2-15-16232/31 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-16232

Kohtuistungi toimumise aeg

Tsiviilasi

21.12.2015

XXX avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlausaldaja: XXX(IKXXX; elukoht: XXX;

e-post: XXX)

Avaldaja/võlausaldaja

lepinguline

esindaja:

Ardi

Šuvalov (e-post: ardi@erainkasso.ee)

Võlgnik: XXX(IKXXX; elukoht: XXX; e-post: xxx)

Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert

Sarv (e-post: robert@robertsarv.ee)

Ajutine

pankrotihaldur:

Martin

Krupp

(Cavere

Õigusbüroo OÜ; asukoht: Estonia pst 1, 10143 Tallinn;

e-postmartin@cavere.ee; tel.nr +372 50 72 034)

RESOLUTSIOON

Jätta tsiviilasjas nr 2-15-16232 XXXavaldus XXXpankroti väljakuulutamiseks läbi

vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud XXXkanda.

2. Mõista XXX(XXX) XXX kasuks välja menetluskulud summas 360 eurot käibemaksuga

(õigusabikulud).

3. XXX kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määrata Martin Krupp´i ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 1080 eurot (s.h

käibemaks 20% 180 eurot) ja kulude katteks 50,96 eurot, mille väljamakse teostada

avaldaja poolt 17.12.2015 kohtu deposiiti kantud ajutise halduri tasu ja kulude

rahasumma

arvelt

Saneerimismenetluse

OÜ-le

(a/a

EE092200221044428799,

Swedbank AS).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

pankrotimääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XXX esitas Harju Maakohtule 29.10.2015 avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks. Kohus

võttis esitatud avalduse 12.11.2015 kohtumäärusega menetlusse. Tsiviilasjas toimus

26.11.2015 eelistung, millele ilmusid avaldaja ja võlgnik, võlgnik avaldaja nõudeid ei

tunnistanud. Kohus teatas 16.11.2015 eelistungil, et teeb ajutise halduri määramise või

määramata jätmise kohta määruse teatavaks 10.12.2015. 10.12.2015 kohtumäärusega nimetas

kohus XXX ajutiseks halduriks Martin Krupp´i (Cavere Õigusbüroo OÜ; asukoht: Estonia pst

1, 10143 Tallinn; e-postmartin@cavere.ee; tel +372 50 72 034) ja määras kohtuistungi

pankrotiavalduse läbivaatamiseks Harju Maakohtus 21.12.2015.a kell 10.00 Kentmanni tn 13,

Tallinn, V korrus, saal nr 518. Ajutine haldur esitas 18.12.2015 kohtule ülesannete täitmise

kohta kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

21.12.2015 toimunud kohtuistungile ilmusid võlgnik ja võlgnikule määratud ajutine haldur,

ilmumata jäi pankrotiavalduse esitaja. Võlgnik esitas kohtuistungil taotluse jätta

pankrotiavaldus läbi vaatamata.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS sätestatut,

kui PankrS-st ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt

vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. PankrS § 26 lg 1 kohaselt juhul, kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja

ei ilmu kohtuistungile, võib kohus jätta pankrotiavalduse läbi vaatamata.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus 21.12.2015 toimunud kohtuistungi kohtukutse

kätte toimetanud lepingulisele esindajale Ardi Šuvalov´ile 10.12.2015. Kohtuistungi toimumise

ajaks ei olnud avaldaja kohut informeerinud istungile ilmumise takistustest, kohus helistas enne

istungisaali sisenemist avaldaja lepingulise esindaja telefonile nr 51 422 33, kuid telefon oli

välja lülitatud. Peale kohtuistungi toimumist esitas 21.12.2015 avaldaja lepinguline esindaja

kohtule taotluse määrata tsiviilasjas uus kohtuistungi aeg, kuna lepinguline esindaja ei jõudnud

kohtuistungile seoses liiklusummikuga Rannamõisa teel (samal põhjusel ei olnud lepingulisel

esindajal võimalik kohut teavitada istungile mitteilmumisest).

Kohus on seisukohal, et sõltumata liiklusseisakutest vms takistusest, mille tõttu hilinetakse või

ei ole võimalik istungile ilmuda, on istungile ilmuma kohustatud isikul kohustus teavitada kohut

takistavast asjaolust hiljemalt istungi algusajaks. Kohus püüdis ise avaldaja lepingulise

esindajaga XXXakti saada, et küsida istungile jõudmisele hilinemise või tulemata jätmise

põhjuste kohta, kuid avaldaja lepingulise esindaja telefon oli välja lülitatud, mistõttu ei

õnnestunud kohtul XXXakti saada. Eeltoodust tulenevalt puudus kohtul teave, mille tõttu oleks

saanud 21.12.2015 kohtuistungi jätta korraldamata või toimumisaega muuta.

Kohus on seisukohal, et peale kohtistungi toimumist avaldaja lepingulise esindaja poolt esitatud

selgitus ei ole arvestades asjaolusid piisav uue kohtuistungi toimumise aja määramiseks. Antud

juhul ei ole avaldaja kohut õigeaegselt teavitanud istungile ilmumise takistustest.

Eeltoodud

põhjendustel

asub

kohus

seisukohale,

et

XXXavaldus

XXXpankroti

väljakuulutamiseks tuleb PankrS § 3 lg 2 koosmõjus TsMS § 477 lg 1 ja PankrS § 26 lg 1 alusel

jätta läbi vaatamata.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama

hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse avaldajale tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi

vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule

isikule.

Menetluskulud

PankrS § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete

tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine

toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud

pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et

need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1

kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. PankrS

§ 3 lg 2 koosmõjus TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate kulud.

Võlgniku menetluskuluks on TsMS § 144 p 1 kohaselt õigusabikulu summas 744 eurot koos

käibemaksuga.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita

menetluse sätteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

teavitanud kohut oma esindusõigusest 07.12.2015, varasemalt on võlgnikku tsiviilasjas

esindanud Helis Selge. Lepingulise esindaja õigusabikuluks on 04.12.2015 ettevalmistamine

nõupidamiseks, nõupidamine; 16.12.2015 telefoninõupidamine kliendiga, suhtlemine XXX ja

XXX; 17.12.2015 pankrotiavaldusele vastuväidete koostamine, teabenõudele vastuse

täiendamine, e-kirjavahetus kliendiga, telefoninõupidamine. Kohus on seisukohal, et võlgniku

õigusabikulu ei ole antud juhul põhjendatud ega vajalik rohkem, kui 360 euro ulatuses.

Põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on võlgniku poolt 20.12.2015 esitatud vastuväited

pankrotiavaldusele, lisaks arvestab kohus lepingulise esindaja poolt tsiviilasja materjalidega

tutvumisega ja nõupidamisega kliendiga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus avaldajalt võlgniku kasuks välja õigusabikulud 360 eurot

käibemaksuga.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse.

Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb avaldajal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 16 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1728 eurot (s.h käibemaks 288

eurot) ja kulude katteks 50,96 eurot, kokku 1778,96 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks ajutise

halduri tasu kokku rohkem kui 10 h ulatuses. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu,

keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1080 eurot (10 h x 90

eurot= 900 eurot + käibemaks 20% 180 eurot= 1080 eurot) ja kulude katteks 50,96 eurot. PankrS

§ 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri

tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja 10.12.2015 kohtumääruse alusel kandnud

17.12.2015 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1300 eurot. Kohus on

seisukohal, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb määrata väljamaksmisele kohtu deposiiti

17.12.2015 laekunud summast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik