2-15-109384/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-109384

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. detsember 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-109384

Tsiviilasi

AS MiniCredit hagi Ahto Jürissaare vastu 466 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

666 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS MiniCredit (rk 11551909; asukoht Viru väljak 2,

10111

Tallinn),

esindaja

Ingrid

Nook,

e-post

ingrid@minicredit.ee;

kostja Ahto Jürissaar (ik XXXX; tegelik viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS MiniCredit hagi Ahto Jürissaare vastu osaliselt.

2. Välja mõista Ahto Jürissaarelt AS MiniCredit kasuks 13.04.2012 sõlmitud

laenulepingu nr 151633828/250041286 alusel tekkinud võlgnevus 252 (kakssada

viiskümmend kaks) eurot ja 94 senti, millest 200 eurot on põhinõue, 0,16 eurot intress

ja 52,78 eurot viivis 26.08.2015 seisuga.

3. Välja mõista Ahto Jürissaarelt AS MiniCredit kasuks viivis protsendina põhinõudelt

200 eurot alates 27.08.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte enam kui 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot ja

22 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 54% ulatuses Ahto Jürissaare ja 46% ulatuses AS MiniCredit

kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-109384 AS MiniCredit menetluskulude rahaliseks

suuruseks 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot (riigilõiv).

3. Välja mõista Ahto Jürissaarelt AS MiniCredit kasuks menetluskulud 67 (kuuskümmend

seitse) eurot ja 50 senti.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.11.2015. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

2(3)

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida

tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse

kohaldamisega.

Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2

ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust

tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla

sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks

korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal

13.04.2012 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks

sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13 p 22).

Asja materjalidest nähtuvalt väljastas hageja kostjale 13.04.2012 Interneti vahendusel esitatud

laenutaotluse alusel laenuna 200 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt

13.05.2012) intressiga 40 eurot, mis teeb lepingujärgse krediidi kulukuse määraks 791%

aastas. Seega ületab krediidi kulukuse määr rohkem kui 24,7 korda Eesti Panga 2012. aasta

aprillis avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra 32,03%. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine

TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86 lg 4

järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest

lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja

mõista intress perioodi 13.04.2012 kuni 13.05.2012 eest 0,16 eurot (200 eurot × 1% ×

30 päeva / 365 päeva).

VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

3(3)

intressimäär, millele lisandub seitse ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 200 eurot välja mõista viivis perioodi

14.05.2012 kuni 30.06.2012 eest 2,10 eurot (200 eurot × 8% × 48 päeva / 365 päeva), perioodi

01.07.2012 kuni 31.12.2012 eest 7,81 eurot (200 eurot × 7,75% × 184 päeva / 365 päeva),

perioodi 01.01.2013 kuni 14.04.2013 eest 4,27 eurot (200 eurot × 7,5% × 104 päeva / 365

päeva), perioodi 15.04.2013 kuni 30.06.2013 eest 3,59 eurot (200 eurot × 8,5% × 77 päeva /

365 päeva), perioodi 01.07.2013 kuni 31.12.2013 eest 8,32 eurot (200 eurot × 8,25% ×

184 päeva / 365 päeva), perioodi 01.01.2014 kuni 30.06.2014 eest 8,08 eurot (200 eurot ×

8,15% × 181 päeva / 365 päeva) ja perioodi 01.07.2014 kuni 26.08.2015 eest 18,61 eurot

(200 eurot × 8,05% × 422 päeva / 365 päeva), kokku seega 52,78 eurot (2,10 + 7,81 + 4,27 +

3,59 + 8,32 + 8,08 + 18,61).

Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 252,94 euro (200 eurot põhinõue, 0,16 eurot intress ja

52,78 eurot viivis 26.08.2015 seisuga) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates

27.08.2015 viivised põhinõudelt seadusjärgses määras, kuid mitte enam kui 147,22 eurot.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~ 54% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses

hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 125 eurot (riigilõiv).

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

67,50 eurot (54% 125 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik