3-15-3147/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-3147

Määruse kuupäev

4. jaanuar 2016. a

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Heino Meipalu kaebus Vara valla vastu ja taotlus

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Heino Meipalu, esindaja Lembit Auväärt

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta Heino Meipalu taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Heino Meipalu esitas 16.12.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3). Kaebaja taotleb

järgmist:

1.1. tunnistada kehtetuks kaebuse lisas 4 (tl 7) esitatud Koosa Osavallavalitsuse tõend, et

korter 18 üürnik on Erna Silde, ja sellel põhinevad tehingud;

1.2. tunnistada kehtetuks kaebuse lisas 5 (tl 8) esitatud võltsitud dokument „Kokkulepe

üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks“ ja sellel põhinevad tehingud;

1.3. tunnistada kehtetuks vastustaja pärimisavaldus ja sellel põhinevad tehingud;

1.4. kohustada vastustajat tema omandis olev korteriomand Koos külas maja 20, korter 18

üle andma kaebuse esitajale.

2. Kaebaja on kaebuses esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul teha

kinnistusraamatusse keelumärge korteriomandile Koosa külas maja 20, korter 18.

3. Kaebuse kohaselt on Koosa Osavallavalitsuse tõend nr 57 välja antud 16. aprillil 1996. a.

Kokkulepe üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks Heino Meipalu ja Erna Silde

vahel on sõlmitud 6. mail 1996. a. 18.06.2015. a on välja antud pärimistunnistus, mille

kohaselt on Erna Silde vara pärijaks Vara vald.

Kohtu seisukoht

Kaebaja on kohtule esitanud mitu nõuet. Kohus annab esmalt hinnangu määruse p-s 1

nimetatud nõuete lubatavusele ning seejärel lahendab esialgse õiguskaitse taotluse.

Kaebuse tagastamine

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus

kaebuse menetlusse võtmisel ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. Kohus mõistab, et määruse p-s 1.1. nimetatud kaebaja nõue on suunatud akti kehtivuse

kõrvaldamisele.

Vaidlustatud tõendi näol on tegemist haldusorgani toiminguga, millega kinnitati, et Tartu

maakonnas Koosa osavalla Koosa külas majas nr 20 asuvad korterid, s.h korter 18, ei kuulu

tööandja eluruumide hulka ega õigusvastaselt võõrandatud eluruumide hulka, samuti ei asu

kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kindlaks määratud erastamisele mittekuuluvas elamus

või piirkonnas, ning ei ole riikliku või kohaliku kaitse all ega asu ajaloolises kaitsetsoonis.

Tõendiga ei reguleeritud omandisuhteid ning see ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi

kaebajale. Tegemist ei ole haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes.

Vaidlustatud toiminguga ei saanud haldusorgan rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste

kaitseks.

Vastavalt HKMS § 37 lg 2-le ei saa kaebusega nõuda toimingu tühistamist, kuid HKMS § 37

lg 2 p 5 järgi saab nõuda toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Käesoleval juhul ei pea kohus

põhjendatuks suunata kaebajat ka tuvastamisnõude esitamisele. Eeltoodud põhjustel puudub

kaebajal kaebeõigus ning kaebajal ei ole võimalik ka toimingu õigusvastasuse tuvastamise

nõudega saavutada oma eesmärki. Kaebaja eesmärk on saada korteriomandi asukohaga Koosa

20-18, Koosa küla, Vara vald, Tartumaa omanikuks, kuid isegi toimingu õigusvastasuse

tuvastamisel ei saaks taastada olukorda, kus vaidlustatud toimingut oleks võimalik uuesti

(õiguspäraselt) sooritada.

Vaidlustatud Koosa Osavallavalitsuse tõend nr 57 anti välja 16. aprillil 1996. a. Kaebuse

kohaselt on kaebaja saanud teada oma õiguste rikkumisest pärast Erna Silde surma, s.o

09.12.2014. Kohus selgitab kaebajale, et möödunud on ka kahju hüvitamise nõude tähtaeg,

sest HKMS § 46 lg 4 ls 2 kohaselt ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada

pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti

andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest,

sõltumata sellest, millal kaebaja kahjust või toimingu tagajärgedest teada sai.

6. Määruse p-s 1.2. nimetatud kaebaja nõue on suunatud eraõigusliku kokkuleppe

tühistamisele. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 06.05.1996.

a sõlmitud kokkulepe on eraisikute vaheline tehing ning selle vaidlustamine on võimalik

tsiviilkohtumenetluses.

Kaebaja esitas 21.12.2015. a kohtule Tartu Maakohtu 23.09.2015. a tehtud määruse, millega

kohus keeldus menetlusse võtmast Heino Meipalu hagi Vara Vallavalitsuse vastu tehingu

kehtetuks tunnistamiseks ja korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Tartu

Maakohtu hinnangul ei ole 6. mail 1996. a sõlmitud Kokkulepe üürilepingu alusel kasutatava

eluruumi ostmiseks tühistamine võimalik ning kaebajal ei ole võimalik soovitud eesmärki

saavutada isegi juhul, kui asuda vastupidisele seisukohale, et pooltevahelise kokkuleppe

tühistamine on võimalik.

7. Kaebaja on seega Tartu Maakohtule juba esitanud käesoleva määruse p-des 1.2., 1.3. ja 1.4.

nõuded. Tartu Maakohtu 23.09.2015. a määruse kohaselt ei saaks Heino Meipalu tehingute

tühistamise tagajärjel korteriomandi asukohaga Koosa 20-18, Koosa küla, Vara vald,

Tartumaa omanikuks. Heino Meipalul puudub vindikatsioonihagi esitamise õigus.

Halduskohus ei saa tühistada eraõiguslikke tehinguid ega kohustada Vara valda välja andma

pärimise teel saadud Erna Silde vara. Pärimisseaduse (PärS) § 18 lg 1 järgi on teiste

seadusjärgsete pärijate puudumisel seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik

omavalitsusüksus. PärS § 123 lg 1 kohaselt võib kohus pärandi vastuvõtmise või pärandist

loobumise tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 92, 94 ja 96 sätestatud

alustel. Halduskohus ei saa lahendada enda pädevusse mittekuuluvat kaebust üksnes põhjusel,

et tsiviilkohus on keeldunud asja lahendamisest.

8. Kohus leiab, et Heino Meipalu kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p

1 ja 2 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, kaebajal puudub

kaebeõigus ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

9. Vastavalt HKMS § 249 lg 1 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas

menetlusstaadiumis. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse

äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 ls 2).

Kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus. Kuid kuna põhivaidluse ese ei kuulu

halduskohtu pädevusse ning määruse p-s 1.1. nimetatud nõue ei ole lubatav kaebeõiguse

puudumise tõttu ja kaebajal ei ole võimalik saavutada oma eesmärki ega oma huvisid kaitsta

muul viisil halduskohtumenetluses ja kaebus tagastatakse, siis ei ole lubatav ka esialgse

õiguskaitse taotlus.

Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 alusel.

10. Kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks puudub vajadus, sest kaebus tagastatakse ja

esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

Kohtunik