2-15-17394/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-17394

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. detsember 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-17394

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Janar Mändla vastu

576,77 euro nõudes

Tsiviilasja hind

576,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Kadri Timuska,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Janar Mändla (ik XXXX; elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Janar Mändla vastu osaliselt.

2. Välja mõista Janar Mändlalt Osaühing Aktiva Finants kasuks 456 (nelisada

viiskümmend kuus) eurot ja 22 senti, millest 228,11 eurot on põhinõue ja 228,11 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 79% ulatuses Janar Mändla kanda ja 21% ulatuses

Osaühing Aktiva Finants kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-17394 Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks

suuruseks 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ning

100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1

mõttes.

3. Välja mõista Janar Mändlalt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 177

(ükssada seitsekümmend seitse) eurot ja 75 senti.

4. Välja mõista Janar Mändlalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

177,75 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu

üleandmisega 25.11.2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

2(3)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 19.07.2013 sõlmitud

liitumisleping nr 30085243 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste

näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 19.07.2013 kehtinud

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (nr 39841077, 40244986, 40515683,

40839211 ja 41239677) eest tasumata 288,41 eurot (võlgnevuse sisse ei ole arvestatud

01.11.2013 esitatud arvel nr 40515683 märgitud viivist 3,83 eurot). Kostja võlgnevus sisaldab

tasu telekommunikatsiooniteenuste eest summas 228,11 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise

kulu 60,30 eurot. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt

on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse

sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana

tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises

määras (sissenõudmise kulu suurus 26% võlgnevusest 231,94 eurot) kostja kahjuks oluliselt

kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna võlgnevuse sissenõudmise

kulu 60,30 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub

kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 228,11 eurot (288,41 – 60,30 = 288,11).

Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas,

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 228,11 eurot viivisenõude katteks.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 456,22 euro ulatuses, millest 228,11 eurot

on põhinõue ja 228,11 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~79% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21%

ulatuses hageja kanda.

3(3)

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot, millest 125 eurot on

riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

177,75 eurot (79% 225 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

177,75 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik