3-13-2306/110 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2306

Haldusasi

OÜ Hobujaama Kinnisvara (OÜ BPT Varahaldus

eriõigusjärglane) kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 26.09.2013 ehitusloa nr 66372 tühistamiseks või

alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Hobujaama Kinnisvara (OÜ BPT

Varahaldus eriõigusjärglane), volitatud esindajad

v.adv Kalev Saare ja adv Lembit Tedder

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Karin

Laugas

Kolmas isik – Laulupeo 2 OÜ, volitatud esindajad v.adv

Eerik Entsik ja adv Mari-Liis Mets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.03.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Hobujaama Kinnisvara apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta TR 06.04.2015 selgitused ja 11.05.2015 ekspertarvamused asja juurde võtmata

ning tagastada need OÜ-le Hobujaama Kinnisvara.

2. Jätta OÜ Hobujaama Kinnisvara apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 9. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-13-2306 muutmata.

3. Mõista

OÜ-lt

Hobujaama

Kinnisvara

Laulupeo

OÜ

kasuks

välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu summas 1980 (üks tuhat üheksasada

kaheksakümmend) eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 18.01.2016, välja arvatud

HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-13-2306

2(17)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le BPT Varahaldus kuulus kuni 04.02.2015 kinnistu asukohaga Tartu mnt 63, Tallinn

(registriosa nr 722301). Alates 05.02.2015 kuulub nimetatud kinnistu OÜ-le Hobujaama

Kinnisvara (OÜ BPT Varahaldus eriõigusjärglane). Tartu mnt 63, Tallinn on hoonestatud

ärimaaga kinnistu, millel asub neljakordne ärihoone ja mille ruume üüris OÜ BPT Varahaldus

välja. Kinnistu piirneb ühest küljest Laulupeo 2 kinnistuga. Laulupeo 2, Tallinn (registriosa nr

23987601) kuulus kaebuse esitamise ajal OÜ-le Mirco Invest. Laulupeo 2 kinnistu oli kaebuse

esitamise ajal hoonestamata elamu- ja ärimaa.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) esitati 24.10.2012 ehitusloa taotlus ning

ehitusprojekt Laulupeo 2 kinnistul äri-, büroo- ja eluhoone püstitamiseks. TLPA edastas

07.12.2012 OÜ-le BPT Varahaldus algatuskirja nr 4-3/1965-1, milles teavitas võimalusest

ehitusprojektiga tutvuda ja arvamusi esitada kuni 21.12.2012. OÜ BPT Varahaldus esitas

TLPA-le vastuväited seoses ehitusloa taotluse ja ehitusprojektiga.

3. TLPA väljastas 26.09.2013 ehitusloa nr 66372 Laulupeo 2 kinnistule äri-, büroo- ja

eluhoone ehitamiseks.

4. OÜ BPT Varahaldus esitas 01.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA

26.09.2013 ehitusloa nr 66372 tühistamiseks. Kaebuse ja selle täienduse põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

1) TLPA on ehitusloa andmisel rikkunud uurimisprintsiipi, ärakuulamiskohustust ja head

haldustava. Pärast OÜ BPT Varahaldus poolt 21.12.2012 esitatud vastuväiteid muudeti

ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti. OÜ-l BPT Varahaldus ei võimaldatud enne ehitusloa

väljastamist tutvuda muudetud ehitusprojektiga ega esitada selle kohta oma seisukohti. Sellega

on TLPA rikkunud ärakuulamiskohustust (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-42-03 ja 3-3-1-56-

02 ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-3/1/2005). Samuti ei ole TLPA sellega selgitanud

välja kõiki olulisi asjaolusid.

2) Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja heale

projekteerimistavale ega ole kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 13.05.2004 otsusega nr 96

kehtestatud Tartu mnt 63 ning Laulupeo tn 6 ja 8 kruntide detailplaneeringuga. Seetõttu on

ehitusluba vastuolus detailplaneeringuga. Detailplaneering näeb ette juurdepääsu Tartu mnt 63

kinnistule Laulupeo tänavalt kahest kohast – nii projekteeritava parkimismaja juurest kui ka

Tartu mnt poolsest otsast. Viimane on kasutatav sõidukitega ja võimaldab pääsemist hoovi ossa,

kus toimub sõidukitega kauba peale- ja mahalaadimine hoones tegutseva toitlustusasutuse

tarbeks. Muudetud ehitusprojekti järgi kaob üks juurdepääsutee (Laulupeo tänavalt Tartu mnt

3-13-2306

3(17)

poolsest otsast), mis muudab hoones tegutseval toitlustusasutusel raskemaks ja kulukamaks

igapäevase majandustegevusega tegelemise. Juurdepääsutee kaotamisega kaasneb kaebajale

suur varaline kahju ja võimatus või oluline raskendatus hoonet eesmärgipäraselt kasutada.

3) Detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusprojekti realiseerimine ehitusloa alusel takistab

ja piirab oluliselt kaebajal Tartu mnt 63 kinnistu kasutamist. Laulupeo 2 kinnistule planeeritud

hoone evakuatsiooniväljapääsud (püstitatava hoone aknad alates teisest kuni viienda korruseni)

takistavad OÜ-l BPT Varahaldus Tartu mnt 63 kinnistu kasutamist, kuna avanevad selle poole.

Tartu

mnt

kinnistul

ei

ole

võimalik

planeerida

tegevusi,

mis

takistavad

evakuatsiooniväljapääsude avamist või kasutamist. Päästeamet ei ole kooskõlastanud muudetud

projekti, mille kohaselt lahendatakse evakuatsiooniväljapääsud akende abil. Kaebaja ei nõustu

sellega, et evakueerimisel hakatakse kasutama tema kinnistut. Kavandatav hoone (ehitusalune

pind 331,9 m2) on Laulupeo 2 kinnistu pindalaga (409 m2) võrreldes ebaproportsionaalselt suur,

mistõttu ei ole sellel võimalik tagada päästetöid. Faktiliselt toimuksid päästetööd kaebaja

kinnistul. Ehitusprojekt ei vasta tuleohutusnõuetele (Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr

315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 20 lg 2, § 22 lg 1, § 28 lg 1 p-d 2-

4).

4) TLPA on ehitusloa andmise otsustanud puudulikele andmetele tuginedes. TLPA-l ei olnud

võimalik objektiivselt hinnata, kuidas ehitustööd ja planeeritava hoone püstitamine mõjutavad

Tartu mnt 63 kinnistul olevaid hooneid. Välistatud pole Tartu mnt 63 kinnistu ja seal asuva

hoone vajumise ning hoone varisemise oht. Ehitusprojekti kaustas olev ehitusgeoloogiline

uuring on poolik ega kajasta kõike olulist, lisaks ei ole uuringus lähtutud täpselt sellest

projektist, millele ehitusluba on antud.

5) Detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusprojekti realiseerimine ehitusloa alusel

vähendab Tartu mnt 63 kinnistu väärtust ekspert MM eksperthinnangu kohaselt vähemalt

600 000 euro ulatuses. Kavandatav hoone varjab kaebaja kinnistul oleva hoone valguse ning

rikub vaate kaebajale kuuluvast hoonest. Samuti on ebasobiv Laulupeo 2 kinnistule

kavandatava hoone arhitektuurne lahendus ning hoone asetsemine selle kinnistul. Laulupeo 2

kavandatav hoone on kaebajale kuuluvale hoonele ebamõistlikult lähedal ega sobi Laulupeo tn

2 kinnistule. Ehitatav hoone varjab osaliselt kaebajale kuuluva hoone kui olulise näite Eesti 20.

sajandi arhitektuurist. See võib kaasa tuua kaebaja üürnike soovi üüri alandada või üüripinnast

loobuda. Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-25-02 ja 3-3-1-42-03. Ehitusprojekti

materjalide hulgas olevate 3D piltide põhjal võib eeldada, et planeeritav hoone ehitatakse

kaebaja hoonega kokku. Kaebaja ei ole andnud selleks nõusolekut.

6) Lahendamata on küsimus pinnaseveetaseme tõusust ning sellega kaasnevast võimalikust

uputuse ohust Tartu mnt 63 asuvale hoonele. Ehitusprojekti kohaselt on Laulupeo 2 kinnistu

sadeveed juhitud kaebaja kinnistule ilma kaebaja nõusolekuta.

7) Ehitusluba on antud kaalutlusvigadega ning on põhjendamata. Ehitusloa aluseks olev

ehitusprojekt on asjaomaste isikutega kooskõlastamata, mistõttu ei vasta see Tallinna linna

ehitusmääruse § 34 lg-le 6. Ehitusprojekt tugineb 2004. a kehtestatud detailplaneeringule.

Tallinna linna ehitusmääruse § 30 lg 2 kohaselt tuleb taotleda ehitise arhitektuur-ehituslikud

tingimused, kui ehitise projekteerimise aluseks olev detailplaneering on kehtestatud enam kui

viis aastat tagasi. Sellised tingimused materjalide hulgas puuduvad. Samuti ei nähtu nende

väljastamist Tallinna planeeringute registrist. TLPA on andnud ehitusloa ehitusprojekti alusel,

kus parkimine on lahendatud Tartu mnt 63 kinnistu kaudu. Ehitusloa aluseks oleval

ehitusprojektil puudub energiamärgis (vt EhS § 32 lg-d 1 ja 4). Energiamärgis on antud

25.09.2012, s.o enne ehitusprojektis tehtud muudatusi.

3-13-2306

4(17)

8) Ehitusekspert TR poolt 17.10.2014 koostatud ehitusprojekti ekspertiisist nähtub, et

ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta õigusaktidega kehtestatud ehitusloa taotlemisel

ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ega heale projekteerimistavale; ehitusprojekti alusel

teostatavad

vundamentide

ja

kandetarindite

rajamistööd

võivad

olla

ohtlikud

naaberhoonestusele (Tartu mnt 63 hoonele) ning põhjustada Tartu mnt 63 hoone kande- ja

piirdetarindite ulatuslikke deformatsioone ja/või varisemist; ehitusprojekt ei ole kooskõlas

ehitusprojekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringuga. Ekspertiisi kohaselt on rajatav

hoone eelprojektis märgitust märkimisväärselt (71 cm) kõrgem, samuti kõrgem kui

detailplaneeringuga sätestatud maksimaalne kõrgus (19,50 m).

9) Ehitusluba ei ole antud ehitusprojektile, mis oli ehitusloa taotluse aluseks. Ehitusluba on

väljastatud 24.10.2012 ehitusprojektile, mida ei ole Tallinna linna poolt kohtule esitatud

ehitusloa toimikus nr 13018. Kui ehitusprojekti muudetakse oluliselt pärast sellele ehitusloa

väljastamist, siis on EhS kohaselt vajalik taotleda uus ehitusluba.

5. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebusest ei nähtu kaebaja rikutud subjektiivset õigust. Ühestki õigusaktist ei tulene

kaebajale õigust atraktiivsemale vaatele ja suuremale valguse hulgale. Tõendamata on kaebaja

kinnistu väärtuse võimalik vähenemine. Arusaamatu on väide, et kaebajal muutub võimatuks

oma kinnistu kasutamine.

2) Ehitusloale on märgitud selgesõnaliselt vaidlustamisviide. Ehitusluba kui soodustavat

haldusakti ei pea eraldi põhjendama. TLPA kaalutlused sisalduvad kaebajale saadetud kirjas ja

ehitusprojekti toimikus. Motivatsioon on piisav ja ehitusloa andmisel ei ole ületatud

kaalutlusõiguse piire. Kaebaja on olnud haldusmenetlusse kaasatud ning saanud esitada oma

seisukohad ja vastuväited. Tema vastuväiteid on kaalutud ja võrreldud Laulupeo tn 2 kinnistu

omanike huvidega ja enamiku vastuväidetega on arvestatud. Kaebaja on kinnitanud, et tutvus

TLPA-s projekti ja dokumentidega nii enne kui ka pärast ehitusloa andmist. Seetõttu on ebaõige

kaebaja väide, et tal ei võimaldatud muudetud ehitusprojektiga tutvuda.

3) Laulupeo tn 2 kinnistule projekteeritud äri-, büroo- ja eluhoone on vastavuses kehtiva

detailplaneeringuga lubatud hoonestusalaga, hoonealuse pinnaga, suletud brutopinnaga,

korruselisusega, kõrgustega ning maa sihtotstarvetega. Detailplaneeringuga määrati Laulupeo

tn 2 kinnistu parkimiskohad Tartu mnt 63 kinnistule projekteeritavasse parkimismajja.

Laulupeo tn 2 kinnistule parkimiskohti ei kavandata ning parkimiseks on võimalik kasutada

lähipiirkonnas asuvaid avalikult kasutatavaid parkimiskohti.

4) Vaidlusaluse

ehitusloa

aluseks

oleva

ehitusprojektiga

ei

kalduta

kõrvale

detailplaneeringust. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas on olukord detailplaneeringu

kehtestamise ajaga võrreldes muutunud ning kuidas rikub tema õigusi ehitusmääruses

nimetatud tingimuste taotlemata jätmine. Ehitusloa alusel rajatava hoone arhitektuurse

lahenduse on heaks kiitnud TLPA kesklinna piirkonna arhitekt, Tallinna Kesklinna Valitsuse

arhitekt ning TLPA projektide läbivaatamise komisjon. Ehitusprojekt on kaebaja viidatud

ametkondade ja asutuste poolt kooskõlastatud. Asjaolu, et kooskõlastused on antud enne

kaebaja vastuväidete põhjal projekti tehtud muudatusi, ei tähenda, et ehitusloa aluseks olev

ehitusprojekt ei vasta Tallinna linna ehitusmääruse § 34 lg-le 6.

5) Ehitusprojektiga ei kavandata kaebaja kinnistule ehitisi, tehnovõrkudega seonduvat

ehitustegevust, pinnakatete uuendamist ega evakuatsiooniväljapääse. Hoone evakuatsioon

toimub trepikoja kaudu sisehoovi. Hädaväljapääsudeks on büroo- ja elukorrustel avatavad

aknad.

3-13-2306

5(17)

6) Detailplaneering näeb ette juurdepääsu Tartu mnt 63 kinnistule Laulupeo tänavalt

projekteeritud parkimismaja juurest ja seda juurdepääsuõigust ehitusprojektiga ei piirata.

7) Laulupeo tn 2 kinnistu sajuvesi juhitakse kinnistu kanalisatsioonitorustiku ühisvoolsesse

liitumiskaevu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 147, samuti kohtupraktika kohaselt peab naaber

taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga. Varisemis- ja uputamisohtu pole

tõendatud. TLPA toimikus on nõuetekohased uuringud, mis sellise ohu välistavad.

8) TR ekspertiis ei ole asjakohane ja eksperdi pädevus tuleb seada kahtluse alla. Aruandes

viidatud õigusaktid ei ole kõik asjakohased. Aruande metoodika on arusaamatu ning aruanne

on ebaobjektiivne. Ekspert ei ole oma väiteid detailselt põhjendanud. Ehitusloa taotlemiseks

esitatav ehitusprojekt esitatakse kohalikule omavalitsusele eelprojekti staadiumis ning

ehitusprojekti

toimik

ei

pea

sisaldama

põhi-

ja

tööprojekti

(majandus-

ja

kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrus nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 16 lg 1).

Eskiisprojekt ei pea sisalduma eelprojekti toimikus. Kvaliteedinõudeid ei pea eelprojekti

koosseisus lahti seletama ning põhi- ja tööprojekti kohalikule omavalitsusele ehitusloa

saamiseks esitada ei tule. Ehitusloas on sätestatud, et vertikaal- ja tehnovõrkude planeerimiseks

tuleb esitada eraldi projekt ning neid antud projekt ei kata. Ekspert ei ole teostanud mingeid

arvutusi, mis tõendaksid tema seisukohti, et ehitist ei ole võimalik rajada ja ehitamine võib

põhjustada kõrvalhoone varingut. Ekspert sedastab, et on teostanud paikvaatluse objektil, kuid

ei esita tõendeid, mida ja kui palju on juba valmis ehitatud ning kas juba esinevad aruandes

teoretiseeritud asjaolud. Puuduvad fotod või muud eksperdi järeldusi tõendavad materjalid.

Eksperdile esitatud küsimused ei ole seotud vaidluse objektiks oleva ehitusloaga, vaid saaksid

tähtsust omada kasutusloa väljastamise otsustamisel.

6. Laulupeo 2 OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Detailplaneering oli kehtestatud enne OÜ BPT Varahaldus poolt Tartu mnt 63 kinnisasja

omandamist, millest tulenevalt oli OÜ BPT Varahaldus teadlik Laulupeo 2 kinnisasjale5-6-

korruselise äri-, büroo- ja eluhoone ehitamisest.

2) TLPA on kaebajale kui puudutatud naaberkinnisasja omanikule andnud võimaluse enne

ehitusloa väljastamist tutvuda Laulupeo 2 äri-, büroo- ja eluhoone ehitusprojektiga ning esitada

selle kohta oma arvamus ja vastuväited. TLPA poolt ehitusloa menetluses hea haldustava,

ärakuulamiskohustuse ning uurimisprintsiibi järgimist kinnitab asjaolu, et TLPA nõustus

mitmete kaebaja arvamuste ja vastuväidetega, millega seoses tehti muudatused Laulupeo 2

äri-, büroo- ning eluhoone ehitusprojekti.

3) Laulupeo 2 ehitusprojektiga ei kaotata ühte juurdepääsu Laulupeo tänavalt Tartu mnt 63

kinnistule. Ehitusprojekti joonisest nähtuvalt on Laulupeo tänavalt Tartu mnt 63 hoone ja

rajatav Laulupeo 2 hoone eraldatud ca 5 meetri laiuselt (sh 3,5 m ulatuses asub hoonete vaheline

hoonestamata ala Tartu mnt 63 kinnisasjal ning 1,5 m ulatuses Laulupeo 2 kinnisasjal). Kaebajal

säilib juurdepääs Laulupeo tänavalt Tartu mnt 63 kinnisasjale ja selle sisehoovi, sh võimalus

tagada juurdepääs toidukohta Viimne Reliikvia. Ühtlasi on kaebajale tagatud Laulupeo tänavalt

juurdepääs Tartu mnt 63 kinnisasjale läbi tulevikus Tartu mnt 63 kinnisasjale planeeritava

parkimismaja aluse maa-ala. Ehitusprojektis on Laulupeo tänava poolt ala, mis asub väljaspool

Laulupeo 2 kinnisasja, viirutatud ning lisatud selgitav märkus „lahendatakse eraldi projektiga“.

Järelikult ei reguleerita Laulupeo 2 äri-, büroo- ja eluhoone ehitusprojektiga Laulupeo tänava

poolt kõnniteede, haljastuse vms rajamist, vaid see kuulub lahendamisele eraldi projektiga.

Pinnaveetasemega seotud küsimused ei oma mingit tähtsust, sest ehitusprojekti kohaselt ei

rajata 2 maa-alust korrust autode parkimiseks. Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt

kanaliseeritakse Laulupeo 2 krundi sademevesi olemasolevatesse väljaspool krunti

asetsevatesse sadeveekanalisatsiooni kaevudesse. Ükski nimetatud sadeveekanalisatsiooni kaev

3-13-2306

6(17)

ei paikne Tartu mnt 63 kinnistul, mistõttu on väärad kaebaja väited tema omandiõiguse

kahjustamisest seoses sadevee ärajuhtimisega. Laulupeo 2 kinnisasjale ehitatava äri-, büroo- ja

eluhoone parkimine on lahendatud avalikel tänavatel asuvate parkimiskohtade kaudu.

4) Ehitusluba ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et ehitustööde tegemiseks tuleb kasutada Tartu

mnt 63 kinnisasja (vt AÕS § 147). Samas on kolmas isik pöördunud hagiavaldusega Harju

Maakohtusse kaebaja vastu taotlusega kohustada viimast lubama Laulupeo 2 OÜ-l kasutada

ehitustegevuseks kaebajale kuuluvat Tartu mnt 63 kinnisasja, mistõttu lahendatakse nimetatud

asjaolu tsiviilkohtumenetluse korras. Ebaõige on kaebaja väide, et ehitusprojektil puudub

energiamärgis (vt ehitusprojekti kaustas olevat spetsialist Raivo Kuke koostatud energiamärgist

Laulupeo 2 hoone kohta ning Laulupeo 2 äri-, büroo- ja eluhoone energiatõhususe arvutusi).

Ehitusprojekti on kooskõlastanud AS-ga Eesti Gaas, Päästeametiga, AS-ga KH Energiakonsult,

Tallinna Kommunaalametiga, Tallinna Kesklinna Valitsusega, Tallinna Keskkonnaametiga,

Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühinguga, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga ning

AS-ga Tallinna Vesi. Ekslik on kaebaja arvamus, justkui tuleks pärast iga ehitusprojekti

muudatust projekt uuesti kooskõlastada. Põhjendamatu on kaebaja väide, et kavandatav

Laulupeo 2 äri-, büroo- ja eluhoone ei sobi Laulupeo 2 kinnisasjale.

5) Ehitusprojekti ekspertiis sisaldab tegelikkusele mittevastavaid ning eksitavaid seisukohti,

samuti ebaõigeid väiteid. Ekspertiisis ei ole välja toodud, kuidas oht täpsemalt realiseeruks.

Ehitusprojekt ei käsitle küsimusi, kas ja millisel määral võib ehitustegevusega kaasneda

kahjulikke mõjutusi (vajumeid, deformatsioone vms). Ehitusprojektiga lahendatakse

küsimused, kas ehitustööde teostamise käigus järgitakse kehtestatud ehitusnorme, -standardeid

ja -eeskirju. Asjaolu, et ehitustegevusega võivad kaasneda kahjulikud mõjutused, ei muuda

ehitusluba õigusvastaseks.

7. Tallinna Halduskohtu 09.03.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti OÜ-lt

BPT Varahaldus Laulupeo 2 OÜ kasuks välja menetluskulu 7744 eurot. Muus osas jäeti

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

1) Kaebajal on detailplaneeringu realiseerimise talumise kohustus. Naabrite õiguste piiramine

ei välista ehitusloa andmist. Kaebaja oli Tartu mnt 63 kinnistut soetades teadlik, et

detailplaneering kehtib. Kaebaja on viidanud detailplaneeringu vanusele, kuid kaebajal ei

saanud olla õigustatud ootust, et detailplaneeringut ellu ei viida. Detailplaneeringut ei ole

vaidlustatud ega kehtetuks tunnistatud, mistõttu ei saa kaebaja asendada omavalitsuse

diskretsiooni enda omaga ka siis, kui kaebaja leitud spetsialistid (MM ja IT) arvavad teisiti.

Ehitatakse hoone, mis vastab detailplaneeringu lahendusele. Katastriüksuse sihtotstarve

võimaldab ehitamist. Hoone esialgne kasutusotstarve ei muutu selle tõttu, et hoone

madalvundamendi valik asendatakse vaivundamendiga.

2) Ärakuulamisõigust, head haldustava ega uurimisprintsiipi ei ole rikutud. Kaebaja kui

naaberkinnistu omanik on saanud esitada oma seisukohad enne ehitusloa andmist, tema

ettepanekul tehti muudatused, mis olid võimalikud. Kaebaja ei vaidle vastu kolmanda isiku

väitele, et asja arutati ka suuliselt. Kaebajaga kõiges mittenõustumine ei ole toonud kaasa hea

haldustava rikkumist. Eelprojekt vastab detailplaneeringule ja seaduse nõuetele ning annab

piisava teabe, mida ja kuhu ehitatakse.

3) Tõenditest ja TLPA ning kolmanda isiku selgitustest nähtub vaidlusaluse ehitusloa aluseks

oleva ehitusprojekti kooskõla kehtiva detailplaneeringuga (vt EhS § 19). Kaebaja ei ole

täpsustanud, kuidas on muutunud olemasolev olukord võrreldes detailplaneeringu kehtestamise

ajaga või kuidas rikub tema õigusi Tallinna linna ehitusmääruses nimetatud tingimuste

taotlemata jätmine. Hoone arhitektuurse lahenduse osas on oma seisukohad avaldanud pädevad

spetsialistid. Kavandatud hoone sobivuse üle antud piirkonda on pädev otsustama kohalik

3-13-2306

7(17)

omavalitsus ning detailplaneeringu ja ehitusprojekti heakskiitmisega on Tallinna linn seda

teinud. IT arvamus on üks võimalik subjektiivne seisukoht. See ei tõenda ehitise sobimatust

asukohta.

4) Hooneid ei ehitata üksteisega kokku. Ehitiste vahekaugus ei ole vastuolus

detailplaneeringuga. Kaebaja sai ehitusprojekti materjalid, millest nähtub, et kavandatav hoone

Laulupeo tn 2 kinnistul jääb selle kinnistu piiresse ning kokku ehitamist ei järgne (vt

asendiplaan, töö nr 536, joonis nr 01; detailplaneeringu krundijaotusplaan, töö nr 02152-GE).

Seda kinnitavad ka kaebaja esitatud fotod. Väited sellest, et ehitusprojekti kaustas olevad

materjalid on poolikud ja nende põhjal polnud TLPA-l võimalik objektiivselt kõiki asjaolusid

hinnata, on paljasõnalised ning põhistamata. Kooskõlastused on olemas. Kausta tiitelleht ei

peagi kattuma ehitusloa ja kooskõlastuse andmise ajaga. Energiamärgis oli olemas ehitusloa

andmise ajal ja on endiselt olemas. Tõendamata on, et energiamärgis ei vasta antud hoone

tingimustele. EhS § 23 lg 2 p 21 nõue on täidetud.

6) Tõendamata on kaebaja väide, et projekteeritud hoone evakutasiooniväljapääsud ja

juurdepääsuteed seaksid takistusi kaebaja senisele tegevusele. Ehitusprojektiga ei kaotata

detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsu kaebaja krundile. Ehitusprojekti seletuskirja

kohaselt on päästeautodel tagatud juurdepääs kõigile hoone külgedele, v.a hoone tagumine

nurk, mis külgneb vahetult Tartu mnt 63 hoonega. Sellisel juhul siseneb päästemeeskond

Laulupeo tn 2 hoonesse Laulupeo tn poolsest välisuksest. Vastustaja on selgitanud, et

evakuatsioon korrustelt toimub maja tagumises nurgas asuva trepikoja kaudu ning aknad on

evakuatsiooniteeks vaid äärmisel juhul. Päästeseadus (PäästeS) näeb ette kohustuse kõigile, sh

kinnistuomanikele võimaldada kasutada teist kinnistut omaniku nõusolekuta. Vastustaja on

arvetanud PäästeS § 23 nõudeid ega pidanud seda vaidlustatud ehitusloas motiveerima.

Asjakohane ei ole MM töös avaldatud arvamus, et ehitusprojekti koostamisel pole arvestatud

Tartu mnt 63 kinnistu omaniku õigustatud huvidega. Tõendamata on, et hoone ehitamine

takistaks kaebajal mingil moel oma kinnistu eesmärgipärast kasutamist.

7) Sadevett ei juhita kaebaja kinnistule. Sajuvee eelvooluks on olemas linna ühisveevoolu

ühiskanalisatsioon, mis paikneb Laulupeo tänaval. Arusaamatuks jääb, miks kaebaja kritiseerib

ehitusluba, mille puhul arvestati parkimismaja rajamisega, kui kaebaja kavatseb parkimismaja

ehitada. Ehitusluba ei muutu õigusvastaseks, kui parkimiskohtadega ei saa lõpptulemusel

tulevikus enam arvestada. Kaebajale on parkimiskohtade arv tagatud ning seda ei piirata teise

hoone ehitamisega. Laulupeo tn 2 planeeritav hoone ei ületa detailplaneeringus ette nähtud

hoone kõrgust, kuna detailplaneering sätestab hoone kõrguse 19,5 m. Eelprojektis kavandatu

seda kõrgust ei ületa. Laulupeo tn 2 kinnistu ehitisealune pind ei ületa detailplaneeringus

ettenähtut (detailplaneeringu kohaselt kuni 365 m2, projekti järgi 331,9 m2). Kaebaja kinnistu

sihtotstarve on kinnistusraamatu kohaselt ärimaa. Kaebajale kuuluvas hoones asuvad peamiselt

bürooruumid ja kaubanduspinnad. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusest nr 38

„Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ tulenevad nõuded eluruumidele, kuid

äriruumidele ei kehti nõudeid, mille kohaselt peaks neis olema tagatud teatud insolatsiooni hulk.

Seega ei saaks kohus sellel alusel ehitusluba tühistada ka juhul, kui ehitusloa alusel ehitatav

hoone varjab kaebaja hoonete osades ruumides loomuliku valguse. Valguse osalist varjamist

mööndakse ka detailplaneeringus. Ka äriruumidest avaneva vaate muutumise tõttu või kaebaja

ärikinnisvara linnapildis nähtavuse vähenemise tõttu ei saa kohus ehitusluba tühistada. Kaebaja

hoone väärtuste eksponeerimisega arvestati ning tähistati ka ära, millisest vaatluskohast on see

õigustatud ja piisav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-13-2306

8(17)

8. Hobujaama Kinnisvara OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

teha uus otsus, millega tühistatakse TLPA 26.09.2013 antud ehitusluba nr 66372. Alternatiivselt

on apellant palunud tuvastada ehitusloa nr 66372 õigusvastasus juhul, kui kohtumenetluse

kestel antakse kolmandale isikule kasutusluba. Lisaks palub apellant võtta asja juurde riiklikult

tunnustatud eksperdi TR 06.04.2015 selgitused. Apellatsioonkaebuse täienduses palub apellant

võtta asja juurde TR 11.05.2015 koostatud töö nr TR 1730-7/2015.

1) Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (HMS § 54, EhS § 3, § 18, § 19 lg

1 p 1, § 23 lg 81, § 24 lg 1, § 29 lg 1 p 3, § 32 lg 11; majandus- ja kommunikatsiooniministri

määruse nr 67 § 2 lg 2, § 4 lg 2, § 5 lg 3, § 10, § 15 lg-d 1 ja 2 ning §-d 16-26; Vabariigi

Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ §

20 lg 2, § 22 lg 1; majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määruse nr 84 „Ehitise tehniliste

andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ § 5).

2) Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (HKMS § 157 ja § 165 lg 1) ning

jätnud osad apellandi esitatud tõendid ja väited tähelepanuta. Kohtuotsus on vastuoluline.

3) Halduskohus on ekslikult asunud seisukohale, et ehitusprojekt vastab detailplaneeringule.

Otsusest ei selgu, kuidas on halduskohus jõudnud järeldusele, et tõenditest ja vastustaja ning

kolmanda isiku selgitustest nähtub, miks vaidlusaluse ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei ole

detailplaneeringuga vastuolus. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks on jäetud tähelepanuta

riiklikult tunnustatud ehituseksperdi TR 17.10.2014 ekspertarvamuses esitatud järeldused, mille

kohaselt on ehitusluba detailplaneeringuga vastuolus. Apellant palub võtta asja juurde TR

06.04.2015 selgitused, millest nähtub, millise eelprojekti joonise alusel on ekspert asunud

ekspertiisis seisukohale, et liftišahti kõrgus maapinnast on 20,21 m. Ka seletuskirja järgse hoone

kõrgus ületab detailplaneeringus fikseeritud ehitise suurimat lubatud kõrgust, arvestamata

seejuures liftišahtiga seonduvat.

4) Halduskohus on ekslikult leidnud, et ehitusprojekt vastab seaduse nõuetele ning hoone

rajamine on ohutu. Põhjendamata on kohtu järeldus, et eelprojekt vastab seaduse nõuetele ja

annab piisava teabe, mida ja kuhu ehitatakse ning et see on kooskõlas detailplaneeringuga.

Halduskohus ei ole arvestanud ekspertiisi seisukohtadega ega TR 11.11.2014 selgituste ja

15.12.2014 täiendavate selgitustega. Lisaks on jäetud tähelepanuta hoone konstruktori OÜ

Civen 29.10.2014 arvamus. Halduskohus pidi hindama ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti

vastavust ehitusloa andmise seisuga. Sel ajal oli ehitusprojekti järgne konstruktiivse lahenduse

osa (madalvundament) ohtlik naaberkinnisasjale. Ehitusprojekti konstruktiivsest osast

puuduvad andmed hoone kandetarindite kohta (vt ekspertiisi p 3.5.2.), see ei vasta eelprojekti

arhitektuursele osale (vt ekspertiisi p-d 3.1.4. ja 3.5.4.); sellest puudub vundamentide plaan,

mis tagaks ehitise toimimise ohutuse (vt ekspertiisi p-d 3.5.11. ja 3.5.12); vundamendid on

plaanitud rajada täitepinnasele, mille kandevõime ja deformatsioonimoodul ei ole teada (vt

ekspertiisi p 3.5.7); eelprojekti tehnosüsteemide mürasummutuse osas puuduvad asjakohased

viited standarditele (vt ekspertiisi p 3.6.4), sh puuduvad eelprojekti tehnosüsteemide joonistel

andmed ventilatsioonisüsteemide mürasummutite kohta (vt ekspertiisi p 3.6.5), samuti

puuduvad jahutusseadmete funktsionaalskeemi joonised ning lahendused seadmete poolt

tekitatava müra ja muude kahjulike mõjude likvideerimiseks (vt ekspertiisi p 3.6.6). Ekspert on

06.04.2015 täiendavalt selgitanud, milles seisnevad ventilatsiooniosa puudused ning kas neil

võib olla mõju Tartu mnt 63 hoonele. Sellest nähtub, et Laulupeo tn 2 hoone ventilatsiooni- ja

jahutusseadmete tekitatud müra võib levida muu hulgas naaberhoonetele.

5) Apellant ei nõustu halduskohtu järeldusega, nagu saaks ohtliku lahendusega ehitusprojekti

alusel väljastatud ehitusloa õiguspärasuse kaasa tuua ehitusprojekti järgse lahenduse hilisem

(s.o pärast ehitusloa andmist) muutmine. Halduskohus on teinud alusetuid järeldusi ja oletusi,

3-13-2306

9(17)

nagu pidanuks tegelikult realiseeritav hoone vundamendilahendus olema apellandile arusaadav,

selge ja kontrollitav. Kohalik omavalitsus ei või ehitamise ohutuses veendumist delegeerida

ehitise omanikule, projekteerijale ega ehitajale (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-46-13, p 20).

Vundamendilahenduse muutmine on käsitatav ehitise oluliste tingimuste muutmisena EhS § 23

lg 81 mõttes, mistõttu pidi ehitusloa omanik taotlema uue ehitusloa. Alusetu ja vastuoluline on

halduskohtu väide, et apellant ei ole kohtule esitanud andmeid hoone oluliste näitajate muutmise

kohta pärast ehitusloa väljastamist. Halduskohus ei ole hoone uue vundamendilahenduse

(vaivundament) järgsete ohtude puudumist suutnud ümber lükata. Arusaamatuks jääb

halduskohtu seisukoht, et pärast vundamendi ehitustööde lõppemist on igasugune oht Tartu mnt

63 kinnistul asuvale ehitisele kadunud. Nii TR kui ka MP on oma arvamustes selgelt esile

toonud, et vajumid võivad tekkida eelkõige vundamendile koormiste lisandudes.

6) Halduskohtu seisukohad on vastuolulised seoses küsimusega, kas ehitusloa andmine oli

takistatud, kuna hoone püstitamine takistab naaberkinnisasja omaniku poolt tema omandi

kasutamist, edasist planeerimist või põhjustab tema vara väärtuse vähenemise. Kohus on jätnud

tähelepanuta apellandi väited ja tõendid kinnisasja väärtuse vähenemise ning sadevee

ärajuhtimise kohta.

7) Halduskohus ei ole ümber lükanud ega kõrvaldanud apellandi põhjendatud kahtlusi, et

ehitusprojekt, millele on väljastatud ehitusluba, ei ole sellisel kujul ja lahendusega, nagu see on

haldusasja materjalide juurde esitatud ehitusloa toimikus nr 13018, ning ehitusprojekti

muutmisega oleks tulnud hankida uued kooskõlastused.

8) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ehitusloa väljastamisel on järgitud kõiki

haldusmenetluse nõudeid, sh ärakuulamisõigust, head haldustava ning uurimisprintsiipi. Pärast

apellandi poolt 12.12.2012 esitatud vastuväiteid ehitusloale muudeti osaliselt hoone projekti,

kuid apellandile ei antud võimalust muudetud projektlahendusega tutvuda ega selles osas

seisukohta avaldada. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu arvestaks eelprojekt apellandi

seisukohti. Nii näiteks püstitatakse ehitusloa alusel rajatav hoone osaliselt ca 15 cm kaugusele

Tartu mnt 63 kinnistul asuvast hoonest, mille osas oleks tulnud anda apellandile võimalus

seisukohta avaldada.

9) Ebaõige on halduskohtu väide, nagu oleks kohus taganud apellandile takistusteta võimaluse

uurida ehitusloa toimiku materjale. Asjakohatu on halduskohtu väide, nagu pidanuks apellant

kasutama hoone tegeliku projektlahendusega tutvumiseks kolmanda isiku abi. Arusaamatuks

jääb halduskohtu seisukoht apellandi kaebuse eesmärgi osas. Kohtuotsuse põhjendamatuse tõttu

on ebaõige menetluskulude jaotus.

10) Apellandil puudus võimalus esitada halduskohtule TR 11.05.2015 ekspertarvamused, sest

selleks ajaks ei olnud neid veel koostatud. Nimetatud ekspertarvamustest nähtub, et 6-

korruselise hoone madala deformatsioonimooduliga täitepinnasele rajatud ehitusprojekti

järgsed madalvundamendid oleksid võinud põhjustada suuri vajumeid; need vajumid oleksid

võinud tekitada Tartu mnt 63 hoones ulatuslikke deformatsioone ja pragusid. TR on 11.05.2015

arvamuses jõudnud järeldusele, et hoone tegelikkuses teostatav lahendus ei vasta

ehitusprojektile. TR on märkinud, et hoone ehitusprojekti kohane sardbetoonist välispiire on

asendatud sardbetoonist kandeosaga; täidetud ei ole 8 m pikkuse tulemüüri nõue; hoone

fassaadide katmisel on kasutatud puitkarkasse ja erinevaid plaatkatteid. Need muudatused oleks

eeldanud ehitusprojekti muutmist ning uue ehitusloa väljastamist (EhS § 23 lg 81).

11) Vastustaja möönab, et hoone oli ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti järgse lahenduse

kohaselt ohtlik, mistõttu ka ehitusluba oli selle andmise ajal õigusvastane. Vastustaja ei ole

vundamendilahenduse muutmise lubatavuse hindamisel arvestanud EhS § 23 lg-ga 81. Ka juhul,

kui kolmandal isikul ei oleks olnud vaja taotleda uut ehitusluba, on kolmas isik jätnud

3-13-2306

10(17)

taotlemata ehitusprojekti muudatus(t)e kinnitamise (vt Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012

määruse „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 35 lg-d 1 ja 2). Ehitusprojekti muutmisel on vajalik

hankida uued kooskõlastused ning anda puudutatud isikule oma arvamuse avaldamiseks

võimalus (Tallinna linna ehitusmääruse § 35 lg 3). Ebaõige on linna ja kolmanda isiku väide,

nagu ei tuleks liftišahti kõrgust arvestada hoone lubatud maksimaalse kõrguse arvutamisel.

Samas ei vasta TR ekspertiisi kohaselt hoone kõrgus ka ilma liftišahti kõrgust arvestamata

detailplaneeringus lubatule ning ületab seda. Vundamendilahenduse muutmine ei olnud tingitud

Tartu mnt 63 hoone vundamendi ulatumisest üle kinnistu piiri. Tegemist on Laulupeo 2

kinnisasjal varem asetsenud hoone vundamendi jäänusega. Hoone vundamendilahenduse

muutmine oli tingitud algselt projekteeritud ja ehitusloa saanud madalvundamendi ohtlikkusest.

9. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

1) Eelprojekt vastab detailplaneeringule. Ekspert on teinud vale järelduse seoses hoone

kõrgusega, hinnates liftišahti kõrguse hoone kõrguseks. Hoone kõrguse hulka ei arvestata

erinevate tehnoseadmete, antennide ja reklaamrajatiste kõrgust (vt majandus- ja taristuministri

01.10.2014 määrus nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ §

30 lg 1). Vajadust ei ole eksperdi sama asja kohta uue, 06.04.2015 seletuse asja juurde

võtmiseks, sest eelprojekti joonistelt nähtub vaidlusalune asjaolu ja kohtul on sellega võimalik

tutvuda ka ilma eksperdi seletuseta. Ehitise kõrgeim tarind ei ole liftišaht – liftišaht loetakse

tehnoseadmeks või -süsteemiks. Vastustaja palub arvestada halduskohtule esitatud seisukohti

seoses ekspertiisiga.

2) Eelprojekt on kooskõlas kehtiva õigusega. TLPA-le esitatud eelprojekt sisaldab kõiki

majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 §-s 17 loetletud andmeid ja

selle alusel oli võimalik väljastada ehitusluba. Kõik muud apellandi esitatud argumendid, mis

vastavalt ekspertiisile justkui peaksid sisalduma ehitusloale eelnevas ehitusprojektis, on

ekslikud. Sellest tulenevalt ei ole ka vajadust TR selgituste asja juurde võtmiseks, sest

madalvundamenti ei ole ehitatud ja hoone on rajatud turvalisemale vaivundamendile, mille

kohta on projekteerija koostanud nõuetekohase tööprojekti, mida TLPA hindab kasutusloa

väljastamise menetluses.

3) TR ekspertiisiaruandest ei ilmne ühtegi objektiivset asjaolu, mille tõttu võiks tekkida

käesoleval ajal reaalne oht kaebaja ehitisele. Tallinna Halduskohus jõudis õigesti järeldusele, et

ohu risk on väike või puudub üldse. Kaebaja esitatud ekspertiisi metoodika on arusaamatu ja

aruanne on ebaobjektiivne. Seega ei ole halduskohus asunud kellegi argumente eelistama, vaid

on lähtudes oma siseveendumusest ja esitatud tõenditest teinud õige otsustuse. Kui ehitustöö

käigus tekib vajadus muuta ehitise, ehitise osa või tehnosüsteemi kohta ehitusprojektis toodud

tehnilisi lahendusi ja tulenevalt muudatuste ulatusest, iseloomust või mahust ei tule anda uut

ehitusluba, vormistatakse selle kohta ehitusprojekti muudatus. Praegusel juhul uut ehitusluba

väljastada ei tule ja muudetud projekti osa esitatakse TLPA-le kasutusloa taotlemisel.

Vaivundamendi kasutamine pigem vähendab ohtu kõrvalhoonele ja kuna hoone osas peale

vundamendi midagi ei muudeta, siis on alusetu ka kaebaja seisukoht, et lintvundamendi

asendamine vaivundamendiga ei ole objektiivselt kontrollitav. Kolmas isik on korrektselt

vormistanud tööprojekti vundamendi muudatuse, teostanud vastavad mõõtmised ning tellinud

ühtlasi muudatusele ekspertiisi sõltumatult asjatundjalt. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi

tõsiseltvõetavat tõendit reaalse ohu olemasolu kohta, kolmas isik on teinud aga vastavad

arvestused ja mõõtmised, millest nähtub, et ohtu kõrvalhoonele ei ole.

4) Pooled on saanud tõendite osas oma arvamust avaldada ning tõendeid on kohtuistungil

uuritud.

3-13-2306

11(17)

5) Vastustaja palub jätta TR 11.05.2015 hinnangud asja materjalide juurde võtmata. Asjaolu,

et apellant soovis luua täiendavaid tõendeid pärast halduskohtu otsuse teatavakstegemist, ei ole

HKMS § 198 lg 3 mõistes mõjuv põhjus. Samuti ei ole esitatud dokumentaalne tõend ilmselt

vajalik asja õigemaks lahendamiseks.

10. Laulupeo 2 OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Täiendav tõend tuleb jätta HKMS § 182 lg 2 alusel vastu võtmata, sest apellant ei ole

põhjendanud, miks ei saanud ta paluda ekspert T. Ratassepal koostada vastavaid selgitusi varem

ning esitada need halduskohtule. Samas ei oma uus tõend õiguslikku tähendust asja õigeks ja

kiireks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2).

2) Väär on apellandi väide, et vaidlustatud ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta

detailplaneeringule. Halduskohtu otsuse põhjendused on selged. Arusaamatu on, millises osas

ei vasta vaidlustatud ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt detailplaneeringule. Ehitatava hoone

kõrgus vastab detailplaneeringuga lubatud kõrgusele. Ehitusprojekti seletuskirja p 4.2.1

kohaselt on hoone 6-korruselise osa kõrgus maapinnast 19,2-19,56 m (detailplaneeringus

lubatud 19,5 m) (vt ka JR 28.10.2014 kirja lisa „Vastuväited ehitusprojekti ekspertiisi nr TR

1730/2014 seisukohtadele; KR 28.10.2014 vastuskiri). Ehitusprojekti koostamisel ei arvestatud

hoone katusel olevaid tehnoseadmeid ja -süsteeme ning nende osi ja välireklaame ning muud

sarnast ehitise kõrguse hulka (vt. KR 28.10.2014 vastuskiri; majandus- ja taristuministri

01.10.2014 määrus nr 84 § 30 lg 4).

3) Väär on apellandi väide, et ehitusprojektis toodud vundamendilahendus oli ohtlik

naaberkinnisasjale. Ehitusloa väljastamise seisuga oli madalvundamendi valik ehitustehniliselt

põhjendatud, mõistlik ja seaduslik lahendus. Puudub alus väita, et nimetatud hetkel oleks

pidanud planeerima hoonele teistsuguse vundamendi. Vundamendilahenduse muudatuse

tingisid eelkõige 2014. a suvel pärast ehitustööde alustamist ning kaevetööde teostamist

ilmnenud asjaolud (Tartu mnt 63 kinnisasjal asuv ehitis ulatub fassaadi osas Laulupeo 2

kinnisasjale ca 20 cm ulatuses, vundamendi osas 60-85 cm ulatuses ning Tartu mnt 63 ehitise

vundament on halvas seisukorras). Kolmandal isikul ei tulnud taotleda uut ehitusluba. Kolmas

isik on muutnud vundamendi lahendust kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri

määruse nr 67 § 15 lg-dega 1 ja 2. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kolmas isik vormistanud

nõuetekohaselt tööprojektis vundamendi muudatuse, teostanud mõõtmised ja tellinud

muudatusele ekspertiisi.

4) Dokumentaalsed tõendid ja faktilised asjaolud kinnitavad, et Laulupeo 2 hoone praegune

vundamendilahendus on ohutu apellandi kinnistul asuvale ehitisele ning puuduvad igasugused

vajumid. Menetluse käigus ei ole apellant tõendanud, et Tartu mnt 63 hoone fassaadil ja hoones

tekkinud väidetavad praod oleksid tekkinud Laulupeo 2 hoone ehitustööde tagajärjel. Sellest

tulenevalt ei ole tõenäoline tulevane Tartu mnt 63 hoone vajumine ja selle konstruktsioonide

kahjustumine.

5) Põhjendamatud ja väärad on apellandi väited, mis seonduvad Tartu mnt 63 kinnisasja

väärtuse vähenemisega. Detailplaneering oli kehtestatud enne OÜ BPT Varahaldus poolt Tartu

mnt 63 kinnisasja omandamist ning kinnisasja omandamisel oli OÜ BPT Varahaldus

detailplaneeringust teadlik. Seetõttu pidi OÜ BPT Varahaldus arvestama Laulupeo 2 äri-,

büroo- ja eluhoone ehitamisega ning sellest tuleneva Tartu mnt 63 kinnisvara väärtuse

võimaliku vähenemisega.

6) Põhjendamatud ja väärad on apellandi väited, mis seonduvad sadevee ärajuhtimisega või

pinnasevee taseme kõikumise ning keldri uputamisega. Laulupeo 2 hoone ehitusprojekti

seletuskirjas on märgitud, et Laulupeo 2 krundi sadevesi kanaliseeritakse olemasolevasse

3-13-2306

12(17)

väljaspool krunti (Tallinna linnale kuuluval Laulupeo tänava katastriüksusel) asetsevasse

sadeveekanalisatsiooni kaevudesse. See nähtub ka Laulupeo 2 kinnisasja tehnovõrkude

koondplaanilt. Arusaamatud on väited, et ehitusprojektis ei ole lahendatud pinnaveetaseme

tõusust ning sellega kaasnevast võimalikust uputuse ohust tingitud küsimust. See omaks tähtsust

üksnes esialgses projektis kavandatud 2 maa-aluse korruse ehitamisel, millest on loobutud.

7) Väärad on apellandi väited, et ehitusprojekti muutmisel oleks tulnud hankida uued

kooskõlastused ning ehitusluba on antud ehitusprojekti versioonile, mida toimikus ei ole.

Põhjendamatu oleks pärast iga ehitusprojekti muudatust nõuda ametkondadelt uusi

kooskõlastusi. Nõutavad ametkonnad on Laulupeo 2 hoone ehitusprojekti kooskõlastanud.

Asjaolu, et ehitusprojekti kaust sisaldab erineval ajahetkel koostatud dokumente, ei muuda

ehitusprojekti õigusvastaseks ega saa olla aluseks ehitusloa tühistamisele.

8) Väärad on apellandi väited, et vastustaja on haldusmenetluses rikkunud head haldustava,

ärakuulamiskohustust ning uurimisprintsiipi. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad vastupidist.

Apellant on olnud kaasatud haldusmenetlusse, ta on aktiivselt selles osalenud, esitades

ehitusprojekti osas oma arvamuse ja vastuväited. Muu hulgas toimusid OÜ BPT Varahaldus ja

Laulupeo 2 kinnisasja omaniku esindajate osavõtul kokkusaamised TLPA ruumides, kus samuti

anti OÜ-le BPT Varahaldus võimalus esitada oma ettepanekuid ja põhjendada oma seisukohti.

Lisaks nõustus TLPA mitmete OÜ BPT Varahaldus arvamuste ja vastuväidetega, mille

tulemusel tehti Laulupeo 2 hoone ehitusprojektis muudatusi. Seega on TLPA ehitusloa

väljastamisel põhjalikult ja erapooletult kaalunud erinevaid huve ning teostanud kaalutlusõigust

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Väär ja põhjendamatu on apellandi väide,

justkui TLPA oleks pidanud võimaldama apellandil tutvuda ehitusprojekti lõpliku versiooniga

ning andma apellandile uue võimaluse oma seisukohtade esitamiseks.

11. Laulupeo 2 OÜ esitas 14.12.2015 Tallinna Ringkonnakohtule TLPA poolt 14.12.2015

väljastatud kasutusloa nr 1512319/06506 ehitisele asukohaga Laulupeo tn 2, Tallinn. Kolmas

isik leiab, et kasutusloa andmise tõttu on vaidlusalune TLPA 26.09.2013 ehitusluba nr 66372

kaotanud kehtivuse ning selle tühistamine pole kohtu poolt enam võimalik (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited halduskohtu otsuse

tühistamiseks või muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Esmalt lahendab

ringkonnakohus tõendite asja juurde võtmise taotlused (I), seejärel hindab ehitusloa

õiguspärasust (II) ning viimaks lahendab apellatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud (III).

I

13. Apellant on taotlenud võtta asja materjalide juurde TR 06.04.2015 selgitused ja 11.05.2015

täiendavad seisukohad.

14. HKMS § 182 lg 2 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute

tõendite kogumise taotlemisel märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või

nende hankimist taotleda halduskohtus. HKMS § 198 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline uue

asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid

mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt

vajalik asja õigemaks lahenduseks (HKMS § 198 lg 2 ls 2).

3-13-2306

13(17)

15. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et apellant ei ole põhistanud taotlust võtta asja

materjalide juurde TR 06.04.2015 selgitused. Lisaks ei nähtu ringkonnakohtule asjaolusid, miks

ei oleks saanud apellant küsida TR-lt selgitusi varem nii, et need oleks saanud halduskohtule

esitada enne 10.02.2015 toimunud kohtuistungit. Vaidlust ei ole selles, et ekspertiis, mille osas

ekspert on selgitused andnud, on tehtud juba 17.10.2014. Seega oli võimalik selgitused esitada

piisavalt enne asjas toimunud kohtuistungit. Veelgi enam, apellant on ka ise märkinud, et

istungil uuriti hoone projekteeritud kõrgusega seonduvat, sh ehitusprojekti toimikus sisalduvaid

vaateid liftišahti kõrgusest (kd V, tl 2 pöördel). Apellant ei ole märkinud asjaolusid, mis oleks

takistanud tal istungil 06.04.2015 dokumendis toodud selgitusi esitamast.

16. Ringkonnakohus ei pea 06.04.2015 selgitusi asja õigemaks lahendamiseks vajalikuks.

Vaidlust ei ole selles, et Laulupeo tn 2 liftišaht on kõrgem kui 19,56 m maapinnast. Seetõttu ei

sisalda 06.04.2015 selgitused täiendavat olulist teavet, mis võiks olla asja õigeks lahendamiseks

vajalik. TR 17.10.2014 ekspertarvamuses on juba käsitletud õhuhelipidavuse nõudeid (vt p 3.8),

mistõttu ka selles osas ei ole ekspertarvamuse täpsustamine asja õigeks lahendamiseks vajalik.

17. Apellant on 11.05.2015 täiendavate selgituste asja materjalide juurde võtmist põhjendanud

asjaoluga, et nimetatud dokument puudus esimeses kohtuastmes menetluse toimumise ajal.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole HKMS § 182 lg 2 tähenduses mõjuva

põhjusega tõendite esitamiseks apellatsioonimenetluses.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma ka 11.05.2015 täiendavad selgitused asja lahendamisel

tähtsust, sest muutunud asjaolude tõttu (madalvundamendi asemel rajati vaivundament) ei saa

madalvundamendi lahendus mõjutada kaebaja subjektiivseid õigusi, sest sellist lahendust ei

realiseeritud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2014 määruse p 18). Lisaks ei ole praeguse

haldusasja lahendamisel oluline, kas Laulupeo tn 2 kinnistule ulatub Tartu mnt 63 kinnistu

vundament (kas tegemist on nn üleehitamisega) või mitte.

19. Ringkonnakohtule esitatud TR 11.05.2015 koostatud teises ekspertarvamuses on käsitletud

küsimusi seoses Laulupeo tn 2 välisfassaadi tegelikkuses teostatava lahenduse vastavusega

vaidlustatud ehitusloale, selle lahenduse muutmisega ning sellega kaasneva pinnakatete

tuleohtlikkusega. See ekspertarvamus seondub küsimusega, kas teostatud tööd vastavad

ehitusprojektile. Seda küsimust saab ja tuleb uurida kasutusloa väljastamise menetluses, mitte

ehitusloa õiguspärasuse hindamisel.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus TR 06.04.2015 selgitused ning 11.05.2015

ekspertarvamused asja juurde võtmata ja tagastab need apellandile.

II

21. Apellant on taotlenud TLPA 26.09.2013 ehitusloa tühistamist ning alternatiivselt, juhul kui

kolmandale isikule väljastatakse kohtumenetluse kestel kasutusluba, ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamist.

Ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni, pärast kasutusloa andmist

kaotab ehitusluba kehtivuse; pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise

nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamisel teel

(Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p 19). HKMS § 45 lg 2

kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul võimalus lahendada haldusakti

tühistamisnõue, küll aga on võimalik lahendada apellandi alternatiivne taotlus – tuvastada

ehitusloa õigusvastasus.

3-13-2306

14(17)

22. Ekslik on kaebaja seisukoht, et TLPA oleks pidanud andma talle võimaluse arvamuse

avaldamiseks ka muudetud ehitusprojekti osas. Tõendamata on kaebaja väide, et hoone

rajamine osaliselt 15 cm kaugusele kaebajale kuuluval kinnistul olevast hoonest oleks vastuolus

detailplaneeringuga või muul viisil ehitusloa andmete oluline muudatus, mis tooks kaasa

kaebaja

ebaproportsionaalse

talumiskohustuse.

Detailplaneeringu

krundijaotusplaanilt

(09.06.2003 töö nr 02152-GE), tehnovõrkude koondplaanilt (16.04.2003 töö nr 02152-GE) ja

liiklusskeemi ja vertikaalplaneerimiselt (20.05.2003 töö nr 02152-GE) nähtub, et Laulupeo 2

hoone ehitatakse osaliselt Tartu mnt 63 hoone kõrvale. Sellest tulenevalt on arusaamatu kaebaja

väide, miks oleks TLPA pidanud andma talle võimaluse seisukoha avaldamiseks väidetavalt

muudetud ehitusprojekti osas, mis näeb väidetavalt ette osaliselt hoone ehitamise kaebaja

kinnistul asuvast hoonest 15 cm kaugusele.

23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu, Tallinna linna ja kolmanda isikuga, et ehitusprojekt

on detailplaneeringuga kooskõlas. Tallinna Ringkonnakohus jääb 14.07.2014 määruses toodud

seisukoha juurde, et tõendite ja menetlusosaliste väidete põhjal ei ole alust väita, et vaidlusaluse

ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule.

24. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks ta asus seisukohale, et vaidlustatud ehitusluba

on detailplaneeringuga kooskõlas. Halduskohus on hinnanud TR 17.04.2014 ekspertarvamust

ning selgitanud, et enamik ekspertiisis viidatud ehitusprojekti puudustest (ekspertiisi p-d 3.2.3,

3.4.3, 3.5.3, 3.6.2. 3.7.3, 3.7.4, 3.7.7, 3.7.9, 3.8.2, 3.10.1, 3.4) on vormilised ega puuduta otseselt

kaebaja subjektiivseid õigusi. Seonduvalt 17.04.2014 ekspertarvamuse p-s 4.1 tehtud

järeldusega, et hoone ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule hoone kõrguse osas, on

halduskohus asunud seisukohale, et Laulupeo tn 2 planeeritav hoone ei ületa detailplaneeringus

ette nähtud hoone kõrgust, kuna detailplaneering märgib ära hoone kõrguse 19,5 m ja vastavalt

märgib selle ära ka eelprojekt, mis oli ehitusloa andmise aluseks; vastuolu ei esine.

Projekteeritud hoone kõrgus ei ületa detailplaneeringus lubatud hoone kõrgust. Ehitusprojekti

seletuskirja p 4.2.1 kohaselt on hoone 6-korruselise osa kõrgus maapinnast 19,2-19,56 m

(detailplaneeringus lubatud 19,5 m). Nähtuvalt ehitusprojekti lisaks olevatelt joonistelt (vaade

küljelt 2 (töö nr 536, joonis nr 204), vaade küljelt 1 (töö nr 536, joonis nr 203), vaade Laulupeo

tänavalt (töö nr 536, joonis nr 202) ja vaade Tartu maanteelt (töö nr 536, joonis nr 201)) ei ole

seda kõrgust ületatud. Tallinna linn ja kolmas isik on õigesti märkinud, et ehitise kõrguse hulka

ei arvestata hoone katusel olevaid tehnoseadmeid ja -süsteeme ning nende osi ja välireklaame

ning muud sarnast. Kuigi sõnaselgelt on ehitise kõrgus määratletud ilma nende ehitise osadeta

alles alates majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.10.2014 määruse nr 84 jõustumisest

(praegu reguleerib sama majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määruse nr 57 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 30 lg 4), ei tähenda, et varasemat

regulatsiooni tuleb mõista nii, et ehitise tehnosüsteemide kõrgus tuli arvestada ehitise kõrguse

hulka. Liftišahtid ei ole laiad ning need ei varjuta märkimisväärselt vaadet kaebajale kuuluvast

hoonest. Kuna ehitisloal näidatud ehitise absoluutne kõrgus on detailplaneeringuga lubatu

piires, ei ole 6-sentimeetrine hoone muude osade kõrguse ületamine detailplaneeringus

ettenähtuga võrreldes selline asjaolu, mis õigustaks kaebuse rahuldamist.

25. Halduskohus on õigesti leidnud, et eelprojekt on kooskõlas kehtiva õigusega. Halduskohus

on käsitlenud kaebaja väiteid seoses sadevee väidetava valgumise, evakuatsiooniväljapääsude,

juurdepääsutee, energiamärgise ning ehitusprojektile antud kooskõlastustega. Nõuded

ehitusprojektile olid kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010

määrusega nr 67 (kehtiv kuni 30.06.2015). Ringkonnakohus jääb 24.11.2014 määruse punktis

17 väljendatud seisukoha juurde, et ehitusprojekt vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele (sh

majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67). Halduskohus on

hinnanud eelprojekti vastavust nimetatud määrusele, sh asunud seisukohale, et TR ekspertiisis

3-13-2306

15(17)

ei ole analüüsitud, kas Laulupeo tn 2 eelprojekt vastab nimetatud sätetes toodud nõuetele. Kuigi

halduskohus ei ole selgelt andnud hinnangut TR 11.11.2014 selgitustele ja 15.12.2014

täiendavatele selgitustele, ei ole tegemist sellise menetlusliku rikkumisega, mis tooks kaasa

kohtuotsuse tühistamise. Nimelt on TR 15.12.2014 täiendavates selgitustes mh vastatud

küsimusele (nr 1) „Kas Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus poolt koostatud ehitusprojekt

(Eelprojekt), Laulupeo tn 2 Äri-, büroo- ja eluhoone ehitusprojekt, töö nr A-536/11 september

2012 vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 „Nõuded

ehitusprojektile“ §-des 10 ja 17-26 kehtestatud nõuetele? Kui ei vasta, siis millises osas ei vasta

(milliseid nõudeid on rikutud) ja milles need mittevastavused seisnevad (võib viidata

17.10.2014 ekspertarvamuse vastavatele punktidele)?“ (kd III, tl 197). Ekspert on majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruse nr 67 §-de 17-22 ning §-de 25-26 osas viidanud 17.10.2014

koostatud ekspertarvamuse vastavatele punktidele (kd III, tl 197-198). Seega ei sisalda

15.12.2014 täiendavad selgitused oluliselt uut informatsiooni võrreldes 17.10.2014

ekspertarvamusega, mida halduskohus on hinnanud. Ekspertarvamuses käsitletud küsimus

eelprojekti vastavusest majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 67 §-dele 23

(elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa) ja 24 (gaasivarustuse osa) ei puuduta kaebaja

subjektiivseid õigusi.

26. Apellandi hinnangul on halduskohus jätnud tähelepanuta OÜ Civen 29.10.2014 arvamuse.

Nimetatud dokumentaalses tõendis on OÜ Civen asunud mh seisukohale, et madalvundamendi

rajamine kirjeldatud asukohas ja geoloogiliste tingimuste puhul oleks tõsiste tagajärgedega

ebaõige insenertehniline otsus (kd III, tl 56). Seega käsitleb esitatud tõend küsimust, kas

madalvundamendi valik ehitusprojektis oli ohutu lahendus.

27. Madalvundamendi rajamisest loobuti ja maa-aluseid korruseid Laulupeo tn 2 hoonele ei

ehitatud (kolmanda isiku vastus apellatsioonkaebusele, lk 7). OÜ Civen 28.04.2015 kirjast

nähtub, et vaivundament rostvärgiga realiseeriti kui kõige stabiilsema lõpptulemusega

lahendus, kus on paigutised minimaalsed ja summaarne häiriv mõju pinnasele väike; samas on

selle variandi rajamine tunduvalt kallim, kui see oleks olnud plaatvundamendi koos naabermaja

vundamendi tugevdamisega puhul; järelikult tingis kulukama lahenduse asjaolu, et Tartu mnt

63 hoone vundament ulatub Laulupeo 2 kinnisasjale ja Tartu mnt 63 hoone vundament oli väga

kehvas seisus, ning Tartu mnt 63 hoone omaniku poolne koostööst keeldumine (V kd tl 40).

Halduskohus arvestas kaebuse lahendamisel õigesti asjaolu, et kaebus oli esitatud

naabrusõiguste kaitseks ning madalvundamendi lahenduse küsimus oleks saanud mõjutada

kaebaja subjektiivseid õigusi üksnes juhul, kui see oleks realiseeritud ning sellega oleks

kaasnenud potentsiaalne oht kaebaja kinnistule. Ehitusloa õiguspärasuse hindamine selles osas

ei kaebaja õiguste kaitseks seetõttu vajalik. Sellest tulenevalt puudus halduskohtul vajadus

asuda hindama küsimust, kas madalvundamendi lahendus oli ohutu või mitte. Halduskohus on

asjakohaselt selgitanud, et madalvundamendi ehitamata jätmisest ei saa tekkida enam ohte.

28. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu, vastustaja ja kolmanda isikuga, et ehitusprojekti

muutmine oli lubatav ning kolmandal isikul puudus kohustus taotleda uut ehitusluba EhS § 23

lg 81 alusel. Ringkonnakohus selgitas 24.11.2014 määruse p-s 19 järgmist: „EhS § 23 lg 81

kohaselt peab ehitusloa omanik taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud

ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks

tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või

ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad. Määruse nr 67 § 15 lg 1 sätestab,

et kui ehitustöö käigus tekib vajadus muuta ehitise, ehitise osa või tehnosüsteemi kohta

ehitusprojektis toodud tehnilisi lahendusi ja tulenevalt muudatuste ulatusest, iseloomust või

mahust ei tule anda uut ehitusluba EhS § 23 lg 81 ja § 28 lg 1 p 6 alusel, vormistatakse selle

kohta ehitusprojekti muudatus. Ehitusprojekti muudatustega töötatakse välja sellised tehnilised

lahendused, mis võrreldes esialgse ehitusprojektiga võimaldavad kasutada alternatiivseid

3-13-2306

16(17)

ehitustooteid ja lahendusi või parandada ehitusprojekti võimalikke vigu ja ebatäpsusi (§ 15 lg

2). Seega peab ehitaja muudatused projektis kajastama ka juhul, kui ei ole vajalik uue ehitusloa

väljastamine. Käesoleval juhul uut ehitusluba taotleda ei tule ning ehitusprojekti muudatus

esitatakse kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotlemisel. Alusetu on kaebaja seisukoht, et

lintvundamendi asendamine vaivundamendiga ei ole objektiivselt kontrollitav. Toimiku

materjalidest nähtuvalt on kolmas isik vormistanud tööprojekti vundamendi muudatuse,

teostanud mõõtmised ning tellinud muudatusele ekspertiisi“. Ringkonnakohus jääb selle

seisukoha juurde.

29. Ringkonnakohus nõustub Tallinna linna ja kolmanda isikuga, et tõendamata on kaebaja

väide, et realiseeritud vundamendilahendusega on kaasnenud oht Tartu mnt 63 kinnistul asuvale

hoonele (vajumine ja sellest tingitud praod). Kuigi kaebaja on esitanud kohtule ehitusinsener

MP 23.11.2014 arvamuse koos lisadega, Tartu mnt 63 fassaadi ja üüripinna vaatluste aktid (kd

III, tl 191-215) ning 06.02.2015 täiendavad dokumentaalsed tõendid (kd IV, tl 5-26), on

halduskohus pidanud kohaselt usaldusväärsemaks ja usutavamaks kolmanda isiku esitatud

vastupidist kinnitavaid tõendeid (vt AV Geodeesia OÜ 20.11.2014 geotehniline kontroll (kd IV,

tl 39-40), Ehituskorralduse OÜ 06.02.2015 tõend (kd IV, tl 41-42), Osaühing Civen 06.02.2015

tõend (kd IV, tl 43-44), Ehitusekspert OÜ 05.12.2014 ekspertarvamus (kd IV, tl 45-53); KG

09.02.2015 vaatluse akt (kd IV; tl 54-56)).

30. Põhjendamatud on apellandi väited seoses tema kinnistu väärtuse vähenemisega, tingituna

Laulupeo tn 2 hoone ehitustöödest. Tallinna Ringkonnakohus on oma 14.07.2014 määruses

selgitanud vastuseks kaebaja väitele tema kinnistu turuväärtuse vähenemisest 5% võrra

Laulupeo tn 2 kinnistule planeeritava hoone rajamisel, et kuigi kõrvalkinnistule hoone

püstitamine võib mõjutada kaebaja kinnistu turuväärtust, on kaebajal talumiskohustus, kui

kehtiv detailplaneering näeb ette vastavas mahus hoone ehitamise. Sellele, et kehtiv

detailplaneering näeb ette Laulupeo tn 2 kinnistule hoone ehitamise, ei ole kaebaja vastu

vaielnud. Halduskohus on piisavalt põhjalikult analüüsinud valguse ja kaebaja ärikinnisvara

linnapildis nähtavuse vähenemise, juurdepääsutee, Laulupeo tn 2 kinnistule planeeritava hoone

kinnistu piiresse ehitamise ning sajuveega seonduvaid kaebaja väiteid, mis võiksid mõjutada

kaebaja kinnistu väärtust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea

vajalikuks neid korrata.

31. Kaebaja on saanud ehitusloa menetluses avaldada arvamust ning esitada vastuväiteid.

Ringkonnakohus jääb varasemalt oma 14.07.2014 määruses väljendatu juurde, et kaebaja on

olnud ehitusloa menetlusse kaasatud ning asjaolu, et tema kõigi vastuväidetega ei arvestatud, ei

tähenda, et ärakuulamine polnud tagatud (kd II, tl 38 pöördel). Ärakuulamisõigus ei ole

absoluutne ega hõlma haldusorgani kohustust iga muudatuse korral anda menetlusosalisele

võimaluse oma seisukohta avaldada. Haldusorganil tuleb leida mõistlik tasakaal

ärakuulamisõiguse, haldusmenetluse efektiivsuse ja kiiruse vahel. Ringkonnakohtu hinnangul

vastas ehitusloa menetlus nõuetele.

32. Asjakohatud on kaebaja väited, et halduskohus ei võimaldanud tal tutvuda ehitusloa

toimiku materjalidega. Tallinna Halduskohtu 12.11.2013 määruses selgitas kohus, et kaebajal

on võimalik tutvuda kohtuasja materjalide ja selle juurde võetud materjalidega, ning andis

selleks võimaluse tutvuda dokumentidega kohtumajas.

III

33. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.03.2015 otsus

muutmata. Seetõttu ei kuulu muutmisele ka menetluskulude jaotus esimeses astmes (HKMS §

109 lg 4).

3-13-2306

17(17)

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud OÜ Hobujaama Kinnisvara kahjuks, mistõttu jäävad tema

menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei

ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda.

35. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Laulupeo 2 OÜ on palunud mõista kaebajalt välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu summas 1980 eurot. Kohtule on esitatud

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille kohaselt on Laulupeo 2 OÜ õigusabikulud

apellatsiooniastmes 1980 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude kantus on tõendatud.

Menetluskulud ei ole ebamõistlikult suured. Seetõttu mõistab ringkonnakohus OÜ-lt

Hobujaama Kinnisvara Laulupeo 2 OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulu summas 1980 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe