3-15-1536/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1536

Haldusasi

AS Kihnu Veeteed kaebus Lääne maavanema 15.05.2015

korralduse

nr

1-1/15/81

tühistamiseks

ning

Lääne

maavanema ja Väinamere Liinid OÜ vahel 17.05.2015

sõlmitud reisiparvlaevaga Ormsö parvlaevaliinil Sviby-

Rohuküla-Sviby reisijate-, sõidukite- ja kaubaveoteenuse

osutamise

avaliku

teenindamise

otselepingu

tühisuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Kihnu Veeteed, volitatud esindajad

vandeadvokaat Tarmo Peterson

Vastustaja – Lääne maavanem, volitatud esindajad Roger

Uusmaa

Kolmas isik – Väinamere Liinid OÜ, volitatud esindaja

advokaat Kristo Kallas

Asja läbivaatamine

07.12.2015 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Kihnu Veeteed kaebus osaliselt.

2. Tühistada Lääne maavanema 15.05.2015 korraldus nr 1-1/15/81.

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista Lääne maavanemalt AS Kihnu Veeteed kasuks välja riigilõiv 15 (viisteist)

eurot ja õigusabikulu 2091 (kaks tuhat üheksakümmend üks) eurot.

5. Mõista AS-lt Kihnu Veeteed Väinamere Liinid OÜ kasuks välja õigusabikulu 500

(viissada) eurot.

6. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt

18.01.2016 (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

3-15-1536

2(12)

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne maavanem (vastustaja) kinnitas 04.05.2015 korraldusega nr 1-1/15/72

„Parvlaevaliikluses parvlaevaliinil Sviby-Rohuküla-Sviby reisijate-, sõidukite- ja kaubaveo

teenuse osutamise avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise korra“, määras avaliku

teenindamise otselepingu sõlmimise menetluse läbiviimise eest vastutava isiku ning kohustas

teda viima otselepingu sõlmimise menetluse läbi viidatud korras sätestatut järgides.

2. Lääne Maavalitsus küsis hinnapakkumisi AS-lt Kihnu Veeteed (kaebaja), Väinamere

Liinid OÜ-lt (kolmas isik) ja OÜ-lt TS Shipping. Tähtaegselt esitasid oma hinnaettepaneku

kaebaja (reisitasu 237 eurot) ja kolmas isik (reisitasu 138 eurot).

3. Vastustaja otsustas 15.05.2015 korraldusega nr 1-1/15/81 sõlmida reisiparvlaevaga

Ormsö parvlaevaliinil Sviby-Rohuküla-Sviby reisijate-, sõidukite- ja kaubaveo teenuse

osutamise avaliku teenindamise otselepingu kolmanda isikuga perioodiks alates 01.06.2015

kuni Lääne Maavalitsuse korraldatud riigihanke tulemusel sõlmitava avaliku teenindamise

lepingu alusel uue vedaja liinile tulekuni, seejuures minimaalselt kuni 01.11.2015 ja mitte

kauemaks kui 31.05.2016.

4. Vastustaja ja kolmas isik sõlmisid 17.05.2015 reisiparvlaevaga Ormsö parvlaevaliinil

Sviby-Rohuküla-Sviby

reisijate-,

sõidukite-

ja

kaubaveoteenuse

osutamise

avaliku

teenindamise otselepingu.

5. Kaebaja esitas 15.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 04.05.2015

korralduse nr 1-1/15/72 õigusvastasuse tuvastamiseks, 15.05.2015 korralduse nr 1-1/15/81

tühistamiseks ning vastustaja ja kolmanda isiku vahel 17.05.2015 sõlmitud otselepingu

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt Lääne Maavalitsuse kohustamiseks lõpetama

nimetatud leping ja korraldama vedaja leidmiseks avalik konkurss.

6. Kohus tagastas 17.06.2015 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

7. Kaebaja esitas 29.06.2015 määruskaebuse 17.06.2015 määruse osaliseks tühistamiseks.

Kaebaja nõustus kohtuga, et otselepingu sõlmimise õigust puudutavas osas kuulub vaidlus

lahendamisele riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO), seega selles osas ta määrust ei

vaidlustanud, vaid esitas VAKO-le vaidlustuse. Kaebaja vaidlustas määrust osas, milles kohus

tagastas kaebuse ka vastustaja 15.05.2015 korralduse tühistamise nõudes ning vastustaja ja

kolmanda isiku vahel 17.05.2015 sõlmitud otselepingu tühisuse tuvastamise nõudes.

3-15-1536

3(12)

8. Kaebaja esitas 14.07.2015 täiendatud kaebuse nõuetega tühistada vastustaja

15.05.2015 korraldus ning tuvastada vastustaja ja kolmanda isiku vahel 17.05.2015 sõlmitud

otselepingu tühisus.

9. Kohus rahuldas 16.07.2015 määrusega kaebaja määruskaebuse ja tühistas 17.06.2015

määruse osas, millega tagastati kaebus vastustaja 15.05.2015 korralduse nr 1-1/15/81

tühistamise nõudes ning vastustaja ja kolmanda isiku vahel 17.05.2015 sõlmitud otselepingu

tühisuse tuvastamise nõudes. Kohus võttis kaebuse neis nõuetes menetlusse ja kaasas

kolmanda isikuna Väinamere Liinid OÜ.

10. Vastustaja palus 17.08.2015 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

11. Kolmas isik kaebuse kohta kirjalikku seisukohta ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebaja seisukohad olid järgmised:

12.1. Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ja vastustaja ei

kontrollinud seda piisavalt. Sellist kontrollimist hindamiskomisjoni protokollist ei nähtu.

Pakkumuse maksumuse põhjendatust tuleb kontrollida nii hankemenetluses kui ka

otselepingu sõlmimisel. Tegemist on üldise riigihankepõhimõttega, mida tuleb järgida ka siis,

kui riigihangete seaduse § 48 kohaldamisele ei kuulu (Tallinna Halduskohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu otsused haldusasjas nr 3-15-127). Maksumuse analüüsimata jätmine viib

nende pakkujate õiguste rikkumiseni, kes on esitanud oma pakkumuse ausalt, ning kahjustab

konkurentsiolukorda turul. Samuti rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Tegemist ei ole

üksnes teoreetilise võimaluse, vaid tegelikult aset leidnud sündmusega, kus turgu valitseva

ettevõtja alapakkumus tõrjub turult väiksema turujõuga ettevõtjaid ja takistab põhjendamatult

nende ligipääsu riigi tellimusele. Kaebaja on turuliidrist kolmanda isiku peamine ja ainus

tõsiseltvõetav konkurent. Sviby-Rohuküla-Sviby parvlaevaliini teenindamise kaotamine

tähendab kaebajale ligikaudu kolmandiku aastakäibe kaotust. Kolmas isik on Eesti praamiliini

operaatorite kaubaturul turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja, kuna saab 92% Eesti-siseste

parvlaevaliinide riiklikest dotatsioonidest. Kaubaturu käive on jaotatud kaebaja ja kolmanda

isiku vahel proportsioonides vastavalt 2,6% ja 97,4%. Kolmanda isiku poolne turgu valitseva

seisundi rikkumine (konkurentsiseaduse § 16 p 1) seisneb otselepingu sõlmimiseks

alapakkumuse esitamises.

12.2. Kaebaja on teenindanud Sviby-Rohuküla-Sviby parvlaevaliini juba 10 aastat ja on

seega hästi kursis parvlaevaliini teenindamise reaalse maksumuse ja kulubaasiga. Kolmanda

isiku pakkumus otselepingu sõlmimise menetluses summas 138 eurot reisi kohta ei saa

sisaldada kõiki teenuse osutamise ja lepingu täitmisega seotud kulusid.

12.2.1. Kolmanda isiku pakkumus ei sisalda liini ettevalmistuskulu ja vastustaja leidis

õigusvastaselt, et pakkumus ei peagi seda kulu sisaldama.

12.2.2. Arvestades Politsei- ja Piirivalveametis kehtivaid meremeeste töötasusid, saab

laevapersonali minimaalseks tööjõukuluks ühe reisi kohta olla 108,55 eurot (2 meeskonda,

kummaski 6 laevapere liiget). Nimetatud tööjõukuluga ei oleks tegelikkuses võimalik laeva

Ormsö edukalt mehitada põhjusel, et töö intensiivsus on oluliselt suurem kui avaliku sektori

tavalisel merepersonalil. Nt AS Eesti Loots 2013. a majandusaasta aruande kohaselt on ühe

töötaja tööjõukuluks umbes 3000 eurot. See kinnitab, et kolmanda isiku pakkumuses toodud

laevapersonali tööjõukulu on põhjendamatult madal.

3-15-1536

4(12)

12.2.3. Kaebaja pakkumus sisaldab kaldapersonali tasusid, mida makstakse olemasolevatele

töötajatele, kes teenindavad ka teisi liine. Lisaks piletimüügiga tegelevale personalile arvestas

kaebaja kaldapersonali kulude hulka laeva tehnilise juhi, klienditeeninduse, finantsaruandluse

ja turundusega seotud kulud. Tegemist on lepingu täitmiseks vajalike kuludega, mille täitmine

laevapersonali poolt on ebatõenäoline. Kuna ei nähtu, et ka kolmas isik oleks nende kuludega

arvestanud, on tema pakkumus põhjendamatult madala maksumusega.

12.2.4. Kolmas isik põhjendab laeva madalaid hoolduskulusid sellega, et plaanib teha osa

hooldustöödest ise. Laeva garantiitingimused aga välistavad selle.

12.2.5. Mereregistri Laevade Eesti AS kinnitas kaebajale, et Ormsö ülevaatuse

hinnapakkumine tehti nii kaebajale kui kolmandale isikule samas suurusjärgus, mistõttu pole

millegagi selgitatav kolmanda isiku pakkumuses sisalduv oluliselt madalam ülevaatuskulu.

12.2.6. Kaebaja ja kolmanda isiku pakkumuses toodud kindlustuskulude erinevus ei ole

põhjendatav kaebajal rahvusvahelise kindlustuse kogemuse puudumisega. Kaebajal on

varasem kogemus olemas. Kuna kolmas isik keeldus vastustajale kindlustuspakkumust

esitamast ja vastustaja ei käinud sellega ka kohapeal tutvumas, siis ei saanud vastustajal

tekkida veendumust, et kolmanda isiku pakkumus pole selles osas põhjendamatult madala

pakkumusega.

12.2.7. Vastustaja jättis põhjendamatult kontrollimata administratiivkulude põhjendatuse.

Kuna kolmanda isiku pakkumuse kaldapersonali kulud ei hõlmanud kõiki kulusid, võinuks

osa kulusid olla paigutatud administratiivkulude alla. Samas ei ole usutav, et kolmas isik on

need kulud paigutanud administratiivkulude alla, kuna nt ainuüksi kohustuslike koolituste

kulu on 5300 eurot, laevapere toitlustus 13 680 eurot ja eririietus 1600 eurot. Seega on mingid

kulud jäänud kolmanda isiku pakkumuses kindlasti arvestamata ja vastustaja ei ole seda

kontrollinud.

12.3. Vastustaja 15.05.2015 korralduse õigusvastasus toob kaasa selle tühistamise ja

17.05.2015 otselepingu tühisuse tuvastamise vajaduse. Lepingu tühisuse tuvastamise aluseks

on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87. Lepingu tühisuse tuvastamine ei kahjusta avalikku

huvi tõrgeteta reisijate- ja kaubaveo vastu, sest kaebaja on avaldanud valmisolekut jätkata

vedusid 02.12.2011 sõlmitud lepingu alusel kuni uue vedaja leidmiseni. Nimetatud lepingu

alusel vedude jätkumine oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, kuna leping on sõlmitud

õiguspärase hankemenetluse tulemusena ja peaks kehtima kuni 2015. a lõpuni. Käesoleva asja

lahendamisel peaks valima igal juhul lahenduse, mis on enim kooskõlas Euroopa Liidu

õigusega, isegi kui 02.12.2011 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ülesütlemisavalduse

tagasivõtmisega seonduv võib olla siseriikliku õiguse raames osaliselt ebaselge.

13. Vastustaja seisukohad olid järgmised:

13.1. Vastustajal oli nii ühistranspordiseadusest kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu

23.10.2007 määrusest nr 1370/2007 tulenev õigus sõlmida otseleping. Vastustajal oli

praktiline vajadus otselepingu sõlmimise järele. Kaebajaga sõlmitud senise lepingu jätkamisel

oleks äsja valminud reisiparvlaev Ormsö jäänud sadamasse seisma ja toonud kaasa täiendava

kulu 27 000–33 000 eurot kuus. Sellise kuluga ei ole riigieelarve koostamisel arvestatud.

Ajakriitilisust arvestades otsustati leping sõlmida kohe pärast kolmanda isiku hinnaettepaneku

sobivuse kinnitamist. Ühestki õigusaktist ei tulnud nõuet lepingu sõlmimisega viivitada. Kuna

leping kaebajaga on lõppenud, ei ole võimalik selle alusel sõitjateveoteenuse osutamist

jätkata.

3-15-1536

5(12)

13.2. Vastustaja nõustus kaebajaga, et ka otselepingu sõlmimisel on kohustus kontrollida

võimalikku põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitamist, et hoida ära

pakkujate diskrimineerimist ja konkurentsi moonutamist. Vastustaja on seda kohustust ka

täitnud. Komisjon kontrollis esitatud hinnaettepanekuid sisuliselt ja jõudis veendumusele, et

kolmanda isiku esitatud hinnaettepanek oli põhjendatud ning vastas otselepingu projektis ja

selle lisades toodud tingimustele. Asjaolu, et kolmas isik kajastas hinnaettepanekus

madalamat hinda või on võimeline osutama teenust madalama hinnaga, ei tähenda

automaatselt, et tegemist oleks turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega. Vastustaja

hinnangul on kolmandal isikul võimalik pakkuda teenust odavama hinnaga suuresti tulenevalt

tema pikaajalisest reisijateveoteenuse osutamise kogemusest. Komisjoni kaalutlused

kolmanda isiku hinnaettepanekus toodud kulukomponentide osas on jälgitavad komisjoni

protokollist. Seega tagati otselepingu sõlmimisel olemasoleva konkurentsi efektiivne

ärakasutamine ning konkurentsi ei ole kahjustatud. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust

vastustaja eest ega hakata kaebuses toodud kuluartikleid sisuliselt hindama. Seejuures ei saa

arvestada pärast otsuse tegemist ilmnenud asjaoludega, vaid peab arvestama üksnes

andmetega, mis olid vastustajale teada. Vastustaja võrdles hinnaettepanekuid omavahel ja

võrdluses eelnevate aastate näitajatega. Samuti küsis vastustaja pakkujatelt kirjalikke

selgitusi, hindas neid sisuliselt ja veendus esitatud kulude põhjendatuses. Väide, et kolmanda

isiku hinnaettepanekus toodud maksumus võib olla põhjendamatult madal, on oletuslik.

Vastustajal sellist kahtlust ei tekkinud.

13.3. Vastustaja

ei

pidanud

tutvuma

kolmanda

isiku

kindlustuspakkumisega.

Kindlustuspakkumised tehakse ettevõtte põhiselt ja maksumus võib erineda mitmel põhjusel –

eelnev kogemus rahvusvahelise kindlustuse vormistamisel, koostöö kindlustusandjatega,

võimalikud varasemad kindlustusjuhtumid jms. Kindlustuspakkumised ei olnud erakordselt

erinevad ja arvestades asjaoluga, et komisjoni oli kaasatud Veeteede Ameti esindaja, kelle

ekspertteadmised võimaldasid anda hinnangu esitatud pakkumuste osas, ei pidanud komisjon

vajalikuks kolmanda isiku kindlustuspakkumisega kohapeal tutvuda.

13.4. Vastustaja on kontrollinud kolmanda isiku esitatud hinnaettepanekus toodu

põhjendatust igakuiselt ka pärast otselepingu sõlmimist esitatud aruannete alusel ja

tuvastanud, et kolmanda isiku hinnaettepanekus toodud maksumus vastab teenuse osutamise

reaalsetele kuludele.

14. Kolmas isik toetas kohtuistungil vastustaja seisukohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Praeguse vaidluse esemeks ei ole see, kas vastustaja võis kiireloomuliste asjaolude tõttu

sõlmida parvlaevaliini teenindamiseks vedajaga otselepingu või pidi korraldama riigihanke.

Selline küsimus on vaidluse all haldusasjas nr 3-15-1883. Samuti ei olene praeguse asja

lahendus sellest, kas lugeda lepinguga üle antud parvlaevaliini teenindamise õigus

kontsessiooniks või mitte. Kaebaja algatas praeguse vaidluse põhjusel, et vastustaja ei ole

väidetavalt kontrollinud kolmanda isiku esitatud pakkumuse maksumuse põhjendatust.

Kaebaja arvates on turgu valitsevat seisundit omav kolmas isik esitanud teadlikult

alapakkumuse, seades sellega kaebaja ebavõrdsesse konkurentsiolukorda ja moonutades

otselepingu sõlmimise menetluse tulemust.

16. Menetlusosalised on üksmeelel selles, et vastustajal oli pakkujate võrdse kohtlemise

tagamiseks ja konkurentsi moonutuste vältimiseks kohustus kontrollida pakkumuse

maksumuse põhjendatust ja lükata tagasi põhjendamatult madala maksumusega pakkumused.

Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise kohustus tuli hindamiskomisjonile ka

3-15-1536

6(12)

vastustaja 04.05.2015 korraldusega nr 1-1/15/72 kinnitatud otselepingu sõlmimise korra p-st

5.3.

17. Vastustaja kinnitas, et ongi antud juhul viidatud kontrollikohustust täitnud ning hinnanud

enne lepingu sõlmimist mõlema pakkumuse maksumuse põhjendatust. Vastustaja esitatud

12.05.2015 protokollist nr 1-2/15/42 nähtub, et vastustaja on pakkumustega sisuliselt tutvunud

ja pidanud vajalikuks esitada mõlemale pakkujale täpsustavaid küsimusi pakkumuse

maksumuse kujunemise kohta. Hindamiskomisjoni täpsemad kaalutlused ja põhjendused on

toodud 14.05.2015 protokollis.

18. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kohus ei saa hakata vastustaja asemel

hinnapakkumisi kontrollima ja kulude põhjendatust hindama. Küll aga saab kohus kontrollida,

kas vastustaja on hinnapakkumiste hindamisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega.

19. Kaebaja arvestas hindamiskomisjonile antud selgituse kohaselt pakkumuse maksumuses

ka liini käivitamise ettevalmistuskuludega, st 14 päeva tööjõukuluga, mil meeskond õpib

laeva tundma. Kolmas isik selgitas vastuses hindamiskomisjoni järelepärimisele, et ei

arvestanud 2015. a maikuusse jäävate ettevalmistuskuludega, sest liiniveo kulude ja tulude

eelarve tuli esitada perioodide 01.06.2015–31.12.2015 ja 01.01.2016–31.05.2016 kohta.

Hindamiskomisjon leidis 14.05.2015 protokollis, et ettevalmistuskulude arvestamine põhireisi

maksumuse komponendina ei ole asjakohane, sest vastavat kulu ei tulnud eelarve koostamisel

välja tuua.

Lääne Maavalitsuse 04.05.2015 hinnaettepaneku küsimise kirjast nähtuvalt küsiti pakkujatelt

hinnaettepanekut

ühe

põhireisi

reisitasu

maksumuse

kohta,

millele

tuli

lisada

sõitjateveoteenuse tulude ja kulude prognoos otselepingu projektis toodud perioodiks

vastavalt lisatud vormile. Hinnaettepaneku küsimise lisas 8 “Liiniveo kulude ja tulude

eelarve” on toodud liiniveo kulude ja tulude tabel 2015. a ja 2016. a kohta, täpsemaid

kuupäevi nimetamata. Hinnaettepaneku küsimise lisast 1 “Sõitjateveoteenuse osutamise

avaliku teenindamise leping” nähtub, et liinivedu osutatakse alates 01.06.2015 kuni

minimaalselt 01.11.2015 ja maksimaalselt 31.05.2016.

Kuna hinnaettepaneku küsimise kirja järgi tuli sõitjateveoteenuse tulude ja kulude prognoos

esitada otselepingu projektis toodud perioodiks ning otselepingus toodi liiniveo osutamise

perioodi algusena välja 01.06.2015, siis on õige kolmanda isiku järeldus, et maikuusse jäävaid

ettevalmistuskulusid ei pidanud tulude ja kulude prognoosis esitama. Vastustaja ei ole teinud

siinkohal kaalutlusviga.

20. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku laevapersonali kulu on isegi Politsei- ja Piirivalveameti

merepersonali palkadega võrreldes põhjendamatult madal. Arvestades Politsei- ja

Piirivalveametile

kuuluva

laeva

“Kindral

Kurvits”

kapteni

palgaga

1910

eurot,

vanemmehaaniku palgaga 1710 eurot, tüürimehe palgaga 1313 eurot, motoristi palgaga 945

eurot ja kahe madruse palgaga kokku 1600 eurot, samuti lisatasuga riigipühadel töötamise

eest, puhkusega 35 kalendripäeva, töötuskindlustus- ja sotsiaalmaksudega ning asjaoluga, et

laev tuleb mehitada 2 meeskonnaga, kummaski 6 laevapere liiget, kujuneb aastaseks

absoluutseks tööjõukulude miinimumiks 271 812 eurot. Samas leidis kaebaja, et kuna

liinilaeva personali töö intensiivsus on oluliselt suurem kui avaliku sektori merepersonalil, siis

tegelikult peaks “Ormsö” laevapersonal saama suuremat töötasu kui nimetatud Politsei- ja

Piirivalveameti töötajad. Kaebaja ise märkis hinnaettepanekus laevapersonali kuluks 320 524

eurot, kolmas isik 199 392 eurot.

Hindamiskomisjon küsis mõlemalt pakkujalt tööjõukulu arvutamise metoodika kohta. Kaebaja

selgitas vastuses, et arvestas kokku 12 meeskonnaliikmega (laev on mehitatud aastaringselt

3-15-1536

7(12)

ühe 6-liikmelise meeskonnaga ööpäevas), kellele arvestati töötasu 365 kalendripäeva eest, 12

riigipüha eest, 35 puhkusepäeva eest ja lisaks 14 päeva eest, mil laeva õpitakse tundma.

Brutotöötasule arvestati juurde tööjõumaksud ja hüvitis laevapere toitlustamiseks. Kolmas isik

selgitas vastuses, et arvestas tööjõukulude osas 2 vahetuse ja 6 laevapereliikmega ning

tööjõukulude hulka arvati ametikoha palk, ületunni- ja pühadetasud, puhkusetasud,

sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks jm riiklikud tööandja kulud. Meeskonna toitlustuskulud

kajastati muude kulude all.

Hindamiskomisjon käsitles 14.05.2015 protokollis laevapersonali tööjõukulude erinevust vaid

liini ettevalmistuskulusid puudutavalt. Muus osas tööjõukulude erinevust ei analüüsitud.

Kohtule esitatud seisukohtades leidis vastustaja, et ta ei saa vedajale ette kirjutada, kui palju

peab vedaja oma personalile töötasu maksma. Seega lähtus vastustaja vaid sellest, et mõlemad

pakkujad kinnitasid, et on arvestanud tööjõukulude hulgas 2 meeskonnaga, kummaski 6

laevapere liiget. Samuti kinnitasid mõlemad pakkujad, et on arvestanud tööjõukulude hulka

ametikoha palga, pühadetasud, puhkusetasud ja tööjõumaksud. Muid täpsemaid andmeid

laevapere personalikulude osas ei küsitud ega analüüsitud.

Iseenesest on õige, et vastustaja ei saa vedajale ette kirjutada, kui palju peab vedaja oma

töötajatele töötasu maksma. Tööjõu palgapoliitika on iga ettevõtja enda otsustada. Vastustaja

kohustuseks oli aga hinnata, kas hinnaettepanekus toodud tööjõukuludega on reaalselt

võimalik liini teenindada või ristsubsideerib kolmas isik tööjõukulusid muude riigilt saadavate

toetuste arvelt.

Kaebaja ja kolmanda isiku tööjõukulud erinevad osaliselt seetõttu, et erinevalt kaebajast ei

arvestanud kolmas isik kulude hulgas liini ettevalmistuskuludega. Samuti lisas kolmas isik

laevapere toitlustuskulud muude kulude, mitte tööjõukulude alla. Kaebaja märkis kaebuses

laevapere toitlustuskuluna 13 680 eurot. Liini ettevalmistuskulude hulka on arvatud kogu

laevapersonali 14 päeva tööjõukulu (st umbes poole kuu tööjõukulu). Seega oleks kaebaja

tööjõukulu ilma eelnimetatuid arvestamata 294 570 eurot (320 524 – 13 680 = 306 844; 306

844 ÷ 25 (pool kuud) = 12 274; 306 844 – 12 274 = 294 570), so 95 178 eurot enam kui

kolmanda isiku tööjõukulu. Arvestades 12 meeskonnaliikme ja lepingu täitmise 12 kuuga, on

erinevus 7931,5 eurot kuu ja 661 eurot töötaja kohta. Olenevalt ametikohast ja sellele

määratud palgast, võivad palgaerinevused mõne töötaja osas olla suuremad ja mõne puhul

väiksemad. Kohus ei saa teostada kaalumist vastustaja eest ega hinnata, kas selline

palgaerinevus on oluline ja kas kolmanda isiku poolt välja toodud palgakulu saab olla

realistlik selles valdkonnas. Kohtu hinnangul ei ole aga välja toodud palgaerinevus sedavõrd

väheoluline, et seda ei pidanud hindamisprotokollis kaaluma ja selle võis jätta tähelepanuta.

Seejuures erineb kolmanda isiku näidatud laevapersonali tööjõukulu märkimisväärselt ka

kaebaja näidatud Politsei- ja Piirivalveameti sarnaste ametikohtade tööjõukulust. Avaliku

sektori palgad ei pruugi alati olla miinimumtase, millest madalamat erasektoris kindlasti ei

maksta, kuid ühe võrdlusargumendina saab seda kindlasti kasutada. Vastustaja ei ole

hindamisprotokollist nähtuvalt kolmanda isiku näidatud laevapersonali kulu põhjendatust

hinnanud ega ole ka kohtumenetluses väitnud, et oleks seda teinud. Väide, et kolmas isik on

lepingut siiani hinnapakkumises toodud kuludega täitnud, ei ole asjakohane seetõttu, et ei

kõrvalda ristsubsideerimise kahtlust.

Iseenesest oleks alust küsida ka kaebajalt selgitusi tööjõukulude arvestamise aluste kohta. Nii

näiteks on kaebaja arvestanud töötasu 365 kalendripäeva eest ja pühadetasu 12 püha eest

aastas kõigile 12 laevapereliikmele vaatamata asjaolule, et 6-liikmelised meeskonnad töötavad

vahetustega. Seega ei ole kõik 12 meeskonnaliiget kõigil päevadel aastas tööl, samuti mitte

kõigi pühade ajal.

3-15-1536

8(12)

21. Kaebaja selgitab, et arvestas kaldapersonali kulude hulka lisaks suvekuudel piletimüügiga

tegeleva töötaja tööjõukulule ka laeva tehnilise juhi, klienditeeninduse, finantsaruandluse ja

turundusega seonduvad kulud. Kolmanda isiku vastustest hindamiskomisjoni järelepärimisele

nähtub, et kolmas isik arvestas kaldapersonali kulude hulka juba olemasolevatele teisi liine

teenindavatele töötajatele makstava lisatasu. Talvisel perioodil (9 kuud) toimub piletimüük

laeval laevapere poolt ja täiendavat tasustamist selles osas ei toimu. Kolmas isik arvestas

liinidirektori lisatasu, kantseleikulud, reklaamikulu jm teenused administratsioonikulude

hulka. Lisaks hõlmavad kolmanda isiku administratsioonikulud täiendava transpordikulu ja

sidekulu. Ka kaebaja arvestas hindamiskomisjonile esitatud vastusest nähtuvalt bürookulud

ning

asjaajamis-

ja

juhtimiskulud

administratsioonikulude

hulka.

Lisaks

arvati

administratsioonikulude hulka side- ja IT-kulud. Kolmas isik arvestas muude kulude alla

meeskonna toitlustamise, laeva puhastusteenuse, IT- ja sidekulud, meeskonna koolituse,

meditsiini ja paljud muud väiksemad kulud. Kaebaja arvestas muude kulude alla meeskonna

kohustuslikud koolituskulud, meeskonna tervisekontrollikulud ja eririietuse. Kaebaja

kaldapersonali kulu oli kokku 42 853 eurot ja kolmandal isikul 1200 eurot.

Administratsioonikulu oli kaebajal kokku 19 218 ja kolmandal isikul 6000 eurot. Muud kulud

olid kaebajal kokku 17 465 eurot ja kolmandal isikul 25 000 eurot.

Hindamiskomisjon käsitles 14.05.2015 protokollis pakkujate kaldapersonali kulude erinevust,

leides, et see, kuidas ja millise meeskonnaga liini teenindama hakatakse, on töökorralduslik

küsimus. Komisjon seadis kahtluse alla, kas liini teenindamise töömaht eeldab ikka 4 töötaja

tegevust aastaringselt ja täiendavalt 1 töötaja tegevust suvekuudel. Administratsiooni- ja muid

kulusid

käsitles

hindamiskomisjon

koos,

kuna

vedajad

on

muude

kulude

ja

administratsioonikuludena

näidanud

sarnaseid

kulusid

erinevate

ridade

all.

Hindamiskomisjoni arvates oli erinevus nende kulude osas minimaalne (3,6 eurot reisi kohta),

mistõttu leiti, et puudub vajadus hinnata süvitsi erinevate vedajate kulude põhjendatust.

Tõepoolest, kui arvutada administratsioonikulud ja muud kulud kokku (kaebajal 36 683 eurot,

kolmandal isikul 31 000 eurot), ei ole erinevus terve lepinguperioodi peale märkimisväärne

(474 eurot kuus). Koos kaldapersonali kuluga (kaebajal 79 536 eurot, kolmandal isikul 32 200

eurot) on erinevus 2,5 korda. Samas tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et liini

teenindamiseks

vajaliku

personali

koosseisu

ja

töötasude

kindlaksmääramine

on

töökorralduslik küsimus, mis võib olla ettevõtjati erinev. Erinevalt laevapersonalist ei olnud

kaldapersonali osas nähtud ette kindlat arvu töötajaid. Tööülesannete jagamise erinevate

töötajate vahel otsustab iga tööandja ise. Töötajatele konkreetse liini teenindamise eest

makstava täiendava lisatasu suurus võib seejuures sõltuda erinevate vedajate poolt

teenindavate teiste liinide arvust. Mida vähem liine vedaja teenindab, seda suurema

proportsiooni moodustab konkreetse liini eest makstav lisatasu. Kaebaja on ise väitnud, et

kolmas isik on turgu valitsev ettevõtja, seega on kolmanda isiku poolt kaldapersonalile

makstava lisatasu väiksem suurus kaebaja poolt ettenähtuga võrreldes seletatav tööjõukulude

parema optimeerimisega. Kohus ei leia, et vastustaja oleks nende kulude hindamisel teinud

olulisi kaalutlusvigu.

22. Kaebaja näitas plaanilise hoolduse ja jooksva remondi kuluna kokku 35 185 eurot.

Määrdeainete kulu ta eraldi välja ei toonud. Kaebaja selgitas vastuses hindamiskomisjoni

järelepärimisele, et määrdeainete kulu sisaldub hoolduse ja remondi kulude all. Hoolduse ja

remondi kalkulatsioonides on lähtutud masinate tarnija Baltic Marine Group esitatud

kohustuslike hooldustööde kavast, arvestades asjaoluga, et garantiiperioodil tohib töid

teostada üksnes seadmete tarnija. Peamasinate korraliste ja kohustuslike hooldustööde kulu

kokku on 14 865 eurot ning abimasinate kulu 9336 eurot (mõlemad sisaldavad määrdeainete

kulu). Lisaks sisaldub remondikulude all kohustuslik Veeteede Ameti ohutu juhtimise

süsteemi ülevaatus (2560 eurot), Veeteede Ameti täisülevaatus (1170 eurot), laevaregistri

3-15-1536

9(12)

kohustuslik aastane ülevaatus (6150 eurot), korraline raadioülevaatus (505 eurot) jm

väiksemad kulud. Kolmas isik tõi määrdeainete kuluna välja 8131 eurot ning plaanilise

hoolduse ja jooksva remondi kuluna kokku 12 000 eurot, so kokku 20 131 eurot. Kolmas isik

selgitas vastuses hindamiskomisjoni järelepärimisele, et lähtus hoolduse ja remondi kulu

arvestamisel oma pikaajalisest parvlaevade opereerimise kogemusest, arvestades seejuures

klassiühingu (Mereregistri Laevade Eesti AS iga-aastase ülevaatuskuluga (5000 eurot)) ja

õigusaktidest tulenevate nõuetega, samuti garantiitingimustega. Remondikulude arvestuse

koostamisel lähtuti mh mootori tootja antud tööde tabelist, millele vastavalt töid teostatakse.

Mootorite hooldus toimub vastavalt mootori töökoormuse indekseerimisel saadud maatriksile

ja sellekohastele tabelitele (millest nähtub ka hooldustöö teostaja nõutav kvalifikatsioon).

Mitmeid töid on võimalik teostada vastava kvalifikatsiooniga laevameeskonnal (kolmanda

isiku mehaanikutel on see olemas). Tulenevalt asjaolust, et tegemist on täiesti uue laeva

esimese ekspluatatsiooni aastaga, on jooksvate remondikulude hulgas arvestatud seadmete

varuosadega, pootsmani tekivarustuse, remondimaterjalide, elektrikaupade, side- ja

navigatsioonivahendite hoolduse, keemiakaupade jm väiksemate hoolduskuludega kokku

7000 eurot aastas. Võimalike avariiremontide kulud on kaetud uue laeva tehasegarantiiga.

Hindamiskomisjon leidis 14.05.2015 protokollis, et uue laeva plaanilise hoolduse ja jooksva

remondi kulud ei saa olla suuremad kui seni kasutuses olnud parvlaeval Reet, mille remondi-

ja hoolduskuluks oli 2014. a 11,95 eurot reisi kohta. Samuti on kaebaja prognoosinud

hindamiskomisjoni arvates laeva ja seadmete ülevaatuse kulud liiga suurtena. Veeteede Ameti

poolne riigilõivuarvestus on töötunnitasupõhine ja sõltub seega ülevaatusele kuluvast ajast,

mille jooksul ülevaatust teostatakse. Uue laeva ülevaatuseks ei kulu nii suures ulatuses

töötunde, mille tulemusena küsitaks riigilõivu seaduses sätestatud maksimummääras.

Laevaregistri kohustusliku ülevaatuse tasu sõltub konkreetsest ettevõttest. Kolmanda isiku

esitatud kulude puhul tuleb arvestada klassiühingu teostatud ülevaatuste kogemust ning pole

põhjust eeldada suuremaid kulutusi iga-aastasele ülevaatusele, kui on välja toodud kolmanda

isiku selgituses. Laeval on hoolduskava, mida vedaja peab järgima. Kolmas isik on kulude

hindamisel arvestanud uue laeva garantiitingimustega. Kaebaja garantiid kuluarvestuses ei

näidanud. Hinnapakkumised selles valdkonnas on kliendipõhised ja erinevus võib tulla sellest,

et kaebajal puudub pädevus ja ta peab teenuse sisse ostma. Kolmanda isiku mehaanikutel on

aga osade hooldustööde tegemise pädevus olemas, mistõttu on kulu väiksem.

Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on hooldus- ja remondikulude osas teinud olulise

kaalumisvea. Võrdlus uue ja kasutatud laeva hooldus- ja remondikulude osas ei pruugi olla

asjakohane, sest uue laeva osas kehtib tootja määratud kohustuslik hooldustööde plaan,

kusjuures hooldustöid tuleb teha tootja näidatud ettevõtjate juures, mitte enda valitud

soodsaima teenusepakkuja juures ega ise. Baltic Workboats selgituse kohaselt tohib ehitaja

garantii ajal (2 aastat) laeva korralist hooldust ja remonti teostada vaid tootja määratud firma.

Vastavad firmad on ära toodud laevadokumentatsioonis. Baltic Workboatsi esindaja kinnitusel

on selles osas ka erandeid, nt lift, mille igapäevast ja –nädalast hooldust on meeskonnal õigus

teostada pärast vastava koolituse läbimist.

Samuti tegi vastustaja kaalumisvea, kui leidis, et kaebaja hooldus- ja remonditööde kulud

võivad olla suurema seetõttu, et ta peab vastavat teenust sisse ostma, samas kui kolmandal

isikul on endal vastava pädevusega isikud olemas. Kuna tootja selgitustest nähtuvalt tohivad

hooldus- ja remonditöid kogu vaidlusaluse lepinguperioodi jooksul teha vaid tootja näidatud

ettevõtjad, mitte kolmanda isiku enda mehaanikud, siis jättis kolmas isik õigusvastaselt need

kulud oma hinnapakkumises esitamata. Kaebaja näitas hoolduskulusid koos määrdeainetega

kokku 24 201 eurot, kolmas isik tõi määrdekuludena välja 8131 eurot ning mingis osas

sisalduvad hoolduskulud ka kolmanda isiku viidatud 7000 euros. Seega on kulude erinevus

märkimisväärne ja vastustaja pidanuks siinkohal kulude põhjendatust hindama.

3-15-1536

10(12)

Hindamiskomisjoni selgituse kohaselt jättis kaebaja ebaõigesti arvestamata garantiiga.

Võlaõigusseaduse § 230 lg 3 järgi kuulub garantii alla garantiitähtaja jooksul ilmnenud

puuduste kõrvaldamine. Plaanilised hooldustööd ei tähenda puuduste kõrvaldamist, seega võib

arvata, et need kulud jäävad vedaja kanda, mitte ei tehta garantii korras tasuta ära. Kaebaja

näitas oma pakkumises just hooldustööde hindu, seega on vastustaja kaebaja hinnapakkumist

valesti hinnanud.

Hindamiskomisjon leidis, et laevaregistri kohustusliku ülevaatuse tasu sõltub konkreetsest

ettevõttest. Kaebaja esitas kohtumenetluses Mereregistri Laevade Eesti AS kinnituse, et

Ormsö ülevaatuse kohta tehti pakkumine samas suurusjärgus. Kaebaja näitas ülevaatuse

kuluna 6150 eurot, kolmas isik 5000 eurot. Arvestades, et ülevaatuse tasu pakkumine tehti

mõlemale vedajale sama ettevõtja poolt sama laeva kohta, ei ole selline hinnaerinevus usutav

ja vajaks kontrollimist.

Hindamiskomisjon heitis kaebajale ette, et kaebaja arvestas hinnapakkumises Veeteede Ameti

poolt läbiviidavate ülevaatuste osas liiga suurte riigilõivukuludega. Samas ei nähtu kolmanda

isiku selgitustest, et kolmas isik oleks üldse nende kuludega (st ka väiksemas määras)

arvestanud. Seega on kolmas isik jätnud oma hinnapakkumises arvestamata kõigi vajalike

kuludega. Hindamiskomisjon ei ole sellele tähelepanu pööranud.

23. Kaebaja näitas kindlustuskuluna kokku 37 760 eurot ja kolmas isik 30 200 eurot.

Kolmanda isiku vastusest hindamiskomisjoni järelepärimisele nähtub, et kolmas isik on teinud

kindlustusandjaga koostööd juba üle 20 aasta ning kindlustuspakkumiste tegemisel võeti

arvesse tema laitmatut kahjustatistikat ja kogu kindlustatava laevastiku suurust. Kolmas isik ei

esitanud hindamiskomisjoni nõudmisele vaatamata kindlustuspakkumust, kuid tõi oma

vastuses välja, et H&M (varakindlustus) kindlustuspakkumine aasta kohta oli 22 900 eurot

ning P&I (vastutuskindlustus) kindlustuspakkumine oli 8000 USA dollarit. Kaebaja esitatud

kindlustuspakkumisest nähtub, et temale tehtud pakkumine oli vastavalt 32 860 eurot ja 4900

eurot. Seega oli kaebajale tehtud pakkumine kõrgem varakindlustuse osas, kuid madalam

vastutuskindlustuse osas.

Hindamiskomisjon arvas 14.05.2015 protokollis, et kaebajale pakutud kõrgem hind võib olla

tingitud esmakordsest rahvusvahelise kindlustuse võtmisest. Komisjon ei pidanud vajalikuks

kolmanda isiku kindlustuspakkumusega kohapeal tutvuda ja eeldas tema esitatud andmete

õigsust. Kaebaja heidab kaebuses vastustajale ette seda, et vastustaja ei tutvunud kolmanda

isiku kindlustuspakkumisega. Samuti selgitas kaebaja, et tal on olemas varasem kogemus

rahvusvahelise kindlustuse võtmisel, seega on vastustaja lähtunud hindamisel valest

kaalutlusest.

Kuigi kolmas isik ei esitanud hindamiskomisjoni nõudmisele vaatamata kindlustuspakkumust,

on ta oma vastuses selgitanud, millistest summadest kindlustuskulu koosneb, samuti on ta

selgitanud kindlustuspakkumust mõjutanud asjaolusid. On usutav, et kindlustuspakkumine

sõltub kindlustusvõtjast, tema senisest koostööst kindlustusandjaga ja usaldusväärsusest

kindlusandja silmis, senistest kindlustusjuhtumitest, kindlustatavast varast, aga ka

kindlustusandja ärimudelist. Kohtu arvates ei ole kaebaja ja kolmanda isiku kindlustuskulude

erinevus kindlustusobjekti arvestades sedavõrd märkimisväärne (630 eurot kuus), et pidanuks

kindlasti tekitama vastustajas kahtluse kolmanda isiku kindlustuskulude põhjendatuses.

Seetõttu ei pea kohus vastustaja poolt kolmandalt isikult kindlustuspakkumisega tutvuma

jätmist rikkumiseks, mis võinuks kindlasti mõjutada asja tulemust.

24. Muude kulude osas ei ole kaebaja etteheiteid teinud, mistõttu kohus hindamiskomisjoni

tööd muus osas ei kontrolli.

3-15-1536

11(12)

25. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja on jätnud õigusvastaselt hindamata

kolmanda isiku hinnapakkumises toodud laevapersonali kulude ning hooldus- ja

remonditööde (sh ülevaatuse) kulude põhjendatuse või on teinud nende kulude kontrollimisel

olulisi kaalumisvigu. Seetõttu on kolmanda isiku hinnapakkumise parimaks tunnistamine

õigusvastane ning vastustaja 15.05.2015 korraldus nr 1-1/15/81 tuleb tühistada.

26. HKMS § 5 lg 2 sätestab, et kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud

vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse

resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli

suunatud.

Viidatud norm annab kohtule kaalumisõiguse ega kohusta igakord lepingu tühisust tuvastama.

Kuigi kohus tühistab vastustaja 15.05.2015 korralduse, ei pea kohus vastustaja ja kolmanda

isiku vahel sõlmitud otselepingu tühisuse tuvastamist antud juhul põhjendatuks. Lepingu

täitmine on kestnud juba üle poole lepingutähtajast (alates 01.06.2015) ja eeldusel, et lepingu

tühisuse tuvastamisel sõlmitakse otseleping kaebajaga, ei jõua kaebaja lepingut täita kuigi

pikka aega (maksimaalselt kuni 31.05.2016), seetõttu ei kaitse lepingu tühisuse tuvastamise

nõude rahuldamine oluliselt kaebaja õigusi. Hinnapakkumuste uus hindamine, pakkujatele

täiendavate küsimuste esitamine ja vastuste ootamine, uue lepingu sõlmimine ja kaebaja

töötajate väidetavalt 14-päevane laevaga tutvumise aeg võivad tuua kaasa olukorra, kus

laevaühendus mandri ja Vormsi saare vahel oleks vahepeal katkenud. See rikuks saareelanike,

aga ka teiste saare ja mandri vahel sõitjate õigusi ja vabadusi. Liinivedu ei saaks jätkuda

kaebaja ja vastustaja vahel 02.12.2011 sõlmitud ja 30.10.2013 pikendatud lepingu alusel, sest

uue reisiparvlaeva liinile tulekuga on nimetatud leping juba lõppenud. Kaebajaga uue lepingu

sõlmimine ilma eelnevalt erinevatelt vedajatelt hinnapakkumisi küsimata rikub samamoodi

võrdse kohtlemise ja konkurentsi moonutamise vältimise põhimõtteid. Kohtu hinnangul on

kaebajal võimalik oma õigusi piisavalt kaitsta vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude

esitamisega. Kahju väljaarvutamine ei tohiks olla kaebaja jaoks ülemäära keeruline, sest

hinnapakkumise esitamisel on kaebaja liini teenindamisega kaasnevad eeldatavad kulud ja

tulud juba välja arvutanud.

27. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt, tühistab vastustaja 15.05.2015

korralduse nr 1-1/15/81, kuid jätab vastustaja ja kolmanda isiku vahel 17.05.2015 sõlmitud

otselepingu tühisuse tuvastamata.

28. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Sama paragrahvi lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku

menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei

pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

Kohus rahuldab kaebuse umbes pooles ulatuses ja seda proportsiooni tuleb arvestada ka

menetluskulude jagamisel.

Kaebaja on tasunud riigilõivu kokku 30 eurot (15 eurot kaebuselt ja 15 eurot

määruskaebuselt), millest pool, s.o 15 eurot tuleb mõista kaebaja kasuks välja vastustajalt.

Kaebaja taotleb tema kantud õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt kogusummas 4182

eurot. Kaebaja esitas menetluskulusid tõendavate dokumentidena Advokaadibüroo Rask OÜ

06.07.2015 arve nr 1507046 kogusummas 2808,60 eurot ja selle arve tasumist tõendava

20.07.2015 maksekorralduse, 22.10.2015 arve nr 1510052 kogusummas 8895,80 eurot ja selle

arve tasumist tõendava 05.11.2015 maksekorralduse ning 09.12.2015 arve nr 1512002

kogusummas 504 eurot ja selle arve tasumist tõendava 09.12.2015 maksekorralduse.

3-15-1536

12(12)

Menetluskulude kandmine on tõendatud. Kaebaja palub menetluskulud välja mõista ilma

käibemaksuta. Kohtu hinnangul saab asja mahtu ja keerukust ning kaebaja seisukohtade

põhjalikkust arvestades pidada eeltoodud menetluskulu põhjendatuks. Seetõttu mõistab kohus

vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud summas 2091 eurot.

Vastustaja ei ole tema menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud, seetõttu jäävad tema

võimalik menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

Kolmas isik taotleb tema kantud õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt kogusummas

1837,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Kolmas isik esitas menetluskulusid tõendavate

dokumentidena Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ 31.07.2015 arve nr 21507056 summas

637,50 eurot, 31.08.2015 arve nr 21508046 summas 262,50 eurot, 30.09.2015 arve nr

21509067 summas 300 eurot, 31.10.2015 arve nr 21510105 summas 37,50 eurot, 04.12.2015

arve nr 21512003 summas 412,50 eurot ja nende arvete tasumist tõendava 04.12.2015

maksekorralduse ning 07.12.2015 arve nr 21512004 summas 187,50 eurot ja selle arve

tasumist tõendava kontoväljavõtte. Menetluskulude kandmine on tõendatud. Kohtu hinnangul

ei ole kolmanda isiku menetluskulu kogusummas 1837,50 eurot põhjendatud. Kolmas isik ei

esitanud kohtumenetluses ühtegi seisukohta ega menetlusdokumenti ning kinnitas

kohtuistungil vaid vastustaja seisukohtadega nõustumist. Arvete spetsifikatsioonidelt nähtub,

et kolmanda isiku esindaja õigusabikulu moodustavad vaid menetlusdokumentidega

tutvumisele ja nende esindatavale tutvustamisele kuluv aeg. Arvestades kaebaja esindaja

panustatud ajakulu ja õigusabikulude suurust, peab kohus kolmanda isiku põhjendatud

menetluskuluks 1000 eurot ning mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 500 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Riigikohtu 13.09.2016 kohtuotsusega.