2-14-19225/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-19225

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

8. detsember 2015. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-19225

Tsiviilasi

O.K.

hagi

K.K.

vastu

seltsinguvara

jagamiseks

ning

alternatiivselt kaasomandi lõpetamiseks

Hagihind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja O.K. (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Hageja lepinguline esindaja jurist Sergei Desjatnikov (asukoht

Mõisavahe 21, Tartu 50707, e-post teie.jurist@gmail.com)

Kostja K.K. (endine T.) (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Kostja esindaja Maia Ploom (asukoht Turu 5 – 6, 51014 Tartu, e-

post maiapl@hot.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

30. september 2015. a, edasi kirjalik menetlus

Protokollija

Kohtuistungi sekretär Mairit Sarapson

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi seltsinguvara jagamise nõudes rahuldamata.

2. Rahuldada hagi kaasomandi lõpetamise nõudes osaliselt.

3. Lõpetada hageja O.K. ja kostja K.K. kaasomand korteriomandile asukohaga XXXX

(registriosa nr XXXX) järgmiselt:

3.1 jätta korteriomand asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) O.K., kohustusega

hüvitada K.K. pool korteriomandi väärtusest (25 500 eurot);

3.2 jätta laenulepingust nr 05-215115 tulenevad kohustused poolte omavahelises suhtes

O.K. kanda ning kohustada K.K. hüvitama O.K. pool tasumata kohustuse väärtusest

(12 847,89 eurot). See ei muuda poolte solidaarset vastutust laenuandja ees.

3.3 Kohustada K.K. hüvitama O.K. VÕS § 69 lg 2 alusel 3 692,275 eurot.

3.4 Tasaarvestada K.K. omandi kaotusest tulenev nõue (25 500 eurot) O.K. nõuetega K.K.

vastu (3 692,275 eurot + 12 847,89 eurot). Tasaarvestuse tulemusel on O.K. kohustatud

hüvitama K.K. 8 959,84 eurot.

4. Kohustada K.K. andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXX teise jakku

tema

kohta

tehtud

omanikukande

kustutamiseks

ja

O.K.

ainuomanikuna

sissekandmiseks ning asendada K.K. nõusolek käesoleva kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 632 lg1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja esitas 22.06.2015. a Tartu Maakohtule hagi (kd I tl 2-5), milles palub lõpetada kaasomand

korteriomandile asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) ja jagada hageja O.K. ja kostja K.K.

kaasomandis olev vara selliselt, et jätta korteriomand asukohaga XXXX O.K. ainuomandisse ning

jätta 3.10.2005. a Swedbank AS-i, O.K. ning K.K. vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-215115-EL

tulenevad rahalised kohustused O.K. kanda. Hageja palub asendada K.K. nõusolek O.K.

ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmise kohta jõustunud kohtuotsusega ning kanda O.K.

kinnistusraamatusse korteriomandi XXXX (registriosa nr XXXX) ainuomanikuna.

Kohus uuendas 2.06.2015. a määrusega asja arutamise, pärast mida on hageja 22.06.2015. a nõuet

täpsustanud (kd II tl 2-5) ning esitanud kaks alternatiivset nõuet. Hageja palub lõpetada

korteriomandi asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) kaasomand ja jagada O.K. ja K.K.

kaasomandis olev seltsinguvara selliselt, et jätta korteriomand O.K. ainuomandisse ning

laenulepingust nr 05-215115-EL tulenevad rahalised kohustused hageja kanda; asendada K.K.

nõusolek O.K. ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Alternatiivselt palub hageja

lõpetada kaasomand selliselt, et jätta korteriomand O.K. ainuomandisse, laenulepingust tulenevad

rahalised kohustused hageja kanda, rahuldada hageja tagasinõue summas 11 250,19 eurot kostja

vastu VÕS § 69 lg 2 alusel ja tasaarvestada kostja omandi kaotusest tingitud hüvitise nõudega.

Hageja põhjenduste kohaselt on korteriomand asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) poolte

kaasomandis. Eksperthinnangu kohaselt on korteriomandi turuväärtus 51 000 eurot. Korteriomandi

soetamiseks sõlmisid 3.10.2005. a Swedbank AS, hageja O.K. ning kostja K.K. laenulepingu nr 05-

215115-EL. Pooled läksid lahku oktoobris 2007 ning sellest ajast elab korteris ning tasub laenu

hageja.

5.06.2015. a seisuga oli laenulepingu nr 05-215115-EL tagastamata laenusumma 25695,78 eurot.

Vahemikul 3.10.2005. a kuni 5.06.2015. a tasuti laenulepingu alusel laenusumma osamakseid kokku

32 726,25 eurot. Laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed on tasutud O.K. arvelduskontolt

nr XXXX. Kostja korteri müügist saadud raha arvelt vähenes laen 80 000 krooni (5112,93 eurot)

võrra. Eeltoodut arvestades on hagejal kostja vastu tagasinõue summas 11 250,19 eurot (32 726,25 :

2 -5112,93). Kostjale makstavast hüvitisest tuleb maha arvata ka kostja laenuosa.

Kostja seisukohad

Kostja võtab 13.06.2014. a esitatud vastuses (kd I tl 31-33) osaliselt hagi õigeks. Kostja on nõus

korteriomandi jäämisega hageja ainuomandisse, samas ei ole kostja nõus kaasomandi lõpetamisega

selliselt, et ta kompensatsiooni ei saa. Kostja leiab, et kaks isikut ei saa jagada laenukohustust ilma

panga nõusolekuta, panga ees jäävad mõlemad pooled kohustatud isikuteks.

Kostja leiab, et korteri ostmiseks laenatud 42 305 eurost peaks kumbki pool tasuma ½, kostja peaks

seega tasuma 21 152. Laenumakseid tasuti hageja pangakontolt. Kostja leiab, et ta on tasunud hageja

pangakontole laenu tagastamiseks kokku 317 199,68 krooni (20 272,75 eurot). Kostja müüs pärast

laenu võtmist endale kuulunud korteri, mille müügist saadud raha ning veel oma isiklikku raha

kandis kostja üle hageja kontole eesmärgiga tasuda enda osa laenusummast enne laenu tagastamise

tähtaega. Kostja tasus 2006. a hageja kontole 253 675 krooni (16 212,78 eurot), 2007.a tasus ta

hageja kontole kokku 12 650 krooni (808,48 eurot). Hageja tasuski osa kostjalt saadud rahast

pangale laenu ennetähtaegse tagasimaksena ning 15.07.2007. a vormistati laenulepingu lisa, millega

jäeti laenusummaks 36 166,25 eurot. 2008. a tasus kostja hageja kontole veel 48 878,68 krooni ja

2009. a 1996 krooni. Tasumata on 879,75 eurot (21 152,50 – 20 272,75). Mingil määral saaks hageja

arvesse võtta ka poolt tasutud intressidest. Kostja leiab, et poolest korteri väärtusest tuleks maha

arvata summa, mis kostjal tuleks korteri eest veel maksta (879,75 eurot), millele lisandub mingi

intressi osa. Selle seisukoha juurde on kostja jäänud ka 6.02.2015. a esitatud lõplikes seisukohtades

(kd I tl 177-184), paludes hagi rahuldada selles osas, et lõpetada kaasomand ning jätta korteriomand

maksumusega 51 000 eurot hageja ainuomandisse. Kostja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista

pool korteri turuväärtusest, st 25 500 eurot, millest on maha arvatud kostja poolt hagejale tasumata

korteriomandi maksumuse osa 879,75 eurot.

Pärast asja arutamise uuendamist on kostja lõplikes seisukohtades (kd II tl 41-50) jäänud

seisukohale, et soovib kaasomandi lõpetamisel saada hagejalt korteriomandi maksumusest pool, st

25 500 eurot.

Kostja palub rahuldada hagi osaliselt: lõpetada kaasomand ning jätta korteriomand maksumusega

51 000 eurot kostja ainuomandisse, jätta pangalaenu ja intresside tasumise kohustus hagejale nagu ta

seda hagis soovib, välja mõista hagejalt kostja kasuks rahaline hüvitis enamsaadud seltsinguvara

arvelt 15 417,86 eurot (loodud väärtusest 51 000 eurot tuleb eelkõige tagasi maksta seltsingu

kohustus 25 695,78 eurot ja järelejäänud seltsingu varast soovib kostja endale 60,93%).

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et panga ees jäävad vastutama mõlemad pooled solidaarvõlgnikena

laenu tagasimaksmise eest, palub kostja jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja mõista temalt

hageja kasuks välja pool korteriomandi maksumusest 25 000 eurot ning tema poolt seltsingusse

enampanustatud summa kompensatsiooniks 4 957,80 eurot. Kokku palub kostja sellisel juhul

hagejalt välja mõista 30 457,80 eurot. Sellisel juhul jääb hageja kohustuseks tasuda pangale pool

laenujäägist, st 12 847,89 eurot.

Hageja vastuväited

Hageja on esitanud kostja seisukohtade osas järgmised vastuväited (kd I tl 45-47, kd I tl 135-136):

-

mingit tasumist eesmärgiga tasuda enda osa laenusummast enne laenu tagastamise tähtaega ei

toimunud. Näiteks maksete selgitustest ei tulene, et tegemist oleks laenu tasumisega.

Märgitud on kostja nimi. Arvele pandud raha kasutati perekonna huvides;

-

arvelduskonto nr XXXX kasutajaks vahemikus 05.10.2005. a kuni 09.03.2009. a oli ka

kostja. Kostjal oli selleks volitus A-allkirjaõigusega;

-

Swedbank AS-i poolt on 14.11.2014. a väljastatud tõend, mille kohaselt hageja

arvelduskontole nr XXXX oli vormistatud 15.10.2005. a kostja nimele Visa Elektron kaart nr

XXXX ja see kaart suleti 06.08.2007. a. Seejärel oli avatud 08.08.2007. a kostja nimele Visa

Elektron kaart nr XXXX ja see kaart suleti 09.03.2009. a. Nende Visa Elektron kaartide

alusel oli kostjal õigus kasutada nimetatud arvelduskontol olevaid vabasid vahendeid

kaardiga maksmiseks ja sularaha väljavõtmiseks. Swedbank AS-i 19.11.2014. a tõendi

kohaselt ajavahemikul 09.04.2003. a kuni 18.08.2009. a omas hageja arvelduskonto nr

XXXX juures järgnevaid deebetkaarte: XXXX kehtivusega 09.04.2003. a – 05.05.2006. a ja

XXXX kehtivusega 09.03.2009. a – 18.08.2009. a.

Tulenevalt esitatud tõenditest ja hageja arvelduskonto väljavõttest kostja kandis raha hageja

kontole ja see raha kulutati (võeti sularahana välja, maksti asjade soetamiseks, igapäevaste

kulutuste tasumiseks) ajavahemikul 06.05.2006 kuni 08.03.2009, see on siis kui hagejal ei

olnud deebetkaarti;

-

Stoma Hambaravi OÜ arve nr 1198 ja 1180 kinnitavad, et konto kasutajaks oli kostja ja temal

oli võimalus kaardiga maksmiseks ning sularaha väljavõtmiseks ning raha kasutati kostja

huvides. Näiteks, Stoma Hambaravi OÜ arve nr 1198 ja 1180 oli välja kirjutatud kostja

nimele, samas arve tasumine toimus hageja arvelt (10.10.2007 ja 11.10.2007), aga kostja

deebetkaardiga. Seega kostja ei saa väita, et deebetkaarti kostjal ei olnud ja tema ei saanud

arveldusarvel olevaid vahendeid kasutada. Nimetatud arved on tasutud just kostjale kuuluva

Visa Elektron kaarti nr XXXX kasutades.

Kostja täiendavad seisukohad

Kostja on esitanud hageja vastuväidete osas järgmised seisukohad (kd I tl 97-99, kd I tl 106-108):

-

kostjal ei võimaldatud laenusummat otse pangale maksta, mistõttu pidi kostja kandma enda

poolt tasumisele kuuluva laenusumma hageja kontole. 3.10.2005. a sõlmitud laenulepingu

järgi oli laenajaks hageja, kaaslaenajaks kostja. Kuna laenusaajaks oli hageja, võeti igakuised

laenu tagasimaksed maha hageja kontolt. 15.07.2007. a sõlmisid pooled pangaga uue

laenulepingu, mille kohaselt oli uueks laenusummaks 36 166,25 eurot. Lepingu kohaselt olid

mõlemad laenajad, kuid pank nõudis, et määratakse kindlaks, kelle kontolt ta laenu

tagasimaksed maha võtab. Sõlmiti kokkulepe, et ka edaspidi võetakse laenumaksed maha

hageja kontolt. Seepärast maksis kostja jätkuvalt hageja kontole raha, et laenumakseid

tasuda. Kostja arvas, et maksab ära oma osa laenumaksetest, hageja edastab maksed pangale

ning siis ei ole kostjal enam vaja laenu tagasimaksega tegeleda, ta tegi hagejale laenu

tasumise maksete osas ettemaksu;

-

hageja pangakontodest ja muudest hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja

oleks volitust kunagi kasutanud hageja kontolt raha väljavõtmiseks või mingite ülekannete

tegemiseks. Volituse eesmärk oli, et kostja saaks hageja kontole laenumaksete tagastamiseks

sularaha sissemakseid teha. Kontole laekunud raha kostja ei käsutanud. A-volituse alusel

maksis kostja pangakontoris hageja pangakontole sularaha kokku 62 705 krooni. Sisse

makstud raha oli mõeldud pere ühiste kulutuste katteks;

-

arvelduskontole nr XXXX kostja nimele vormistatud pangakaarte kasutas hageja.

Hagejal oli Swedbank AS-is konto XXXX ja krediitkaart nr XXXX kehtivusega

09.04.2003. a – 05.05.2006. a. 06.05.2006.a – 08.03.2009. a ei olnud hagejal enda nimele

vormistatud pangakaarti. Hagejal oli isiklik deebetkaart nr XXXX kehtivusega 09.03.2009. a

– 18.08.2009. a. Kostjale oli hageja poolt pangas vormistatud A-volitus, mis kehtis

06.05.2006. a – 08.03.2009. a. Selle volituse alusel vormistas kostja järgmised pangakaardid:

pangakaart kehtivusega 15.10.2005. a – 06.08.2007. a (kostja nimel, hageja kasutuses, Visa

elektron kaart XXXX), pangakaart kehtivusega 08.08.2007.a – 09.03.2009. a (kostja nimel,

hageja kasutuses Visa elektron XXXX). Kostja vormistas pangakaardid enda nimele, kuivõrd

pangakaardi kehtivuse lõppedes ei olnud hagejal aega panka minna ning palus kostjal teha

uus kaart volikirja alusel. Pangas selgus, et kaarti saab teha hageja poolt kostjale väljastatud

volikirja alusel ainult kostja nimele. Nii saigi hageja pangakaart kostja nimele, kuid

pangakaarti kasutas hageja ise. Sama toimus siis, kui esimene selline kaart kaotas kehtivuse

ja oli vaja vormistada uus kaart. Vaidlus puudub selles, et pooled läksid lahku oktoobris

2007. a. Alates 01.09.2008. a elab hageja alaliselt Soomes. Tehingud kostjale väljastatud

pangakaardiga toimusid ka pärast seda, kui kostja alaliselt Soome elama ja tööle asus. Hageja

tankis selle kaardiga kütet, pesi autot, ostis süüa ja maksis muude igapäevaste toimingute

eest. See tõendab, et tegelikkuses ei olnud kaart üldse kostja valduses. Kostja ei ole hageja

kontot kasutanud, ta on hagejale ainult raha üle kandnud ja volikirja alusel sularahas hageja

pangakontole pangas sissemakseid teinud. Kui kaart oleks olnud kostja valduses, oleks ta ju

raha hageja kontole kaardiga sisse maksnud, mis oleks oluliselt odavam ja mugavam olnud.

-

kostja ei pidanud vajalikuks ülekannetele kirjutada, et need on pangalaenu tasumiseks,

pooltel ei olnud maksete tegemise ajal selles osas vaidlusi. Kostja soovis võimalikult kiiresti

pangalaen tasuda, mistõttu kandiski hagejale nii palju raha üle. Hageja oli huvitatud pangale

kiirest raha tagasimaksust ainult seni, kuini laen oli jäänud nii väikeseks, et pank oli nõus

vabastama hüpoteegi alt hagejale ainuisikuliselt kuulunud korteri XXXX. Laenulepingu p-st

3.14 nähtub, et pank oli nõus laenuraha maha võtma ainult hageja kontolt ja p-st 3.17.2

nähtub, et hüpoteek kustutati hageja korteriomandilt XXXX;

-

kostja on kandnud hageja kontole kokku 20 272,75 eurot, hageja kontolt nähtub, et kostja on

teinud hageja kontole sularaha sissemakseid kokku 4 007,51 eurot. Kokku on kostja hagejale

tasunud 24 280,26 eurot. Kui hageja oleks saadud summad pangale tagasi maksnud, oleksid

oluliselt vähenenud intressid ning kostjalt laekunud rahast oleks jätkunud nii poole

pangalaenu kui intresside tasumiseks arvestades seda, et poole pangalaenu intressid oleksid

lõppenud hiljemalt 2009. a. Kostja soovib vabaneda kõigist kohustustest panga ees ning

saada pool korteri turuväärtusest endale.

Kohtuistung 23.03.2015 (kd I tl 164-165)

Hageja vande all antud ütluste kohaselt võtsid pooled laenu, tagatiseks vormistati XXXX korter.

Korteri said pooled tagatisest välja, summas 80 000 krooni. Selle summa sai hageja oma kontolt.

Pooled lõpetasd hoiuse. Panid 200 000 krooni hoiusele, raha tuli kostja poolt, kes sai raha korteri

müügist. Ülejäänud raha kulutati ära. Raha kasutati pere kuludeks, kostja ei ole midagi tasunud laenu

kustutamise eest ja hageja ei ole tema käest seda nõudnud.

Kostja vande all antud ütluste kohaselt oli korter ostetud kaasomandisse ning laenu võtsid pooled

kahepeale. Maksed läksid hageja konto pealt, kuna temale laekus tol ajal ametlik palk. Kostja ei

saanud muuta pangalaenu lepingut. Kostja panuseks oli kostja isalt päritud korter. Kostja müüs

korteri ning tegi hagejale 200 000 kroonise ülekande, et ära tasuda osa pangalaenu, et makseid

vähendada. Kõik kostja tehtud ülekanded hageja kontole olid mõeldud laenu kustutamiseks. 2005. a

– 2008. a on kostja perekonna huvides panustanud 115 000 krooni (igapäevased kulud). Hageja on

panustanud pere sissetulekutesse pangaülekannetega 82 000 krooni. Oma kontolt on kostja hageja

kontole teinud ülekandeid summas 313 000 krooni. Kostja on läbi pangakontori tasunud arvele

sularahas 61 000 krooni. Pärast seda, kui osteti korter, tegi hageja kostjale volituse. Tol ajal lõppes

pangakaardi kehtivus. Kostja tegi enda nimele pangakaardi, mis oli hageja kasutuses. Volituse alusel

ei olnud kostjal võimalust muuta pangalaenu lepingut. Laenu muutmist ja tagasimaksmist see volitus

ei võimaldanud. Laenulepingus oli kirjas, et laenu tasub igakuiselt hageja. Üks kaart oli ühe perioodi

alusel 15.10.2005. a – 05.06.2007. a. Kostja tegi teise pangakaardi – kuna eelmine ei kehtinud, tegi

seda volituse alusel, seda kaarti kasutas hageja. Kostjal ei olnud vajadust kasutada kahte kaarti, tal

oli oma pangakaart olemas. Kostja hambaravi tasuti hageja poolt kuna tol ajal ei olnud kostja

kontodel raha. Kostja tegi volituse alusel hageja kontole sissemakseid pangas telleri kaudu.

Kohtuistung 30.09.2015. a

Hageja esindaja Sergei Desjatnikovi selgituste kohaselt kostja korteri müügist saadud 200 000

kroonist 80 000 kasutati laenu tagastamiseks, 120 000 krooni kulutasid pooled koos (käisid reisimas,

ostsid tehnikat, hambaravi jne). Kontoväljavõttest on näha, et see summa on võetud kontolt välja.

Seda raha ei kantud hageja kontole laenu tasumiseks, see võeti kohe välja ning selle eest osteti

külmkapp, televiisor, ülejäänu läks investeerimisele. Kostja nõustub, et investeerimisfondist saadud

kasumi 80 000 eurot kulutasid pooled ühiselt.

KOHTU SEISUKOHT

1. O.K. on esitanud kohtule hagi, eesmärgiga saada korteriomand asukohaga XXXX enda

ainuomandisse selle eest kostjale hüvitist maksmata ning võttes enda kanda korteriomandi

soetamiseks sõlmitud laenulepingust tulenevad veel täitmata kohustused. Hageja leiab, et tema on

panustanud laenu tagastamisse enam kui kostja, tunnistades siiski kostja panust summas 80 000

krooni (5 104 eurot). Kostja on nõus korteriomandi jäämisega hageja ainuomandisse, kuid soovib

omandi kaotuse eest saada hüvitist. Kostja leiab, et tema panus laenu tagastamiseks on 20 272,75

eurot.

2. Hageja on esitanud kohtule kaks alternatiivset nõuet. Eelkõige tugineb hageja sellele, et poolte

vahel on sõlmitud seltsinguleping ning palub jagada seltsinguvara. Alternatiivselt esitab hageja

kaasomandi lõpetamise nõude, paludes kostja omandi kaotusest tingitud hüvitisenõue

tasaarvestada solidaarvõlgniku tagasinõudega.

3. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

hageja ja kostja kaasomandis on korteriomand asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX.

Nii hagejale kui kostjale kuulub korteriomandi ½ mõttelist osa;

-

korteriomandi soetamiseks sõlmisid 03.10.2005. a Swedbank AS ja O.K. ning K.K.

laenulepingu nr 05-215115, korteriomandi soetamiseks laenasid pooled 42 305 eurot;

-

12.07.2007. a sõlmisid AS Swedbank ja O.K. ning K.K. laenulepingu nr 05-215115-EL

lisa, mille kohaselt uueks laenusummaks lepiti kokku 36 166,25 eurot ning pank nõustus

vabastama hüpoteegi alt hagejale kuuluva korteriomandi asukohaga XXXX. Enne lepingu

sõlmimist tasuti 27.06.2007. a laenu tagastamiseks pangale 5 104 eurot, mis saadi kostja

korteri müügist;

-

pooled läksid lahku oktoobris 2007. a ning sellest ajast alates elab korteris asukohaga

XXXX hageja;

-

Swedbank AS-i 5.06.2015. a tõendi kohaselt oli 5.06.2015. a seisuga laenulepingu nr 05-

215115-EL alusel tagastamata laenusumma 25 695,78 eurot;

-

ajavahemikul 3.10.2005. a – 5.06.2015. a tasuti laenulepingu alusel laenusumma

osamakseid ja intressi makseid kokku summas 32 726,25 eurot, millest 16 609,22 eurot

moodustasid laenusumma tagasimaksed ja 16 117,03 eurot tasutud intressi maksed,

nimetatud maksed on tehtud O.K. arvelduskontolt nr XXXX;

-

kostja on teinud hageja arvelduskontole nr XXXX ülekandeid summas 20 272,75 eurot;

-

korteriomandi väärtus on 51 000 eurot.

4. Kohus leiab, et Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad

kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele

kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Ainuüksi isikute abieluväline

kooselu ega ka ühine majapidamine ei vasta seltsingu kriteeriumitele. Mitteabielulise kooselu

korral saab Riigikohtu hinnangul seltsingu sätteid kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise

eesmärgi puhul, näiteks vara ühine soetamine. Seltsingu likvideerimissätteid saab Riigikohtu

hinnangul kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud

konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, kui: 1) mõlemad pooled on

eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud

(rahaliselt hinnatavad) panused ning 2) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe

vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 03.12.2014. a otsus nr 3-2-1-109-14, p 19).

5. Hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest nähtub, et pooled hakkasid koos elama 1997.

a, ja neil on ühine laps(tl. 164 pöördel). Korteriomandi ostsid pooled (2005. a) perekonna

ühiseks eluasemeks. Kohus leiab, et vara soetamise ajal võis poolte eesmärgiks olla vähemalt

majanduslikult ühisvara loomine. Samas tuleb hinnata ka poolte edasist käitumist. Lepingu lisa,

mille sõlmimisel tagastati ennetähtaegselt laen summas 5 104 eurot sõlmiti juulis 2007. a.

Hageja on hagiavalduses väitnud, et pooled läksid lahku oktoobris 2007. a, millega kostja on

nõustunud. Poolte selgitustest nähtuvalt oli laenu osaliselt ennetähtaegse tagastamise eesmärk

saada hüpoteegi alt vabaks hageja ainuomandisse kuuluv korteriomand. Kostja on teinud hageja

kontole makseid, mille eesmärk oli väidetavalt laenu tagastamine, ka pärast poolte lahku

minekut. Kohtu hinnangul on kaheldav, kas kostja eesmärk sai neid makseid tehes olla enam

seltsingusse panustamine, kas poolte ühiseks tahteks oli enam ühisvara loomine.

6. Eelviidatud (vt otsuse p 4) Riigikohtu seisukohast lähtuvalt tuleb seltsingu sätete

kohaldamiseks tuvastada, et mõlemad pooled on eseme omandamiseks teinud olulised ja

võrreldavad majanduslikud panused. Kui laenumakseid korteriomandi soetamiseks on teinud

valdavalt üks omanikest, nagu hageja on hagiavalduses väitnud, siis kohtu hinnangul seltsingu

sätted ei kohaldu. Hageja on omaks võtnud, et kostja on teinud panuse summas 5 112 eurot,

samas laenu on pooled võtnud 42 305 eurot, millele lisandub intress. Arvestades et 5.06.2015.

a seisuga oli laenulepingu alusel tasutud laenusumma ja intressi makseid kokku 32 726,25 eurot

ning tasumata on kohustus summas 25 695,78 eurot, on kohustuse kogusuurus 58 422,03 eurot.

Kostja väitel on ta teinud hagejale ülekandeid laenu tasumiseks summas 20 272,75 eurot

(perioodil 2006-2009). Hageja väitel kasutati raha küll perekonna huvides, kuid mitte laenu

tasumiseks. Nii hageja kui ka kostja on neid väiteid ka kohtuistungil vande all kinnitanud.

7. Hageja on esitanud kohtule oma kontoväljavõtted perioodil 2006. a kuni 2009. a (kd I tl 50-

941), mil kostja on eelpool nimetatud summa hageja kontole üle kandnud. Kuivõrd hageja on

väitnud, et raha kasutati perekonna huvides, aga mitte laenu tagastamiseks ning esitanud selle

tõendamiseks kohtule oma kontoväljavõtte, hindab kohus muu hulgas hageja kontoväljavõtte

põhjal, kas nende maksete eesmärk oli laenu tagastamine või muude kulude katmine ning kas ja

millises ulatuses on see käsitletav kostja panusena korteri omandamiseks.

7.1 Vaidlus puudub selles, et kostjale kuulus korteriomand, mille müügist saadud 200 000 krooni

(12 782 eurot) kandis ta hageja kontole. Hageja on nõus, et sellest 5 112 eurot kasutati laenu

tagastamiseks. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kostja väidet, et kogu kostja korteri müügist

saadud raha oli mõeldud laenu tagastamiseks. Kui kogu raha oli mõeldud laenu tagastamiseks,

jääb kohtule arusaamatuks, miks tagastati lepingu lisa sõlmides pangale üksnes 5 112 eurot ja

mitte rohkem. Poolte selgitustest nähtuvalt tagastati pangale just 5 112 eurot, kuna see oli vajalik

selleks, et saada hüpoteegi alt vabaks hageja ainuomandisse kuuluv korteriomand. Seega ei kohtu

hinnangul tõendatud, et see raha oli mõeldud laenu (ennetähtaegseks) tagastamiseks.

7.2 Enne kostja poolt 200 000 krooni üle kandmist 15.05.2006. a oli hageja kontol 476,22 krooni,

üle kantud raha on mai- ja juunikuu jooksul kontolt välja võetud, kasutatud igapäevaste kulude

katteks (tankimine, arved, ostud). Hageja on alates 200 000 krooni üle kandmisest saanud töötasu

16.05.2006. a summas 4 670 krooni, 14.06.2006. a summas 4 670 krooni, 21.06.2006. a on

tehtud tulumaksu tagastus 1 763 krooni. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt 19.05.2006. a on

välja võetud 6000 krooni ja 1000 krooni, 20.05.2006. a on soetatud kodumasinaid summas 6590

krooni, 24.05.2006. a võetud välja 8000 ja 500 krooni, 25.05.2006. a 650 ja 500 krooni,

20.05.2006. a on hageja tasunud riigilõivu 1000 krooni, 31.05.2006. a on välja võetud 10 000,

10 000, 3000, 10 000 krooni, 01.06.2006. a 86 204,25 ja 35 895,45 krooni paigutatud

investeerimishoiusele, 3.06.2006. a 1000 krooni välja võetud, samas muu hulgas on 12.06.2006.

a toimunud ka laenu tagastamine summas 4 043,29 krooni (põhiosa + intress). Sellel perioodil

hagejal olulised sissetulekud puudusid, seega võib arvata, et juunis 2006. a tehti laenu

tagasimakse kostjalt saadud vahendite arvel. Seega saaks kostja panuseks 200 000 kroonist

lugeda kohtu hinnangul kokku 84 043,29 krooni (5371,34 eurot) (80 000 krooni, mida ka hageja

on tunnustanud, ning juunis 2006. a laenu katteks tasutud 4 043,29 krooni).

7.3 Lisaks eeltoodule, tasus kostja 2006. a hageja kontole 53 675 krooni:

-

27.06.2006. a 10 000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 60) on raha samal

päeval sularahas välja võetud;

-

18.07.2006. a 1 750 krooni – hageja kontoväljavõttest (kd I tl 61) ei nähtu, milleks see

summa mõeldud oli;

1 Pabertoimikus on puudu hageja 2009. a kontoväljavõte, mis on hageja poolt esitatud ja mis on KIS-is olemas, lisatud II

köite lõppu.

-

25.07.2006. a 10 500 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 61) nähtuvalt on

samal päeval 10 000 ja 500 krooni sularahas välja võetud;

-

14.08.2006. a 6000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 63) on sellest 1250

krooni samal päeval välja võetud; enne ülekande tegemist kostja kontol rahalised vahendid

puudusid, 14.08.20106. a on toimunud laenu tagastamine summas 1 301,37 krooni;

-

27.08.2006. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 64) on raha samal

päeval välja võetud;

-

2.09.2006. a 1700 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 64) enne ülekande

tegemist oli kontol sisuliselt raha otsas, osaliselt on see raha välja võetud, osaliselt

kasutatud muude kulude kandmiseks;

-

6.09.2006. a 125 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 64) 100 krooni samal

päeval välja võetud;

-

6.09.2006. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 64) sama summa

samal päeval välja võetud;

-

11.09.2006. a 4500 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 64) enne ülekande

tegemist oli hageja kontol 43,36 krooni, 12.09.2006. a toimus laenu tagastamine summas

4 043,29 krooni, seega on seda raha kasutatud osaliselt laenumakse tasumiseks (samas on

hageja 14.09.2006. a teinud ülekande kostjale summas 2000 krooni selgitusega kingitus,

13.10.2006. a 1 114 krooni selgitusega kingitus);

-

14.09.2006. a 400 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 65) enne ülekande

tegemist oli hageja kontol 34,42 krooni, 14.09.2006. a on tasutud AS-ile EMT 396 krooni;

-

6.11.2006. a 3000 krooni ja 10.11.2006.a 3000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt

(kd I tl 66) on seda raha kasutatud osaliselt laenumakse tasumiseks 12.11.2006. a summas

4 030,75 krooni, piisavalt muud raha kontol ei olnud;

-

29.11.2006. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 67) kulus muude

kulude katteks;

-

2.12.2006. a 1900 krooni, 4.12.2006. a 4000 krooni ja 7.12.2006. a 2800 krooni – hageja

kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 67) võis kuluda osaliselt laenumakse tasumiseks

12.12.2006. a summas 4 313,34 krooni;

-

23.12.2006. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest (kd I tl 68) ei nähtu, milleks see

summa mõeldud oli, enne ülekande tegemist kontol 3,81 krooni; hageja kontolt samal

päeval tehtud ülekanne kostja kontole summas 2600 krooni selgitusega kink.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades saab kostja panuseks 2006. a lugeda täiendavalt 13 688,75

krooni (874,87 eurot) (1 301,37 krooni + 4 043,29 krooni + 4 030,75 krooni + 4 313,34 krooni).

7.4 2007. a tasus kostja hageja kontole kokku 12 650 krooni (808,48 eurot):

-

11.01.2007. a 2700 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 70) on seda raha

kasutatud vähemalt osaliselt laenu tagastamiseks (11.01.2007. a toimus laenu tagastamine

summas 4 313,35 krooni, kontole on makstud ka muid summasid, kuid nendest ei oleks

piisanud);

-

15.01.2007. a 480 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 70) ei nähtu, milleks

raha mõeldud oli, kulus muude kulude katteks;

-

7.02.2007. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 70) on samal päeval

sama summa välja võetud;

-

10.02.2007. a 5000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 70) kasutatud

osaliselt laenu tagastamiseks, 12.02.2007. a toimus laenu tagastamine summas 4 313,35

krooni, hageja kontol muud vahendid selleks puudusid;

-

16.02.2007. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 70) on samal päeval

sama summa välja võetud;

-

16.03.2007. a 700 krooni – hageja kontoväljavõttest ei nähtu, milleks raha mõeldud oli,

kulud muude katteks;

-

1.07.2007. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest ei nähtu, milleks oli raha mõeldud,

enne ülekande tegemist oli kontol 194,13 eurot, raha on kulunud muude kulude katteks;

-

6.07.2007. a 770 krooni – hageja kontoväljavõttest ei nähtu, milleks raha mõeldud oli,

kulunud muude kulude katteks.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades saab kostja panuseks 2007. a lugeda kokku 7 013,35

krooni (448,23 eurot) ( 2700 krooni + 4 313,35 krooni).

7.5 2008. a tasus kostja hageja kontole kokku 48 878,68 krooni:

- 8.03.2008. a 1740 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 84) võis olla

mõeldud laenumakse tasumiseks, 15.03.2008. a toimus laenu tagastamine summas

4627,01 krooni (kd I tl 93);

- 29.03.2008. a 113,51 krooni – ei nähtu, milleks mõeldud, enne ülekande tegemist hageja

kontol rahalised vahendid puudusid;

- 8.04.2008. a 6450 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt (kd I tl 85) võis olla osaliselt

mõeldud laenu tagastamiseks; 15.04.2008. a toimus laenu tagastamine summas

4627,01 krooni (295,72 eurot);

- 12.05.2008. a 5000 krooni ja 13.05.2008. a 1900 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt

(kd I tl 85) võis olla mõeldu laenu tagastamiseks; 15.05.2008. a toimus laenu

tagastamine summas 4627,01 krooni (295,72 eurot);

- 14.06.2008. a 5000 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt (kd I tl 86) võis olla mõeldud

laenu tagastamiseks; 15.06.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4734,66 krooni

(302,60 eurot);

- 15.06.2008. a 3300 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt (kd I tl 86) kasutatud muude

kulude katteks;

- 12.07.2008. a 4000 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt (kd I tl 88) võis olla mõeldud

laenu tagastamiseks; 15.07.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4734,66 krooni

(302,60 eurot);

- 15.07.2008. a 1850 krooni – tõenäoliselt mõeldud muude kulude katteks (22.06.2008. a

oli elektroonikapoest ostetud täpselt sama summa eest);

- 12.08.2008. a 5000 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt (kd I tl 89) võis olla mõeldud

laenu tagastamiseks; 15.08.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4734,66 krooni

(302,60 eurot);

- 13.08.2008. a 1050 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt kasutatud muude kulude

katteks;

- 8.09.2008. a 2000 krooni ja 13.09.2008. a 1000 krooni – 1000 krooni sularahas välja

võetud 9.09.2008. a; 15.09.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4734,66 krooni

(302,60 eurot);

- 21.09.2008. a 1000 krooni ja 21.09.2008. a 1000 krooni – ei ole selge, milleks oli

mõeldud (23.09.2008. a hageja kontolt kostja kontolt tehtud ülekanded summas 1500

ja 500 krooni selgitusega kingitus)

- 13.10.2008. a 5000 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt võis osaliselt olla mõeldud

laenu tagastamiseks; 15.10.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4734,66 krooni

(302,60 eurot);

- 16.10.2008. a 1200,17 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt kasutatud muude kulude

katteks;

- 28.10.2008. a 800 krooni – enne ülekande tegemist kontol raha puudub, kasutatud

muude kulude katteks;

- 28.11.2008. a 1475 krooni – enne ülekande tegemist kontol raha puudub, selle arvelt

tasutud makseid lepingu 08-006938-VL alusel.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades saab kostja panuseks 2008. a lugeda kokku 31 198

krooni (1993,92 eurot) (1740 krooni + 4627,01 krooni + 4627,01 krooni + 4734,66 krooni

+ 4000 krooni + 4734,66 krooni + 2000 krooni + 4734,66 krooni).

7.6 2009. a tasus kostja hageja kontole kokku 1996 krooni:

- 20.01.2009. a 1996 krooni – hageja konto väljavõttest ei nähtu, milleks see summa

mõeldud oli.

8. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus usutavaks, et kõik tehtud ülekanded olid mõeldud just laenu

tagastamiseks, nagu seda väidab kostja. Kõigi ülekannete selgituseks on märgitud kostja nimi,

samas nähtub hageja konto väljavõttest, et nende maksete eesmärk oli siiski erinev. Mitmetel

juhtudel on üle kantud raha samal päeval sularahas välja võetud, mõnel juhul on näha, et

ülekanne on tehtud ajal, mil kontol rahalised vahendid puuduvad ning see on kulutatud muude

kulude katteks. Osaliselt on üle kantud raha kulutatud ka laenumaksete tasumiseks. Asjaolu, et

laenulepingu lisa sõlmimisel tagastati 80 000 krooni, näitab poolte tahet, et rohkem ei soovitud

laenu ennetähtaegselt tagastada. Eelmistes punktides toodud arvestuse kohaselt saab kostja panus

laenu tagastamisse olla kohtu hinnangul 8 688,36 eurot (5371,34 eurot + 874,87 eurot + 448,23

eurot + 1993,92 eurot).

9. 5.06.2015. a seisuga oli laenulepingu alusel tasutud laenusumma osamakseid kokku 32 726,25

eurot, arvestades, et kostja panus on kohtu hinnangul 8 688,36 eurot (26,55%), oli hageja panus

24 037,89 eurot (73,45%). Alates 2009. a on laenumakseid tasunud hageja, hageja soovib tasuda

laenumakseid ka edaspidi, eelkõige hagejal on selle vastu ka huvi, kuna ta soovib korterit enda

ainuomandisse. 5.06.2015. a seisuga oli laenulepingu nr 05-215115-EL tagastamata laenusumma

25695,78 eurot. Seega tõenäoliselt on hageja panus juba kohtuotsuse tegemise ajaks suurenenud

ja suureneb ka edaspidi. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et tõendatud ei ole poolte

võrreldavad majanduslikud panused korteriomandi soetamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud

seltsingu sätete kohaldamine. Samuti on kohtu hinnangul kaheldav, kas poolte ühine tahe pärast

lahkuminekut oli enam ühisvara loomine (vt otsuse p 5).

10. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi

lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike

kokkuleppele. Kui kaasomanikud kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes kokkulepet ei

saavuta, otsustab AÕS § 77 lg 2 kohaselt kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele

kaasomanikule välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavat nende osa suurusele.

Pooled on olnud nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et korteriomand jääb hagejale. Seega

tuleb korteriomand vastavalt poolte soovile jätta hagejale.

11. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab

kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. AÕS § 641 kohaselt on

kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe

(asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek,

kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Seega kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse

nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnisasi on poolte kaasomandis, kustutatakse ja

tehakse ühe kaasomaniku kohta ainuomaniku kanne (vt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat andma

tahteavaldus tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna

sissekandmiseks ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega.

12. AÕS § 77 lg 2 kohaselt tuleb kaasomandi lõpetamisel selliselt, et asi jääb ühe kaasomaniku

ainuomandisse, maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Nii hagejale kui kostjale

kuulub ½ mõttelist osa. Seega tuleks hagejal kostjale hüvitada ½ korteriomandi väärtusest.

Hageja on esitanud kohtule eksperthinnangu, mille kohaselt korteriomandi turuväärtus on 51 000

eurot ning kostja on sellega nõustunud. Seega tuleks hagejal hüvitada kostjale 25 500 eurot.

13. Lisaks kaasomandi lõpetamise nõudele on hageja palunud jätta laenulepingust nr 05-215115-EL

tulenevad kohustused hageja kanda ning tasaarvestada kostja omandi kaotamisest tingitud

hüvitise nõue hageja tagasinõudega kostja vastu VÕS § 69 lg 2 alusel.

14. 3.10.2005. a sõlmitud laenulepingu nr 05-215115-EL p 1 kohaselt oli hageja laenusaaja ning

kostja kaaslaenusaaja. Lepingu p 5 kohaselt olid laenu tagastamiseks kohustatud mõlemad

laenusaajad. 2007. a sõlmitud lepingu lisa kohaselt olid mõlemad laenusaajad, kes lepingu p 4.4

kohaselt vastutasid laenulepingu täitmise eest panga ees solidaarselt. Seega nii hageja kui kostja

vastutavad panga ees laenu tagastamise eest solidaarselt.

15. VÕS § 175 lõigete 1 ja 2 kohaselt on kohustuse üle võtmiseks vajalik võlausaldaja, st panga

nõusolek. Kohtule ei ole teada, et pank oleks vastava nõusoleku andnud, seega ei saa kohus

muuta poolte vastutust panga ees ning panga ees jäävad pooled vastutama edasi solidaarselt.

Samas saab kohtu hinnangul jagada kohustuse siiski poolte omavahelises suhtes, jättes kohustuse

vastavalt poolte soovile hageja kanda. Sellisel juhul saaks pank nõuda täitmist küll ka kostjalt,

kuid kostjal oleks tasumise korral õigus esitada tagasinõue hageja vastu. Kohtu hinnangul on see

mõlema poole huvides ning poolte omavahelises suhtes oleks selge, kes peaks laenu tasuma.

Makseraskuste korral võib hageja jääda ilma omandist, samuti ei pruugi ta olla suuteline tasuma

hüvitist kostjale. Kohtule on esitatud võlgnevuse jääk seisuga 5.06.2015. a, mistõttu on kohtu

hinnangul põhjendatud kohustus jagada selliselt, et jätta võlgnevuse jääk 5.06.2015. a seisuga

summas 25 695,78 eurot hageja kanda. Kuna kohus jätab kohustuse hageja kanda, tuleb kostjal

hüvitada hagejale pool veel täitmata kohustuse väärtusest summas 12 847,89 eurot (25 695,78

eurot : 2).

16. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma

eelduslikult võrdsetes osades ning VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud

võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja

arvatud talle endale langevas osas. Hageja on esitanud tagasinõude summas 11 250,19 eurot

(32 726,25 eurot : 2 - 5112,93 eurot). Kohus leiab, et hageja tagasinõue selles ulatuses ei ole

põhjendatud.

17. Esiteks on kohus eelnevalt leidnud, et kostja panus võis olla suurem kui hageja poolt arvesse

võetud 5112,93 eurot. Teiseks leiab kohus, et poolte kooselu jooksul kas hageja või kostja poolt

enam tasutud laenumaksed tasaarvestamisele ei kuulu. Kohtule esitatud kontoväljavõtetest

nähtuvalt on mõlemad pooled teinud kulutusi perekonna huvides, makseid laenu tagastamiseks on

tehtud küll hageja kontolt, samas on kostja tasunud korteri kommunaalkulusid, teinud hageja

kontole ülekandeid suurtes summades, mis hageja väitel kulutati perekonna huvides, samuti on

kostja teinud hageja kontole sissemakseid sularahas. Kohtu hinnangul saab sellisel juhul eeldada

poolte kokkulepet, et kulude kandmine poolte vahel oli jagatud ning üks pool ei saa nõuda teiselt

poole kantud kulu hüvitamist. Siiski tuleb kohtu hinnangul arvestada kostja rahast laenu

ennetähtaegseks tagastamiseks kasutatud 5112,93 eurot, millega on hageja on nõustunud ning

mille osas hageja on ise leidnud, et seda tuleb tagasinõude suuruse kindlaksmääramisel arvesse

võtta.

18. Pärast poolte kooselu lõppu on kostja teinud hagejale ülekandeid laenu tagastamiseks veel 2008.

a, seda summas 31 198 krooni (1993,92 eurot) (vt otsuse p 6.5). Kokku on 2008. a tasutud

laenumakseid summas 3583,77 eurot (põhiosa ja intress). Seega on tasutud enam-vähem võrdselt.

2009. a kuni 5.06.2015. a on tasutud laenumakseid summas 17 611,31 eurot. Sellest pidi nii

hageja kui kostja tasuma poole, st 8 805,655 eurot. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul

hagejal kostja vastu VÕS § 69 lg 2 kohaselt tagasinõue summas 3 692,275 eurot (8 805,655 eurot

- 5112,93 eurot).

19. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus on eelnevalt leidnud, et

kostjal on hageja vastu omandi kaotusest tingitud hüvitise nõue summas 25 500 eurot, hagejal on

kostja vastu VÕS § 69 lg 2 alusel tagasinõue summas 3 692,275 eurot ning kostja on kohustatud

hüvitama hagejale pool veel tasumata laenust summas 12 847,89 eurot, kuna kohus jättis

kohustuse poolte omavahelises suhtes hageja kanda. Seega tuleb tasaarvestuse tulemusel hagejal

hüvitada kostjale 8 959,84 eurot (25 500 eurot - 3 692,275 eurot - 12 847,89 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise

korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hagi osalist rahuldamist peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus arvestab muu hulgas sellega, et hageja esitas tagasinõude VÕS § 69 lg 2 alusel alles pärast

asja arutamise uuendamist. Menetluskulud valdavas ulatuses olid tekkinud juba enne. Ilma vastavat

nõuet esitamata oleks hagejalt kostja kasuks välja mõistetav summa olnud suurem.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik