Legislator Case Law & Legislation
2-15-16451/5 AI generated

2-15-16451/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-16451/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

10.07.2015 esitas PN Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX teises jaos kinnistu XXXX/XXXX mõttelise osa 2(4) omanikuna kantud MN kohta tehtud kande kustutamiseks ja kaasomanikuna PN sissekandmiseks. Kinnistamisavaldusele on lisatud 10.07.2015 pärimistunnistus, mille kohaselt PN on MN pärija. Samuti on märgitud, et MN surma ajal oli ta PN-ga abielus (abielu on sõlmitud 27.02.2004) ja abikaasade varasuhtele kohaldatakse ühisvararežiimi.

Legislator headnote

AI generated

2-15-16451/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 1 p-le 2 kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas kinnistusraamatusse kantud või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Kinnistusosakonnale ei ole esitatud omandiõiguse tunnistust, mis tõendab asjaõiguse (kinnistu nr XXXXXX mõttelise osa omandi) kuulumist abikaasade ühisvara hulka. Tulenevalt KRS § 46 lg 5 esimeses lauses sätestatust, kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta.

Keywords

AI generated
order of abandonment abusive dismissal right to disconnect dismissal of testamentary executor waiver of realisation abusive claim by landlord
AI generated
2-17-15769/11
Kostja esitas vastuse hagile, kus nõustus põhimõtteliselt kaasomandi lõpetamisega, kuid viitas, et kinnistu osa on kostja ja tema abikaasa ühisvara ja kostjale teadaolevalt ka hageja ja tema abikaasa ühisvara, mistõttu ei ole asja võimalik lahendada vaid hageja ja kostja vahelises vaidluses. Kostja leidis, et asja saaks lõpetada kompromissiga. Kohus märkis oma 15.12.2017 kirjas, et nõustub kostja esindaja viitega, et ühisvarasse puutuvat nõuet saavad esitada abikaasad ühiselt ning nõue tuleb esitada mõlema ühisomanikust abikaasa vastu. Kohus andis pooltele võimaluse sõlmida kompromiss ning kaasata sellesse poolte abikaasad. 02.01.2018 esitas hageja vastuse kohtu kirjale. Hageja sõnul ei saanud ta kontakti abikaasaga, kellega ta koos ei ela ning seetõttu pole teda võimalik menetlusse kaasata ega ka kompromissi sõlmida. Hageja palus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel menetluse lõpetada. Kostja teatas 14.02.2018 kohtule, et nõustub hageja avaldusega.
2-08-29714/11
Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2009 Tallinn Tsiviilasja number 2-08-29714 Tsiviilasi K Khagi T T ja TT vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks, kinnistusraamatu kande parandamiseks ja kohustuse olemasolu tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K K, isikukood xxx, elukoht xxx Hageja esindaja advokaat Natalia Lausmaa Kostja T T, isikukood 4xxx, elukoht xxx Kostja TT, isikukood xxx, elukoht xxx Kostjate esindaja Suido V Kohtuistungi toimumise aeg 04.02.2009 RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Tunnistada kehtetuks 20.02.2008 kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, millega TT kinkis ½ mõttelise osa kinnistust asukohaga Xxx oma abikaasale T T Kohustada T Tt (isikukood xxx) tegema tahteavaldus, millega kantakse Harju maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx teise jakku kinnistu asukohaga Xxx½ mõttelise osa omanikuna TT (isikukood xxx). Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud TT kanda. Jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
2-21-3250/14
Hageja nõue 02.03.2021. a esitas hageja R M lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja hagi kostja I M vastu omandiõiguse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning tahteavalduste andmise kohustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt R M ja I M abiellusid XXXXXXXXXa. Hageja ja kostja ei ole sõlminud abieluvaralepingut ning poolte vahelistele varasuhetele kehtib ühisvara vararežiim. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et poole abielu ajal, s.o 09.08.2006. a on soetatud K kinnistu, registriosa nr XXXXXXX, asukohaga K, R küla, X vald, Saare maakond. Asjaõiguslepingu alusel on kinnistusraamatusse sisse kantud ainuomanikuna kostja. Kinnistule on abielu ajal püstitatud üksikelamu, mille kohta on ehitusregistri andmetel väljastatud 02.06.2008. a ehitusluba. Kuna hageja ja kostja olid abielus 2006. aastal kinnistu omandamise lepingu sõlmimise ning kinnistu kinnistusraamatus kostja nimele kandmise ajal, ühisvara ei olnud jagatud ega abieluvaralepingut sõlmitud, siis seega kinnistu kuulub poolte ühisvara hulka. Hageja on viimati pöördunud 03.02.2021 kostja poole, et kostja annaks vabatahtlikult nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks ja hageja kui abikaasa kandmiseks ühisomanikuks. Kostja ei ole nõustunud paranduskande tegemisega ning on otsinud põhjuseid, miks taolist nõusolekut ei saa anda. Hageja hinnangul viitab kostja käitumine võimalusele, et kostja ei soovi tunnustada abielu kestel soetatud ja parendatud kinnistut kui ühisvara. Hageja hinnangul puudub kostjal õiguslik alus keelduda nõusoleku andmisest paranduskande tegemiseks ja seetõttu palub hageja kohustada kostjat andma nõusolek kustutada kinnistusraamatu kanne,
2-08-56869/1
Keelduda menetlusse võtmast E L’ hagi Türi Vallavalitsuse vastu lahusvara tuvastamise nõudes, kuna esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
2-17-10242/16
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 18.07.2017, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10242 Tsiviilasi Kxxxxx Kxxxxxxx taotlus menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Hagita menetlus, lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Kxxxxx Kxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: x) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-15-16451

Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2015, Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Margo Klaar, Ele Liiv ja Kaupo Paal Kohtuasi

PN avaldus kinnistusregistris kinnistu omanikukande muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 07.09.2015 kandemäärus nr 1026862015

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PN määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: PN (isikukood XXXXXXXXXX) Lepinguline esindaja Kuressaare notarAnne Heinsaar

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 07.09.2015 kandemäärus nr 1026862015.

2. Saata PN kinnistamisavaldus uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

3. Rahuldada PN määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

1. 10.07.2015 esitas PN Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX teises jaos kinnistu XXXX/XXXX mõttelise osa

2(4) omanikuna kantud MN kohta tehtud kande kustutamiseks ja kaasomanikuna PN sissekandmiseks. Kinnistamisavaldusele on lisatud 10.07.2015 pärimistunnistus, mille kohaselt PN on MN pärija. Samuti on märgitud, et MN surma ajal oli ta PN-ga abielus (abielu on sõlmitud 27.02.2004) ja abikaasade varasuhtele kohaldatakse ühisvararežiimi.

2. 20.07.2015 kandemääruses nr 853042015 kohtunikuabi selgitas, et taotletud kande tegemine on takistatud ja andis PN-le tähtaja omandiõiguse tunnistuse esitamiseks, mis tõendab asjaõiguse (kinnistu mõttelise osa omandi) kuulumist abikaasade ühisvara hulka.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

3. 07.09.2015 kandemäärusega jättis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata.

4. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 1 p-le 2 kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas kinnistusraamatusse kantud või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Kinnistusosakonnale ei ole esitatud omandiõiguse tunnistust, mis tõendab asjaõiguse (kinnistu nr XXXXXX mõttelise osa omandi) kuulumist abikaasade ühisvara hulka. Tulenevalt KRS § 46 lg 5 esimeses lauses sätestatust, kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta.

5. Vastavalt KRS § 35 lg 1 p-le 7 kinnistamisavaldusele tuleb lisada seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid. KRS § 361 lg 3 järgi pärimisjärglust tõendatakse pärimistunnistusega. Kinnistamisavaldusele on pärimistunnistus lisatud, sealjuures pärimistunnistus on välja antud MN-le kuulunud osa ühisvarast, sh mõttelise osa kinnistust nr XXXXXX, kohta. Pärimistunnistuse kohaselt oli abikaasade varalise suhte liigiks ühisvarasuhe. PärS § 4 lg 1 kohaselt pärandi avanemisel läheb pärand kinnistusraamatu väliselt üle pärijale. Kinnistusregistriosa nr XXXXXX kanne omaniku kohta on ebaõige ka seetõttu, et kandest ei nähtu ühisomanik PN. KRS § 651 lg 4 sätestab, et kui asjaõigus on üle läinud pärijale ja pärimistunnistuse kohaselt oli abikaasade varalise suhte liigiks ühisvarasuhe, kohaldatakse kinnistusraamatu kande parandamisele vastavalt ka käesoleva seaduse § 631 lõikes 3 sätestatut, mille järgi, kui asjaõigus kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuid kinnistusraamatusse on ebaõige kandemääruse alusel selle omajana kantud ainult üks abikaasa, tuleb kande parandamiseks kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist abikaasade ühisvara hulka, mida on avaldajale selgitatud 20.07.2015 määruses

6. Kuna kinnistusosakonnale ei ole esitatud omandiõiguse tunnistust, mis tõendab asjaõiguse (kinnistu nr XXXXXX kaasomandi osa omandi) kuulumist abikaasade PN ja MN ühisvara hulka, s.t seadusest tulenevat kinnistamiseks vajalikku dokumenti, tuleb PN 10.07.2015 kinnistamisavaldus jätta rahuldamata.

Määruskaebus ja selle põhjendused

7. PN palub Tartu Maakohtu 20.07.2015 kandemääruse nr 853042015 tühistada ja kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr XXXXXX teises jaos omaniku kanne MN kohta ning kanda registriosa teise jakku kinnistu XXXX/XXXX kaasomandi osa omanikuna PN.

8. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX kantud Saare maakonnas Kuressaare linnas XXXXX XX XX asuv kinnistu on pärandaja poolt omandatud

3(4) Kuressaare Linnavalitsuse 05.08.1996 korralduse nr 628 alusel asendusmaana pärandaja omandis olnud hoonete juurde. XXXXX XX XX asuvad hooned kuulusid pärandaja omandisse enne PN-ga abiellumist, mis tähendab, et nimetatud kinnistu koosseisus olev maa on pärandaja lahusvara. Tegemist ei ole abikaasade ühisvaraga.

9. Kohtunikuabi poolt esitatud nõue omandiõiguse tunnistuse esitamiseks, mis tõendab asjaõiguse (kinnistu XXXXXX) kuulumist abikaasade ühisvara koosseisu, ei ole täidetav. Kohtunikuabi ei ole selgitanud, millele tuginedes ta väidab, et kinnistamine on välistatud ja kinnistu nr XXXXX kuulub abikaasade ühisvara koosseisu. Kohtunikuabile olid 10.07.2015 esitatud kinnistamisavalduse lahendamisel teada asjaolud, et MN ja PN olid abielus alates 27.02.2004. Pärimismenetlust läbiviiv notar ei ole märkinud ei pärimistunnistusel ega 10.07.2015 esitatud kinnistamisavalduses, et registriossa nr XXXXXX kantud kinnistu kuulus MN ja PN ühisvara hulka. Nii notaril kui ka kohtunikuabil on juurdepääs kinnistustoimiku dokumentidele, kus on võimalik tutvuda kinnistu omandamise alusdokumentidega. Seega on arusaamatu kohtunikuabi nõue tõendada kinnistu kuuluvust abikaasade ühisvara koosseisu. Pärimismenetluses puuduvad andmed, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXX kantud kinnistule oleks varaühisuse kestel tehtud kulutusi, mille väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka ja kinnistu mõtteline osa oleks seeläbi muutunud abikaasade ühisvaraks.

10. Menetlusõiguslikult on kohtunikuabi poolt õigustatud omandiõiguse tunnistuse nõudmine asjaõiguse (kinnistu nr XXXXXX) kuulumise kohta pärandaja lahusvara hulka, kuid seda ei ole kohtunikuabi teinud. Antud pärimisasjas ei ole pärimismenetlust läbiviiva notari poolt omandiõiguse tunnistuse väljastamine otstarbekas, kuna selle puudumine ei riiva kellegi õigusi, selle puudumise või olemasolu korral oleks kinnistamise lõpptulemus sama, omandiõiguse tunnistuse väljastamine tooks pärandajale lisakulutusi. PN oli pärandaja ainupärija testamendi alusel.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

12. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p

2 ja TsMS § 659 alusel tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 07.09.2015 kandemäärus tühistada ja PN avaldus kande tegemiseks saata tagasi menetlemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

13. Kolleegium leiab, et kohtunikuabi on ebaõigesti jätnud kandeavalduse rahuldamata põhjusel, et pärandvara on pärandaja ja pärija ühisvara ja kohtule ei ole esitatud omandiõiguse tunnistust poole ühisvarasse kuuluva kaasomandi osas kohta.

14. Ühisvaraks loetakse perekonnaseaduse (PKS) § 25 alusel abikaasade vara, mis on varaühisuse kestel omandatud. PKS § 27 lg 2 p 2 järgi ei kuulu abikaasade ühisvara hulka lahusvara, milleks on esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist.

15. Vastavalt pärimistunnistusele on pärandaja ja pärija abiellunud 27.02.2004. MN on kantud registriossa nr XXXXXX kinnistu omanikuna 13.01.1997. 29.09.2005 on registriossa nr XXXXXX tehtud kanded 2.1 ja 2.2, mille kohaselt on kaasomandist XXXX/XXXX

4(4) mõttelise osa omanik AK ja XXXX/XXXX mõttelise osa omanik MN. Kolleegium leiab, et registriosa nr XXXXXX teises jaos kande nr 2.2 alusel ei toimunud MN poolt asjaõiguslepingu alusel kinnistu omandamist, vaid ta andis mõttelise osa kinnistust kaasomandisse AK-le. MN osa kinnistust vähenes, kuid see ei tähenda, et kinnistu mõttelise osa on ta omandanud 29.09.2005 ehk siis abielu ajal. Kuna kinnistu kuulus MN- le enne abielu sõlmimist, siis on tegemist tema lahusvaraga PKS § 27 lg 2 p 2 mõttes.

16. KRS § 651 lg 5 sätestab, et kui asjaõigus on üle läinud pärijale ja pärimistunnistuse kohaselt oli abikaasade varalise suhte liigiks ühisvara suhe, kuid asjaõigus kuulus pärandaja lahusvara hulka, tuleb kande parandamiseks kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist pärandaja lahusvara hulka. Käesoleval juhul kolleegiumi arvates ei ole vaja lahusvara kohta omandiõiguse tunnistust esitada. Pärimistunnistusele on küll märgitud, et pärandaja ja tema abikaasa varasuhtele kohaldus ühisvararežiim, kuid pärimistunnistuse kohaselt on pärandaja ja pärija abielu sõlmitud 27.02.2004 ja pärandvara hulka kuuluv asjaõigus (kinnistu) on MN poolt omandatud 13.01.1997, seega enne abiellumist, mistõttu oli PKS § 27 lg 2 p 2 järgi tegemist MN lahusvaraga, mille päris avaldaja. Eeltoodud andmeid on võimalik kohtunikuabil kontrollida lisaks pärimistunnustusele kinnistusraamatust.

17. Seoses määruskaebuse rahuldamisega ja tsiviilasja saatmisega uueks lahendamiseks maakohtule tuleb menetluskulud jaotada tsiviilasja lõplikul läbivaatamisel maakohtus.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar Ele Liiv Kaupo Paal