2-14-55669/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-55669

Tsiviilasi

XXX hagi Korteriühistu XXX vastu Korteriühistu XXX

24.07.2014

korduva

üldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja Irina Reva

Kostja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht

XXX), seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja Dmitri

Štšerbin

Resolutsioon

1. Rahuldada

XXX

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista Korteriühistult XXX välja XXX

kasuks menetluskuluna õigusabikulud 697 (kuussada

üheksakümmend seitse) eurot.

3. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

Korteriühistul XXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (697 eurot) XXX viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta rahuldamata XXX avaldus riigilõivu 300 euro ja

õigusabikulude

euro,

kokku

euro

väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Harju Maakohus 12.11.2014 otsusega rahuldas hagi ja jättis hageja menetluskulud kostja

kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus 14.04.2015

otsusega jättis Harju Maakohtu 12.11.2014 otsuse muutmata ning menetluskulud kostja

Korteriühistu XXX kanda. Riigikohus 29.07.2015 määrusega jättis kassatsioonikaebuse

menetlusse võtmata. Kohtulahend jõustus 29.07.2015.

2. Hageja esitas 24.08.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub määrata

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 443,00 eurot ja mõista välja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

hageja kasuks.

Kostja vastuväited

3. Kostja leiab, et hageja ei tohi nõuda menetluskuluna riigilõivu summas 300 eurot, sest hageja

ei ole seda kulu kunagi kandnud. Hagi esitamisel tasutava riigilõivu maksis XXX eest

Korteriühistu XXX ehk kostja.

4. Hageja lepingulise esindaja kulud ei vasta lepingulise esindaja arvetes näidatud tegelikule

kulule. Hageja lepinguline esindaja Irina Reva esindas XXX Eesti Korteriühistu Liidu nimelt,

kes väljastaski hageja nimele arveid. Vastavalt arvele nr 341068 on hageja lepingulise

esindaja tegelik kulu eespool nimetatud õigusteenuste puhul 382,00 eurot. Kõnesoleva arve

kohaselt hõlmab 382,00 eurot õigusabi kulu nii hagiavalduse koostamise (sh sellega

kaasnevatel teenustel) kui ka 16.10.14 ja 31.10.14 kohtuistungil esindamise. Seega

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse punktides 2.1.1; 2.1.2; 2.1.3 nimetatud

lepingulise esindaja õigusabi kulu tegelik väärtus ja hind on mitte rohkem kui 382,00 eurot.

Siinjuures peab arvestama ka sellega, et ka selle arve maksis kostja ehk kulu tegelikuks

kandjaks on olnud kostja Korteriühistu Tallinna 25. Eeltoodust tulenevalt on kostja

seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses punktides 2.1.1; 2.1.2; 2.1.3

menetluskulud kogusummas 783,00 eurot on selgelt põhjendamatud, hageja ei ole esimeses

astmes faktiliselt menetluskulusid kandnud, mistõttu selles osas tuleb jätta hageja taotlus

rahuldamata, kuna hagejal ei ole õigust neid kulusid nõuda.

5. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse puntide 2.2.1; 2.2.2 ja 2.3 (s.o

apellatsioonmenetlus ja menetluskulude kindlaksmääramise nimekirja koostamine) kohta

palub kostja kohtul kohustada hagejat esitama kõik arved, kuna arvest nr 341068 nähtub, et

hagejale on osutatud õigusabiteenust soodustusega 30-40%, mistõttu hageja lepingulise

esindaja poolt näidatud summad tekitavad tõsiseid ja põhjendatud kahtlusi.

Hageja seisukoht

6. Hageja teavitas, et ta tagastas kostjale raha, mis oli korteriühistu poolt tema eest tasutud

õigusabikulude katteks, kuid ei ole korteriühistule tagastanud hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu 300 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt

9. Toimiku

materjalidest

nähtuvalt

on

käesolevas

tsiviilasjas

tasutud

08.08.2014

maksekorraldusega nr 69 riigilõivu 300 eurot (kd I lk 35). Maksjaks on KÜ XXX ja selgitusse

on märgitud „riigilõiv hagiavaldus 24.07.2014 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise

nõudes XXX“. Hageja kinnitas, et ei ole kõnesolevat riigilõivu kostjale tagasi maksnud.

Nimetatud makskorraldusega on tõendatud, et kostja on riigilõivu etteulatuvalt kandnud,

mistõttu ei kuulu riigilõiv kostjalt välja mõistmisele ega hagejale hüvitamisele.

10. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja õigusabikulud on summas 1143 eurot. Avalduse

kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust hinnaga 90 eurot/tund koos käibemaksuga.

Tunnitasu ei ületa keskmisi turuhindasid.

11. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maakohtus kandnud järgmised kulud:

dokumentidega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja hagiavalduse koostamine, ettevalmistus

ja 16.10.2014 istungist osavõtt ning ettevalmistus ja 31.10.2014 istungist osavõtt, kokku

summas 783 eurot.

Kostja esitas vastuväite, et maakohtus kantud õigusabi tegelik kulu on summas 382 eurot ja

tegelikuks kulu kandjaks oli kostja. Kostja esitas tõendid, millest nähtub, et kuigi arve 341068

on väljastatud hageja nimele, on see tasutud 21.11.2014 kostja arvelt. Hageja esitas kohtule

maksekorralduse nr 1535, millest nähtub, et hageja on vaidlusaluse summa 382 eurot

tagastanud 24.04.2015 kostjale.

Kohus nõustub kostja vastuväitega, et arvel 341068 on kajastatud kõik menetluskulude

nimekirjas maakohtu menetluses tehtud õigusabitoimingud, mistõttu ei ole põhjendatud

hüvitada õigusabikulusid menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses.

Kohus, arvestades asjaolu, et hageja on kostjale raha tagastanud leiab, et arvega 341068 on

tõendatud, põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 382 eurot.

12. Riigikohus on 11.11.2014.a lahendi 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise

kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse

ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule

esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja

vajalike kuludega.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja koostamise kulu väljamõistmine ei ole põhjendatud

ega vajalik.

13. Ülejäänud toimingud ja nendele toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik ning

kooskõlas tsiviilasja sisu ja mahuga.

14. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 697

(maakohtus 382 + ringkonnakohtus 315) euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja

avalduse summas 746 (riigilõiv 300 + õigusabikulud 446) eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

16. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/