3-14-51923/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(12)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.12.2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51923

Haldusasi

MT Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliametilt varalise kahju

4305,55

euro

väljamõistmiseks,

Maksu-

ja

Tolliameti

09.01.2015 otsuse nr 12.2-7/209-3 ja 17.02.2015 otsuse nr

12.2-7/209-4 tühistamiseks

ning Maksu-

ja Tolliameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MT Oil OÜ, seaduslik esindaja Tõnis Kraav

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa

Nikkarinen

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.01.2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MT Oil OÜ taotles 02.07.2014 Maksu- ja Tolliametilt (MTA) tegevusluba kütuse

müüjana tegutsemiseks (tarbimisse lubatud kütuse müük).

2. MTA keeldus 01.08.2014 otsusega nr 12.2-7/209-1 kütuse müügi tegevusloa

andmisest (I kd, tl 53-58).

3. MT Oil OÜ esitas 01.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 2-14) ja

07.10.2014 selle täienduse (I kd, tl 74-75), milles taotles MTA 01.08.2014 otsuse nr 12.2-

7/209-1 tühistamist, MTA kohustamist tagatissumma väljastamiseks ning MTA-lt 4305,55

euro suuruse varalise kahju väljamõistmist perioodi 01.08.2014 kuni 01.09.2014 eest. Kohus

võttis nimetatud nõuetega kaebuse 09.10.2014 määrusega menetlusse (I kd, tl 78).

4. MTA tunnistas 24.11.2014 otsusega nr 12.2-7/209-2 01.08.2014 otsuse nr 12.2-7/209-

1 kehtetuks (I kd, tl 91) ja jätkas MT Oil OÜ 02.07.2014 taotluse alusel kütuse müügi

tegevusloa andmise menetlust (I kd, tl 154).

5. MT Oil OÜ esitas 11.12.2014 MTA-le täiendatud äriplaani ja täiendavad dokumendid.

2(12)

6. MTA määras 09.01.2015 otsusega nr 12.2-7/209-3 MT Oil OÜ-le tarbimisse lubatud

kütuse müüja käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot (II kd, tl 13). Tagatis tuli maksuhaldurile

esitada hiljemalt 09.02.2015.

7. MTA saatis 09.01.2015 MT Oil OÜ-le e-kirja (II kd, tl 15), mille kohaselt tuli kaebajal

hiljemalt 09.02.2015 esitada maksuhaldurile 09.01.2015 otsusega määratud tagatis, korrastada

Vaimastvere tankla tegevuskoht ja tehnilised vahendid ning taastada kindlustusseltsiga

sõlmitud vastutuskindlustuse leping. E-kirjas märgiti, et äriühingu 11.12.2014 taotlus kütuse

müügi tegevusloa saamiseks on peatatud kuni e-kirjas toodud puuduste kõrvaldamiseni, kuid

mitte kauemaks kui 09.02.2015.

8. MT Oil OÜ esitas 09.02.2015 vastuse maksuhalduri 09.01.2015 e-kirjale (II kd, tl 19)

ja taotluse tagatise vähendamiseks (II kd, tl 16-18).

9. MTA jättis 17.02.2015 otsusega nr 12.2-7/209-4 kaebaja kütuse müügi tegevusloa

taotluse rahuldamata ja tunnistas 09.01.2015 otsuse nr 12.2-7/209-3 kehtetuks (I kd, tl 186-

188). Taotlus jäi rahuldamata põhjusel, et MT Oil OÜ ei esitanud maksuhaldurile tähtaegselt

09.01.2015 otsusega määratud tagatist ning jättis kõrvaldamata MTA 09.01.2015 e-kirjas

toodud puudused (tegevuskoha ja tehniliste vahendite korrastamine ning kindlustusseltsiga

sõlmitud vastutuskindlustuse lepingu taastamine), mis oli tegevusloa andmise eelduseks.

10. MTA teatas 18.02.2015 ja 20.02.2015 e-kirjas (II kd, tl 23) MT Oil OÜ-le, et

09.02.2015 esitatud tagatise vähendamise taotlust hakatakse lahendama uues menetluses,

milleks tuli äriühingul esitada täiendavad dokumente.

11. MT Oil OÜ esitas kohtule 16.03.2015 täiendava seisukoha koos kaebuse muutmise

taotlusega (I kd, tl 196-201). Kohus lõpetas 22.04.2015 määrusega (II kd, tl 26-27) menetluse

kaebaja nõuetes tühistada MTA 01.08.2014 otsus nr 12.2-7/209-1 ja kohustada MTA-d

tagatissumma määramiseks. Kohus lubas kaebuse täiendamist nõuetega tühistada MTA

17.02.2015 otsus nr 12.2-7/209-4 ning kohustada MTA-d tagatise vähendamise

otsustamiseks. Menetlus jätkus ka 4305,55 euro suuruse varalise kahju hüvitamise nõudes.

12. MTA jättis 27.05.2015 otsusega nr 12.2-7/209-5 (II kd, tl 44) MT Oil OÜ tagatise

vähendamise taotluse läbi vaatamata, sest taotlus on puudustega ja äriühing ei kõrvaldanud

neid MTA määratud tähtajaks.

13. MT Oil OÜ esitas kohtule 15.06.2015 täiendava seisukoha koos kaebuse muutmise

taotlusega (II kd, tl 52-57). Kohus lõpetas 05.08.2015 määrusega (II kd, tl 75-76) menetluse

kaebaja nõudes kohustada MTA-d tagatise vähendamise otsustamiseks kaebaja 09.02.2015

taotluse alusel. Kohus lubas kaebuse täiendamist järgmiste nõuetega: 1) tühistada MTA

09.01.2015 otsus nr 12.2-7/209-4; 2) tühistada MTA 27.05.2015 otsus nr 12.2-7/209-5; 3)

kohustada

MTA-d

kandma

kaebaja

11.12.2014

ja

09.02.2015

taotluste

alusel

majandustegevuse registrisse tarbimisse lubatud kütuse müüjana tagatissummaga 0 eurot.

Pärast kaebuse korduvat muutmist ja menetluse osalist lõpetamist jäid seega kohtu menetlusse

järgmised nõuded: 1) mõista MTA-lt välja 4305,55 euro suurune varalise kahju hüvitis

perioodi 01.08.2014 kuni 01.09.2014 eest; 2) tühistada MTA 09.01.2015 otsus nr 12.2-7/209-

3, millega kaebajale määrati kütuse müüja käibemaksu tagatis 100 000 eurot; 3) tühistada

MTA 17.02.2015 otsus nr 12.2-7/209-4, millega MTA jättis kaebaja kütuse müügi tegevusloa

taotluse rahuldamata ja tunnistas kehtetuks 09.01.2015 otsuse nr 12.2-7/209-3; 4) tühistada

MTA 27.05.2015 otsus nr 12.2-7/209-5, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja 09.02.2015

taotlus tagatise vähendamiseks; 5) kohustada MTA-d kandma kaebaja 11.12.2014 ja

09.02.2015 taotluste alusel majandustegevuse registrisse tarbimisse lubatud kütuse müüjana

tagatissummaga 0 eurot. Kohus määras 05.08.2015 määruses ka asja lahendamiseks kirjalikus

3(12)

menetluses, andis tähtaja lõplike avalduste esitamiseks ja teatas kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemise aja.

14. MT Oil OÜ esitas kohtule 18.09.2015 täiendava seisukoha (II kd, tl 88-89).

15. Kohus tühistas 12.10.2015 määrusega (II kd, tl 94-96) kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aja, selgitas pooltele menetluslikku olukorda ning andis uue tähtaja avalduste ja

tõendite esitamiseks.

16. MT Oil OÜ esitas kohtule 21.10.2015 ja 30.10.2015 täiendavad seisukohad koos

kaebuse muutmise taotlusega (II kd, tl 100-101 ja 118-119). Kohus lubas 09.12.2015

määrusega kaebuse muutmist selliselt, et nõuded tühistada Maksu- ja Tolliameti 27.05.2015

otsus nr 12.2-7/209-5 ja kohustada Maksu- ja Tolliametit kandma kaebaja 11.12.2014 ja

09.02.2015 taotluste alusel majandustegevuse registrisse tarbimisse lubatud kütuse müüjana

tagatissummaga 0 eurot asendatakse nõudega kohustada Maksu- ja Tolliametit kaebaja

09.02.2015 tagatise vähendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks. Sama määrusega teatas

kohus pooltele uuesti kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

17. Kokkuvõttes on kohtu menetluses pärast kaebuse korduvat muutmist ja menetluse

osalist lõpetamist järgmised nõuded: 1) mõista MTA-lt välja 4305,55 euro suurune varalise

kahju hüvitis perioodi 01.08.2014 kuni 01.09.2014 eest; 2) tühistada MTA 09.01.2015 otsus

nr 12.2-7/209-3, millega kaebajale määrati kütuse müüja käibemaksu tagatis 100 000 eurot; 3)

tühistada MTA 17.02.2015 otsus nr 12.2-7/209-4, millega MTA jättis kaebaja kütuse müügi

tegevusloa taotluse rahuldamata ja tunnistas kehtetuks 09.01.2015 otsuse nr 12.2-7/209-3; 4)

kohustada

MTA-d

kaebaja

09.02.2015

tagatise

vähendamise

taotluse

sisuliseks

läbivaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

18. MT Oil OÜ väited on pärast kaebuse korduvat muutmist kokkuvõtlikult järgmised:

1)

Nõue mõista MTA-lt välja 4305,55 euro suurune kahjuhüvitis perioodi 01.08.2014

kuni 01.09.2014 eest (I kd tl 11, 74-75 ja 151; II kd tl 52-54, 100-101 ja 110).

Kaebaja esitas 02.07.2014 taotluse saada tegevusluba kütuse müüjana tegutsemiseks, kuid

MTA keeldus selle andmisest 01.08.2014 otsusega nr 12.2-7/209-1. Nimetatud otsus on

õigusvastane ja rikub kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega. Kuna kaebajat ei registreeritud

õigusvastaselt vedelkütuse müüjana, ei saanud kaebaja 01.08.2014 alustada kütuse müüki

Loksa ja Põlva tanklates. MTA-le esitatud äriplaani kohaselt oli kaebaja plaanitud

juurdehindlus 0,05 senti liitri kohta (sh käibemaks 20%), mis teeb kaebaja marginaaliks ilma

käibemaksuta 4166,66 kuus ja päevakahjuks 138,88 eurot, vaidlustatud perioodi eest kokku

4305,55 eurot. Kaebaja põhitegevusalaks on vedelkütuse müük tanklatest ja kaebajal on

vedelkütuse müügiks vajalikud tehnilised vahendid (mahutid, tankurid, makseautomaadid jne)

ja valmidus kütuse soetamiseks, samuti vajalikud töötajad ning rahalised vahendid. MTA

01.08.2014 otsus jättis kaebaja ilma kasumi teenimise võimalusest, sest vedelkütuse seaduse

(VKS) kohaselt tohib kütust müüa üksnes äriühing, kellele on määratud tagatis ja kes on

kantud majandustegevuse registrisse. Kaebaja prognoos on mõistlik, sest kliendid olid olemas

ja nt Loksa linnas ei olegi rohkem tanklaid. Prognoosid on tehtud varem neis tanklates

tegutsenud ettevõtjate müügiandmete põhjal. Käesoleval ajal tegutseb neis tegevuskohtades

Oilest OÜ sama juhtkonnaga ja samadel tingimustel kui kaebaja plaanis seda teha ning kütuse

müügi andmed on võrreldavad kaebaja prognoosidega. Kahju vähendamise ainsaks

mõistlikuks õiguskaitsevahendiks oli kohtule kaebuse esitamine MTA 01.08.2014 otsuse

tühistamiseks.

4(12)

2)

Nõue tühistada MTA 09.01.2015 otsus nr 12.2-7/209-3, millega kaebajale määrati

kütuse müüja käibemaksu tagatis 100 000 eurot (II kd, tl 88 ja 101).

MTA määras kaebajale tagatise 02.07.2014 esitatud ning korduvalt parandatud ja täiendatud

andmete alusel. Viimased andmed saatis kaebaja 29.12.2014 ja majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse (MsÜS) § 20 lg 1 kohaselt oleks pidanud seejärel MTA kaebaja loataotluse

lahendama 30 päeva jooksul või MsÜS § 20 lg 3 alusel taotluse lahendamise tähtaega

pikendama, teavitades sellest taotluse esitajat. Kaebaja mingit teadet ei saanud, selle asemel

võttis MTA vastu 09.01.2015 otsuse nr 12.2-7/209-3, milles määras tagatise esitamise

tähtajaks alles 09.02.2015. MTA 09.01.2015 otsuse resolutsioonis on õigusliku alusena

märgitud VKS § 42 lg 1, mille kohaselt on tagatise suurus 1 000 000 eurot, seega on MTA

omal algatusel korra juba kaebaja tagatist vähendanud. Isegi kui 09.01.2015 otsus on

õiguspärane, ei ole see jõustunud ning kuna kaebaja esitas 09.02.2015 maksuhaldurile tagatise

vähendamise taotluse, tuleb maksuhalduril 09.01.2015 otsus ümber vaadata.

3)

Nõue tühistada MTA 17.02.2015 otsus nr 12.2-7/209-4, millega MTA jättis kaebaja

kütuse müügi tegevusloa taotluse rahuldamata ja tunnistas kehtetuks 09.01.2015 otsuse nr

12.2-7/209-3 (I kd, tl 199-200, II kd, tl 52-56, 101).

Kaebaja on jäetud haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulamata ja see on viinud ebaõige

seisukohani, et Vaimastveres asuv tegutsemiskoht ei ole korrastatud. Kaebaja saatis oma

seisukoha omaalgatuslikult pärast seda, kui oli teada saanud, et MTA teostas 29.12.2014

Vaimastvere tankla vaatluse ilma kaebajat toimingusse kaasamata.

Kaebaja vastas 17.02.2015 otsuse tegemise ajal VKS § 3 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kaebajal olid Vaimastveres olemas tehnilised vahendid kütuse käitlemiseks, sh mahutid,

torustik ja muud rajatised. Kaebaja mahutid on kantud Tehnilise Järelevalve Ameti

andmekogusse, millele on vastustajal ligipääs. Kinnistu tagumine osa on kaetud põlispuude ja

nende vahel oleva hekiga ning on ilmne, et seda kinnistu osa ei kasutata kütuse müügiks.

Vaatluse protokollist ei selgu metoodika kinnistu „korrasoleku“ hindamiseks ja ka MTA

ametnike pädevus seda hinnata. Tegevusloa andmisest ei saa keelduda pelgalt põhjusel, et

hekk on pügatama, muru niitmata või lumi koristamata. VKS § 3 lg 3 kohaselt on nõutav

kehtiv vastutuskindlustuse leping ja see oli kaebajal olemas. Kaebaja leping on peatatud, st

kaebaja ei kasuta hetkel kindlustuskaitset, sest ei tegutse kütuse käitlejana. Lepingu kehtivuse

saab vajadusel kohe taastada.

MTA oleks pidanud 17.02.2015 otsuses lahendama ka kaebaja 09.02.2015 taotluse tagatise

vähendamiseks, kuid seda pole otsuses üldse käsitletud. VKS § 44 lg 3 kohaselt lahendatakse

tagatise vähendamise taotlus 30 päeva jooksul. VKS § 42 lg 4 ja lg 51 p 1 kohaselt

arvestatakse tagatise vähendamisel juhatuse liikme võimelisusest kütuse käitlemise

valdkonnas tegutseda. Kaebaja juhatuse liikme puhul oleks saanud arvestada Oilest OÜ

tegutsemist Põlvas alates 06.02.2015. MTA on kohtule esitatud vastuses ka ise leidnud, et

tagatise vähendamise taotlus on üks osa tegevusloa andmise menetlusest.

4)

Nõue tuvastada MTA 27.05.2015 otsuse nr 12.2-7/209-5, millega jäeti läbi vaatamata

kaebaja 09.02.2015 taotlus tagatise vähendamiseks, õigusvastasus ja kohustada MTA-d

kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks (II kd, tl 52-53,

101).

Tagatise vähendamise taotlus on osa tegevusloa andmise menetlusest. MTA oleks pidanud

kaebaja 09.02.2015 taotluse tagatise vähendamiseks lahendama 17.02.2015 otsuses, kuid ei

teinud seda. Ka 27.05.2015 otsuses on jäetud taotlus sisuliselt läbi vaatamata. Kaebaja taotlus

ei olnud puudustega, sest kaebaja teavitas maksuhaldurit, et 11.12.2014 esitatud parandatud

ja täiendatud andmed on kehtivad. MTA-le oli teada, et kaebaja on vaidlustanud ka

5(12)

09.01.2015 otsuse. VKS § 42 lg 5 ja § 45 lg 2 alusel oleks tulnud kaebaja tagatist vähendada,

sest kaebaja juhatuse liige on alates 07.10.2014 tegutsenud teise kütusekäitleja (Oilest OÜ)

juhatuse liikmena ja tasunud kõik maksud. Vaidlustatud otsuses puuduvad maksuhalduri

kaalutlused.

19. MTA palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

1)

Nõue mõista MTA-lt välja 4305,55 euro suurune kahjuhüvitis perioodi 01.08.2014

kuni 01.09.2014 eest (I kd tl 89; II kd tl 34 ja 109).

Kahju tekkimine on tõendamata. Äriplaanis oli nimetatud üksnes prognoos ja ei ole usutav, et

kaebaja oleks suutnud kohe esimesel tegutsemise kuul müüa 100 000 liitrit kütust, eriti kui

kaebajal puudusid kütuse soetamiseks lepingud ja töötaja Põlva tanklas, samuti kütuse

soetamiseks vajalik raha. Ka kaebaja kütuse müügi tegevuskoht ei olnud tehniliselt korras.

MTA 01.08.2014 otsus nr 12.2-7/209-1 ei olnud selle tegemise ajal sisult õigusvastane, sest

kaebajal olid tegevusloa saamise eeldused täitmata. Otsus tunnistati kehtetuks üksnes

motiveerimispuuduste tõttu. MTA jätkas tegevusloa andmise menetlust ja andis kaebajale

võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks juhuks, kui puudused on vahepeal kõrvaldatud.

Kaebaja ei kõrvaldanud puudusi, mille tõttu MTA jättis 17.02.2015 otsusega nr 12.2-7/209-4

kaebaja kütuse müügi tegevusloa taotluse rahuldamata.

2)

Nõue tühistada MTA 09.01.2015 otsus nr 12.2-7/209-3, millega kaebajale määrati

kütuse müüja käibemaksu tagatis 100 000 eurot (II kd, tl 81).

Kaebaja ei esitanud enne 09.01.2015 otsuse vastuvõtmist tagatise vähendamise taotlust, seega

ei pidanud MTA seda nimetatud otsuses ka käsitlema. Kaebajale on tagatis õigesti määratud

VKS § 42 lg 2 alusel. MTA on 09.01.2015 otsuse käesolevaks ajaks ka juba ise kehtetuks

tunnistanud, kuid mitte selle õigusvastasuse tõttu, vaid põhjusel, et kaebaja jättis tagatise

tähtaegselt esitamata ja kaebaja tegevusloa taotlus jäi rahuldamata.

3)

Nõue tühistada MTA 17.02.2015 otsus nr 12.2-7/209-4, millega MTA jättis kaebaja

kütuse müügi tegevusloa taotluse rahuldamata ja tunnistas kehtetuks 09.01.2015 otsuse nr

12.2-7/209-3 (II kd, tl 33-34, 109-110).

MsÜS § 25 lg 1 p-st 2 tuleneb, et kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta vähemalt

ühele tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele, peab tegevusloa

andmisest keelduma. MTA tõi 17.02.2015 otsuses välja kolm nõuet, millele kaebaja ei

vastanud ja seda on kaebajale eelnevalt selgitatud ka 09.01.2015 e-kirjas. Nõuete täitmata

jätmist ei saa õigustada sellega, et kaebaja arvates polnud see otstarbekas. Tegevusluba ei saa

väljastada ainuüksi paljasõnaliste lubaduste alusel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tankla

oli tehniliselt korras.

Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. MTA saatis kaebajale 09.01.2015 e-kirja koos selgitustega,

millised puudused tuleb kaebajal tegevusloa saamiseks kõrvaldada, ning kaebaja vastas sellele

09.02.2015. MTA 09.01.2015 e-kirjas viidati ka 29.12.2014 vaatlusel tuvastatud asjaoludele.

Seadusest ei tule konkreetset viisi, kuidas ärakuulamist peab tagama. Lisaks saaks

ärakuulamisõiguse rikkumine 17.02.2015 otsuse tühistamise kaasa tuua ainult juhul, kui see

võis mõjutada otsustamist. Kuna kaebaja jättis puudused kõrvaldamata ja tegevusloa andmise

tingimused ei olnud täidetud, oleks pidanud taotluse igal juhul rahuldamata jätma.

MTA määras kaebajale tagatise 09.01.2015 otsusega, kuid kaebaja jättis tagatise esitamata.

Kuna tagatis oli juba määratud, ei saanud kaebaja nõuda selle vähendamist. Sisuliselt

tähendabki 17.02.2015 otsus, et kaebaja 09.02.2015 esitatud tagatise vähendamise taotlus jäi

rahuldamata põhjusel, et tegevusloa taotlus jäi rahuldamata, sest menetlus lõppes 17.02.2015

otsuse andmisega. Isegi kui kohus leiab, et kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotlust

6(12)

ei ole lahendatud 17.02.2015 otsusega, ei too see kaasa otsuse tühistamist, sest kaebajal olid

tegevusloa andmise tingimused täitmata ning taotlus oleks igal juhul jäänud rahuldamata.

4)

Nõue tuvastada MTA 27.05.2015 otsuse nr 12.2-7/209-5, millega jäeti läbi vaatamata

kaebaja 09.02.2015 taotlus tagatise vähendamiseks, õigusvastasus ja kohustada MTA-d

kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks (II kd, tl 81-82,

110).

27.05.2015 otsus on selles toodud põhjendusi arvestades õiguspärane ja seetõttu pole alust

kohustada vastustajat tagatise vähendamise taotluse uueks läbivaatamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Kaebaja eesmärk on saada tegevusluba kütuse müümiseks ning selle saavutamiseks on

kaebaja esitanud tühistamis- ja kohustamisnõuded. Lisaks taotleb kaebaja MTA poolt

tegevusloa menetlemise käigus tekitatud varalise kahju hüvitamist. Kohus hindab

alljärgnevalt kaebuse põhjendatust nõuete kaupa.

I

21. Kaebaja palub mõista MTA-lt välja 4305,55 euro suurune varalise kahju hüvitis

perioodi 01.08.2014 kuni 01.09.2014 eest. Kaebaja leiab, et MTA keeldus 01.08.2014

otsusega nr 12.2-7/209-1 õigusvastaselt kaebajale kütuse müügi tegevusloa andmisest ning

seetõttu ei saanud kaebaja 01.08.2014 alustada kütuse müügiga Loksal Tallinna tn 81 ja

Põlvas Võru tn 27 asuvates tanklates. See tekitas kaebajale kahju saamata jäänud tulu näol.

22. Kohus märgib esmalt, et kahjunõue ei saa ilmselgelt puudutada kütuse müügi

alustamist Jõgeva vallas Vaimastvere külas asuvas tanklas, sest seda nimetas kaebaja oma

kavandatava tegevuskohana alles 11.12.2014 maksuhaldurile esitatud äriplaanis (II kd, tl 59 ja

74) ning ka kaebaja arvutused saamata jäänud tulu kohta puudutavad üksnes Põlvas ja Loksal

asuvaid tanklaid.

23. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2

sätestab täiendavalt, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui

haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku

õigusi. RVastS § 7 lg 3 alusel hüvitatakse eespool toodud normide alusel otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud

tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste

tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

24. Pooltel on vaidlus eelkõige selle üle, kas kaebajal oli kahjunõudega hõlmatud

perioodil valmisolek kütuse müügiks Loksal ja Põlvas asuvates tanklates. Valmisolek

tähendab muu hulgas seda, et kaebaja pidi vastama kõigile kütuse müügi tegevusloa andmise

tingimustele, sest kütuse müügiga tohib tegeleda vaid vastavat tegevusluba omav isik (VKS §

13 lg 1 p 3). Kaebaja väidab, et ta vastas 01.08.2014 otsuse andmise ajal kõigile nõuetele.

25. VKS § 14 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui: 1) ta vastab VKS §-s 3

sätestatud nõuetele; 2) tal on VKS §-des 41–44 sätestatud tingimustele vastav tagatis; 3)

tegevusloa taotlejat ei ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus

tegevusluba on olnud nõutav, ja karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud tähtajad ei ole

möödunud. VKS § 3 lg 1 kohaselt peavad kütuse käitlemisega tegeleval isikul (edaspidi

kütuse käitleja) olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada VKS-st tulenevate

7(12)

nõuete täitmine. VKS § 3 lg 3 ls 1 sätestab, et kütust võib müüa äriühing, kes on esitanud

Maksu- ja Tolliametile VKS §-s 41 nimetatud tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on

vähemalt 31 950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma

alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel

kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks. VKS § 41 sätestab, et

kütuse müüja esitab Maksu- ja Tolliametile käibemaksuseaduse § 442 lg-s 2 nimetatud

tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras, võttes arvesse VKS-s sätestatud erisusi.

Tagatis loetakse esitatuks, kui Maksu- ja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud. VKS § 42 lg 2

kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot. VKS § 42 lg-tes 4-51

sätestatud tingimustel võib Maksu- ja Tolliamet tagatist suurendada või vähendada. VKS § 19

lg 2 kohaselt määrab Maksu- ja Tolliamet isikule tagatise kümne tööpäeva jooksul taotluse

ning sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest. Kui kütuse müüja on esitanud taotluse

tagatise vähendamiseks, määrab Maksu- ja Tolliamet isikule tagatise VKS § 44 lg-s 3

nimetatud tähtaja jooksul.

26. Tsiteeritud normidest tulenevalt on kütuse müüjana tegutsemise üheks eelduseks VKS

§-des 41–44 sätestatud tingimustele vastava tagatise esitamine.

Kaebaja esitas MTA-le tegevusloa taotluse 02.07.2014. VKS 19 lg 2 ls-s 1 sätestatud tagatise

määramise tähtaega tuleb aga arvestada alates sellest, kui kõik taotluse lahendamiseks

vajalikud andmed on esitatud. Kaebaja esitas parandatud äriplaani maksuhaldurile 21.07.2014

(I kd, tl 132-141). Seega pidi MTA määrama kaebajale tagatise hiljemalt 04.08.2014.

Tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on VKS § 42 lg 2 kohaselt 100 000 eurot. MTA

09.01.2015 otsuses nr 12.2-7/209-3 on märgitud, et maksuhalduri praktika kohaselt antakse

taotlejale tagatise esitamiseks tavaliselt aega kaks nädalat. MTA määratud aja jooksul oleks

pidanud kaebaja seega esitama 100 000 euro väärtuses ühe MKS §-s 122 nimetatud tagatistest

(käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma, registerpant või

hüpoteek). Kaebaja ei ole selgitanud, millise tagatise ta plaanis maksuhaldurile esitada. MTA-

le 08.07.2014 esitatud seisukohas viitas kaebaja vastuseks maksuhalduri küsimusele üldiselt

kolmele võimalikule tagatise liigile, kuid väitis, et juhatus ei ole jõudnud veel tagatise

teemaga tegeleda (I kd, tl 109). Tagatise esitamise järel oleks maksuhaldur pidanud tagatise

aktsepteerima. Aktsepteerimiseks ei ole sätestatud kindlaid tähtaegasid, seega pidi see kõiki

asjaolusid arvestades toimuma mõistliku aja jooksul. Muu hulgas oleks maksuhaldur pidanud

enne käenduse aktsepteerimist kontrollima käendaja majanduslikku seisu ja usaldusväärsust

(MKS § 123) ning enne registerpandi või hüpoteegi aktsepteerimist pandi eseme väärtuse

piisavust ja realiseeritavust (MKS § 124). Eeltoodust tuleneb, et isegi kui maksuhaldur oleks

määranud kaebajale tagatissumma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt

04.08.2014, ei oleks kaebaja saanud kütuse müügiga viivitamatult alustada, sest tagatise

määramise järel oleks kaebaja pidanud tagatise esitama ja maksuhaldur selle aktsepteerima.

Nimetatud toimingud võtavad vastavalt eespool kirjeldatule mõnevõrra aega.

MTA analüüsis 01.08.2014 otsuse punktides 2.8-2.9 ja 2.12 kaebaja majanduslikku seisu ja

vahendeid kütuse soetamiseks, pidades vahendeid ebapiisavaks. Kui kaebaja ei suutnud

tõendada oma võimekust finantseerida äriplaanis nimetatud tegevusi, on kaheldav ka see, kas

tal oleks olnud võimalik anda 2014. a augustis maksuhaldurile 100 000 euro suurune tagatis,

mille maksuhaldur oleks saanud aktsepteerida. Ka kaebuses (I kd, tl 6-8) väidab kaebaja, et tal

olid vahendid olemas selleks, et finantseerida kütuse soetamist 4-6 korda kuus, mitte 100 000

euro eest, ning raha pole kaebajal endal olemas, vaid selleks plaanis ta kasutada erinevaid

krediidi- ja laenulepinguid. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et ta oleks üldse olnud võimeline

tagatist esitama. Kaebajal oleks küll olnud võimalik taotleda MTA-lt tagatise vähendamist,

kuid selle lahendamiseks oleks maksuhalduril olnud VKS § 19 lg 2 ja § 44 lg 3 kohaselt 30

päeva nõuetekohase taotluse saamisest. Seega tagatise vähendamise menetlust läbides ei oleks

8(12)

olnud tõenäoline alustada kütuse müügiga 2014. a augustis. Kuna tagatist esitamata ei oleks

kaebajale saanud anda tegevusluba, ei oleks ta saanud 2014. a augustis kütuse müüjana

tegutseda. Seega ei saanud tal jääda sel perioodil MTA tegevuse tõttu ka kütuse müügist tulu

saamata.

27. MTA tuvastas 01.08.2014 otsuse p-des 2.10 ja 3.3, et kaebajal ei olnud ühegi töötajaga

kokkulepet Põlva tanklas tööle asumiseks. Kaebaja juhatuse liige T. Kraav ütles MTA-le

21.07.2014 antud seletuses, et inimene on olemas, aga nime ei mäleta; see inimene on varem

seal tanklas asjatanud; ei ole isiklikult selle isikuga kohtunud, kokkusaamine toimub pärast

loa saamist (I kd, tl 51). Kohus järeldab sellest, et kaebaja pidas 21.07.2014 seletuse andmise

ajal töötaja leidmist Põlva tanklasse vajalikuks, kuid töötajaga ei olnud veel läbirääkimisi

peetud ega kokkuleppeid sõlmitud. Seda arvestades on MTA 01.08.2014 otsuses õigesti

leidnud, et kaebajal ei olnud olemas VKS-st tulenevate nõuete täitmiseks vajalikku personali

ja kaebaja ei vastanud seetõttu VKS § 3 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtusse pöördudes oli

kaebaja oma seisukohta muutnud ja selgitas, et Põlvas on automaattankla ja sinna ei olnud

töötaja palkamine üldse vajalik ning optimaalsem on selline teenus sisse osta (I kd, tl 8).

Kaebaja ei ole aga tõendanud ega isegi mitte põhjendanud, kellega ja millistel tingimustel

kaebaja sellise teenuse osutamise lepingu oleks sõlminud, et tagada tankla funktsioneerimine

2014. a augustis.

28. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et tal oli 01.08.2014 ega ka sellele järgneva kuu aja

jooksul valmisolek alustada kütuse müügiga Põlva ja Loksa tanklates. Kui kahju tekkimine

(tulu saamata jäämine) ei ole tõendatud, tuleb kahjunõue igal juhul rahuldamata jätta ja

seetõttu pole vaja analüüsida muid kahjunõude elemente.

II

29. Kaebaja palub tühistada MTA 09.01.2015 otsus nr 12.2-7/209-3, millega kaebajale

määrati kütuse müüja käibemaksu tagatis 100 000 eurot. Kaebaja väidab, et nimetatud otsuse

tegemise ajaks oleks pidanud MTA juba otsustama tegevusloa andmise või teavitama kaebajat

tähtaja pikendamist. MTA 09.01.2015 otsuses on viidatud valele õiguslikule alusele.

30. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

VKS § 42 lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot ning VKS §

42 lg 5 eeldab tagatise vähendamiseks äriühingu taotlust. Kaebaja väidab, et ta esitas tagatise

vähendamise taotluse alles 09.02.2015. Seega ei saa 09.01.2015 otsust pidada selle andmise

ajal õigusvastaseks põhjusel, et selles ei käsitletud tagatise vähendamist.

31. Võimalikud menetlus- ja vormivead (nt tegevusloa menetlemise tähtaja ületamine,

nõuetekohaste teavituste saatmata jätmine, haldusaktis ekslikult valele õigusnormile viitamine

vms) tingivad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt haldusakti tühistamise üksnes

juhul, kui need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Kuna kaebaja ei olnud enne

09.01.2015 otsuse tegemist esitanud tagatise vähendamise taotlust, oligi MTA-l võimalik

tagatis määrata üksnes VKS § 42 lg 2 alusel, st 100 000 eurot. Kuna muu sisuga otsust ei oleks

olnud võimalik vastu võtta, ei too võimalikud menetlusvead kaasa selle tühistamist.

32. Seega kaebaja väidete alusel ei ole alust MTA 09.01.2015 otsuse tühistamiseks

(perioodil, mil see kehtis, vt kohtu 12.10.2015 määruse p 21) ja see nõue jääb samuti

rahuldamata.

III

33. Kaebaja palub tühistada MTA 17.02.2015 otsus nr 12.2-7/209-4, millega MTA jättis

kaebaja kütuse müügi tegevusloa taotluse rahuldamata. MTA keeldus kaebaja tegevusloa

taotluse rahuldamisest põhjusel, et kaebaja tegevuskoht (Jõgeva vallas Vaimastvere külas

9(12)

asuv tankla) koos tehniliste vahenditega ei ole korrastatud, kaebaja vastutuskindlustuse poliis

on peatatud ja kaebaja ei ole tähtajaks esitanud 100 000 euro suurust tagatist.

34. MsÜS § 25 lg 1 p 2 alusel keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui

ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse

kuuluvale majandustegevuse nõudele. VKS § 14 kohaselt kuuluvad kontrolliesemesse ka

VKS §-s 3 sätestatud nõuded. VKS § 3 lg 1 kohaselt peavad kütuse kütuse käitlejal olema

vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada VKS-st tulenevate nõuete täitmine.

35. Kaebaja poolt 11.12.2014 maksuhaldurile esitatud äriplaanis (II kd, tl 59) oli uue

tegutsemiskohana märgitud Vaimastveres asuv tankla. MTA viis 29.12.2014 selles

tegutsemiskohas läbi vaatluse (vaatluse protokoll I kd, tl 202, fotod II kd, tl 111-116) ja

selgitas kaebajale 09.01.2015 e-kirjas (II kd, tl 15), et Vaimastvere tanklas on tanklapostid

lõhutud, kogu kinnistu on võsasse ja heina kasvanud, sissesõidutee on lumine ja kinni

tuisanud, kinnistul puuduvad igasugused tunnused selle kasutamise kohta, kinnistul asuva

müügikioski aken on lõhutud ja uks lahti murtud, kioskil puuduvad viited omaniku kohta,

kioski sisemus oli lõhutud, laual vedelenud dokumentide põhjal võib oletada, et kütuse müük

toimus tanklas viimati 2005. a. Sellest järeldas MTA, et tankla ei ole hetkel kasutuskõlblik

kütuse müügiks ning enne tankla kinnistu ja seadmete korrastamist ei vasta see VKS § 3 lg 1

tingimustele. Kaebaja väidab aga, et Vaimastveres asuvas tanklas olid olemas tehnilised

vahendid kütuse käitlemiseks, sh mahutid, torustik ja muud rajatised. Kinnistu tagumine osa

on kaetud põlispuude ja nende vahel oleva hekiga ning on ilmne, et seda kinnistu osa ei

kasutata kütuse müügiks. Vaatluse protokollist ei selgu kaebaja arvates metoodika kinnistu

„korrasoleku“ hindamiseks ja ka MTA ametnike pädevus seda hinnata. Tegevusloa andmisest

ei saa kaebaja arvamuse kohaselt keelduda pelgalt põhjusel, et hekk on pügamata, muru

niitmata või lumi koristamata.

VKS ega muud õigusaktid ei sätesta kindlat metoodikat, kuidas hinnata tankla valmisolekut

kütuse müügiks ja maksuhaldur ei pidanud seda vaatluse protokollis seetõttu ka kirjeldama.

VKS § 3 lg-st 1 tuleneb, et tegevusloa saamiseks peab tegevuskoht olema sellises korras, et

selles saaks põhimõtteliselt kohe loa andmise järel tegutsema hakata. Käesoleval juhul ei ole

aga kaebaja usaldusväärselt ümber lükanud 29.12.2014 vaatluse protokollis tuvastatut, et

kinnistul asuva müügikioski aken on lõhutud ja uks lahti murtud, kioski sisemus oli lõhutud

ning lõhutud olid ka tankla postid. Kaebaja selgitas maksuhaldurile 29.12.2014 e-kirjas (II kd,

tl 83), et Vaimastveres asuvas tanklas olevad seadmed ei ole taadeldud, sest see pole enne

tegevusloa saamist otstarbekas. Samuti on kaebaja sõnul vaja teostada seadmete monteerimist.

Kaebaja möönab ka 09.02.2015 e-kirjas (II kd, tl 19), et kinnistul on vandaalitsetud ja seda

peaks korrastama, vahetama tanklaposte, tegema betoneerimistöid ja vahetama katkise akna.

Seega sisuliselt on kaebaja ise tunnistanud, et tankimiskoht ei olnud kütuse müügiks valmis.

Erinevalt kaebajast ei leia kohus, et tankla vajas tegutsemiseks pelgalt „iluravi“. Sellisena

võiks ehk mõista heina niitmist või lumekoristust. Kui aga kaebaja ei eita, et tanklapostid ja

kiosk on tankla tegutsemiseks vajalikud, pidid need tegevusloa taotlemise ajaks olema

korrastatud. Kui seadmete kasutamise eelduseks on nende taatlemine, tuleb ka seda teha enne

tegevusloa andmist. Seda eriti arvestades, et MTA oli puudustele 09.01.2015 kirjas kaebaja

tähelepanu juhtinud ning andnud korrastustöödeks ka mõistliku tähtaja. Lisaks sellele ei ole

kaebaja esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et Vaimastvere tankla mahutid, torustik ja

muud rajatised on nõuetekohased ja töökorras, st tanklas on reaalselt võimalik tankida ja

tangitud koguste üle arvestust pidada ja ostjatega arveldada. Kui asuda seisukohale, et

ettevõtja peab tegevuskoha tegutsemiseks valmis seadma alles pärast tegevusloa saamist,

puuduks tegevusloa saamiseks taoliste nõuete kehtestamisel mõte.

36. Kohus nõustub kaebajaga, et MTA oleks pidanud vaatluse teostamisele kaasama ka

kaebaja (HMS § 40 lg 2), sest vastustaja ei ole välja toonud ühtki asjakohast põhjust, miks

10(12)

pidi vaatluse läbi viima kaebaja osaluseta. See menetluslik rikkumine ei too HMS § 58

kohaselt siiski kaasa 17.02.2015 otsuse tühistamist, kuna kaebaja on enne tegevusloa suhtes

otsuse tegemist saanud esitada oma seisukoha vaatluse käigus tuvastatud asjaolude kohta

(kaebaja 09.02.2015 e-kiri).

37. Tegevusloa andmisest keeldumine ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, vaid

tegevusloa andmisest tuleb keelduda, kui selleks esineb vähemalt üks seadusest tulenev

takistus. Kuna kaebaja Vaimastveres asuv tegevuskoht ei olnud nõuetekohane ja kaebaja ei

kõrvaldanud puudusi ka MTA antud tähtajaks, võis maksuhaldur tegevusloa andmisest

keelduda. Seetõttu ei ole vaja täiendavalt kontrollida, kas tegevusloa võis jätta andmata ka

kehtiva kindlustuslepingu puudumise tõttu ja kas 17.02.2015 otsuses oleks pidanud

lahendama ka kaebaja 09.02.2015 esitatud tagatise vähendamise taotluse. Isegi kui nimetatud

kahe aspekti osas oli 17.02.2015 otsus õigusvastane, ei annaks see alust otsuse tühistamiseks.

IV

38. Kaebaja palub kohtul tuvastada MTA 27.05.2015 otsuse nr 12.2-7/209-5, millega jäeti

läbi vaatamata kaebaja 09.02.2015 taotlus tagatise vähendamiseks, õigusvastasus ja kohustada

MTA-d kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks.

39. MTA määras kaebajale 100 000 euro suuruse tagatise 09.01.2015 otsusega ja kaebajal

tuli tagatis esitada hiljemalt 09.02.2015. Kaebaja tagatist ei esitanud, vaid esitas 09.02.2015

taotluse tagatise vähendamiseks. MTA jättis 17.02.2015 otsusega kaebaja tegevusloa taotluse

rahuldamata, võtmata selles seisukohta 09.02.2015 tagatise vähendamise taotluse kohta.

Seejärel selgitas MTA kaebajale 18.02.2015 e-kirjas (II kd, tl 23), et kaebaja 09.02.2015

taotlust saab asuda lahendama uues menetluses ja seetõttu tuleb kaebajal esitada uus kütuse

müügi tegevusloa taotluse vorm ja kinnitus, et kõik maksuhaldurile varem esitatud

dokumendid on endiselt kehtivad. MTA märkis 20.02.2015 e-kirjas (II kd, tl 23) täiendavalt,

et 09.01.2015 otsuses oli hoiatus, et kui määratud tagatist ei esitata hiljemalt 09.02.2015, tuleb

esitada uus tegevusloa taotlus. Kuna kaebaja ei esitanud tähtaegselt tagatist, vaid hoopis selle

vähendamise taotluse, jättis MTA kaebaja tegevusloa taotluse 17.02.2015 otsusega

rahuldamata. MTA selgitas, et tal ei ole võimalik VKS § 44 lg 2 kohaselt menetleda tagatise

vähendamise taotlust olukorras, kus tagatis on määratud, kuid seda ei ole esitatud. Kui

ettevõtjale on tagatis määratud, tuleb see tasuda ja alles siis võib taotleda tagatise

vähendamist. Vastu tulles kaebaja soovile ei lükanud MTA kaebaja 09.02.2015 taotlust tagasi,

vaid palus esitada uus tegevusloa taotlus ja kinnitada varem esitatud dokumentide kehtivust.

MTA 27.02.2015 e-kirjaga (II kd, tl 25) hoiatati, et kui kaebaja ei esita 18.02.2015 e-kirjas

nõutud dokumente hiljemalt 02.03.2015, siis jätab MTA taotluse MsÜS § 20 lg 1 alusel

lahendamata. MTA 27.05.2015 otsusega jäeti kaebaja kütuse müüja tagatise vähendamise

taotlus läbi vaatamata, sest taotlus oli puudustega ja kaebaja ei kõrvaldanud neid puudusi

MTA 18.02.2015 ja 27.02.2015 e-kirjades antud tähtaja jooksul.

40. Kaebaja arvates on tema taotlus õigusvastaselt läbivaatamata jäetud. Tagatise

vähendamise taotlus on osa tegevusloa andmise menetlusest ja MTA oleks pidanud kaebaja

09.02.2015 taotluse sisuliselt lahendama juba 17.02.2015 otsuses. Kaebaja tegevusloa taotlus

ei olnud puudustega, sest kaebaja teavitas maksuhaldurit, et 11.12.2014 esitatud parandatud

ja täiendatud andmed on kehtivad.

41. HMS § 15 lg 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või

dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale

esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste

kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 15 lg 3 sätestab,

et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks.

Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. VKS § 1

11(12)

lg 4 alusel on need sätted kohaldatavad ka kütuse müüja tagatise vähendamise taotluse

lahendamisele.

42. Kohus märgib esiteks, et MTA on kaebajat eksitanud ega ole haldusmenetlust

efektiivselt läbi viinud.

Kaebaja esitas tagatise vähendamise taotluse 09.02.2015, kuid kaebaja tegevusloa taotlus jäi

17.02.2015 otsusega rahuldamata ilma, et selles oleks puudutatud kaebaja 09.02.2015 tagatise

vähendamisega seonduvat. Maksuhalduri 20.02.2015 e-kirjas toodud selgitus, miks tagatise

vähendamise taotlust ei olnud võimalik lahendada, ei ole korrektne. VKS § 42 lg 2 kohaselt on

tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot ning VKS § 42 lg 5 näeb ette

võimaluse vähendada tagatist äriühingu taotluse alusel. VKS § 44 lg 2 räägib tõepoolest

esitatud tagatisest, kuid VKS § 42 lg 5 sellist sõnastust ei kasuta, sätestades üksnes tagatise

vähendamise võimaluse. VKS § 3 lg 3 sätestab, et kütust võib müüa isik, kes on esitanud

VKS §-s 41 nimetatud tagatise. VKS §-s 41 viidatud käibemaksuseadus (KMS) ega

maksukorralduse seadus (MKS) ei keela maksuhalduril lahendada tagatise vähendamise

taotlust olukorras, kus see taotlus on esitatud enne tagatise esitamise tähtaja lõppemist, kuid

enne tegevusloa suhtes lõpliku otsuse tegemist (nagu käesolevas asjas). VKS § 44 lg 2, millele

maksuhaldur kaebajale antud selgitustes tugines, ei ole praegusel juhul asjakohane, sest

käsitleb olukorda, kus kütuse müüjal on tegevusluba juba olemas ja tagatis antud, kuid ta

soovib hiljem selle vähendamist. Seega ei olnud õiguslikke takistusi ega ka mõistlikku

põhjust, miks mitte lahendada kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotlus hiljemalt

17.02.2015 otsuses.

MTA väitis 20.02.2015 e-kirjas kaebajale ekslikult ka seda, et kaebaja tegevusloa taotluse

menetlus lõppes tagatise määramisega (st 09.01.2015 otsusega). See menetlus saab lõppeda

eelkõige tegevusloa andmise või sellest keeldumisega. Ka maksuhalduri faktiline tegevus

kinnitab, et menetlus jätkus pärast tagatise määramist (09.01.2015 otsuse tegemist), sest

09.01.2015 e-kirjaga anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

43. Eeltoodu ei tingi siiski kohustamisnõude rahuldamist. Kohus leidis eespool, et

17.02.2015 otsuse tühistamiseks ei ole alust, sest kaebaja tegevusloa taotlus oleks tulnud VKS

§ 3 lg 1 sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu rahuldamata jätta sõltumata muudest

võimalikest rikkumistest. Kaebaja 02.07.2014 esitatud ja hiljem korduvalt täiendatud kütuse

müügi tegevusloa taotluse menetlus on 17.02.2015 otsuse tegemisega lõppenud. Sellises

olukorras on MTA 18.02.2015 e-kirjas kokkuvõttes siiski õigesti leidnud, et kaebajal tuleb

esitada uus tegevusloa taotlus (st alustada uut haldusmenetlust), mille raames saab enne

tegevusloa andmist lahendada ka taotluse tagatise vähendamiseks. Kuna kaebaja määratud

tähtajaks uut taotlust ei esitanud ega kinnitanud, et kõik varasemad andmed on jätkuvalt

kehtivad, on MTA kaebaja tagatise vähendamise taotluse 27.05.2015 otsusega kokkuvõttes

õigesti sisuliselt läbivaatamata jätnud. Seetõttu ei ole kohtul alust kohustada vastustajat

kaebaja 09.02.2015 esitatud tagatise vähendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks.

44. Eeltoodu ei välista kaebaja õigust esitada maksuhaldurile uus taotlus kütuse müüja

tegevusloa saamiseks ja taotleda selles ka tagatise vähendamist (või taotleda, et MTA vaataks

selle menetluse raames läbi 09.02.2015 esitatud taotluse).

V

45. Kõike eeltoodut kokku võttes jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

46. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja tasunud

riigilõivu 144,16 eurot (I kd, tl 65), kuid kuna selles suuruses lõivu on kaebaja tasunud

kahjunõude esitamise tõttu, kuid menetlus on kohtu 22.04.2015 ja 05.08.2015 määrustega

12(12)

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetatud tühistamis- ja kohustamisnõuetes, ei ole riigilõivu

tagastamine õigustatud.

47. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st

kaebaja. Vastustaja ei menetluskulude väljamõistmist taotlenud. HKMS § 108 lg 6 kohaselt

kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel,

välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses

nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning nendeta menetluskulusid välja ei mõisteta.

Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist

taotlenud. Kaebaja on taotlenud 01.09.2014 kaebuses vastustajalt menetluskulude

väljamõistmist, kuid ei ole esitanud kuludokumente nt õigusabi- või muude kulude kohta.

Kohus luges küll eespool tõendatuks riigilõivu tasumise, kuid kuna riigilõivu suhtes kehtib

erisäte (st HKMS § 104 lg 5 p 4 ettenähtud juhul tuleb riigilõiv tagastada), ei saa seda kulu

menetluse osalist lõpetamist puudutavas osas vastustajalt välja mõista.

48. Seega jäävad kõik menetluskulud kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit