2-14-56685/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-56685

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Kaja Otsa vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 132,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood

11906650,

asukoht

Rüütli

23,

Tartu

51006),

lepinguline

esindaja:

Alar

Kondratjev

(e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee)

kostja: Kaja Ots (isikukood XXXX; aadress XXXX)

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Kaja Otsa vastu

10.01.2012 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1200188/96sa alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Kaja Otsalt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja:

2.1. tagastamata krediidisumma 612,54 eurot, järelmaksuintress 26,38 eurot, viivis

ajavahemiku 29.01.2013 – 04.12.2015 eest 277,53 eurot ja sissenõudmisega seotud

kulud 63,90 eurot, kokku 980,35 eurot;

2.2. alates 05.12.2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis

15,9015% tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta hagi ülejäänud osas (krediidiintress ja viivis ulatuses, mis ületab 15,9015% aastas)

rahuldamata.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 84% kostja kanda ja

16% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Mõista Kaja Otsalt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 231 eurot.

Kaja esitamine

8. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

10. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

13. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

14. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 10.01.2012 järelmaksulepingu nr

1200188/96sa (järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle järelmaksu

summa 987,50 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 28.01.2013 üles põhjusel, et

kostja ei täitnud vaatamata hageja meeldetuletustele korrektselt enda lepingulisi

kohustusi. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks lepingu alusel välja põhivõla 612,54

eurot, järelmaksuintressi 26,38 eurot, krediidiintressi 2,95 eurot, võla sissenõudmisega

seotud kulud 63,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 261,45 eurot ja alates

30.08.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata

krediidisummalt aastas.

15. Kuivõrd kostja puhul on tegemist tarbijaga, on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku

alust. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt

ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja

§ 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ

artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides

sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu

kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama

selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7

koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul

kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele

vastuväiteid esitanud või mitte.

16. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele

või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintressi 26,38 eurot

ja krediidiintressi 2,95 eurot. Kohus on seisukohal, et eraldi krediidiintressi nõue ei ole

õiguslikult põhjendatud. Pooled on järelmaksulepingus kokku leppinud, et järelmaksu

intress on 15,9015% järelmaksusummast aasta kohta. Lisaks on pooled kokku leppinud,

et õigeaegselt tagastamata järelmaksu intressimäär on 27% aastas. Kohtu hinnangul

tuleb antud juhul käsitleda intressimäärana lepingus kokkulepitud järelmaksu intressi ehk

15,9015% tasumata krediidisummalt aastas. Tagastamata järelmaksult intressimäära

kokkulepet tuleb käsitleda leppetrahvina maksekohustusega viivitamise korral. VÕS § 415

lg 1 järgi on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel

eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine.

Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu ülesütlemise

seisuga sissenõutavaks muutunud intress 15,9015% tasumata krediidisummalt aastas,

mille suuruseks on hageja arvestanud 26,38 eurot. Krediidiintressi nõue summas 2,95

eurot tuleb jätta rahuldamata.

17. Hageja nõuab kostjalt viivist määras 27% võlgnetavalt summalt aastas. Kohus leiab, et

viivisenõue sellises ulatuses ei ole põhjendatud.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud,

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Poolte vahel sõlmitud lepingu intressimääraks on 15,9015% krediidisummalt aastas.

Seega on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes lepinguga ettenähtud intressimääras.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Arvestades hageja poolt kasutatud viivise arvestamise valemit, kujuneb perioodi

29.01.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 04.12.2015 (1040 päeva), viivise

suuruseks 277,53 eurot (612,54 * 0,159015/365 * 1040), mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Kohus mõistab hageja taotlusel kostjalt välja ka alates 05.12.2015

sissenõutavaks muutuva viivise lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 15,9015%

tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma tasumiseni.

18. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 980,80 eurot, millest

moodustab 612,54 eurot tagastamata krediidisumma, 26,38 eurot järelmaksuintress,

63,90 eurot võla sissenõudmise kulud ja 277,53 eurot 04.12.2015 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus alates 05.12.2015 kostjalt hageja

kasuks välja viivise 15,9015% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma

tasumiseni. Ülejäänud osas (krediidiintress ja viivis ulatuses, mis ületab 15,9015% aastas)

jätab kohus hagi rahuldamata.

19. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 84% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskuludest 84%

kostja ja 16% hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Arvestades

asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal

menetluskulusid tekkinud olla. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

menetluskuluna riigilõivu 200 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Kohus on

seisukohal, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise

esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse

esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 75 eurot. Hageja põhjendatud

menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 275 eurot (200 + 75). Kostjalt tuleb välja

mõista hageja menetluskulu 231 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik