Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-15-15806/20 AI generated

2-15-15806/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-15-15806/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

O. A. esitas Viru Maakohtule eraisiku pankrotiavalduse. Viru Maakohtu 26. oktoobri 2015 määrusega jäeti avaldaja pankrotiavaldus käiguta ning anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – nõuetele vastava riigi õigusabi ja riigi menetlusabi taotluste esitamiseks. O.A. esitas kohtule 03.11.2015 nõutele vastava riigi õigusabija menetlusabi taotluse. Viru Maakohtu 19.11.2015 määrusega rahuldati avaldaja riigi õigusabi taotlus ning määrati esindaja pankrotiavalduse/pankrotimenetluse perspektiivikuse hindamiseks ja arvamuse esitamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-15-15806/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 17.12.2015 esitas vandeadvokaat Tiina Mare Hiob kohtule arvamuse pankrotimenetluse perspektiivikuse kohta. Vandeadvokaat hindas eraisiku pankrotimenetluse perspektiivi ning jõudis arvamusele, et eraisiku pankroti väljakuulutamine on ebatõenäoline. Esindaja selgitas võlgnikule PankrS § 176 lg 2 sisu, mille kohaselt kuriteoga toimepandud kahjunõudeid ja elatisevõlgnevust pankrotimenetlus ei kustuta. O.A. asjaolude hindamisel jõudis järeldusele, et ei soovi õigusabi jätkamist ja eraisiku pankroti menetlusega jätkamist. Võlgnik palub jätta avaldus läbi vaatamata ja menetlus lõpetada ning kinnitab oma nõustamist advokaadi tööga allkirjaga.

Keywords

AI generated
banking policy short-term credit banking secrecy bank charges fraudulent bankruptcy consumer credit revocation
AI generated
2-15-13958/21
Lõpetada Alimants OÜ (pankrotis; reg.kood: 12348754) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2-24-965/8
Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-965, S.
2-20-16869/26
Harju Maakohtu 19.01.2021.a määrusega kuulutati välja Valsem Ehitus OÜ pankrot.
2-17-14378/16
N. (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsov esitas 14.05.2018 kohtule aruande, milles leiab, et J. (pankrotis) pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohtu põhjendused ja järeldused PankrS § 158 lõike 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb PankrS § 158 lg 6 alusel määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks kuussada eurot ja maksmise tähtajaks 15 päeva määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded teatada võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole. PankrS § 6 lg 1 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
2-22-4332/12
D.M. esitas 24.03.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku pankrotiavalduse. 14.04.2022 määrusega nimetas kohus D.M. ajutiseks pankrotihalduriks V.E. Arvestades kohustustest vabastamise perspektiivi loobus D.M. 11.05.2022 kohtuistungil pankrotiavaldusest. Kohtu põhjendused ja järeldused PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldusest loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi ja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus lõpetada. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 13 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu ühekordne alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (13 pooltundi) tuleb V.E. tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 429 eurot, millele lisandub käibemaks 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot. Kohus leiab, et kuna D.M. näol on tegemist kinnipeetavaga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamine PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so O.Õ.F.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda O. A. avalduse menetlusse võtmisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD

1. O. A. esitas Viru Maakohtule eraisiku pankrotiavalduse. Viru Maakohtu 26. oktoobri 2015 määrusega jäeti avaldaja pankrotiavaldus käiguta ning anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – nõuetele vastava riigi õigusabi ja riigi menetlusabi taotluste esitamiseks.

O.A. esitas kohtule 03.11.2015 nõutele vastava riigi õigusabija menetlusabi taotluse. Viru Maakohtu 19.11.2015 määrusega rahuldati avaldaja riigi õigusabi taotlus ning määrati esindaja pankrotiavalduse/pankrotimenetluse perspektiivikuse hindamiseks ja arvamuse esitamiseks.

Kohtuasja number 2-15-15806 Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2015.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

O. A. pankrotiavaldus Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja:

O. A. (IK xxx, kinnipeetav xxx)

Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel õigusabi osutajaks vandeadvokaat Tiina Mare Hiobi.

17.12.2015 esitas vandeadvokaat Tiina Mare Hiob kohtule arvamuse pankrotimenetluse perspektiivikuse kohta. Vandeadvokaat hindas eraisiku pankrotimenetluse perspektiivi ning jõudis arvamusele, et eraisiku pankroti väljakuulutamine on ebatõenäoline. Esindaja selgitas võlgnikule PankrS § 176 lg 2 sisu, mille kohaselt kuriteoga toimepandud kahjunõudeid ja elatisevõlgnevust pankrotimenetlus ei kustuta. O.A. asjaolude hindamisel jõudis järeldusele, et ei soovi õigusabi jätkamist ja eraisiku pankroti menetlusega jätkamist. Võlgnik palub jätta avaldus läbi vaatamata ja menetlus lõpetada ning kinnitab oma nõustamist advokaadi tööga allkirjaga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest, kui avaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

3 Võlgnik on määratud esindajale kinnitanud, et ei soovi eraisiku pankrotimenetlusega jätkata paludes jätta avaldus läbi vaatamata. Esindaja hinnangul on pankrotiavaldus perspektiivitu.

4. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võimaldada ausal võlgnikul vabaneda peale võlgadest vabastamise menetluse läbiviimist võlgadest. Muuhulgas ei pea riik andma õiguskaitset isikule vabanemaks neist kohustustest riigi ees, mille võlgnik on ise oma süülise käitumisega põhjustanud (nt sundraha, kohtukulud). Mõistlik ei ole õiguslik olukord, kus kohus määrab kriminaalmenetluses süüdimõistetule sundraha, kohtulud ning hiljem kohus jälle vabastab võlgniku nimetatud kohustuste täitmisest. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest võlgnik ei vabane ka sel juhul kui jõuaks kohustustest vabastamise menetluseni.

Kohus märgib, et avaldajal ei ole võimalik vabaneda oma võlgadest läbi kohustustest vabastamise menetluse.

PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise maksmise kohustus. Seega juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2- 1-1-13).

/allkirjastatud digitaalselt/

Helgi Vinni Kohtunik