste eesmärk, kohus hoiatas kostjat, et vastuse esitamata jätmisel loeb kohus kõik

laekumised kostja sissetulekuks. Kostja ei täitnud 23.10.2015 kohtumääruse nõuet, eeltoodust

tulenevalt on kohus jätnud kostja sissetulekuna arvestamata üksnes kohtule selgelt arusaadavad

sihtotstarbelised laekumised (nt kostja vanemate XXX ja XXX ülekanded ravimite ostmiseks

jms), ülejäänud laekumised arvestas kohus kostja sissetulekuks.

Kohus on eeltoodud andmete põhjal tuvastanud, et kostja igakuine sissetulek võimaldab lapsele

maksta elatist vähemalt 212,65 eurot kalendrikuus.

Hageja ema sissetulekuks oli veebruar 2014 töötasu 674,88 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot

+ EMTA tulumaks 154,99 eurot, kokku 849,05 eurot; märts 2014 töötasu 674,88 eurot neto +

19,18 eurot + töövõimetushüvitis 129,89 eurot, kokku 823,95 eurot; aprill 2014 töötasu 490,70

eurot neto + peretoetus 19,18 eurot + puhkusetasu 294,61 eurot, kokku 804,49 eurot; mai 2014

töötasu 582,79 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot, kokku 601,97 eurot; juuni 2014 töötasu

490,70 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot, kokku 509,88 eurot; juuli 2014 töötasu 674,88 eurot

neto + peretoetus 19,18 eurot + töövõimetushüvitis 42,62 eurot, kokku 736,68 eurot; august 2014

töötasu 224,23 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot + puhkusetasu 188,93 eurot + haigushüvitis

98,28 eurot, kokku 530,62 eurot; september 2014 töötasu 674,88 eurot neto + peretoetus 19,18

eurot, kokku 694,06 eurot; oktoober 2014 töötasu 674,88 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot,

kokku 694,06 eurot; november 2014 töötasu 580,11 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot +

lapsepuhkus 50,91 eurot, kokku 650,20 eurot; detsember 2014 töötasu 674,88 eurot neto +

peretoetus 19,18 eurot, kokku 694,06 eurot; 2015 jaanuar laekus veebruar töötasu 342,94 eurot

neto + peretoetus 45 eurot + töövõimetushüvitis 223,44 eurot + EMTA tulumaks 154,14 eurot,

kokku 765,52 eurot; 2015 veebruar laekus märts töötasu 686,32 eurot neto + peretoetus 45 eurot

+ töövõimetushüvitis 111,72 eurot, kokku 843,04 eurot; 2015 märts laekus aprill töötasu 537,34

eurot neto + peretoetus 45 eurot + puhkusetasu 684,29 eurot, kokku 1527,33 eurot; 2015 aprill

laekus mai töötasu 686,32 eurot neto + peretoetus 45 eurot, kokku 731,32 eurot; 2015 juuni

töövõimetushüvitis 3192 eurot + peretoetus 45 eurot, kokku 3237 eurot (I kd tl 102, tl 111-108).

Alates 05.06.2015 kuni 22.10.2015 viibis XXX rasedus- ja sünnituspuhkusel (I kd tl 103). XXX

deklareeris oma 2014.a tuluna 10770,12 eurot – 1811,47 eurot = 8958,65 eurot / 12 kuud= 746,55

eurot kalendrikuus (I kd tl 109-165). Kinnistusregistri andmetel kuulub XXX´le kaasomandis

XXX XXX, Tallinn asuv korteriomand (I kd tl 105) ja XXX, Tallinn asuv korteriomand, mida

kasutab XXX ema (I kd tl 104).

Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et

arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust, eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades.

Kohus on eeltoodud andmete põhjal tuvastanud, et ka hageja ema igakuine sissetulek võimaldab

anda lapsele ülalpidamist vähemalt 214,39 euro ulatuses kalendrikuus.

Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus arvestab elatise

väljamõistmisel asjaoluga, et XXX kulusid kandis kostja ainuisikuliselt summas 344,10 eurot

kuus, kuni mai 2014 k.a 2014 (elatise nõudes 4 kuud), seega arvestades eelnevalt kohtu poolt

tuvastatud lapse vajaduste suurust lahutab kohus 386,44 eurost 344,10 eurot, mille tulemusena

jääb PKS § 108 alusel perioodi eest alates veebruar kuni mai 2014 k.a kostjalt hageja kasuks

välja mõistetud elatise suuruseks 42,34 eurot kalendrikuus x 4 kuud = kokku 169,36 eurot. Kohus

juhib siinjuures hageja ema tähelepanu, et tegemist on lapse koolikuludega ühise hooldusõiguse

kestel, seega on nimetatud kulu eest vastutavad mõlemad vanemad (tegemist on lapse tavapärase

elulaadi kuluga vähemalt kuni mai 2014 k.a). Alates juuni 2014 mõistab kohus hageja kasuks

kostjalt välja elatise 214,39 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära hageja XXX kasuks lapse täisealiseks saamiseni. Kohus jätab

rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest veebruar 2014 kuni mai 2015 k.a

207,66 eurot kalendrikuus x 4 kuud= kokku 830,64 euro ulatuses ja alates juuni 2014 35,61 euro

ulatuses kalendrikuus.

Elatis tuleb perioodiliselt kanda iga kalendrikuu eest ette XXXSEB Pank pangakontole nr

XXXXXXXXXXXX, selgitusse märkida „XXX elatisraha“.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse

huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Kohus on seisukohal,

et töövõimelise isikuna peab kostja tegema kõik endast oleneva, et kindlustada nii enda kui oma

lapse ülalpidamine. Lapse ülalpidamise ja eluvajaduste tagamise kohustusest tuleneb vanema

kohustus hankida endale ise sobib sissetulekuallikas, kasutades selleks vajalikul määral ära oma

haridust ja muid eeldusi. Vanemal lasub vastutus selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja

arenguks vajalik. Ka töötu staatus ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse

täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise

kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on

hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva

üheksa kuu eest saadav summa, seega on antud juhul hagi hind 2250 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis arvestades rahuldatud nõude ulatust

on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik