3-15-2664/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernit, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2664

Haldusasi

Remo Ainsari (Ainsar) kaebus Viru Vangla vastu

materiaalse kahju hüvitamiseks summas 20-25 eurot

Menetluse alus ringkonnakohtus

Remo Ainsari määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.11.2015. a määrus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja Remo Ainsar

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Remo Ainsari määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.11.2015. a

määrus muutmata.

2. Jätta rahuldamata Remo Ainsari taotlus määruskaebusest koopia väljastamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Remo Ainsar esitas 25.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse varalise kahju hüvitamiseks

summas 20-25 eurot seonduvalt kaduma läinud ristsõnadega. Esitatud kaebusele lisas R.

Ainsar menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel

halduskohtule.

2. Tartu Halduskohus jättis 09.11.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2664 R. Ainsari

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

Halduskohus leidis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on HKMS § 112

lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt

arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 7,50 eurot (50-35)/4x2. Seega

tuli kaebajat pidada käesolevas asjas maksejõuetuks.

Halduskohus pidas siiski täiendavalt vajalikuks hinnata kaebuse eduväljavaateid. Halduskohtu

hinnangul ei olnud käesolevas asjas menetlusabi andmine hoolimata maksejõuetusest

põhjendatud, sest kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus lisas, et kinnipeetav

allkirjastas 22.05.2013 ,,Kinnipeetava laos olevad varad“ nimekirja ühel lehel, milles

puudusid kõnealused ristsõnad ja kaebaja ristsõnade puudumise kohta nimekirjas

pretensioone ei esitanud. Kahjunõude esitas R. Ainsar Viru Vanglale alles 09.08.2015. Samuti

on Viru Vangla oma 12.10.2015. a otsuses märkinud, et kinnipeetava isiklike asjade

nimekirjas ei registreerita kambris olevaid lühiajalise väärtusega paberil infokandjaid.

24.08.2015. a õiendist nähtub, et valvur R. Kasela peab võimalikuks, et ristsõnad on antud

kinnipeetavale kambrisse kaasa. Eeltoodut arvestades asus halduskohus seisukohale, et kuna

kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, siis ei ole põhjendatud ka

kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine käesoleva kaebuse esitamisel. Seega jättis kohus

HKMS § 111 lg 1 alusel R. Ainsari menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata.

3. R. Ainsar esitas Tartu Halduskohtu 09.11.2015. a määruse peale määruskaebuse.

R. Ainsari väitel ei ole tema 22.05.2013 vaidlusaluseid ristsõnu kätte saanud. Kuivõrd

ametnik midagi ei rääkinud, ei osanud ta asjade nimekirjale tähelepanu pöörata. R. Ainsar

lisas, et ristsõnade puudumist pani ta tähele detsembris 2014 ja hakkas siis uurima, kus

võiksid olla ristsõnad. R. Ainsar leidis, et kuivõrd vaidluse all on varaline kahju, siis on tal

perspektiivne huvi, sest kahju kannataja on tema. Samuti ei ole kohus saanud asja hinnata.

Lisaks palus R. Ainsar koopiat esitatud määruskaebusest.

4. Tartu Halduskohus võttis 04.12.2015. a määrusega R. Ainsare määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 09.11.2015. a määruse peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub Tartu Halduskohtu 09.11.2015. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

täiendavalt järgnevat.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti lähtunud halduskohtumenetluses

kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt

antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. Seega välistavad HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt haldusasjas menetlusabi andmise

riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi

taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Riigikohus on mitmetes lahendites kinnitanud, et maksejõuetu isiku saab

jätta riigilõivust vabastamata juhul, kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab

menetlusabi andmisel hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle

saavutamise võimalikkust (vt nt RKHK 11.12.2007. a määrus asjas nr 3318307, p 11;

RKHK 06.02.2008. a määrus nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas nr 3312010, p 15;

16.05.2011. a määrus asjas nr 3319510, p 6). Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu

eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning

tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine

ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja

vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11). Seega on halduskohus korrektselt

hinnanud kaebuse eduväljavaateid juba eelmenetluse käigus.

7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega

selgitanud põhjuseid, mis tingisid R. Ainsari riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata

jätmise. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel alus kahelda

selles, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Ringkonnakohus selgitab, et esitatud kaebust ei

muuda perspektiivikaks üksnes asjaolu, et isik on väidetavalt kandnud materiaalset kahju.

R. Ainsar ei ole ka määruskaebuses toonud välja konkreetseid asjaolusid, mis kaebuse

eduväljavaateid parandaksid. Samas, kui kaebaja ikkagi soovib kohtute hinnangul

perspektiivitu kaebuse läbivaatamist, tuleb tal tasuda kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv

riigilõiv.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka osas, mis puudutab ,,Kinnipeetava laos

olevad varad“ nimekirja allkirjastamist 22.05.2013 R. Ainsari poolt. Ringkonnakohus leiab, et

R. Ainsar oleks pidanud ise tundma huvi esitatud nimekirja korrektsuse vastu ning seega

märkama ristsõnade kadumist juba nimekirja allkirjastamisel. Seejärel oli kaebajal võimalus

pöörduda sellekohaste küsimustega vangla administratsiooni poole. R. Ainsar on ise

kinnitanud, et ta pöördus vangla poole alles detsembris 2014. Seetõttu ei ole kaebuse

perspektiivikuse hindamise seisukohalt asjakohane R. Ainsari väide, et ta ei osanud

nimekirjale tähelepanu pöörata, kuivõrd ametnik ei rääkinud midagi ristsõnadest.

9. Koos määruskaebusega on R. Ainsar esitanud taotluse määruskaebusest koopia

väljastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub R. Ainsaril vajadus enda poolt esitatud

määruskaebusest koopiat saada. Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad

HKMS §-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu.

Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt

HKMS § 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada.

Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate

tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse

seisukohast vajalik. Õigus ärakirju saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on

sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks

puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule

esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina

enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (vt Riigikohtu

08.09.2015. a määrus nr 371502-15).

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 09.11.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Maili Lokk