2-13-61829/61 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-61829

Tsiviilasi

OÜ Vipodeklarant hagi OÜ Ida MV-Metall vastu ettevõtte

ülemineku tuvastamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

62 009,64 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. juuni 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Ida MV-Metall

Kohtuistungi toimumise aeg

1. detsember 2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

OÜ

Ida

MV-Metall

(registrikood

11523770), esindaja vandeadvokaat Elmer Muna

Vastustaja

(hageja):

OÜ

Vipodeklarant

(registrikood

10045630), esindaja advokaat Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 29. juuni 2015 otsus muutmata,

kuid täiendada otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ

Ida MV-Metall kanda.

4. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ Vipodeklarant (hageja) esitas 31. detsembril 2013 Viru Maakohtule hagi OÜ Ida MV-Metall

(kostja) vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja võlgnevuse summas 62 009,64 eurot

väljamõistmiseks.

Hagiavalduses märgitu kohaselt importis OÜ TAO MV (pankrotis) perioodil 01.07.2006 –

31.12.2006 oma majandustegevuse raames Eesti Vabariiki kaupa. Hageja osutas OÜ-le TAO MV

(pankrotis) tollimaakleri teenuseid. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 14. aprilli 2008 maksuotsusega

kohustati hagejat ja OÜ-d TAO MV (pankrotis) solidaarvõlgnikena tasuma täiendavalt

dumpinguvastast tollimaksu summas 106 130,98 eurot ja käibemaksu summas 19 287,39 eurot.

Hageja arvelt on maksuhaldurile tasutud 62 009,64 eurot. OÜ TAO MV (pankrotis) juhatuse liige

Tatjana Maksimova asutas 8. detsembril 2008 (st pärast maksuotsuse tegemist ja enne maksuotsust

puudutava vaidluse lõppemist) uue äriühingu OÜ Ida MV-Metall.

OÜ TAO MV (pankrotis) põhitegevus (metalltoodete jae- ja hulgimüük, ladustamine) toimus

kinnistul asukohaga Kaevuri tn 2a Kohtla-Järve. OÜ TAO MV (pankrotis) võõrandas 14. aprillil

2009 kinnistu OÜ-le Demomark, kes omakorda võõrandas kinnistu 1. juunil 2009 kostjale.

Tehingu tegelikuks eesmärgiks oli varjata kinnistu müüki OÜ-lt TAO MV (pankrotis) kostjale.

Alates 2009 veebruarist on kostja osanikuks ja juhatajaks Olga Vomm, kes on Tatjana Maksimova

tütar. Äriühingute seotusele viitavad ärinimed, analoogsed kontaktandmed, tegevuskoht ning

töötajad. OÜ TAO MV (pankrotis) ja kostja tegutsevad samal tegevusalal, nende klientidest kattub

silmapaistvalt suur arv ettevõtteid. Ettevõtte üleminek toimus järk-järgult.

Seoses kostja vastuväidetega hagi läbi vaatamata jätmise ja hagi lubatavuse osas leidis hageja, et

OÜ TAO MV (pankrotis) ei ole vaidluse pooleks ning seega ei ole pankrotihalduril võimalik olla

menetlusosaliseks. Hageja ei ole esitanud hagi OÜ TAO MV (pankrotis) vastu. Kohustus tekkis

enne ettevõtte ülemineku algust.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt tuleks jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata. Hageja on kaotanud OÜ TAO MV (pankrotis) pankroti väljakuulutamise tõttu

õiguse sellise nõude esitamiseks. Kohustus, mille täitmist nõutakse, ei ole tekkinud enne ettevõtte

üleminekut, seega pole täidetud VÕS § 183 lg 1 kohaldamise eeldus. OÜ-d TAO MV (pankrotis)

esindab pankrotihaldur, kellel on ainsana õigus esitada mistahes nõuded seoses OÜ TAO MV

(pankrotis) varaga. Hageja ei ole tõendanud selge identiteediga majandusüksuse üleminekut

kostjale. Äriühingud on tegutsenud aastaid samaaegselt ja kasutanud samu partnereid, mistõttu ei

saa rääkida ettevõtte ja selle identiteedi üleminekust kostjale.

OÜ TAO MV (pankrotis) ja kostja ettevõtted on erinevad. Asjaolu, et osa OÜ TAO MV (pankrotis)

töötajaid töötab kostja juures, osa kliente on teinud tehinguid ka kostjaga ning kostja asutati OÜ

TAO MV (pankrotis) juhataja ning osaniku poolt, ei tõenda ettevõtte üleminekut. Kokkulangevusi

esineb vaid 147 koostööpartneri (s.o 52,1%) osas. Ettevõtte üleminekule vastaks olukord, kus üle

oleks läinud 90-100% koostööpartneritest. Kostja ei tegele metallide ja metallimaakide

hulgimüügiga ega sepatöödega. Erinevalt OÜ-st TAO MV (pankrotis) tegeleb kostja ka ruumide

rentimise ning gaasi müügiga.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 29. juuni 2015 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

62 009,64 eurot ja jättis hageja nõude ettevõtte ülemineku tuvastamiseks läbi vaatamata.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on käesolevas asjas lisaks sooritusnõudele (raha väljamõistmine

kostjalt) esitatud ka tuvastusnõue (ettevõtte ülemineku tuvastamine), mille kohta tuleb niikuinii

teha otsustus sooritushagi läbivaatamisel. Kohus jättis hageja nõude ettevõtte ülemineku

tuvastamiseks TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna OÜ TAO MV

(pankrotis) pankroti väljakuulutamise tõttu ei ole hagejal õigust esitada ettevõtte ülemineku

tuvastamise nõuet. Hageja nõuab võlgnevust kostjalt, mitte OÜ-lt TAO MV (pankrotis). Maakohus

ei nõustunud kostja väitega ka selle kohta, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna ei ole täidetud

VÕS § 183 lg 1 kohaldamise eeldus (st kohustus ei ole tekkinud enne ettevõtte üleminekut

20.04.2009 ja see tekkis kohtuotsuse jõustumisega 13. veebruaril 2014). Poolte maksukohustus

tekkis 1. juulist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 kaupade Eestisse importimise tõttu. MTA tegi

14. aprillil 2008 maksuotsuse, millega kohustas pooli solidaarselt imporditud kaupadelt lisamakse

tasuma. Seega tekkis kohustus enne ettevõtte ülemineku algust (s.o 2009).

Äriregistri väljatrükist nähtub, et OÜ TAO MV (pankrotis) tegevusalaks oli perioodil 01.01.2002

– 31.12.2012 metallide ja metallmaakide hulgimüük ning kostja tegevusalaks oli perioodil

04.12.2008 – 02.06.2010 muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine ning alates

02.06.2010 majandusaasta aruannete järgi metallide ja metallmaakide hulgimüük. Kostja poolt

metalli müümine nähtub ka konto väljavõttest. OÜ TAO MV (pankrotis) ja kostja

majandustegevus on äärmiselt sarnane, või siis isegi identne. Olukorda ei muuda kostja väide, et

lisaks tegeleb kostja ruumide rentimisega, gaasi müügiga ja laoteenuse osutamisega. Enne ja pärast

üleminekut teostatud majandustegevuse sarnasust kinnitab mõlema äriühingu põhiklientide

sarnasus.

Maakohus leidis, et kostja on üle võtnud OÜ TAO MV (pankrotis) 8-st töötajast 6, st enamuse

töötajatest 2010 veebruaris. Ülemineku kindlakstegemiseks piisab OÜ TAO MV (pankrotis) ja

kostja tegevuse sarnasuse ja suurema osa töötajate ülevõtmise tuvastamisest. Kostja väide, et

kostja juures töötab käesoleval ajal ainult 2 OÜ TAO MV (pankrotis) töötajat, ei oma asja

lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna asjaolusid hinnatakse ülemineku toimumise aja seisuga.

Kohus ei nõustu kostja väitega, et töötajate isikuline kattuvus ei saa omada eraldiseisvat tähendust.

Maakohus leidis, et kostja poolt sama kinnistu ja seal asuvate hoonete omandamine ja kasutamine

oma majandustegevuseks kinnitab ettevõtte üleminekut. Asjaolu, et kinnistu on omandatud läbi

kolmanda isiku, ei ole ettevõtte ülemineku hindamisel tähtis. Kohus asus seisukohale, et ettevõtte

üleminek toimus alates 2009 aprilli keskpaigast kinnistu võõrandamisega kolmandale isikule kuni

2010 veebruarini (ca 11 kuu jooksul), st ajani, millal kostja võttis üle OÜ TAO MV (pankrotis)

töötajatest enamuse. Üleminek toimus järk-järgult erinevate etappidena ja selle põhjuseks oli

rahaline kohustus hageja ees.

Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et ettevõtte üleminekuga oleks tegemist vaid siis, kui oleks

üle läinud 90-100% koostööpartneritest (antud juhul on koostööpartnerite osas kokkulangevusi

52,1%). Kohus leidis, et hageja poolt esitatud analüüsi näol ei ole tegemist asjatundja arvamusega,

mis oleks hinnatav dokumentaalse tõendina ning jättis selle tähelepanuta. OÜ Ost Steel, Elme

Metall OÜ ja TÜ Toila Universaal arvamused ei sisalda teavet asja õigeks lahendamiseks tähtsate

asjaolude kohta ning maakohus nendega ei arvestanud.

SEB panga vastusest nähtub, et mõlemas osaühingus oli ja on konto käsutus- ja allkirjaõigus

Tatjana Maksimoval, kes on 04.12.2008 teinud ka kostja osakapitali makse summas 40 000 krooni

ja on kostja asutaja. Nendest asjaoludest järeldub, et majandusüksuse identiteet on säilinud.

Kuivõrd maakohus tuvastas ettevõtte ülemineku OÜ-lt TAO MV (pankrotis) OÜ-le Ida MV-

Metall, vastustab kostja VÕS § 183 lg 1 alusel maksuotsusest tuleneva võla (solidaarvõlgniku

tagasinõue) eest solidaarselt OÜ-ga TAO MV (pankrotis) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista 62 009, 64 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Ida MV-Metall esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. juuni 2015

otsuse tühistamist resolutsiooni p-de 1-2 ja 4 osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt taotleb apellant asja saatmiseks uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudeid. Jääb arusaamatuks, kes

on põhikliendid, millistele kriteeriumitele nad vastavad, kui palju selliseid isikud on, milline osa

OÜ TAO MV (pankrotis) põhiklientidest on väidetavalt üle läinud. Lepingupartneritega tehtud

tehingute sisu selgitavaid tõendeid ei ole asjas esitatud, pangakontode väljavõtted tehingute sisu

ei selgita. Otsusest ei selgu, kas tegemist on sarnase või identse majandustegevusega;

2) ei ole ettevõtte identiteet ega tegevus jätkunud. Äriühingute paralleelne tegutsemine välistab

ettevõtte ülemineku. Apellant viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-45-12 ja Euroopa Kohtu

lahenditele;

3) on ettevõtte olemus kindlaks tegemata. Kinnisasja võõrandamine ei kujuta endast ettevõtte

üleminekut. OÜ TAO MV (pankrotis) tegutses ka pärast kinnisasja võõrandamist ning apellant

tegutses juba enne kinnisasja omandamist. OÜ Demomark on tasunud OÜ-le TAO MV (pankrotis)

reaalselt 250 000 krooni ning OÜ-l Demomark puuduvad mistahes isiklikud seosed OÜ-ga TAO

MV (pankrotis) ja apellandiga. Apellant omandas OÜ-lt Demomark kinnistu 260 000 krooniga.

Toimunud on reaalne raha liikumine mitteseotud isikute vahel, omand läks üle 08.06.2009;

4) ei ole Kaevuri tn 2A kinnisasi iseseisev majandusüksus. Muu ettevõtte tegevuseks olulise vara

üleminek on tõendamata. Otsuses on tuvastamata kõik muud ettevõtte ülemineku tunnused,

sh vallasvara üleminek ja iseseisvat majandustegevust võimaldavad organisatsioonilised suhted;

5) ei ole kostja ja OÜ TAO MV (pankrotis) ettevõtted samad. Ettevõtte üleminekut ei ole

toimunud, kui hoolimata teatud vara omandamisest ei tegele apellant faktiliselt sama

majandustegevusega. Faktiliste tegevuste kattuvus on antud juhul tuvastamata;

6) ei ole maksuotsusest tulenev kohustus seotud apellandi ettevõttega. Otsusest ei nähtu, et oleks

tuvastatud kauba apellandile üleandmine või oleks tuvastatud asjaolu, et apellant tegeleb

samasuguse kauba omandamisega;

7) ei ole maakohus määranud kindlaks menetluskulude jaotust. Nõude läbi vaatamata jätmise tõttu

tuleb osa kuludest jätta vastustaja kanda.

5. OÜ Vipodeklarant vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) nõustub vastustaja apellandiga selles, et menetluskulude jaotuse peab kohus märkima otsuse

resolutsioonis. Vastustaja nõustub otsuse põhjendavas osas märgitud jaotusega. Kohus tuvastas

ettevõtte ülemineku ning rahuldas hageja nõude. Hageja esitas sisuliselt ühe nõude (võlgnevuse

sissenõudmine) ja tasus vastavalt ka riigilõivu;

2) ei nõustu vastustaja maakohtuga, et arvestamisele ei kuulu dokumentaalse tõendina Viktoria

Losseva analüüs ja OÜ Ost Steel, Elme Metall OÜ ja TÜ Toila Universaal arvamused. Antud

tõendid on asjakohased ja asja lahendamiseks vajalikud;

3) on vastustaja esitanud kahe vaidlusaluse äriühingu tehinguid iseloomustavad algdokumendid,

millest nähtub, et tegevus oli analoogne ja kattuv. OÜ TAO MV (pankrotis) varjab

dokumentatsiooni ning vastustaja väidetavaid asjaolusid saakski ümber lükata ainult apellant.

Lähtuda tuleb ka Viru Maakohtu registriosakonnale esitatud tõenditest, kohtutäitur Kristel

Maalmani vallasvara arestimise aktist ning Viktoria Losseva analüüsist;

4) ei teinud OÜ TAO MV (pankrotis) ja apellandi esindajad äriühingute majandustegevusel vahet

ning otsustasid jooksvalt, kelle nimelt müügitehinguid teha. Kliendid eksisid maksete tegemisel,

sest äriühingute tegevus oli analoogne ning kattusid esindajad, kontaktid, tegevuskoht ja ka

väljastatav dokumentatsioon. Ettevõtte üleminek toimus pikema perioodi jooksul;

5) nähtub müügitehingute algdokumentidest ja majandusaasta aruannetest, et tegemist oli

analoogse tegevusega metallide ja metalltoodete müügil;

6) on maakohtu järeldus töötajate osas õige. Asudes tööle päevapealt teises äriühingus sama

töötasu eest ning analoogse majandustegevuse raames, ei saa järeldada, et asuti tegema midagi

muud, mis ei kattu äriühingu tegevusega;

7) nõustub vastustaja maakohtu seisukohaga, et tegemist oli ressursside organiseeritud

koondamisega. Apellant jätkas tegevust, millega varem tegeles OÜ TAO MV (pankrotis),

kasutades viimasele kuulunud isiku- ning materiaalsete ja mittemateriaalsete elementide

korraldatud tervikut;

8) on ebaõige apellandi väide, et ta ei tegele metallide ja metallimaakide hulgimüügi ega

sepatöödega, vaid tegeleb ka ruumide rendileandmise ja gaasi müügiga. OÜ TAO MV (pankrotis)

ei teostanud sepatöid ettevõtte ülemineku perioodil ning väidetav rendileandmine ja gaasi müük

on jäänud paljasõnaliseks;

9) kattusid äriühingute otsuseid langetavad isikud. Apellandil puudus enne ettevõtte ülemineku

algust vara ning on tõenäoline, et alustati tegevust just OÜ TAO MV (pankrotis) ressursside arvelt.

Apellandile läks üle majandustegevuseks vajalik kogum;

10) on vastustaja ülemineku toimumise ja selle etappide kohta andnud põhjaliku ülevaate kohtule

esitatud seisukohtades;

11) oli enamus partnereid ja kliente kattuvad. Apellandi väide enda loodud suhete kohta on

paljasõnaline;

12) võõrandati OÜ-le Demomark näiliselt ainus kinnisvara ning praktiliselt kohe sai selle

omanikuks apellant. OÜ Demomark ei tasunud kinnistuga seotud kulutusi;

13) on torud samuti metalltooted ning OÜ TAO MV (pankrotis) lõpetas nende importimise 2006,

kui selgus, et seoses nende metalli sulamiga tuleb tasuda olulisemalt suuremaid tollimakse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 29. juuni

2015 otsus muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus jättis läbi vaatamata

hageja nõude tuvastada ettevõtte üleminek Osaühingult TAO MV (pankrotis) Osaühingule

MV-Metall (otsuse resolutsiooni p 3) ning seetõttu ringkonnakohus ei kontrolli nimetatud osas

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

Õige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kindlaks

määranud menetluskulude jaotust. Samas ei ole see asjaolu maakohtu vaidlustatud otsuse

tühistamise aluseks, sest ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kõrvaldada ning märkida

otsuses menetluskulude jaotuse nii maakohtus kui ringkonnakohtus.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

7. Hageja on esitanud VÕS § 183 lg 1 alusel nõude kostja kui ettevõtte omandaja vastu. Seega

tuleb asja lahendamiseks eelkõige teha kindlaks, kas on toimunud ettevõtte üleminek ning, kas

kostja ettevõtte omandajana vastutab solidaarselt ettevõtte üleandjaga (s.o OÜ-ga TAO MV

(pankrotis)).

Hageja väite kohaselt on toimunud ettevõtte üleminek ning seda kinnitavad järgmised asjaolud:

1) kostja kasutas (ja kasutab) kinnistut (asukohaga Kohtla-Järve Kaevuri tn 2a) OÜ-ga TAO MV

(pankrotis) samal eesmärgil ja tegevusalal, s.o neil on sama tegevuskoht ja tegevusala; 2) kostjal

ja OÜ-l TAO MV (pankrotis) on sarnased ärinimed ja analoogsed kontaktandmed; 3) OÜ-ga TAO

MV (pankrotis) seotud isikud korraldasid ettevõtte ülemineku perioodil kostja tegevust ja osalesid

majandustehingutes; 4) kostja ja OÜ TAO MV (pankrotis) klientidest kattub suur osa; 5) kostja

võttis üle suures osas OÜ-l TAO MV (pankrotis) töötajad.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ettevõtte üleminekut toimunud, sest:

1) ei ole toimunud kinnisasja ja vallasvara üleminekut koos lepingute ja töötajatega, kostja ei tegele

metallide ja metallimaakide hulgimüügi ega sepatöödega; 2) sarnase teenuse pakkumine ei tähenda

ettevõtte üleminekut, OÜ TAO MV (pankrotis) tegevus ei ole kostjale üle kantud; 3) töötajate

isikuline kattuvus ei kinnita ettevõtte üleminekuks vajalike eelduste täitmist, 4) kostja ja OÜ TAO

MV (pankrotis) lepingupartnerite osas on kattuvus vaid 52,1%, ettevõtte üleminekule vastaks

olukord, kus üle oleks läinud 90-100% koostööpartneritest; 5) kostja ja OÜ TAO MV (pankrotis)

suhted lepingupartneritega ning majandustegevus jätkusid aastate vältel paralleelselt ja see asjaolu

tõendab, et ettevõte ei ole üle läinud.

Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et ettevõtte üleminek on toimunud järkjärgult etappidena

perioodil aprill 2009 kuni veebruar 2010. Maakohus hindas ettevõtte ülemineku tuvastamiseks

kõiki hagis esitatud kriteeriume (juhtorgani liikmete kokkulangevus, majandustegevuse

kokkulangevus, töötajate kattuvus, klientide ja hankijate kattuvus, sarnased ärinimed ja

analoogsed kontaktandmed) ning leidis, et on tõendatud ettevõtte üleminek varjatult.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas olevate materjalidega on tõendatud

ettevõtte üleminek OÜ-lt TAO MV (pankrotis) kostjale ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud

väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

8. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse tema majandamisega seotud ja selle majandamist

teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse kooskõlas VÕS § 182 lg-ga 1 omandajale üle vastavate asjade

üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi. Euroopa Kohus on

kohtuasjas nr C-51/00 leidnud, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida selle kõiki

aspekte, sh kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas

uus tööandja on enamiku töötajatest üle võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud,

majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega ülemineku

perioodil. Seega on oluline lisaks vara ja lepingute üleminekule hinnata ka muid kriteeriume.

Riigikohtu seisukoha kohaselt (tsiviilasjad nr 3-2-1-129-11, nr 3-2-1-82-10) peab ettevõtte

üleminekuks vara üle minema küll kogumis, kuid mitte tingimata korraga, ühe tehinguga ja ühel

alusel.

9. Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi

üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist

teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte üleminek on võimalik tuvastada eri kriteeriumide kogumis.

Antud juhul on hageja märkinud ettevõtte ülemineku kriteeriumidena üleandja ja omandaja

tegevuskohta ning juhtorganite liikmete ringi kattuvust, kliendi- ja hankijasuhete jätkuvust,

töötajate üleminekut, majandustegevuse jätkuvust.

9.1. Apellandi väite kohaselt on arusaamatu, kes on põhikliendid ja milline osa OÜ TAO MV

(pankrotis) põhiklientidest on väidetavalt üle läinud kostjale. Ringkonnakohus leiab, et apellandi

poolt viidatud vaidlustatud otsuse p-dest 20 ja 25 on arusaadav, et maakohus on kasutanud mõistet

„põhiklient“ samas tähenduses kui mõistet „klient“ ning asjakohatu on apellandi seisukoht, et talle

on arusaamatu, millistele kriteeriumidele põhiklient vastab.

Kostja maakohtus esitatud väite järgi on kokkulangevus tema ja OÜ TAO MV (pankrotis)

koostööpartnerite osas 52,1% (147 isikut) ning see asjaolu ei anna alust tuvastada ettevõtte

üleminek. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga ja leiab, et OÜ TAO MV (pankrotis) ja

kostja koostööpartnerite kattuvus 52,1% ulatuses annab alust asuda seisukohale, et enamus OÜ

TAO MV (pankrotis) klientidest jätkas kliendisuhet kostjaga. Nimetatud seisukohta tõendab

maakohtule esitatud Viktoria Losseva analüüs (VII kd tl 108-191).

Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et Viktoria Losseva analüüs ei ole

usaldusväärne, sest ei ole märgitud koostööpartnerite üldarvu ja haridust tõendavast dokumendist

ei nähtu õppe kestvus ning see, millise dokumendiga on tegemist. Ringkonnakohus leiab, et

Viktoria Losseva analüüs on TsMS § 293 lg 2 kohaselt käsitletav dokumentaalse tõendina.

Analüüsi ei muuda ebausaldusväärseks see, et selles ei ole välja toodud äriühingute (üleandja ja

omandaja) koostööpartnerite üldarvu ning nende kokkulangevust arvuliselt ja protsentuaalselt.

Viidatud analüüsi koostamisel kasutatud dokumendid on märgitud analüüsi algul ning analüüsi

koostaja on kasutanud kostja ja OÜ TAO MV (pankrotis) pangakontode väljavõtteid, Maksu- ja

Tolliametile esitatud deklaratsioone, registriosakonnale esitatud andmeid jms. Analüüsis on

üksikasjalikult käsitletud klientide tehinguid kostjaga (VII kd tl 118-169) ja OÜ-ga TAO MV

(pankrotis) ning tehingute analüüsist nähtub, et kostja on järk-järgult üle võtnud OÜ TAO MV

(pankrotis) kliendid kas täielikult või suures osas.

Alusetu on apellandi seisukoht, et klientide üleminekuks on vajalik kliendisuhte lõppemine ühe

äriühinguga ja sellele järgnevalt kliendisuhte alustamine uue äriühinguga, kuid võimalik ei ole

klientide seotus mõlema äriühinguga. Antud juhul on klientide üleminek toimunud pikema aja

vältel. Kuna üleandja ei lõpetanud koheselt tegevust, siis sõlmis ta klientidega lepinguid vastavalt

vajadusele, s.o sellises mahus, nagu oli talle vajalik ettevõtte ülemineku perioodil.

Samuti nähtub analüüsist, et kostja ja OÜ TAO MV (pankrotis) tarnijateks olevad isikud kattusid.

Analüüsis on käsitletud üleandja ja omandaja ning tarnijate vahel toimunud tehinguid ning on

tuvastatav, et ka tarnijate osas toimus järkjärguline üleminek.

Seega jätkusid kliendi- ja tarnijasuhted nende osas, mis lõppesid OÜ-ga TAO MV (pankrotis),

kostjaga.

9.2. Apellandi seisukoha kohaselt välistab äriühingute paralleelne tegutsemine ettevõtte

ülemineku.

Analüüsis on võrreldud kostja ja OÜ TAO MV (pankrotis) käivet käibedeklaratsioonide andmete

põhjal (VII kd tl 169-171; käibedeklaratsioonid II kd tl 131-190; III kd tl 111-148).

Käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete alusel saab asuda seisukohale, et alates 2009

novembrist vähenes OÜ TAO MV (pankrotis) deklareeritud netokäive, samal ajal kostja

müügikäive pidevalt kasvas. OÜ TAO MV (pankrotis) maksustatava käibe vähenemine ja kostja

analoogses mahus maksustatava käibe suurenemine tõendab majandustegevuse ülekandumist

OÜ-st TAO MV (pankrotis) OÜ-sse Ida MV-Metall. Seega kuigi antud juhul ettevõtte üleandja ja

omandaja tegutsesid mingil ajal paralleelselt, nähtub käibedeklaratsioonidest majandustegevuse

kandumine üleandjalt omandajale.

9.3. Ebaõige on apellandi väide, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud, kuna apellant ei tegele

faktiliselt sama majandustegevusega, millega tegeles OÜ TAO MV (pankrotis).

Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud materjalidega on tõendatud, et kostja tegeles faktiliselt

sama

majandustegevusega,

millega

tegeles

OÜ

TAO

MV

(pankrotis).

Maakohtu

registriosakonnale esitatud andmetest nähtuvalt oli mõlema äriühingu majandusaasta aruandes

näidatud põhitegevusalaks perioodil 2009 kuni 2012 metallide ja metallimaakide hulgimüük (I kd

tl 11-16; 44-46). Nimetatud asjaolu nähtub ka äriühingute 2009.-2012. aasta majandusaasta

aruannete lisadest „Müügitulu“ (I kd tl 81-202). Mõlema äriühingu põhitegevusala majanduse

tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodid on identsed. Samuti V. Losseva analüüsi kohaselt

tasusid kliendid ekslikult perioodil, mil toimus ettevõtte üleminek, kostja poolt esitatud arveid

OÜ-le TAO MV (pankrotis), ning see näitab samuti äriühingute majandustegevuse kattuvust.

Asjaolu, et kostja väitel tegeleb ta ka ruumide rentimisega, gaasi müügiga ja laoteenuse

osutamisega, ei välista äriühingute majandustegevuse kattuvust osas, milles toimus ettevõtte

üleminek.

9.4. Iseenesest õige on apellandi väide, et antud juhul ainuüksi kinnisasja võõrandamine

(asukohaga Kaevuri tn 2A) ei kujuta endast ettevõtte üleminekut, kuid samas saab hinnata

kinnisasja võõrandamist kogumis teiste ettevõtte üleminekut näitavate kriteeriumidega. Kuigi

kostja omandas kinnisasja kolmandalt isikult, nähtub asja materjalidest, et kostja ja OÜ TAO MV

(pankrotis) mõlema majandustegevus toimus nimetatud kinnisasjal (tegevuskoht), ning seetõttu

koos teiste asjas olevate tõenditega saab järeldada, et kostja ettevõtte ülemineku raames võttis

järkjärgult üle OÜ-lt TAO MV (pankrotis) majandustegevuseks vajaliku tegevuskoha (ostis

kinnisasja kolmandalt isikult, sõlmis OÜ TAO MV (pankrotis) asemel elektrienergia

müügilepingu jms).

9.5. Vastuseks apellandi väitele, et otsuses on tuvastamata vallasvara üleminek ja iseseisvat

majandustegevust võimaldavad organisatsioonilised suhted, märgib ringkonnakohus järgmist.

Asja materjalide põhjal ei ole võimalik ettevõtte ülemineku kriteeriumina tuvastada, kas vallasvara

(ja milline) on ettevõtte omandajale üle läinud või mitte. Samas ei välista ainuüksi vallasvara

ülemineku mittetuvastamine ettevõtte üleminekut.

Majandustegevust võimaldavate organisatsiooniliste suhete üleminek üleandjalt omandajale on

asja materjalidega tõendatud, sh on tõendatud töötajate üleminek, majandustegevuse järkjärguline

üleminek (läbi klientide ja tarnijate ülemineku) ja seeläbi ettevõtte tegevuse jätkamine.

9.6. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et kuna on tuvastamata töötajate tööülesanded,

siis ei oma töötajate isikuline kattuvus teatud ulatuses ettevõtte ülemineku hindamisel tähendust.

Maakohus on töötajate üleminekuga seonduvat käsitlenud vaidlustatud otsuse p-des 21 ja 22,

ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid. Lisaks eeltoodule

märgib ringkonnakohus, et ka analüüsis on käsitletud töötajate üleminekut ning analüüsist

nähtuvalt töötas alates augustist OÜ-s TAO MV (pankrotis) 7 töötajat, kellest 6 jätkas alates 2010

veebruarist-märtsist töötamist OÜ-s Ida MV-Metall ning nende töötasu suurus jäi samaks, sama

oli ka äriühingu majandustegevus, kus nad tööle asusid.

Ringkonnakohus on seisukohal, et on toimunud töötajate üleminek ettevõtte ülemineku raames.

9.7. Apellandi väite kohaselt ei ole maksuotsusest tulenev kohustus seotud apellandi ettevõttega,

sest VÕS § 182 lg 2 kohaselt lähevad üle vaid üleandja ettevõttega seotud kohustused ning apellant

ei ole jätkanud täpselt samasisulisi tegevusi, mida enne viis läbi OÜ TAO MV (pankrotis) ja

millega seonduvalt imporditi 14. aprilli 2008 maksuotsuses käsitletud kaup.

Ringkonnakohus märgib, et eelnevalt on kohus tuvastanud, et mõlemad äriühingud (üleandja ja

omandaja) tegelesid majandustegevusega, mis seisnes metallide ja metallimaakide müügis (otsuse

p 9.3.). Maksu- ja Tolliameti 14. aprilli 2008 maksuotsusega on määratud OÜ-le TAO MV

(pankrotis) OÜ-le Vipodeklarant tasumisele täiendav maksusumma seoses imporditud terasest

kuumvaltsitud ümmargusega ristlõikega õmblusteta torude valesti deklareerimisega (I kd

tl 17-35). Ringkonnakohus leiab, et OÜ TAO MV (pankrotis), andes üle kostjale metallide ja

metallimaakide müügiga tegeleva ettevõtte, andis VÕS § 182 lg 2 kohaselt üle ka Maksu- ja

Tolliameti 14. aprilli 2008 maksuotsusest tuleneva kohustuse, sest kohustus tulenes samuti

metallide müügist.

10. Kõige eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et on toimunud ettevõtte üleminek (üleandja

OÜ TAO MV (pankrotis) ja omandaja OÜ Ida MV-Metall). Kostja jätkas majandustegevusega

(metallide müük), millega varem tegeles OÜ TAO MV (pankrotis), kasutades viimasele kuulunud

isikulise ning materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside korrastatud tervikut (s.o töötajaid,

kliendibaasi, hankijaid, tegevuskohta ja kontaktandmeid jms). Kuna on toimunud ettevõtte

üleminek, siis on kostja OÜ TAO MV (pankrotis) üldõigusjärglane TsÜS § 6 lg 2 ja VÕS § 182

lg 2 alusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11) ning kostja ettevõtte omandajana

vastutab VÕS § 183 lg 1 alusel hageja ees solidaarselt üleandjaga (s.o OÜ-ga TAO MV

(pankrotis)).

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Antud juhul ei ole maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud ning seega

määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks kohtuotsuse jõustumisest mõistliku aja

jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson