3-15-2743/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2743

Haldusasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla

vastu kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebused

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a ja 27.11.2015. a

määrused

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Lahendada määruskaebused Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a määruse ja

27.11.2015. a määruse peale ühe määruskaebuse menetluse raames.

2. Jätta määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a ning

27.11.2015. a määrused muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 29.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu,

milles palus hüvitada talle tekitatud mittevaralise kahju summas 2000 eurot. Esimese kahju

hüvitamise nõude kohaselt ei võimaldanud vastustaja määruskaebuse esitajal tutvuda

karistusseadustiku kommenteeritud väljaandega, samuti ei olnud seda võimalik laenutada

raamatukogust. Teise kahju hüvitamise nõude kohaselt andis vastustaja määruskaebuse

esitajale saadetud kohtumääruse talle kätte hilinemisega. Esitatud kaebusele lisas

määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse

esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 17.11.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2743

määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, esitatud

kaebuse käiguta ning kohustas määruskaebuse esitajat tasuma riigilõivu summas 60 eurot.

Halduskohus leidis, et kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte kohaselt oli kaebaja

sissetulek ajavahemikul 29.06.2015–28.10.2015 330 eurot ning kinnipidamised nõuete fondi

ja vabanemisfondi 231 eurot. Kulutusi elektrile kaebajal ei olnud. Kaebaja kahekordne

keskmine ühe kuu sissetulek, arvestades lubatud mahaarvamisi, oli 49,50 eurot. Seega oleks

kaebaja majanduslik olukord andnud alust vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest osaliselt.

Halduskohus pidas täiendavalt vajalikuks hinnata esitatud kaebuse eduväljavaateid.

Halduskohus leidis, et kaebajat ei saa siiski vabastada riigilõivu tasumise kohustusest, kuna

kaebus on vähese edulootusega. Halduskohus selgitas, et kaebaja nõudis mittevaralise kahju

hüvitamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse

võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

teotamise korral. Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab (Riigikohtu lahend

33110-14, p 12.2). Halduskohus selgitas, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ta

saaks igal ajal tutvuda õigusaktide kommenteeritud väljaannetega. Vangistusseaduse § 31¹

näeb kinnipeetavale ette õiguse juurdepääsule ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja

kohtulahendite registrile interneti teel, kaebaja nõue ei põhinenud selle õiguse rikkumisel.

Viru Vangla 05.10.2015. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest nr 6-

16/107-2 selgus, et kahju hüvitamise taotluse lahendamise ajaks oli kaebaja soovitud teos talle

raamatukogust laenutatud. See, et kaebaja pidi ootama, kuni tema soovitud teos raamatukogus

vabaneb, ei kujutanud endast kaebaja õiguste rikkumist. Isegi, kui tegemist oleks olnud

kaebaja õiguste rikkumisega, siis ei olnud tegemist niisuguse intensiivsusega sündmusega,

mis oleks kaasa toonud rahalise hüvitise väljamõistmise kaebajale.

Lisaks selgitas halduskohus, et kaebaja esitas kohtuasjas 1-15-4791 tõepoolest puuduste

kõrvaldamise avalduse 29.07.2015. Kaebaja taotlus jäeti puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu

rahuldamata 24.07.2015 ja see kohtumäärus anti kaebajale kätte 30.07.2015. Kaebaja jättis

aga märkimata, et tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli 23.07.2015. Kohtuasja 1-15-4791

lahendamine oli Viru Maakohtu pädevuses. Halduskohus ei saanud hinnata seda, kas kaebaja

hilinemisel oli mõjuv põhjus ehk kas kaebaja 29.07.2015. a avaldust oleks maakohtus

toimunud menetluses üldse arvestatud. Sellekohased argumendid tuli kaebajal esitada

määruskaebuse menetluses. Kaebaja ongi ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses

tuginenud sellele, et ta kõrvaldas taotluse puudused ja et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus.

Ringkonnakohus leidis, et puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg lasti mööda mittemõjuval

põhjusel. Ringkonnakohtu määrus ei ole veel jõustunud. Ringkonnakohtu seisukoha saab

ümber hinnata ainult Riigikohus määruskaebuse lahendamisel ja kaebaja on Riigikohtu poole

pöördunud. Halduskohtul puudub pädevus hinnata tsiviil- või kriminaalmenetluses tehtud

otsustuste õiguspärasust. Halduskohus lisas täiendavalt, et ta saaks kaebuse alusena käsitleda

ainuüksi asjaolu, et vangla andis kohtulahendi kaebajale kätte kolmandal päeval selle

saabumisest arvates. See ei olnud niisuguse intensiivsusega sündmus, mis tooks kaasa rahalise

hüvitise väljamõistmise kaebajale. Viru Vangla 05.10.2015. a kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise otsuse nr 6-16/1082 kohaselt on vangla kaebaja ees vabandanud. Seega

puudus halduskohtu hinnangul alus eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on

edukas, mistõttu kohus ei saanud kaebajat vabastada riigilõivu tasumisest.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 23.11.2015

taotluse

riigi õigusabi saamiseks.

Määruskaebuse esitaja väitel väljendas kohus käesolevas asjas pahatahtlikkust, kui jättis tema

soovi esitatud kaebusest koopia väljastamiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitaja märkis, et

haldusasja õige lahendamise seisukohalt on seetõttu vajalik riigi õigusabi määramine.

4. Tartu Halduskohus jättis 27.11.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata.

Halduskohus asus seisukohale, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta

riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine

tungivat avalikku huvi. Käesolevas kohtuasjas ei olnud tungiv avalik huvi tuvastatav.

Kaebajale ei saanud anda riigi õigusabi ka RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel, kuna kaebaja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi ja asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguste

kaitseks ilmselt vähene. Halduskohus selgitas, et kaebaja on korduvalt esitanud halduskohtule

kaebusi, sh on kaebaja käesoleval aastal esitanud neli kaebust. Kaebaja on toonud esile

kaebuse aluseks olevad asjaolud ning esitanud põhjendusi. Kaebaja on iseseisvalt läbinud

kohustusliku kohtueelse haldusmenetluse. Eeltoodu näitab, et kaebaja on võimeline ise

kaitsma oma õigusi. Halduskohus lisas täiendavalt, et leidis 17.11.2015. a määruses, et

kaebuses kohtule esitatud nõuded on perspektiivitud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse esitaja esitas 02.12.2015

määruskaebuse

Tartu Halduskohtu

17.11.2015. a määruse peale, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ning riigilõivust

vabastamise taotluse rahuldamist. Määruskaebuse esitaja ei nõustunud halduskohtu väitega, et

tema õigusi ei ole rikutud, kuna ta pidi ootama kuni tema soovitud teos raamatukogus

vabaneb. Määruskaebuse esitaja leidis, et tal puudub üksnes subjektiivne õigus nõuda igal ajal

tutvumist kommenteeritud väljaandega. Määruskaebuse esitaja väitel jättis kohus

tähelepanuta, et tal puudus pikaajaliselt võimalus tutvuda karistusseadustiku kommenteeritud

väljaandega. Seetõttu puudus määruskaebuse esitajal võimalus kaitsta tõhusalt oma õigusi

ligemale kümnes asjas. Seonduvalt teise kahju nõudega lisas määruskaebuse esitaja, et kohus

ei ole arvestanud tema väitega, et enne vaidlusalust toimingut on Viru Vangla talle korduvalt

edastanud kohtulahendid viivitusega.

6. Lisaks esitas määruskaebuse esitaja 03.12.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu

27.11.2015. a määruse peale, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ning esitatud

riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Määruskaebuse esitaja väitel on ta olnud sunnitud oma

õigusi kaitsma iseseisvalt, ilma õigusabi osundaja vahenduseta. See aga ei tähenda, et

määruskaebuse esitaja oleks isik, kes oleks võimeline ise oma õigusi kaitsma. Määruskaebuse

esitaja lisa, et ta pole kordagi suutnud oma huve kaitsta, kuna nii vangla kui ka halduskohus

on seda õigusvastaselt takistanud. 17.11.2015. a kohtumääruses välja toodud seisukohad on

meelevaldsed ning kinnitavad eranditult, et määruskaebuse esitaja vajab kaitset kohtuvõimu

omavoli eest. Kuivõrd tänaseks on määruskaebuse esitaja 17.11.2015. a kohtumääruse

vaidlustanud, puudub alus väita, et kaebus on perspektiivitu. Seonduvalt RÕS § 7 lg 1 p 6

märgib määruskaebuse esitaja, et ta ei soovi riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise

nõude esitamiseks, vaid selle menetluse tagamiseks. Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et

avaliku huvi puudumine on kohtu subjektiivne hinnang. Kuivõrd käesoleval juhul vangla ja

maakohus rikuvad oluliselt kinnipeetava õigusi, ei ole õigustatud väita, et avalik huvi puudub.

7. Tartu Halduskohus võttis 07.12.2015. a

määrustega

määruskaebuse esitaja

määruskaebused menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 2

sätestatud menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt käesoleval juhul põhjendatud lahendada

määruskaebuse esitaja määruskaebused Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a määruse ja

27.11.2015. a määruse vaidlustamiseks ühe määruskaebuse menetluse raames.

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a ja 27.11.2015. a määruste põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Esmalt võtab ringkonnakohus

seisukoha määruskaebuse esitaja väidete osas seonduvalt Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a

määrusega, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest

vabastamata (I) ning seejärel osas, mis puudutab Tartu Halduskohtu 27.11.2015. a määrust,

millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (II).

I

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega

selgitanud põhjuseid, mis tingisid määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamise taotluse

rahuldamata jätmise. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel

alus kahelda selles, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Ringkonnakohus selgitab, et vastustaja

on 05.10.2015. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 6-16/107-2

põhjalikult selgitanud vangla raamatukogus teavikute laenutamise korda. Samuti on vastustaja

kohtueelse menetluse raames teinud kindlaks, et karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne

oli määruskaebuse esitaja käes kuni 02.10.2015. Seega ei ole asjakohane määruskaebuse

esitaja väide, et tal puudus pikaajaliselt võimalus nimetatud teavikuga tutvuda.

11. Seonduvalt kohtumääruse viivitusega kättetoimetamisega märgib ringkonnakohus, et

käesoleval juhul ei ole tõendatud, et vastustaja tegevuse tulemusena oleks määruskaebuse

esitaja kandnud kahju. Samuti on vastustaja määruskaebuse esitaja ees vabandanud.

Kohtumääruse viivitusega kättetoimetamine ei saanud põhjustada kaebajale kahju ka

kriminaalasja nr 1-15-4791 raames, kuivõrd puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli selleks ajaks

möödunud. Seetõttu ei oma käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähtsust määruskaebuse

esitaja väide, et vastustaja on määruskaebuse esitajale korduvalt edastanud kohtulahendeid

viivitusega. Eeltoodust nähtub, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses välja toonud

asjaolusid, mis kaebuse eduväljavaateid parandaksid.

II

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise oma

õigusi kaitsma, kuivõrd määruskaebuse esitaja on korduvalt esitanud halduskohtule kaebusi

ning edukalt läbinud kohtueelse menetluse. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et tulenevalt

HKMS § 2 lg 4 sätestatud halduskohtu selgitamiskohustusest tagab halduskohus asja õigeks

lahendamiseks vajalike asjaolude välja selgitamise ning menetlusosaliste huvide kaitse.

Riigipoolse menetlusabi andmist ei saa lugeda põhjendatuks üksnes seetõttu, et isik ei ole

olnud kohtumenetluses edukas nagu väidab määruskaebuse esitaja. Kohtumenetluses

osalemise võimekuse hindamisel ei oma tähtsust konkreetse menetluse lõpptulemus, vaid

isiku võime esitada kohtule arusaadav kaebus ning seda põhistavad asjaolud.

13. Halduskohus on riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise alusena välja toonud ka RÕS

§ 7 lg 1 p 5. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti lisaks hinnanud ka esitatud

kaebuse perspektiivikust. Halduskohus on 17.11.2015. a määruses põhjalikult selgitanud,

miks on esitatud kaebus halduskohtu hinnangul perspektiivitu. Esitatud kaebust ei muuda

perspektiivikaks üksnes asjaolu, et määruskaebuse esitaja on kohtu seisukoha kaebuse

perspektiivikuse osas vaidlustanud. Määruskaebuse esitaja ei ole esitatud määruskaebuses

toonud välja konkreetseid täiendavaid asjaolusid, mis kaebuse eduväljavaateid parandaksid.

14. Seonduvalt RÕS § 7 lg 1 p 6 selgitab ringkonnakohus, et ekslik on määruskaebuse esitaja

väide, et ta ei soovi riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, vaid selle

menetluse tagamiseks. Määruskaebuse esitaja on esitatud riigi õigusabi taotluses sõnaselgelt

märkinud, et taotleb riigipoolset õigusabi asja õigeks lahendamiseks. Seega on määruskaebuse

esitaja huviks haldusasja sisuline, s.o esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude

lahendamine. Seetõttu tuli halduskohtul hinnata ka tungiva avaliku huvi olemasolu.

Ringkonnakohus märgib, et võttes arvesse esitatud kaebuse väheseid edulootusi ning

määruskaebemenetluses välja selgitatud asjaolusid, on halduskohus kokkuvõtvalt jõudnud

õigele järeldusele tungiva avaliku huvi puudumise osas.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebused rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 17.11.2015. a määruse ja 27.11.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits