3-15-2234/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2234

Haldusasi

Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services kaebus

Maanteeameti 13. juuli 2015. a käskkirja nr 0127

riigihankes nr 160084 tühistamise nõudes osas,

millega kvalifitseeriti hanke I osas AS CGI Eesti ja AS

Finestmedia; kvalifitseeriti hanke II osas AS CGI Eesti

ja AS Finestmedia; tunnistati hanke I osas vastavaks

AS CGI Eesti ja AS Finestmedia pakkumused;

tunnistati hanke II osas vastavaks AS CGI Eesti ja AS

Finestmedia pakkumused; tunnistati hanke I osas

edukaks AS Finestmedia pakkumus; ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 25. augusti 2015.a otsuse nr 171-

15/160084 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. oktoobri 2015. a otsus

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – Iglu OÜ (registrikood

12397439)

ja

OÜ

ASA

Quality

Services

(registrikood 11045744), esindajad v.adv Reesa

Paatsi ja v.adv Veiko Viisileht

Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, esindaja Andry

Palu

Kolmandad isikud –

AS CGI Eesti (registrikood 10006966), esindaja

v.adv Priit Lätt

AS Finestmedia (registrikood 10714404), esindaja

v.adv Meelis Pirn

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS CGI Eesti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS CGI Eesti apellatsioonkaebus.

3-15-2234

2(7)

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-

2234 osas, milles halduskohus rahuldas osaliselt Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality

Services kaebuse ning tühistas Maanteeameti 13. juuli 2015. a käskkirja nr 0127

osas, millega hankija tunnistas riigihankes nr 160084 AS CGI Eesti pakkumuse

hanke I ja II osas vastavaks. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Iglu OÜ ja

OÜ ASA Quality Services kaebus rahuldamata. Muus osas jätta halduskohtu otsus

muutmata.

3. Mõista Iglu OÜ-lt ja OÜ-lt ASA Quality Services solidaarselt AS CGI Eesti kasuks

välja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kokku 3040,17 eurot (kolm

tuhat nelikümmend eurot 17 senti).

4. Mõista Iglu OÜ-lt ja OÜ-lt ASA Quality Services solidaarselt AS Finestmedia

kasuks välja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kokku 1080 (üks tuhat

kaheksakümmend) eurot.

5. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus

nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. detsembril

2015 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg

3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest

olenemata

võib

Riigikohus

hankeasjas

esitatud

kassatsioonkaebuse

vaadata

läbi

lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet

avaldas

03.03.2015

riigihangete

registris

hanketeate

(HT)

hankemenetluses nr 160084 „Tarkvara analüüs, programmeerimis- ja hooldusteenus“. Hange

on jagatud kaheks osaks, hanke I osas sõlmitakse raamleping kahe pakkujaga ning hanke II

osas kolme pakkujaga.

2. Maanteeameti peadirektor tegi 13.07.2015 käskkirjaga nr 0127 riigihankes

(viitenumber 160084) pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise,

pakkumuste tagasilükkamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise otsused.

Hanke I osas:

1)

kvalifitseeriti AS CGI Eesti; ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services; AS

Finestmedia; AS Nortal; ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC; OÜ Net Group;

Nortal UAB; Nortal OY;

2)

tunnistati vastavaks AS CGI Eesti pakkumus; Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services

ühispakkumus; AS Finestmedia pakkumus; OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC

ühispakkumus; OÜ Net Group pakkumus;

3)

lükati tagasi AS Nortal pakkumus; Nortal UAB pakkumus; Nortal OY pakkumus;

3-15-2234

3(7)

4)

tunnistati edukaks OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC ühispakkumus; AS Finestmedia

pakkumus.

Hanke II osas:

1)

kvalifitseeriti AS CGI Eesti; ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services;

ühispakkujad AS Regio ja Knowit Estonia OÜ; AS Finestmedia; OÜ Resta; AS Datel;

AS Nortal; ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC; OÜ Net Group; Nortal UAB;

Nortal OY;

2)

tunnistati vastavaks AS CGI Eesti pakkumus; Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services

ühispakkumus; AS Regio ja Knowit Estonia OÜ ühispakkumus; AS Finestmedia

pakkumus; OÜ Resta pakkumus; AS Datel pakkumus; OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC

ühispakkumus; OÜ Net Group pakkumus;

3)

lükati tagasi AS Nortal pakkumus; Nortal UAB pakkumus; Nortal OY pakkumus;

4)

tunnistati edukaks AS Datel pakkumus; OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC ühispakkumus;

OÜ Resta pakkumus.

3. Ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services esitasid 24.07.2015 riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Maanteeameti 13.07.2015 käskkirja nr 0127

kehtetuks tunnistamiseks osas, milles hanke I osas kvalifitseeriti AS CGI Eesti, AS

Finestmedia ja ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC, tunnistati nende pakkumused

vastavateks ning AS Finestmedia pakkumus ja OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC

ühispakkumus edukaks. Samuti taotleti vaidlustuses hankija käskkirja kehtetuks tunnistamist

osas, milles hanke II osas kvalifitseeriti AS CGI Eesti, AS Finestmedia, OÜ Resta, AS Datel

ja ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC, tunnistati nende pakkumused vastavateks

ning AS Datel, OÜ Resta ja ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC pakkumused

edukaks.

VAKO jättis 25.08.2015 otsusega nr 171-15/160084 vaidlustuse rahuldamata. AS CGI Eesti

kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise osas leidis VAKO, et kuivõrd

AS-le CGI Eesti pakkumusele antud punktide arv oli vaidlustajate ühispakkumusele antud

punktide arvust oluliselt väiksem, siis ei saa hankija otsused AS CGI Eesti kvalifitseerimise ja

tema pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta kahjustada vaidlustajate õigusi ja nende

võimalust sõlmida hankeleping. Seega tuleb vaidlustus jätta rahuldamata kaebeõiguse

puudumise tõttu.

4. AS CGI Eesti esitas 24.07.2015 VAKO-le vaidlustuse Maanteeameti 13.07.2015

käskkirja nr 0127 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. VAKO rahuldas 26.08.2015 otsusega

nr 170-15/160084 vaidlustuse ning tunnistas Maanteeameti 13.07.2015 käskkirja nr 0127

kehtetuks osades, milles hankija tunnistas riigihanke I osas edukaks AS Finestmedia ja

ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC pakkumused ning riigihanke II osas edukaks

AS Datel ja ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC pakkumused.

5. Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services (ühispakkujad) esitasid Tallinna Halduskohtule

04.09.2015 kaebuse, milles palusid tühistada VAKO 25.08.2015 otsus nr 171-15/160084 ja

Maanteeameti 13.07.2015 käskkiri nr 0127 osas, millega hanke I ja II osas kvalifitseeriti AS

CGI Eesti ja AS Finestmedia ning tunnistati nende pakkumused vastavateks, samuti osas,

milles hanke I osas tunnistati AS Finestmedia pakkumus edukaks. AS Finestmedia ja AS CGI

Eesti ei vastanud hanke I ega II osas kvalifitseerimistingimustele ning nende pakkumused ei

sisaldanud kõiki nõutavaid dokumente. AS CGI Eesti pakkumus sai kaebajatest maksumuse

osas rohkem väärtuspunkte, kuid AS CGI Eesti ei ole esitanud hankijale tellijate kinnitusi

nõuetekohaselt täidetud projektide maksumuse, täitmise aja, osalenud programmeerija

(arendaja) ega kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta (HT III.2.3). AS CGI Eesti

3-15-2234

4(7)

oleks tulnud jätta hanke I ja II osas kvalifitseerimata ning seega ei saanud tema pakkumust

tunnistada ka vastavaks.

6. Maanteeamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu, leides, et AS Finestmedia ja

AS CGI Eesti pakkumused ei peagi vastama kvalifitseerimistingimustele, sest tingimustele

peavad vastama üksnes pakkujad. AS CGI Eesti ei ole jätnud tema kvalifikatsiooni

hindamiseks vajalikke dokumente ja andmeid esitamata. VAKO 26.08.2015 otsuse nr 170-

15/160084 kohaselt oleks hankija pidanud pakkumuste hindamiseks vajalike dokumentide

esitamata jätmise küsimust käsitlema pakkumuste vastavuse juures. Hankija peab VAKO

põhjendustega arvestama ning pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse üle vaatama.

7. Kolmas isik AS CGI Eesti palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata. AS

CGI Eesti kvalifitseerimine ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamine hanke I ja II osas ei

kahjusta kaebajate õigusi, sest VAKO 26.08.2015 otsuse nr 170-15/160084 jõustumisest

tulenevalt ei ole pakkumuste edukaks tunnistamine enam kehtiv, kaebajate pakkumus on

tunnistatud vastavaks ja pakkumuste paremusjärjestus ei ole teada. Kaebajate kaitstavaks

huviks ei saa olla pelgalt teise äriühingu tõrjumine hankemenetluselt.

8. Kolmas isik AS Finestmedia palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

9. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.10.2015 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas

Maanteeameti 13.07.2015 käskkirja nr 0127 osas, milles AS CGI Eesti pakkumus tunnistati

hanke I ja II osas vastavaks. Halduskohus mõistis Maanteeametilt Iglu OÜ kasuks välja

menetluskulud 830 eurot ning Iglu OÜ-lt ja OÜ-lt ASA Quality Services solidaarselt AS

Finestmedia kasuks menetluskulud 720 eurot. Jõustunud VAKO 26.08.2015 otsusega nr 170-

15/160084 tunnistati Maanteeameti 13.07.2015 käskkiri nr 0127 kehtetuks osades, milles

hankija tunnistas hanke I osas edukaks AS Finestmedia ning ühispakkujate OÜ Affecto

Estonia ja OÜ UEC pakkumused ning hanke II osas edukaks AS Datel ning ühispakkujate OÜ

Affecto Estonia ja OÜ UEC pakkumused. Käesolevas vaidluses on küsimus kaebajate

konkurentide ja kaaspakkujate kvalifitseerimises ning nende pakkumuste vastavaks

tunnistamises, millest sõltub kõigi haldusasjas menetlusosalisteks olevate pakkujate

pakkumuste edukaks tunnistamine. Maanteeameti 13.07.2015 käskkiri puudutab jätkuvalt

kaebajate subjektiivseid õigusi, sest konkurentide õigusvastane kvalifitseerimine või nende

pakkumuste vastavaks tunnistamine halvendab oluliselt kaebajate võimalust osutuda hankel

edukaks pakkujaks. AS Finestmedia on esitanud kõik enda kvalifikatsiooni tõendavad

dokumendid ja hankijal puudub alus nendes kahelda või teostada lisauuringuid.

VAKO 26.08.2015 otsuse nr 170-15/160084 p-des 9.5, 10, 11, 12 ja 13 on tuvastatud, et AS

CGI Eesti pakkumus ei vastanud hanke kummaski osas hankedokumentides (HD) sätestatud

vastavustingimustele, sest pakkumuses puuduvad dokumendi „Nõuded pakkumusele –

Vastavustingimused“ kohaselt HD lisa I vormidele 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b lisada tulnud tellija

kinnitused, mis sisaldavad muu hulgas andmeid projektis kasutatud arhitektuuriliste

komponentide kohta. AS CGI Eesti pakkumusele lisatud HT kohased tellijate kinnitused

lepingute nõuetekohase täitmise kohta niisuguseid andmeid ei sisalda. Halduskohus nõustus

VAKO 26.08.2015 otsuses toodud arutlusega ja hankija pidanuks lükkama AS CGI Eesti

pakkumuse riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg 2 ja HD p 11.2 alusel tagasi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. AS CGI Eesti palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, milles

kaebus rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajatel on kaebeõigus. Kaebeõigust saab kontrollida

3-15-2234

5(7)

üksnes vaidlustuse esitamise aja seisuga ja kuivõrd VAKO 25.08.2015 otsuse tegemise ajal

olid kaebajad paremusjärjestuses kolmandast isikust eespool, siis ei takistanud AS CGI Eesti

kvalifitseerimine ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamine kaebajatel hankelepingu

sõlmimist. VAKO on 25.08.2015 otsuse nr 171-15/160084 p-s 22 õigesti märkinud, et

kaebajatel võib tekkida kaebeõigus, kui hankija peaks tegema uue otsuse pakkumuste edukaks

tunnistamise kohta.

Halduskohus on tõlgendanud VAKO on 26.08.2015 otsust nr 170-15/160084 ekslikult, sest

selle p-des 13 ja 14 on VAKO pigem jaatanud AS CGI Eesti pakkumuse vastavust ning

märkinud, et kuna kolmanda isiku pakkumuses esinesid vormilised puudused, sai hankija

pakkumuse tunnistada vastavaks RHS § 47 lg 2 teise lause alusel. VAKO 26.08.2015 otsus on

jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Igal juhul ei saanud VAKO 26.08.2015 otsusega

tuvastada AS CGI Eesti pakkumuse mittevastavust, sest vaidluse sisuks oli pakkumuse

hindamise õigsus, mitte pakkumuse vastavus. AS CGI Eesti esitas oma pakkumuse koosseisus

HT p-s III.2.3 nõutud tellija kinnitused referentsprojektide ja projektijuhi CV-s esitatud

projektide kohta, mida täiendavad AS CGI Eesti võtmeisikute CV-des kajastatud andmed. HD

p-s 13.4.2 toodud kompetentsi hindamise kriteeriumites puudub viide, et dokumentide

esitamata jätmisel vastavaid kompetentse ei hinnata. Hankemenetluse tingimused ei ole olnud

pakkujatele üheselt selged ja arusaadavad ning HT-s ja HD-s kajastamata tingimusele

õigusliku tähenduse omistamine on vastuolus hankemenetluse kontrollitavuse, läbipaistvuse

ja pakkujate võrdse kohtlemise printsiibiga. Maanteeamet väljendas esmakordselt alles

apellatsioonimenetluses, et tema tahe ei olnud aktsepteerida pakkumust, millele pakkuja ei ole

lisanud kõiki tellijate kinnitusi. VAKO 26.08.2015 otsuses esile toodud puudused on

käsitatavad vormilise eksimusena pakkumuse koostamisel, mitte sisulise kõrvalekaldena HT

ja HD tingimustest. Halduskohtu hinnang pakkumuste mittevastavuse kohta on üllatuslik, sest

kohus ei juhtinud kolmanda isiku tähelepanu vajadusele esitada lisaks kvalifitseerimise

tingimustele vastavusele seisukoht ka pakkumuste vastavuse küsimuse kohta.

Hankija

on

järjekindlalt

tunnistanud

(nt

hindamisprotokollis,

vastuses

kaebajate

vaidlustusele), et vaidlusaluste kinnitustega ei soovitud hinnata pakkumuste vastavust ja seda

kinnitab Maanteeameti tegevus uute IT-alaste riigihangete läbiviimisel (nt riigihanked nr

167058 „Riikliku teeregistri uus programm – analüüs ja arendus ja hooldus“ ning nr 167829

„Maanteeameti välis- ja siseveebi arendus“). HD-s toodud tingimusi tuleb käsitada

tahteavaldusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 tähenduses ja pakkumuste

võtmeisikute CV-de vormiga tutvudes ei jäänud kahtlustki, et nõutakse ainult HT-s märgitud

tellija kinnitusi. Hankija tegevus hankemenetluses on olnud vastuoluline ja kolmandale

isikule ei saa asetada riski selle kohta, kuidas hankija hankedokumenti tõlgendab. HD

tõlgendamisel ja hankija tegeliku tahte väljaselgitamisel tuleb vältida hankija tegevuse

meelevaldsuse soosimist.

11. Iglu

OÜ

ja

OÜ

ASA

Quality

Services

vaidlevad

kirjalikus

vastuses

apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse

muutmata. Kaebeõiguse olemasolu tuleb kontrollida kaebuse esitamise aja seisuga ja

halduskohus on jõudnud õigesti järeldusele, et kaebajatel on kaebeõigus. AS CGI Eesti

algatatud vaidemenetluses ja VAKO 26.08.2015 otsuses ei olnud vaidluse all pakkujate

kvalifitseerimine ja pakkumuste vastavaks tunnistamine. Halduskohtul oli õigus juhinduda

VAKO 26.08.2015 otsusest nr 170-15/160084 osas, milles see oli võimalik ja põhjendatud.

VAKO 26.08.2015 otsuse resolutsioonis ei ole tuvastatud AS CGI Eesti pakkumuse vastavust

ning sellest ei saa järeldada, et AS CGI Eesti pakkumuse mittevastavaks tunnistamine on

edasises hankemenetluses välistatud. Kaebusest lähtuvalt pidi halduskohus võtma seisukoha

AS CGI Eesti kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise osas, mistõttu ei

saanud kohtulahend olla apellandile üllatuslik.

3-15-2234

6(7)

12. Maanteeamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Maanteeamet on vaidemenetluses korduvalt kinnitanud, et ei

käsitanud dokumentide esitamata jätmist vastavaks tunnistamise menetluse etapis, sest arvas,

et sisuline seisukoht tuleb anda pakkumuste hindamise etapis. Hindamiskomisjoni protokolli

põhjendustest tulenevalt on ilmselge, et pakkumuses esinesid sisulised, mitte vormilised

puudused. Maanteeameti õiguspärane käitumine oleks olnud kolmanda isiku pakkumuse

tagasilükkamine, sest tegemist on sisuliste puudustega pakkumusega. Vaidlustusmenetluses

oli Maanteeameti seisukoht, et vaidlusaluste tellijate kinnitustega ei soovitud hinnata

pakkumuse vastavust, kuid Maanteeamet nõustub VAKO 26.08.2015 otsuses nr 170-

15/160084 toodud seisukohtadega ja tunnistab oma eksimust. Uued IT-alased hanked ja

nendes sätestatud tingimused ei tõenda Maanteeameti tahet riigihanke nr 160084 raames.

13. AS Finestmedia palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus jagab VAKO (vt 25.08.2015 otsuse nr 171-15/160084 p 22) ja

apellandi seisukohta, et ühispakkujatel Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services puudub

praeguses asjas kaebeõigus. HKMS § 268 lg-st 1 tulenevalt peab kaebeõigust haldusasjas

hindama vaidlustuse esitamise aja seisuga. Hanke mõlemas osas hinnati pakkumusi kahe

hindamiskriteeriumi alusel: võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents (osakaal 45%) ja

pakkumuse maksumus (osakaal 55%). Kaebajate pakkumus sai 10.07.2014 pakkumuste

edukaks tunnistamise protokolli kohaselt hanke I osas kokku 87,84 punkti ja apellandi

pakkumus 52,17 punkti ning hanke II osas sai kaebajate pakkumus kokku 85,65 punkti ja

apellandi pakkumus 52,19 punkti. Vaatamata sellele, et vaidlus puudutab AS CGI Eesti

võtmeisikute tehnoloogiaalase kompetentsi küsimust ning VAKO 26.08.2015 otsuse nr 170-

15/160084 tagajärjel tuleb hankijal pakkumuste hindamine viia läbi uuesti, ei mõjuta see

asjaolu, et 24.07.2015 vaidlustuse esitamise ajal ei saanud Maanteeameti 13.07.2015 käskkiri

nr 0127 AS CGI Eesti kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamisega

seonduvalt kuidagi Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services õigusi piirata, sest apellandi

pakkumust ei olnud tunnistatud edukaks ja hankija omistas sellele kaebajate pakkumusest

märkimisväärselt vähem väärtuspunkte. VAKO on 25.08.2015 otsuse p-s 22 kaebajatele

õigesti selgitanud, et neil võib tekkida kaebeõigus juhul, kui AS CGI Eesti peaks saama

pakkumuste uue hindamise tulemusel kaebajate pakkumusest rohkem väärtuspunkte ja tema

pakkumus osutub edukaks.

15. Kaebajate subjektiivseid õigusi ei kahjusta olukord, kus hankemenetluses on

kvalifitseeritud ja tunnistatud vastavaks sellise pakkuja pakkumus, kelle pakkumus saab

hindamisel kaebajate pakkumusest vähem hindepunkte, sest see ei saa mõjutada kaebajate

võimalust osutuda hankemenetluses edukaks. Pakkujal puudub eraldiseisvalt kaitstav huvi

teiste pakkujate kõrvaldamiseks hankemenetlusest. Kaebeõiguse tunnustamiseks ei piisa ka

ainuüksi teoreetilisest võimalusest, et edasises menetluses võidakse pakkumustele anda

väärtuspunkte teisiti. Kaebajad ei saa praeguse haldusasja raames esitada vastuväiteid ka

VAKO 26.08.2015 otsusele nr 170-15/160084, milles nad ei olnud menetlusosalisteks ning

mida ükski pakkuja ega hankija ei ole vaidlustanud.

16. Eeltoodu põhjal tuleb AS CGI Eesti apellatsioonkaebus rahuldada ning halduskohtu

otsus tühistada osas, milles kohus kaebuse rahuldas. Ringkonnakohus teeb selles osas ise uue

otsuse, millega jätab Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services kaebuse rahuldamata seoses

kaebajatel kaebeõiguse puudumisega. Kuivõrd halduskohtu otsust ei ole vaidlustatud osas,

milles jäeti rahuldamata kaebus AS Finestmedia ja AS CGI Eesti kvalifitseerimise otsuste

3-15-2234

7(7)

ning AS Finestmedia pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste peale, jääb

halduskohtu otsus vastavas osas muutmata. Võimaliku ebaselguse vältimiseks lahendab

ringkonnakohus menetluskulude väljamõistmise küsimuse käesoleva otsuse resolutsioonis

terviklikult. Kuivõrd halduskohus on 15.10.2015 otsuse p-des 18 ja 19 AS CGI Eesti

pakkumuse vastavaks tunnistamise osas sisuliselt üksnes korranud VAKO 26.08.2015 otsuses

nr 170-15/160084 esitatud seisukohti ning VAKO see otsus on jõustunud ja hankijale

juhindumiseks kohustuslik, ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda küsimust ka obiter dictumi

korras sisuliselt käsitleda.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kolmanda isiku menetluskulud

hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kui

kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 6

kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kuivõrd halduskohus rahuldas Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services kaebuse ca 1/5 ulatuses

ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, mille tulemusel jääb kaebus tervikuna

rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud esimese astme kohtus (riigilõiv 1295 eurot ja

õigusabikulud 2870,40 eurot – tl 12; tl 71-74) nende endi kanda. Apellatsioonimenetluses on

kaebajad taotlenud AS-lt CGI Eesti 1092 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist (tl 130-

133). Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab AS CGI Eesti apellatsioonkaebuse jäävad kaebajate

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.

AS CGI Eesti ei ole esimese astme kohtus menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega

kulude kandmise kohta tõendeid esitanud. Apellatsioonimenetluses on AS CGI Eesti tasunud

riigilõivu 1280 eurot (tl 101) ja kandnud õigusabikulusid 1760,17 eurot (tl 124-126). Kulude

kandmine ja nende seos käesoleva haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud.

Kulud on ka mõistliku suurusega, arvestades muu hulgas asjaolu, et advokaadi abi on

kasutatud alates apellatsioonimenetlusest, mistõttu tuleb arvestada vajadusega töötada läbi ka

varasemas menetluses esitatud väited. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse,

tuleb kaebajatelt solidaarselt mõista HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel apellandi kasuks välja

kantud menetluskulud kokku 3040,17 eurot.

Kolmas isik AS Finestmedia on esimese astme kohtus kandnud õigusabikulu 720 euro

ulatuses (tl 64-65) ja apellatsioonimenetluses on AS Finestmedia täiendavalt taotlenud 360

euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist (tl 122-123). Kulude kandmine ja nende seos

käesoleva haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud ning kulud on põhjendatud

ja mõistliku suurusega. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel tuleb kaebajatelt solidaarselt mõista

apellandi kasuks välja kantud menetluskulud kokku 1080 eurot.

Maanteeamet ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude väljamõistmist taotlenud

ega menetluskulude kandmise kohta tõendeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets