2-15-15584/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-15584

Tsiviilasi

M.M. hagi M.J. vastu 24.11.2011 sõlmitud kinke- ja

asjaõiguslepingu alusel saadu tagastamiseks

Hagi tagamise avalduse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.J. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): M.J. (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Senny Pello

Vastustaja (hageja): M.M. (isikukood XXX), esindajad

vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

20. oktoobri 2015 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

ASJAOLUD

1. M.M. (hageja) esitas 19. oktoobril 2015 Tartu Maakohtule hagi M.J. (kostja) vastu

24.11.2011 sõlmitud kinke- ja asjaõiguslepingu alusel saadu tagastamiseks.

Koos hagiavaldusega esitas M. M hagi tagamise taotluse. Hagi tagamiseks palus hageja seada

M. J kuuluvale 2/3 suurusele mõttelisele osale Põlvamaal Räpina vallas XXX külas asuva XXX

kinnisasjast keelumärge.

Taotluse kohaselt on kostja keeldunud kinkelepingu eset tagastamast. Kostja keeldumine ja

senine käitumine hageja suhtes annab alust arvata, et kostja võib hakata kohtulahendi täitmisest

kõrvale hoidma. On oluline, et hageja ja hageja alaealiste laste koduks olev kinnisasi säiliks

tervikuna ning seda ei koormataks ega võõrandataks kohtumenetluse ajal. Tegemist ei ole

rahalise nõudega hagiga TsMS § 383 lg 1¹ tähenduses ning seega puudub alus hagi tagamise

tagatise määramiseks. Kui kohus hagejaga ei nõustu, tuleb jätta tagatis TsMS § 383 lg 1² alusel

asjaolusid arvestades nõudmata. Kui kohus kohustab hagejat tasuma tagatist, palub hageja

määrata selle tasumine osade kaupa ja mitte suuremate osamaksetena kui 50 eurot kuus.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2015 määrusega hagi tagamise avalduse. Maakohus

määras, et hagi tagamise korras tuleb arestida M. J kuuluva 2/3 suuruse mõttelise osa XXX

kinnistust (XXX küla Räpina vald Põlvamaa, registriosa nr XXX) ning kanda

kinnistusraamatusse keelumärge M. M kasuks.

Maakohtu põhjenduste kohaselt nähtub elektroonilise kinnistusraamatu registriosa väljatrükist,

et M. J on saanud 2/3 suuruse mõttelise osa XXX kinnistust 24.11.2011 asjaõiguslepingu alusel.

Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 24.11.2011 sõlmitud notariaalne kinke- ja

asjaõigusleping, millega M. M andis 2/3 suuruse mõttelise osa M. J üle. Hageja on 15.09.2015

edastanud kostja esindajale nimetatud kinkelepingust taganemise avalduse. Hagis on esitatud

nõue kohustada kostjat tagastama eelnimetatud kinkelepingu alusel üleantud kaasomandi osa

ning andma nõusoleku kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Arvestades hageja nõuet

ei ole hagi tagamine kaasomandi osa käsutamise keelamise teel ebaproportsionaalne.

Käsutuskeeld ei takista kinnistu valdamist ega kasutamist, takistatud on vaid omandi

üleandmisele ning kinnisasja koormamisele suunatud toimingud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. M. J esitas vastuväite kohtu tegevusele ning määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Maakohtu 20. oktoobri 2015 määrus, määrata tsiviilasja hinnaks 120 000 eurot, määrata

hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks, täiendava riigilõivu tasumata jätmise korral

jätta hagi läbi vaatamata, kohustada hagejat esitama enda tegeliku elukoha aadress ning seada

hagi tagamine sõltuvusse tagatise andmisest.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus taganud hagi enne selle menetlusse võtmist. Määruskaebuse esitaja viitab

Riigikohtule lahendi nr 3-2-1-124-04 p-le 17. Hagi oli esitatud oluliste puudustega, kuivõrd

hagihinnaks ei ole mitte 75 000 eurot, nagu hageja on märkinud, vaid 120 000 eurot;

2) on hageja kohut oma elukoha osas eksitanud, kuivõrd hageja ning poolte lapsed ei ela XXX

kinnistul;

3) on kohus hagi tagamisel kohaldanud üheaegselt mitut hagi tagamise abinõud. Hageja ei ole

arestimise taotlust esitanud. Arestimine on vastuolus TsMS § 378 lg-ga 4;

4) kui kohus peab hagi tagamist õigustatuks, tuleb hagi tagamine seada sõltuvusse tagatise

andmisest. Tagatise summaks on 12 000 eurot. Tegemist ei ole mittevaralise nõudega.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu sellega, et tagatis tuleb tasuda osade kaupa. Töövõimetus ei

ole aluseks tagatise määramata jätmiseks või osamaksetega tagatise tasumiseks. Ebaõiged on

ka hageja väited seoses elatise mittemaksmisega kostja poolt;

5) võib määruskaebuse esitajale tekkida kahju. Määruskaebuse esitajal on oma kaasomandi

osale leitud potentsiaalne ostja;

6) tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja taotleb aegumise kohaldamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

4. M. M vaidleb määruskaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei rikkunud hagi tagamine päev enne hagiavalduse menetlusse võtmist kostja õigusi. Kohus

saab tagada hagi, mis ei ole veel menetlusse võetud, kuid mis vastab hagiavaldusele

esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas. Määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu praktikale on

eksitav;

2) on kostja vastuväide hagihinna osas otsitud ja paljasõnaline. TsMS § 135 kohaselt nimetab

tsiviilasja hinna hageja. Tegemist on objektiivse hinnanguga ning kostja vastupidist tõendanud

ei ole;

3) ei koorma hagi tagamine kostjat ebamõistlikult, vaid on vajalik ja põhjendatud.

Kinnistusraamatusse käsutuskeelu kandmine on olemuslikult kinnisasja arest, seega ei ole

tegemist kahe erineva abinõu kohaldamisega. Heas usus käituv kostja ei võõrandaks talle

kuuluvat mõttelist osa ajal, mil käib kohtuvaidlus;

4) ei ole tegemist rahalise nõudega TsMS § 383 tähenduses. Lisaks oleks tagatise nõudmine

hagejalt ebaõiglane. Hageja on püsivalt kaotanud töövõime 60% ulatuses ning kostja ei ole

osalenud laste ülalpidamises;

5) ei eita kostja jämedalt tänamatut käitumist. Hageja nõue ei ole aegunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

20. oktoobri 2015 määrus muutmata.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks

alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654

lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

6. Kostja on 5. novembri 2015 menetlusdokumendis esitanud nii vastuväite kohtu tegevusele

kui ka määruskaebuse. Menetlusdokumendist ei selgu, milline osa on käsitletav vastuväitena

ning milline määruskaebusena. Olukorras, kus kohtu menetluslikku otsustust saab vaidlustada

määruskaebusega, ei ole sama otsustuse peale menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades

võimalik vastuväidet esitada. Vastuväite korras saab vaidlustada neid menetlusnormide

rikkumisi, mida määruskaebusega vaidlustada ei saa. 23. novembri 2015 määruses käsitles

maakohus vastuväitena kostja menetlusdokumendi p-des 4-12 esitatud väiteid (hagi ebaõige

menetlusse võtmine). Maakohus leidis, et p-des 13-21 esitatud väited on seostatavad hagi

tagamise määruse vaidlustamisega, mis kuuluvad lahendamisele määruskaebemenetluses.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning käsitleb käesolevas määruses üksnes hagi

tagamisega seotud väiteid.

7. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-124-04 ei tulene, et

tagada saab üksnes hagi, mis on menetlusse võetud. Nimetatud lahendi p-s 17 on Riigikohus

õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitanud, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult

hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, st mille korral on

kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Olukorras, kus hagi on tagatud 20. oktoobril

2015 ning menetlusse võetud järgmisel päeval (s.o 21. oktoobril 2015) saab asuda seisukohale,

et hagi tagamise ajal oli kohus hagiavalduse sisu- ning vorminõudeid kontrollinud ning

otsustanud selle menetlusse võtta. Hagi tagamine päev enne hagiavalduse menetlusse võtmist

ei ole vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.

8. Määruskaebuses ei tugineta asjaolule, et käesolevas asjas ei ole täidetud TsMS § 377 lg-s 1

sätestatud hagi tagamise eeldused, st et käesoleval juhul ei ole alust arvata, et tagamata jätmine

võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Määruskaebuse esitaja on

viidanud vaid sellele, et hageja on oma elukohaga seoses kohut eksitanud ning vaidlusalune

kinnistu ei ole hageja ega poolte laste elukohaks.

Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole hagi tagamise põhjuseks

asjaolu, et tegemist on hageja koduga, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja vastavasisuline

väide asjakohane. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas on täidetud TsMS

§ 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise eeldused. Hagi tagamise vajalikkust ning põhjendatust

kinnitab määruskaebuse esitaja enda väide selle kohta, et tal on oma kaasomandi osale leitud

potentsiaalne ostja. Olukorras, kus hageja on nimetatud kaasomandi osa kinkelepingust

taganenud ning on esitanud kostja vastu hagi kinkelepingu alusel saadu tagastamiseks, muudaks

kostjapoolne kaasomandi osa võõrandamine kolmandale isikule võimaliku kohtuotsuse täitmise

raskendatuks, kui mitte võimatuks.

9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on samaaegselt

kohaldanud mitut hagi tagamise abinõud.

TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluva vara arestimine

ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või

muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. TsMS § 389 lg 4

sätestab, et kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja või muu eseme arestimisel kantakse

kinnistusraamatusse või muusse registrisse vara käsutamise keelumärge hageja kasuks tema

avalduse ja hagi tagamise määruse alusel.

Eeltoodust tuleneb, et kinnisasja arestimine ning kinnistusraamatusse keelumärke kandmine ei

ole erinevad hagi tagamise abinõud, vaid kinnisasja arestimisel kantaksegi hageja kasuks

kinnistusraamatusse keelumärge.

10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu poolt kohaldatud

hagi tagamise abinõu on vastuolus TsMS § 378 lg-ga 4 ning Riigikohtu lahendiga

nr 3-2-1-48-04.

TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu

koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Üldjuhul on keelumärge kinnisasja omanikule kõige koormavam märge (RKTKm 15.04.2004

nr 3-2-1-48-04, p 11) ning seda tuleks kohaldada vaid erandjuhtudel. Hageja nõuet arvestades

on keelumärge aga ainus hagi tagamise abinõu, mis tagab nõuet piisavalt. Keelumärke seadmine

tagab selle, et hagi rahuldamise korral on võimalik kostjal anda kaasomandi osa hagejale üle.

Muud hagi tagamise abinõud (sh kohtuliku hüpoteegi seadmine) seda ei taga. Määruskaebuse

esitaja ei ole välja toonud, milline hagi tagamise abinõu koormaks kostjat vähem, kuid samas

tagaks võimaliku kohtuotsuse täitmise.

11. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et hageja peaks andma tagatist

kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. TsMS § 383 lg-st 1¹ tulenevalt tagab kohus

rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui hageja annab tagatise. Muudel juhtudel (st kui tegemist

ei ole rahalise nõudega) võib kohus hagejalt tagatist nõuda. Käesoleval juhul ei ole tegemist

rahalise nõudega, seega oli tagatise nõudmine maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on diskretsioonipiire ületanud.

Ringkonnakohus leiab, et tagatise küsimuses ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.

12. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited seoses hagi aegumisega,

sest aegumise üle saab kohus otsustada asja sisulise lahendamise käigus, mitte hagi tagamise

vajaduse üle otsustades. Hagi tagamise menetluses saab kohus hinnata seda, kas hagiavalduses

ja hagi tagamise avalduses esiletoodud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral võib hageja

nõue olla põhjendatud.

13. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

14. TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson