2-15-17414/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-17414

Tsiviilasi, avaldaja nõue

XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht Vangla,

XXX)

Menetlustoiming

riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumine

Resolutsioon

Keelduda XXX riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

XXX esitas kohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks ja seoses

sooviga pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Avaldusest ja selle täpsustusest

nähtub, et kohtusse soovitakse pöörduda seoses kohtuasjaga 3-15-403. Avaldaja märgib, et

seadusandja ei ole näinud ette võimalust ja menetluskorda otsustada hääleõiguse piirangu

proportsionaalsuse üle üksikjuhtumi põhiselt ega sätestanud kohaseid hindamiskriteeriume. EIK-i

poole soovib pöörduda tuvastamisavaldusega, sest leiab, et riigikohus on rikkunud EIÕK artiklist

6 tulenevat õigust õiglasele kohtulikule arutlusele menetluslikust aspektist. Kahju hüvitamise

taotlust ei soovi esitada.

Kohtuasjast 3-15-403 nähtub, et XXX esitas 02.02.2015 Jõhvi Vallavalitsusele taotluse, milles

palus enda kanda Riigikogu valimisteks valijate nimekirja, mis jäeti rahuldamata. Tallinna

Halduskohus jättis 19.02.2015 otsusega nr 3-15-403 avaldaja kaebuse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 25.02.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-403 kohaldamata RKVS § 4 lõike

3 ja § 22 lõike 3 ning tunnistas sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kohtuotsuse

viivitamatult täidetavaks, nii et kaebaja sai Riigikogu valimistel hääletada. Tallinna

Ringkonnakohus edastas otsuse 25.02.2015 Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse algatamiseks. Selle põhiseaduslikkuse järelevalve asja numbriks sai 3-4-1-2-15.

Riigikohtu 01.07.2015 otsusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu taotlus rahuldamata.

Euroopa Inimõiguste Kohtusse saab pöörduda muuhulgas, kui põhiõiguste rikkumine puudutab

kaebajat otseselt ja isiklikult ja kaebaja on andnud riigisisesele süsteemile võimaluse põhiõiguste

rikkumine kõrvaldada.

Kohtuasjast 3-15-403 nähtub, et avaldaja kanti valijate nimekirja ja ta sai Riigikogu valimistel

hääletada, mistõttu Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2015 otsusega kõrvaldati riigisiseses kohtus

kaebuse aluseks olnud rikkumine.

Konventsioon

iseenesest

ei

sätesta

isiku

õigust

nõuda,

et

õigusakt

tunnistatakse

põhiseadusvastaseks, mistõttu riigisisese regulatsiooni hindamine ei kuulu Euroopa Inimõiguste

Kohtu pädevusse. Seega ei saa kaebaja esitada kaebus üksnes seetõttu, et RKVS § 4 lg-s 3 ja § 22

lg-s 3 sisalduv piirang ei ole proportsionaalne. Kohus selgitab, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei

ole riigi kohtute suhtes neljas aste ja ta ei saa muuta riigi kohtute lõplikke otsuseid.

Samuti ei ole avaldaja ei avalduse esitamisel ega puuduste kõrvaldamisel esile toonud asjaolusid,

kuidas tema õigusi õiglasele kohtulikule arutusele rikuti menetluslikust aspektist.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 punkt 5 alusel ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

Kohus vaadanud läbi esitatud taotluse keeldub riigi õigusabi andmisest, kuna taotleja võimalus

oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, sest rikkumine on riigisiseses kohtus kõrvaldatud ja

avaldaja on saanud Riigikogu valmistel hääletada. Kuna esineb alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, ei ole kohus analüüsinud taotleja majanduslikku seisundit.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik