3-14-51651/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51651

Haldusasi

Uudismaa OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 8. aprilli 2014. a otsuse nr 13-

6/513 ja 1. juuli 2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/102-1

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Uudismaa OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Uudismaa OÜ

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2014. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 4. jaanuar

2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 12. jaanuari 2012. a otsusega

määrati Uudismaa OÜ-le toetus 100 000 eurot kahe teisaldatava õhkküttesüsteemi ostmiseks.

PRIA 8. aprilli 2014. a otsusega nr 13-6/513 jäeti Uudismaa OÜ-le välja maksmata 50 000 eurot

ja nõuti tagasi juba välja makstud toetus 50 000 eurot. Otsuse kohaselt oli investeeringu tegemise

ja kuludokumentide esitamise tähtaeg 12. jaanuar 2014, kuid taotleja vajalikke dokumente ei

esitanud. Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt oli õhkküttesüsteemi maksumuseks ca

30 000 eurot, kuid arvete ringlemise tulemusel kerkis seadme hind kunstlikult ca 3 korda.

2. Pärast seda, kui Uudismaa OÜ vaie jäeti 1. juuli 2014. a vaideotsusega nr 13-4/102-1

rahuldamata, esitas Uudismaa OÜ kaebuse, milles palus 8. aprilli 2014. a toetuse

tagasinõudmise otsus ja 1. juuli 2014. a vaideotsus tühistada. Kaebuse kohaselt on PRIA

rikkunud kaalutlusõiguse reegleid. Lisaks on nii maksuhalduri kui Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

hinnangud tõendamata ega saa olla tõendiks haldusmenetluses.

3. Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr

1689/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning

nõuetel vastavusega maaelu arengu toetusmeetme osas (edaspidi määrus nr 65/2011), lg 9

sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks

kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Seega

võivad haldusmenetluses olla tõendiks ka kriminaalmenetluses kogutud tõendid ja

kriminaalmenetlus ei pea olema lõpule viidud.

3.2. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Nordgrain, kelle juhatuse liige oli sama mis kaebajal – I. Voor,

soetas Türgist katla hinnaga 16 500 eurot, seadistas ja komplekteeris selle. Seejärel ringlesid

arved läbi Loodushoiu OÜ, Eesti Masinatööstus OÜ ja kaebaja, kusjuures kõik äriühingud olid

omavahel läbi juhatuse liikmete seotud. Selle tulemusena kerkis seadme hind kunstlikult umbes

kolm korda ja katel kujundati 100 000 eurot maksvaks õhkküttesüsteemiks. Kõik kulutused,

mida OÜ Nordgrain sellega seoses tegi, olid vaid 29 994,39 eurot, kuid kaebaja näitas PRIA-le

esitatavas kuludeklaratsioonis tegelikust investeeringu teostamise hinnast suuremat hinda,

mistõttu oli kaebajal võimalik teostada investeering sisuliselt ilma kohustusliku

omafinantseeringuta või minimaalse omafinantseeringuga. Arvetel näidatud tehingud olid

näilikud ning arved olid väljastatud vaid seadmete hinna suurendamiseks. Tegelikult Eesti

Masinatööstus OÜ mingeid töid ei teinud ja õhkküttesüsteeme ei tootnud.

3.3. Määruse nr 65/2011 art 3 p 8 näeb ette, et toetust ei maksta isikutele, kelle puhul on kindlaks

tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks

kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt. Toetuse tagasinõudmist sellises olukorras

võimaldab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 966/2012 art 135 p 3 c.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Uudismaa OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel:

4.1. Katla kui õhkküttesüsteemi osa hind Türgis ei ole sama, mis on samalaadse süsteemi hind

Eestis. Kogu süsteem koostati erinevatest komponentidest Eestis. Kui leitakse, et võrdlevad

hinnapakkumised toetuse saamiseks kujundati taotleja poolt, siis tuleks välja selgitada, milline

oli taotluse esitamise ajal samalaadse süsteemi kohalik keskmine müügihind.

4.2. Kui ekspertiisiakt on seadme hinna kohta Eesti turul olemas, saab otsustada, kas taotleja

esitas taotluse ebaõigete andmetega või mitte. Seadme maksumust ehk selle tegelikku turuhinda

ei ole välja selgitatud ja taotluse ekspertiisiks jättis kohus rahuldamata. Kõik väited seadme

hinna kunstlikust kujundamisest on oletuslikud, kui ei ole teada reaalset kohalikku müügihinda.

4.3. Toetuse maksmise aluseks on seadme keskmine kohalik müügihind, mis on käesolevas

menetluses välja selgitamata, mitte selle hind Türgist ostes. Tehinguid erinevate juriidiliste

isikute vahel saab kunstliku hinnakujundusena käsitada üksnes juhul, kui taotletav summa on

põhjendamatult suur võrreldes samalaadsete seadmete kohaliku keskmise maksumusega. Ja ka

siis vähendatakse vaid makstavat toetust vastavalt seadme tegelikule maksumusele.

4.4. Kaebaja täitis toetuse saamiseks vajalikud eeltingimused. Välja makstud toetus oli mõeldud

täpselt selleks, milleks seda kasutati ja toetust ei kasutatud muuks otstarbeks.

4.5. Kohus on rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ega kohaldanud õigesti

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-i 158.

5. PRIA vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ja põhjendatakse seda

järgnevalt.

5.1. Eksperthinnangu tellimine pole vajalik, kuna kriminaalmenetluses on juba faktilised

asjaolud seadme hinna kujunemise kohta kindlaks tehtud.

5.2. Türgist soetatud katla hind koos kõigi muude kuludega, mida OÜ Nordgrain oli teinud, on

arvete järgi vaid 29 994,39 eurot. Seega on tõendatud ka seadme tegelik maksumus, millest

lähtuvalt tuleks arvestada ka toetussumma.

5.3. Põllumajandusministri 22. detsembri 2010. a määruse nr 119 „Maapiirkonnas

majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise täpsem kord“ § 16 lg 2 sätestab, et PRIA jätab toetuse maksmata Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 5 teises lauses

sätestatud juhtudel, mis tähendab, et toetus jäetakse välja maksmata, kui pärast taotluse

rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused

või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid. ELÜPS kuni 31. detsembrini 2014

kehtinud redaktsiooni § 99 lg 3 sätestas, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha

on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha

toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Määruse nr 65/2011 art 30 p 2 sätestab, et kui

leitakse, et toetuse saaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus toetuse

alt välja ning kõik selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse

toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest sel aastal, mil rikkumine avastati, ning

sellele järgneval kalendriaastal. Seetõttu ei saa makstavat toetust vähendada seadme tegeliku

maksumuse määrani nagu sooviks apellant ning juba välja makstud toetus tuleb tagasi nõuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega korda neid.

7. Vaidlus on tõusetunud sellest, et kaebaja näitas toetustaotluses seadmete (õhkküttesüsteemi)

maksumuseks 200 000 eurot ning taotles nende soetamiseks 100 000 eurot toetust. Samas on

PRIA, maksuhaldur ja prokuratuur asunud seisukohale, et tegelikud kulutused nende seadmete

soetamiseks olid vaid 29 994,39 eurot. Seetõttu jättis PRIA vaidlustatud haldusaktiga 50 000

eurot toetust kaebajale välja maksmata ja nõudis juba makstud 50 000 eurot kaebajalt tagasi.

8. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et tuvastada tuleks kõnealuse õhkküttesüsteemi kohalik

keskmine müügihind ning toetust arvestada sellest hinnast lähtudes.

Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Toetusetaotleja käitumise hindamisel tuleb lähtuda tema poolt

asja soetamiseks tegelikult tehtud kulutustest, mitte vastava asja keskmisest turuhinnast. Vastasel

juhul rikastuks isik olukorras, kus tal õnnestub soetada toetusetaotluses näidatud asi odavamalt

kui turuhind, alusetult selle summa võrra, mis ta asja soetamiseks turuhinnast vähem kulutas.

PRIA on maksuhalduri ja prokuratuuri kogutud tõenditele ja seisukohtadele tuginedes leidnud, et

reaalsed kulutused seadmete olid vaid 29 994,39 eurot. Kaebaja seisukoht tähendaks sisuliselt

seda, et kui sarnase asja turuhind peaks Eestis olema mingil põhjusel kõrgem kui see summa, siis

oleks kaebajal justkui õigus reaalselt tehtud kulutustest ülejääv summa endale jätta. Selline

toetusetaotlejate alusetu rikastumine ei ole aga ilmselgelt niisuguste toetuste maksmise eesmärk.

9. Kaebaja väidab, et juhul, kui leitakse, et toetustaotluses oli näidatud asjale põhjendamatult

kõrge hind, siis tuleks toetust vähendada kuni seadme tegeliku maksumuse määrani, mitte toetust

tagasi nõuda.

Ka selle seisukohaga ei saa nõustuda. Kaebaja lähenemist ei toeta asjas kohaldamisele kuuluvad

õigusnormid. Ka kaebaja ise ei viita, millisel normil tema seisukoht põhineb. PRIA vastuses

apellatsioonkaebusele on ära näidatud (vt ülal p 5.3), millised on toetuse tagasinõudmise

õiguslikud alused. Ka ringkonnakohus mõistab seda regulatsiooni sarnaselt PRIA-ga, et

käesolevas olukorras tuleb toetus kaebajalt täies ulatuses tagasi nõuda, mitte vähendada seda

tegelikult tehtud kulutusteni.

Sellisel regulatsioonil on ka selge ja mõistlik eesmärk. On ilmne, et avalikest vahenditest

vajaminevast suuremas summas toetuse saamine tänu valeandmete esitamisele peab olema

välistatud. Muuhulgas aitab seda välistada oht, et valeandmete esitamisel nõutakse toetus isikult

täielikult tagasi ning seni reaalselt tema poolt tehtud kulutused jäävadki ainult tema enda kanda.

Kaebaja tõlgenduse korral ei kannaks aga valeandmete esitamist plaaniv isik mingit riski, sest

isegi pettuse ilmsikstulekul saaks ta reaalselt tehtud kulutused ikkagi avalike vahendite arvel

kantud. Selline võimalus suurendaks toetuse saamiseks valeandmete esitamist või muul viisil

toetuse alusetut taotlemist ilmselt kordades.

10. Asjaolu, et kaebaja on väidetavalt kulutanud (mingi osa) toetusest juba vaidlusaluse seadme

soetamiseks, ei oma eeltoodut arvestades tähtsust. Need kulutused peavadki jääma valeandmeid

esitanud isiku kanda.

11. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja ka seda, et halduskohus tegi tegelikest asjaoludest

ebaõiged järeldused ning ei hinnanud kaalutlusõiguse piire ja eesmärke õiglaselt ja mõistlikult.

Samas ei ole kaebaja enda esitatud ja eelnevalt käsitlemist leidnud argumendid sellised, mis

tingiks asjas teistsuguse lahendi tegemist.

12. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses jätkuvalt ka seda, et teiste organite poolt kogutud

tõenditele ei saanud PRIA tugineda. Samas ei põhjenda ta oma seisukohta ühegi õigusnormiga.

Halduskohus ja vastustaja on põhjendatult viidanud määruse nr 65/2011 regulatsioonile, mis

võimaldavad PRIA-l sõnaselgelt selliseid tõendeid kasutada. Kaebaja ei selgita, miks tuleks

sellest regulatsioonist mööda vaadata.

13. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses ei esita kaebaja sisulisi vastuväiteid

vastustaja ja halduskohtu poolt tuvastatud asjaoludele. Muuhulgas ei vaidle kaebaja vastu sellele,

et vaidlusalusele seadmele tehtud kulutused olid kokkuvõttes vaid 29 994,39 eurot, et arveid

esitati läbi erinevate kaebaja juhatuse liikmega seotud äriühingute, kuni seadme hinda sai näidata

100 000 euro suurusena, et arvetel näidatud töid tegelikult ei tehtud, et arvete alusel tasutud raha

jõudis tagasi kaebaja juhatuse liikmeni jne. On ilmne, et neil asjaoludel on toetuse

tagasinõudmine igati põhjendatud ja õiguspärane.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Einar Vene