3-15-1832/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1832

Haldusasi

Sergei Mahhovi (Mahhov) kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500

eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest seoses

ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas

ajavahemikel 17.05.2005-17.05.2006; 22.07.2010-

30.05.2011; 12.07.11-13.05.2014

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Mahhovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Mahhov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 17.05.2015 määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse,

milles ta märkis, et viibis vanglas ajavahemikel 22.07.2010-30.05.2011 ja 12.07.2011-

13.05.2014. Määruskaebuse esitaja väitel koheldi teda ebainimlikult ja alandavalt, kuna teda

hoiti kambris, kus oli ühe isiku kohta liiga vähe vaba pinda, ta pidi kinnipidamiskambris

riideid pesema ja kuivatama, mis muutis kambri pidevalt niiskeks ja rõskeks, ning kambri

valgustus ei vastanud nõuetele ja kurnas silmi. Määruskaebuse esitaja leidis, et kahju

hüvitamise taotluse lahendamisel tuleb eelmainitud asjaolusid arvestada kumulatiivselt.

Määruskaebuse esitaja palus hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju.

2. Tallinna Vangla 09.07.2015. a vastusega nr 5-37/15/144-2 tagastas määruskaebuse esitaja

kahju hüvitamise nõude ajavahemiku 23.07.2010-16.05.2012 osas läbivaatamatult, kuna

taotlus oli esitatud tähtaega rikkudes ning puudus põhjus tähtaja ennistamiseks, ja jättis kahju

hüvitamise nõude ajavahemiku 17.05.2012-13.05.2014 osas rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 20.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Määruskaebuse esitaja märkis kaebuses, et ta

viibis Tallinna Vanglas ajavahemikel 17.05.2010-17.05.2006, 22.07.2010-30.05.2011 ja

17.07.2011-13.05.2014. Määruskaebuse esitaja selgitas, et kogu selle aja jooksul hoiti teda

kambrites, kus iga üksiku kinnipeetava kohta oli vähem kui 3m2 põrandapinda, kambrites oli

niiske ning valgustus ei vastanud nõuetele. Määruskaebuse esitaja palus Tallinna Vanglalt

välja mõista määruskaebuse esitajale tekitatud mittevaraline kahju kohtu äranägemisel.

4. Tartu Halduskohus jättis 10.08.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse käiguta

ning kohustas teda tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 250 eurot.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 21.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, milles

soovis Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest saada hüvitist 500 eurot kuus iga

Tallinna Vanglas viibitud kuu eest. Koos kaebuse täiendusega esitas määruskaebuse esitaja

Tartu Halduskohtule ka menetlusabi taotluse tema kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

6. Tartu Halduskohus 08.10.2015. a määrusega tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse osas,

milles määruskaebuse esitaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebapiisava

elamispinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikel 17.05.2005-17.05.2006 ja 22.07.2010-

30.05.2011, jättis kaebuse ajavahemiku 12.07.2011-13.05.2014 osas käiguta, vabastas

määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt, so 140 euro osas,

ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja 15 päeva arvates määruse jõustumisest riigilõivu

370 euro tasumiseks. Halduskohus põhjendas kaebuse ajavahemiku 22.07.2010-30.05.2011

osas tagastamist sellega, et määruskaebuse esitaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast ning esitas kaebuse ajavahemiku 22.07.2010-30.05.2011

osas Tallinna Vanglale tähtaega rikkudes. Halduskohus selgitas, et kuna määruskaebuse esitaja

viibis Tallinna Vanglas perioodidel 23.07.2010-30.05.2011 ja 13.05.2014 ning pidi ebapiisava

kambripinna tõttu tekkinud mittevaralisest kahjust teada saama juba vanglas viibides, hakkas

ajavahemiku 23.07.2010-30.05.2011 eest kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastane

tähtaeg kulgema 31.05.2011 ning selle perioodi osas oli kahju hüvitamise taotluse esitamise

tähtpäevaks 31.05.2014 ja seega oli määruskaebuse esitaja poolt Tallinna Vanglale 17.05.2015

esitatud kahju hüvitamise nõue esitatud mittetähtaegselt. Halduskohus tegi kindlaks, et

kaebuselt tuleb mittevaralise kahju nõude perioodi 12.07.2011-13.05.2014 osas summas

17 000 eurot (34x500) tasuda riigilõiv 510 eurot (17 000x0,03). Halduskohus tuvastas, et

määruskaebuse esitaja sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul

(21.04.2015-20.08.2015) olid kokku 825 eurot ning kulutused elektrienergiale 8,92 eurot.

Halduskohus leidis, et menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võetav määruskaebuse

esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 408,04 eurot ((825-8,92)/4x2), mis ei ületa

riigilõivu summas 510 eurot ning seega vabastas halduskohus määruskaebuse esitaja osaliselt,

140 euro ulatuses riigilõivu tasumisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse esitaja esitas 24.09.2015 halduskohtule määruskaebuse, milles ta märgib,

et tema kinnipidamine Tallinna Vanglas ei lõppenud 30.05.2011, vaid peatus Tallinna Vanglast

sõltumatutel põhjustel ajutiselt kuni 12.07.2011, sest määruskaebuse esitaja saadeti Hispaania

Kuningriiki sealse kohtu poolt mõistetud vanglakaristust lõpuni kandma. Pärast Hispaania

Kuningriigis karistuse kandmist toodi määruskaebuse esitaja tagasi Eestisse ning paigutati

12.07.2011 taaskord Tallinna Vanglasse samasse kambrisse, kus ta ka enne 30.05.2011 viibis.

Seega leiab määruskaebuse esitaja, et tema kinnipidamine Tallinna Vanglas oli pidev toiming,

kuigi selle jooksul toimusid mõningad muudatused, ning seetõttu ei saa määratleda, millal

määruskaebuse esitaja sai teada oma õiguste rikkumisest. Samuti tugineb määruskaebuse

esitaja seisukohale, et kohtule tuleb esitada nõue siis, kui õigusi rikkuv toiming on täielikult

lõppenud, mitte siis, kui rikkujast sõltumatutel põhjustel see toiming ajutiselt peatub.

Eelnevast tulenevalt leiab määruskaebuse esitaja, et tema poolt Tallinna Vanglale esitatud

kahju hüvitamise nõue on esitatud tähtaegselt ja see tuleb halduskohtu poolt läbi vaadata.

Samuti on määruskaebuse esitaja seisukohal, et halduskohus on menetlusabi taotluse

lahendamisel valesti hinnanud tema majanduslikku seisukorda, kuna seaduse kohaselt pidi

halduskohus määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest täielikult vabastama. Määruskaebuse

esitaja lisab, et on kaebuse esitamisel nõus tasuma riigilõivu summas 110 eurot ning taotleb

enda vabastamist riigilõivu tasumisest 400 euro ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a määruses toodud põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul

ei anna määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele

seisukohale.

10. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esile toonud ühtegi mõjuvat kaebetähtaja

rikkumise põhjust, mille alusel oleks määruskaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamine

võimalik. Seega ei saanud halduskohus lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust

nõuetekohaselt läbituks, mistõttu on õige halduskohtu 08.09.2015. a määruse seisukoht, et

asjas

esineb

HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne alus kaebuse tagastamiseks.

11. Vastuseks määruskaebuse esitaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu

määruskaebuse esitaja väitega, et määruskaebuse esitaja kinnipidamine Tallinna Vanglas

ajavahemikel 22.07.2010-30.05.2011 ja 12.07.2011-13.05.2014 oli jätkuv toiming.

Kohtupraktikas on leitud, et kui kahjust teada saamise aega on raske eristada, algab

kahjunõude kaebetähtaeg siis, kui kahjustav tegevus lõpeb. Õigeks ei saa pidada aga

arusaama, mille kohaselt tuleb kogu kinnipidamist ühes vanglas pidada eelduslikult jätkuvaks

toiminguks. Kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, tuleb

erinevates tingimustes kinnipidamised lugeda eraldiseisvateks toiminguteks.

Kinnipidamistingimuste olulisel muutumisel tuleb toiming lõppenuks lugeda ja saab eeldada,

et isik on kahju tekkimisest toimingu lõppemise hetkel teada saanud (Riigikohtu 15.06.2015. a

määrus nr 3-3-1-20-15, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et enam kui kuu kestnud

viibimist teise riigi vanglas tuleb pidada oluliseks muudatuseks määruskaebuse esitaja

Tallinna Vanglas kinnipidamise tingimustes. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et

ajavahemiku 23.07.2010-30.05.2011 eest kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastane

tähtaeg hakkas kulgema 31.05.2011 ning selle perioodi osas oli kahju hüvitamise taotluse

esitamise tähtpäevaks 31.05.2014.

12. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada ka seda, et seaduses on sätestatud kaebuse

lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise.

HKMS § 47 lg 1 järgi on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku

kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle

õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust (Riigikohtu

15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 9). HKMS § 121 lg-s 1 toodud kaebuse tagastamise

aluste puhul puudub kohtul kaebuse tagastamise üle otsustamisel kaalutlusruum, vaid tegemist

on puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine lubatav. Kuna

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral ei ole kohtul õigust asja lahendada,

siis oli halduskohtul kohustus määruskaebuse esitaja kaebus ajavahemiku 23.07.2010-

30.05.2011 osas tagastada.

13. Seoses määruskaebuse esitaja poolt soovitud menetlusabi andmise ulatusega, peab

ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused

sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi,

kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või

kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on

imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus

isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule

menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja täielik vabastamine

riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks

osaliselt riigilõivu tasuda. Määruskaebuse esitaja on menetlusabi taotluse esitanud

21.08.2015, seega kuulub arvestamisele määruskaebuse esitaja sissetulek taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu osas, s.o perioodil 21.04.201520.08.2015. Kohtupraktikas on selgitatud, et

kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul

toimunud laekumisi kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu,

toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole,

kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu 12.03.2012. a määrus

nr 37-1-3-61-12, p 9). Riigikohtu hinnangul on analoogia korras HKMS § 112 lg 1 ps 1

nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest

seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi

hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused

elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad

(12.03.2012. a määrus nr 371361-12, p 10). Halduskohus on õigesti võtnud arvesse

määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvad raha liikumised ja

arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha tarbitud elektrienergia eest tehtud

mahaarvamised summas 8,92 eurot.

15. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõtte andmete kohaselt olid tema sissetulekud

menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 825 eurot ning väljaminekud,

mida saab sissetulekutest maha arvata, olid kokku 8,92 eurot. Eeltoodu pinnalt on

määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 408,04 eurot ((825-

8,92):4×2). Kokkuvõttes on Tartu Halduskohus 08.09.2015 a määruses õigesti leidnud, et

riigilõiv menetluskuluna ületab küll menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, aga määruskaebuse esitaja täielik vabastamine

riigilõivu tasumise kohustusest ei ole siiski põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud

majanduslikku seisundit arvestades on 370 euro suuruse riigilõivu nõudmine mõistlik, st see

ei koorma kaebajat ülemäära.

16. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits