1-15-1692/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2015, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-1692

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungisekretär

Helju Rebane

Kriminaalasi

Karel Kolgi (Kolk) süüdistuses KarS § 424 järgi

kiirmenetluses-kokkuleppemenetluses

Prokurör

Kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Meelis Juursoo

Menetlustoiming

süüdimõistetu Karel Kolgi tingimisi enne tähtaja

lõppemist

vangistusest

vabastamise

otsustamine

elektroonilise järelevalve alla

Menetlusosalised

süüdimõistetu: Karel Kolk (isikukood 38812292787;

elukoht vabanemisel XXXX

Kohtuistungi toimumise aeg

15.12.2015

RESOLUTSIOON

Jätta Karel Kolk temale Tartu Maakohtu 04.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-

1692 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega

elektroonilisele valvele vabastamata.

Määruse koopia saata kinnipeetavale ning Tartu vanglale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Maakohtu 04.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1692 tunnistati Karel Kolk süüdi

KarS § 424 järgi ning temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka eelvangistus 28.02.–02.03.2015, s.o 3 päeva ja Karel Kolgi kandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

karistust Tartu Maakohtu 17.09.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3

kuu ja 11 päeva võrra ja Karel Kolgi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 9

kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõisteti lisakaristus ja võeti Karel Kolgilt

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 20.03.2015.

Karel Kolgi karistusaeg algas 05.05.2015 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see

13.02.2017. KarS § 76 lg 1 p-s 1 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 07.12.2015.

Karel Kolk esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja

lõppemist elektroonilise järelevalve alla.

Tartu vangla toetab, tuginedes keskmisele riskitasemele, Karel Kolgi tingimisi enne tähtaega

vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga ( vangla teotab

ennetähtaegset vabanemist elektroonilisele valvele allutamisega).

Süüdimõistetu Karel Kolk avaldas kohtuistungil, et ta ei kavatse tulevikus enam

seadusvastaseid tegusid toime panna. Karel Kolgi sõnul on tal võimalus peale vabanemist asuda

tööle.

Kohtu seisukoht

Karel Kolk kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdlase

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning isik

nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Karel Kolk temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte

vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve

kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest

ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja

järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta

elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab

olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2)

elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i

levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete

paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata

elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul,

kui puudub elukoha lukustamise võimalus.

Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Karel Kolk plaanib vabanemisjärgselt asuda elama

vanaema E.M. juurde aadressil XXXX, kus elas ta ka enne vangistust. Maja omanik E.M., kes

elab samuti sel elupinnal, on andnud nõusoleku seal elektroonilise valveseadme

paigaldamiseks. Seega on tal olemas õiguslik alus nimetatud eluruumis elamiseks. Tehnilise

poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune eluruum

samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka

elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangistuse kandmise ajal on kinnipeetava käitumine olnud hea. Ta on end üleval pidanud

rahulikult ning temaga ei ole probleeme olnud. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole.

Vabanedes oleks Karel Kolgil olemas kindel elukoht. Tal on olemas ka perekond, kes saaks

teda moraalselt toetada. Kohtule on esitatud garantiikiri XXXX poolt, et Karel Kolk saaks

vabanedes nimetatud ettevõttes tööle asuda.

Karel Kolk on varem mitmel korral kuritegude toimepanemise eest karistatud, sh isikuvastase,

varavastaste ja liiklussüütegude toimepanemise eest. Neljal korral karistati teda tingimusliku

karistusega. Vaatamata sellele ei teinud Karel Kolk soovitud järeldusi, vaid jätkas seadusi

eiravat käitumist. Seejuures on tähelepanuväärne see, et õigusrikkumiste toimepanekut jätkas

Karel Kolk ka katseaja kestel. Lisaks on Karel Kolki karistatud arvukate väärtegude, enamasti

KarS § 262 järgi, aga ka ÜTS § 547 lg 1 kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest.

Kõik eelnev iseloomustab Karel Kolki isikuna, kes suhtub hoolimatult ühiskonnaelu reeglitesse

ning kaldub elama teiste isikute arvel. Selliste hoiakute olemasolu viitab sellele, et oht Karel

Kolgi poolt uute kuritegude toimepanemiseks on endiselt olemas.

Lisaks ilmneb kohtule esitatud materjalidest, et Karel Kolk ei ole seniajani aru saanud enda

rollist kuritegeliku käitumisviisi valikul. Nimelt käitub ta sageli impulsiivselt, mõtlemata oma

tegude tagajärgedele. Samuti on ta oma tegusid vabandanud ning oma süüd vähendanud,

avaldades, et ta ei näe joobes juhtimises midagi halba. Ehkki Karel Kolgi kohtuistungil antud

seletustest ning temale vangla poolt antud iseloomustusest nähtub, et tal on motivatsioon

muutuda, ilmneb Karel Kolgi iseloomustusest seegi, et ta vaatamata realistlikule tegevuskavale,

mis aitaks tal muuta oma eluviisi ja vältida uute kuritegude toimepanekut., ei paista ta reaalselt

teadvustavat tegutsemise vajadust. Seegi viitab uute kuritegude toimepanemise kõrgele ohule.

Vanglas on Karel Kolgile koostatud individuaalne täitmiskava. Selle järgselt on Karel Kolk

läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et

kinnipeetava osalus programmis oli rahuldav, motivatsioon osalemiseks eelkõige väline.

Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohus, et Karel Kolki ei saa käesolevalt enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on elektrooniline valve meetmeks,

mida saab kohaldada isikute puhul, kellel on tahtekindlust ja motivatsiooni järgida

ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, kuid nende

ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamiseks pole saabunud veel seaduses sätestatud

tähtaeg. Karel Kolgi varasem elukäik ja muuhulgas suutmatus ka käitumiskontrolli ajal käituda

õiguskuulekalt, annab kohtule põhjuse arvamuseks, et tegemist on impulsiivse ja mitte

tahtekindla isikuga, kelle puhul elektroonilise valve kohaldamine ei suuda piisavalt tagada

seda, et ta ei jätka uute kuritegude toimepanekut.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik