2-14-57270/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-14-57270

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-57270

Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2015, Tallinn

Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Kohtuasi

IJ’i hagi Korteriühistu Auna 15 vastu kohustuste puudumise tuvastamiseks ning Korteriühistu Auna 15 vastuhagi IJ’i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.10.2015.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IJ’i apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind 2318,51 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja / vastukostja (apellatsioonimenetluses apellant): IJ (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Igor Sumarok Kostja / vastuhageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Korteriühistu Auna (registrikood 80154674), seaduslik esindaja juhatuse liige AK ja tehinguline esindaja Urmas Mardi

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda menetlusse võtmast IJ’i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 26.10.2015.a otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud IJ’i kanda. Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid IJ’ilt välja.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-14-57270

2(3) taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja asjaolud 1. 12.09.2014.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tuvastada, et hagejal ei ole kostja ees kohustusi summas 1041,96 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas XXXX XX-X korteriomandi omanik ja Korteriühistu Auna 15 liige. Pärnu Maakohtu 10.04.2012.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse asjas nr 2-12-8112/4 kohustati hagejat tasuma kostjale põhinõue 2041,21 eurot ja kõrvalnõuded 123,05 eurot. Kostja avalduse ja Pärnu Maakohtu 10.04.2012.a määruse alusel alustas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman hageja vara suhtes täitemenetlust. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman ja hageja sõlmisid kostja nõusolekul 03.09.2012.a võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kuulus võlgu olev summa 2225,50 eurot ning kohtutäituri tasu 530,40 eurot tasumisele igakuiste maksetega summas 231 eurot kuus ajavahemikul 25.09.2012.a – 25.08.2013.a. Hageja tasus kokkuleppes nimetatud summad ajavahemikul 25.09.2012.a – 15.10.2013.a. Maksegraafiku sõlmimisel leppisid pooled kokku, et Pärnu Maakohtu 10.04.2012.a määrusega välja mõistetud summalt 2225,50 eurot, mis sisaldas ka viivist summas 123,05 eurot, täiendavat viivist ei arvestata. Kostja aga jätkas hagejale Pärnu Maakohtu 10.04.2012.a määrusega väljamõistetud võlasummalt viivise arvestamist. Hageja leidis, et kostja nõuab 15.08.2014.a arve nr 14081 alusel 1041,96 euro tasumist põhjendamatult, kuna maksegraafiku kokkuleppimisel ei saa lugeda hagejat samal ajal viivituses olevaks. Seega on kostja arved koostatud ebaõigesti ning hagejal on õigus keelduda põhjendamatu summa 1041,96 euro tasumisest.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas 13.11.2014.a vastuhagi, milles palus kostjalt välja mõista arvestusperioodi 02.02.2012 - 31.10.2014.a haldamisja majandamiskulude võlgnevuse summas 1276,55 eurot, sh põhivõla 1229,10 eurot ja viivise 47,45 eurot (31.10.2014.a seisuga). Hageja majandamiskulude arved on moodustunud järgnevatest kululiikidest: haldustasu, hooldustasu, remonditasu, vesi, prügivedu ja üldelekter.

3. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

4. Harju Maakohus tegi 26.10.2015.a otsuse, millega jättis hagi kohustuste puudumise tuvastamiseks rahuldamata ning rahuldas vastuhagi võlgnevuse nõudes, mõistes hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 1229,10 eurot ja viivise 47,45 eurot. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja menetluskulu 1055 eurot kostja kasuks.

5. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 26.10.2015.a otsuse täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi ja jäetakse vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.

Määruse põhjendused 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

Tsiviilasi nr 2-14-57270

3(3) üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse tuvastusnõude, paludes tuvastada, et hagejal ei ole kostja ees kohustusi summas 1041,96 eurot. Kuigi tegemist ei ole raha maksmisele suunatud hagiga, oli sellel nõudel selge varalise tagajärje taotlemise eesmärk

– hageja soovis lahendit, mille abil ta oleks sisuliselt kohustustest vabanenud. Käesoleval juhul on võimalik määrata hüve väärtus, mida hageja saab hagi rahuldamise korral (hagejal puudub kohustus tasuda 1041,96 eurot). Kostja vastuhagi oli suunatud raha maksmisele, vastuhagis nõuti hagejalt 1276,55 euro tasumist. Käesoleval juhul on hageja maakohtu otsuse edasi kaevanud nii hagi kui ka vastuhagi osas, kuid nimetatud haginõuded ei välista teineteist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Samuti ei ületa ka kostja vastuhagiga esitatud põhinõue 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

7. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajatele vastamiseks ning vastustajatel ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustajate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

Krista Kirspuu

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/