2-15-5828/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5828

Tsiviilasi

Jüri Kivimaa ja Irene Kivimaa avaldus avalikult teelt

kinnisasjale juurdepääsutee määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alvar Ristikivi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Alvar Ristikivi

(isikukood XXXXXX)

Vastustajad (avaldajad):

1. Jüri Kivimaa (isikukood XXXX)

2. Irene Kivimaa (isikukood XXXX)

Kohalik

omavalitsus:

Torma

Vallavalitsus

(registrikood

75023645), esindaja Ülle Soodla

RESOLUTSIOON

1. Parandada ilmne ebatäpsus Tartu Maakohtu 2. oktoobri

2015 resolutsiooni punktis 2.2. ja lugeda punkt 2.2.

sõnastatuks järgmiselt. „2.2. Juurdepääs üle CCC kinnistu

on lubatud jalgsi ja sõidukitega ööpäevaringselt arvestades

punktis 2.3. sätestatud piiranguid.“

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 määruse

resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„1. Rahuldada Jüri Kivimaa ja Irene Kivimaa avaldus.

2. Määrata XXX kinnistu, registriosa nr XXX, igakordse

omaniku kasuks tähtajatu juurdepääs üle CCC kinnistu,

registriosa nr XXX, järgmiselt:

2.1. Juurdepääs algab avalikult Sadala-Tuimõisa-Reastvere

riigimaanteelt nr 14126 ja kulgeb üle CCC kinnistu,

hoonetest kagu suunas jäävat olemasolevat pinnasteed

mööda kuni XXX kinnistuni. Juurdepääsu asukoht on

märgitud käesoleva määruse lisaks oleval maa-ameti

kaardiserveri väljatrükil.

2.2. Juurdepääs üle CCC kinnistu on lubatud jalgsi ja

sõidukitega

ööpäevaringselt

arvestades

punktis

2.3

sätestatud piiranguid.

2.3. Sõidukite lubatud liikumiskiirus juurdepääsuteel on

kuni 20 km/h. Juurdepääsuteel parkimine ei ole lubatud.

Aprillis ja mais ei ole juurdepääsuteel lubatud liikuda üle 3,5

tonni kaaluvate sõidukitega.

3. XXX kinnistu, registriosa nr XXX, igakordne omanik on

kohustatud juurdepääsu kasutamise eest tasuma CCC

kinnistu, registriosa nr XXX, igakordsele omanikule 10 eurot

aastas.

4. Tuvastada Alvar Ristikivi nõusolek märke kandmiseks

kinnistusraamatu kolmandasse jakku CCC kinnistule,

registriosa nr XXX, käesoleva määruse punktides 2 ja 3

märgitud tingimustel.

5. Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi

kanda.“

5. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Jüri Kivimaa ja Irene Kivimaa (avaldajad) esitasid 16. aprillil 2015 Tartu Maakohtule avalduse

avalikult teelt kinnisasjale juurdepääsutee määramiseks.

Avalduses märgitu kohaselt kuulub avaldajatele kinnistu, mis koosneb XXX ja CCC

katastriüksustest registriosa numbriga XXX asukohaga Jõgevamaa Torma vald Tuimõisa küla.

Avaldajad vajavad oma kinnistule aastaringset juurdepääsu, kuna seal paikneb talukoht, mida nad

kasutavad alaliselt oma suvekoduna, samuti talvistel nädalavahetustel. Alvar Ristikivile

(puudutatud isik) kuulub avaldajate kinnistu kõrval asuv CCC kinnistu, mille koosseisus on vajalik

juurdepääsutee avaldajatele kuuluvale kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. A. Ristikivi ei ole

juurdepääsutee kasutamise seni takistusi teinud, kuid teeservituudi seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingu sõlmimiseks nõuab avaldajatelt ebamõistlikult suurt summat (s.o 5000 eurot).

Avaldajad on kaalunud juurdepääsuteed ka üle teiste naaberkinnistute (A, B ja D), kuid nimetatud

maaüksustel ei asu avalikult kasutatavat teed ega avaldaja kinnisasjale viivat erateed.

Avaldajad leidsid, et põhjendatud tasuks juurdepääsutee kasutamise eest on 10 eurot aastas.

Avaldajad pidasid mõistlikuks lisada kasutamise tingimustele piirangud massi ja kiiruse kohta.

2. Torma Vallavalitsus asus seisukohale, et avaldus on põhjendatud. Kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ja kinnisasja omanikel on õigus nõuda juurdepääsu üle CCC

kinnisasja.

3. Puudutatud isik A. Ristikivi vaidles avaldusele vastu. Avaldajad omandasid kinnistu ilma

juurdepääsutee olemasoluta, mistõttu puudub neil õigustatud ootus sellise juurdepääsutee osas.

Avaldajad on ise tunnistanud, et puudutatud isik ei tee takistusi juurdepääsutee kasutamise osas,

seega on käesolevas asjas täitmata AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eeldus (juurdepääsu puudumine).

A. Ristikivi on teinud ettepaneku kehtiva juurdepääsukokkuleppe vormistamiseks, kuid avaldajad

ei ole sellega nõustunud. A. Ristikivi nõuab ühekordset tasu summas 5000 eurot, mis on vajalik

juurdepääsutee tarastamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2015 määrusega avalduse ning määras XXX kinnistu

(registriosa number XXX) igakordse omaniku kasuks tähtajatu juurdepääsu üle CCC kinnistu

(registriosa number XXX), järgmiselt:

1 Juurdepääs algab avalikult Sadala-Tuimõisa-Reastvere riigimaanteelt nr 14126 ja kulgeb üle

CCC kinnistu, hoonetest kagu suunas jäävat olemasolevat pinnasteed mööda kuni XXX kinnistuni.

Juurdepääsu asukoht on märgitud määruse lisaks oleval maa-ameti kaardiserveri väljatrükil.

2. Juurdepääs üle CCC kinnistu on lubatud jalgsi ja sõidukitega ööpäevaringselt arvestades punktis

3 sätestatud piiranguid.

3. Sõidukite lubatud liikumiskiirus juurdepääsuteel on kuni 20 km/h. Juurdepääsuteel parkimine

ei ole lubatud. Aprillis ja mais ei ole juurdepääsuteel lubatud liikuda üle 3,5 tonni kaaluvate

sõidukitega.

Maakohus määras, et XXX kinnistu igakordne omanik on kohustatud juurdepääsu kasutamise eest

tasuma CCC kinnistu igakordsele omanikule 10 eurot aastas ning tuvastas A. Ristikivi nõusoleku

märke kandmiseks kinnistusraamatu kolmandasse jakku CCC kinnistule määruses märgitud

tingimustel. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt tuvastas kohus maa-ameti kaardiserveri väljatrüki alusel, et

avaldajate kinnistu ei piirne ühestki küljest avalikult kasutatava teega. Juurdepääsuõiguse

küsimusega on puutumus XXX kinnistu naaberkinnistutel D ja CCC, mis jäävad avalikult

kasutatava Sadala-Tuisamõisa-Reastvere riigimaantee nr 14126 äärde. Rõugu kinnistu kaudu

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamine ei ole mõistlik, kuivõrd Rõugu kinnistul ei asu

hetkel avalikult kasutatava teeni viivat teed. CCC kinnistu seevastu asub juba kasutatav

juurdepääsutee. Samuti oleks D kinnistu kaudu juurdepääs avalikult kasutatavale teele pikem kui

üle B kinnistu. CCC kinnistu omanik A. Ristikivi ei olnud vastu, et üle talle kuuluva kinnistu

mööda olemasolevat pinnasteed toimuks ligipääs XXX kinnistule. Viimastel aastatel on välja

kujunenud ka tava, et avaldajad kasutavad oma kinnistult avalikult kasutatavale teele pääsemiseks

CCC kinnistut.

Maakohus määras, et juurdepääsuõigus tuleb tagada ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõidukitega,

suurim lubatud liikumiskiirus juurdepääsuteel on 20 km/h, juurdepääsuteel parkimine ei ole

lubatud, aprillis ja mais ei ole lubatud juurdepääsuteel liikuda sõidukitega, mis on raskemad kui

3,5 tonni.

Maakohtu hinnangul on tasu juurdepääsu tagamise eest summas 10 eurot aasta mõistlik ja

põhjendatud. Puudutatud isiku nõue 5000 eurot koertekasvanduse rajamisega seotud piirdeaia

ehitamise jaoks ei ole seotud juurdepääsu tagamisega ja teenib pigem puudutatud isiku ärilisi

erahuve.

Maakohus leidis, et juurdepääsuõiguse kandmine kinnistusraamatusse teeb nii sellega seotud

kinnistute omanikele kui ka kolmandatele isikutele kinnistute õigusliku olukorra selgeks ja

nähtavaks. Kuivõrd A. Ristikivi ei ole vabatahtlikult nõus sõlmima notariaalset kokkulepet

juurdepääsuõiguse

kandmiseks

kinnistusraamatusse,

tuleb

tema

nõusolek

asendada

kohtulahendiga (KRS § 34¹ lg 8, TsÜS § 68 lg 5).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. A. Ristikivi esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 määruse

tühistamist. Määruskaebuse esitaja palus jätta tema menetluskulud (riigilõiv) avaldajate kanda.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) jääb määruskaebuse esitaja varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Käesolevas asjas ei ole

täidetud AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud eeldus (juurdepääsu puudumine);

2)

puudub

avaldajatel

õigus

nõuda

kehtiva

juurdepääsukokkuleppe

vormistamist

servituudileppena, ehkki määruskaebuse esitaja ei ole printsiibis sellele vastu. Vaidlus toimus

sellise kokkuleppe sõlmimise tasu ja tingimuste üle. Maakohtu otsus asendada määruskaebuse

esitaja nõusolek kohtulahendiga on õigusvastane.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

6. J. Kivimaa ja I. Kivimaa vaidlevad määruskaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) tegi maakohus alguses selgeks, et avaldajatel on täielik õigus soovida juurdepääsutee osas

juriidilist lahendust. Seejärel keskenduti tasu küsimusele;

2) on Riigikohus leidnud, et AÕS § 156 kohaldamine on võimalik ka olukorras, kus avaldajat ei

ole küll takistatud pääsemast avalikult kasutatavale teele, kuid samas on puudutatud isik

läbirääkimistel (ja ka alanud kohtumenetluses) keeldunud senist tavaõiguse alusel kehtivat

juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest

vormistamisest (RKTKm nr 3-2-1-46-14, p 14);

3) olid määruskaebuse esitajal olemas kõik võimalused probleemide täiendava arutelu

alustamiseks juba maakohtus. A. Ristikivi ei ole neid kasutanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid Tartu Maakohtu

2. oktoobri 2015 määruses tuleb parandada ilmne ebatäpsus ning resolutsiooni punkt 2.2. tuleb

lugeda sõnastatuks järgmiselt. „2.2. Juurdepääs üle CCC kinnistu on lubatud jalgsi ja sõidukitega

ööpäevaringselt arvestades punktis 2.3. sätestatud piiranguid.“

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 määrus muutmata.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.

8. Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et käesolevas asjas ei ole täidetud AÕS § 156

lg-s 1 sätestatud eeldus

AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu

määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Avaldajatele kuuluv kinnisasi ei piirne üheski kohas avalikult kasutatava teega, seega puudub

kinnisasjale vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Asjaolu, et puudutatud isik A. Ristikivi

ei ole teinud siiani avaldajatele takistusi üle tema kinnisasja kulgeva juurdepääsu kasutamisel, ei

tähenda seda, et avaldajatel puudub AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eeldus kohtusse pöördumiseks

juurdepääsu määramiseks.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-46-14 p-s 14 märkinud, et „AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumine

ja selle normi kohaldamine on võimalik ka olukorras, kus avaldajat pole küll takistatud pääsemast

avalikult kasutatavale teele, kuid samas on läbirääkimistel (ja ka alanud kohtumenetluses)

keeldutud senist tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja

kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast.“

Antud juhul ei ole puudutatud isik A. Ristikivi avaldajaid küll takistatud pääsemast avalikult

kasutatavale teele, kuid samas on ta nõudnud kehtiva juurdepääsukorra õiguslikult korrektseks

vormistamiseks (s.o servituudi seadmiseks) avaldajatelt ühekordse tasu maksmist 5000 eurot.

Avaldajad ei ole olnud nõus sellise tasu maksmisega, seega avaldajad ja puudutatud isik ei ole

saavutanud kokkulepet tasu suuruse osas ning õigustatud on avaldajate poolt kohtu poole

pöördumine.

9. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide, et avaldajatel puudub õigus nõuda kehtiva

juurdepääsukokkuleppe vormistamist servituudina. Avaldajad ei ole nõudnud (ning maakohus ka

ei ole otsustanud) servituudi seadmist, vaid juurdepääsuõiguse kandmist märkusena

kinnistusraamatusse. Tegemist on AÕS § 141 lg-s 3 sätestatud kohtulahendiga seatud kitsenduse

kinnistusraamatusse kandmisega, mitte aga servituudiga.

10. AÕS § 156 lg-st 1 tuleneb, et kui juurdepääsu tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab selle kohus.

Antud juhul on määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt juurdepääsu tasu suuruseks arvestades

juurdepääsutee pindala ja koormatava kinnistu turuväärtust ning maatüki tootlust 5000 eurot

ühekordselt. Nõutava tasu suuruse tõendamiseks on puudutatud isik A. Ristikivi esitanud Lektar

Eesti OÜ hinnapakkumise (tl 51), mille kohaselt on puudutatud isiku kinnisasjale aia rajamise kulu

9363,84 eurot.

Avaldajate seisukoha järgi on õiglaseks juurdepääsu tasuks 10 eurot aastas (arvestades siinkohal

kulutusi tee rajamisele ja korrashoiule, maamaksu, põllumaa rendihinda, võimalikku muud

tootmistegevuse takistatust – tl 46-47).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades juurdepääsu alla jäävat pindala, maa keskmist

rendihinda piirkonnas ning juurdepääsu kasutamise viisi ja sagedust, on juurdepääsu tasu 10 eurot

aastas mõistlik ja põhjendatud. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et puudutatud isiku

poolt juurdepääsu tasuna nõutav 5000 eurot koerakasvanduse rajamisega seotud piirdeaia

ehitamise jaoks ei ole seotud tasu koosseisu kuuluvate komponentidega (hüvitis omandi väärtuse

vähenemise eest; hüvitis juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kulude eest) ning

seetõttu ei ole ka tasu suuruse määramisel arvestatav.

Lähtudes eeltoodust on maakohus õigustatult määranud juurdepääsu tasuks 10 eurot aastas.

11. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Viivi Tomson