2-15-165/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-165

Tsiviilasi

Tartu Elamuhalduse AS-i kaebus kohtutäitur Oksana

Kutšmei asendaja 29. detsembri 2014. a otsusele täiteasjades

nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 08. juuni 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Elamuhalduse AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Tartu

Elamuhalduse

AS

(registrikood: 10833824); esindaja Rein Pärtel

Vastustaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei; esindaja

kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei;

Puudutatud isikud:

1. Einar Asso (isikukood: XXXXXXXXXX);

2. Astrid Asso (isikukood: XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 08. juuni 2015 määrus tühistada.

2. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Tartu Elamuhalduse AS-i kaebus Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja 29. detsembri 2014 otsuse peale täiteasjades nr

084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646 ja tühistada nimetatud otsus.

3. Jätta Tartu Elamuhalduse AS-i kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja 03. detsembri

2014 tasuotsuste tühistamise nõudes ning täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri

põhitasu võlgnikelt Einar Assolt ja Astrid Assolt väljamõistmise nõudes läbi vaatamata.

4. Jätta põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kohtutäituri seaduse § 41 lg 2 põhiseadusele

vastavuse kontrollimiseks algatamata.

5. Jätta kõik menetluskulud maakohtus kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.

6. Tartu Elamuhalduse AS-i määruskaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Elamuhalduse AS (avaldaja) esitas 07. jaanuaril 2015. a kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei asendaja 29. detsembri 2014. a otsuse peale täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr

084/2013/3646, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

Kaebaja palub tühistada kohtutäituri 03. detsembri 2014 tasuotsused nimetatud täiteasjades. Avaldaja

palub kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus KTS § 41 lg 2 vastavuse

kontrollimiseks põhiseadusele.

Kaebuse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei juures täitmisel Tartu Elamuhalduse AS tsiviilasjast

nr 2-13-42811 tulenevad nõuded võlgnike Astrid Asso (täiteasi nr 084/2013/3646) ning Einar Asso

(täiteasi nr 084/2013/3645) vastu. Sissenõudja on informeerinud täiturit kolmanda isiku poolt

võlgnike eest põhinõude, viiviste ja menetluskulude tasumisest otse Tartu Elamuhalduse AS-i

arvelduskontole. Kohtutäituri asendaja tegi 03. detsembril 2014. a kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsused, millega otsustas KTS § 41 lg-le 2 tuginedes sissenõudjalt sisse nõuda täiemenetluse

alustamise tasu kummaski täiteasjas 19,16 eurot (koos käibemaksuga) ja pool kohtutäituri põhitasust

täiteasjas nr 084/2013/3645 summas 73,50 eurot ja täiteasjas nr 084/2013/3646 summas 73,50 eurot.

Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 03. detsembri 2014. a otsuse peale, mille

kohtutäitur jättis 29. detsembri 2014. a otsusega rahuldamata.

Kaebaja leiab, et kohtutäituri 03. detsembri 2014. a otsus on põhjendamatu ning ebaseaduslik, sest

täitmata on KTS § 41 lg-s 2 sätestatud eedlused. Selline kohtutäituri otsus on vastuolus varasema

praktikaga, kus sissenõudja on samasisulise avalduse kohtutäiturile esitanud ning kohtutäitur ei ole

täitekulusid sissenõudjalt sisse nõudnud. Kohtutäitur on juba varem teinud otsuse, millega on

kohtutäituri tasu võlgnikult välja mõistetud, seega nõuab täitur antud juhul tasu topelt. Käesoleva

ajani ei ole kohtutäitur teinud otsust täitememenetluse lõpetamise kohta. Kuniks täitur ei ole

menetlust lõpetanud, ei ole selge, mis alusel täitur meneltuse lõpetab ning kes peab täitekulud tasuma.

KTS § 41 pealkirjast tulenevalt on täituril õigus tasule menetluse lõpetamise korral, mitte aga varem.

Kohtutäitur on sissenõudja esitatud avaldusi valesti tõlgendanud, sest sissenõudja soovis eelkõige

teavitada kohtutäiturit võlgnevuse tasumisest. Kui asuda seisukohale, et sissenõudja on esialgses

avalduses palunud täitemenetlus lõpetada, on ta oma esialgsest tahteavaldusest õiguspäraselt

loobunud.

KTS § 41 lg 2 võimaldab kohelda sissenõudjaid erinevalt sõltuvalt sellest, kas sissenõudja esitab

taotluse täitemenetluse lõpetamiseks või esitab vaid informatsiooni võla laekumise kohta ilma

täitemenetluse lõpetamise taotluseta, mistõttu on säte vastuolus põhiseadusega ja ei kuulu asjas

kohaldamisele.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, leides, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata.

12. novembril 2014. a esitas sissenõudja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks E. Asso ja A. Asso

suhtes tsiviilasjas 2-13-42811 tehtud kohtulahendist tulenevate nõuete osas. Avalduse kohaselt on

võlgnevus tasutud otse sissenõudjale. Kohtutäitur tegi 03. detsembril 2014. a otsuse, millega otsustas

sissenõudjalt välja mõista mõlemas täiteasjas menetluse algatamise tasu 19,16 eurot (sh käibemaks)

ja pool kohtutäituri põhitasust, s.o 73,50 eurot (sh käibemaks, tasu suurus arvestatuna summast

515,62 eurot). Sissenõudja esitas 12. novembril 2014. a kohtutäiturile selge avalduse täitemenetluste

lõpetamiseks ning sellisel juhul on kohtutäituril kohustus täitemenetlus lõpetada. Sissenõudja avaldus

täitemenetluse lõpetamiseks seoses võla tasumisega otse sissenõudjale on täitemenetluse lõpetamise

taotluseks KTS § 41 lg 2 tähenduses. Kohtutäituril on õigus tasule, kuivõrd seadusest tulenevalt on

kohtutäituri ametitegevus tasuline. Kohtutäitur on ametitoiminguid teinud ning täitemenetluste

raames kasutanud kõiki mõistlikult võimalikke ja seadusega lubatud abinõusid täitedokumentide

täitmiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 08. juuni 2015. a määrusega Tartu Elamuhalduse AS-i kaebuse kohtutäitur

Oksana Kutšmei asendaja 29. detsembri 2014. a otsuse peale täiteasjades nr 084/2013/3645 ja

084/2013/3646 rahuldamata ning menetluskulud Tartu Elamuhalduse AS-i kanda.

Kaebuse lahendamisel saab maakohus võtta seisukoha üksnes kohtutäituri poolt 29. detsembril 2014.

a tehtud otsuse osas, mis on tehtud 03. detsembri 2014. a otsuse peale esitatud kaebuse kohta.

Vaidlust ei ole, et kohtutäitur on teinud täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646

täitetoiminguid. Maakohus nõustus avaldajaga, et vaieldav on täitetoimingute hulk, kuna kohtutäitur

ei ole tõendanud toimingute tegemist enda poolt väidetud mahus. Samas ei oma täitetoimingute maht

käesolevas tsiviilasjas tähtsust, sest kohtutäituril on õigus tasule pärast täitetoimingute tegemist

(täitmisteate kättetoimetamist, KTS § 23 lg 1) ja tasu suurus ei sõltu tehtud toimingute arvust. Oluline

on, et pärast täitmisteate kättetoimetamist on kohtutäitur teinud veel vähemalt ühe täitetoimingu,

antud juhul arestinud võlgniku pangakonto.

KTS § 41 lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku

sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid,

maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna

sissenõudmata jäänud summalt. Riigikohus on leidnud, et nimetatud säte ei näe ette võlgniku õigust

maksta võlg otse sissenõudjale, kuid reguleerib mh sellise käitumise tagajärgi (Riigikohtu määrus nr

3-2-1-88-13).

Et sissenõudjal tekiks kohustus tasuda menetluse algatamise tasu ja pool kohtutäituri põhitasust,

peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) sissenõudja taotleb enne nõude täielikku sissenõudmist

täitemenetluse lõpetamist ja 2) kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid.

Käesoleval juhul on mõlemad eeldused täidetud. Sissenõudja on taotlenud täitemenetluse lõpetamist

olukorras, kus kohtutäituri vahendusel ei ole nõue sisse nõutud ning kohtutäitur on teinud toiminguid

sissenõudja nõude rahuldamiseks.

Asjaolu, et kohtutäitur ei ole veel teinud otsust menetluse lõpetamise kohta, ei anna alust tasu

mittemaksmiseks. Kohtutäituri õigust tasu sissenõudmiseks ei muuda ka sissenõudja avaldus

menetluse lõpetamise avaldusest loobumiseks, mis on tehtud pärast kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsusest teadasaamist.

Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et KTS § 41 lg 2 on vastuolus PS §-ga 11, mille

kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad

olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. Asjaolu, et seadusega on avaldajale teatud erijuhul pandud kohustust tasuda osaliselt

täitekulud, ei ole tema õigusi riivav.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Elamuhalduse AS esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Vastavalt 01. oktoobri

2015. a määruskaebuse täpsustusele palub kaebaja:

- peatada Tartu kohtutäitur O. Kutšmei asendaja 03. detsembri 2014. a otsuste täitmine täiteasjades

nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646, millega mõisteti kaebajalt välja täitemenetluse alustamise

tasu ja täituri tasu, kuni kaevatavas asjas kohtumääruse jõustumiseni;

- rahuldada määruskaebus;

- algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus KTS § 41 lg 2 vastavuse kontrollimiseks

põhiseadusele. Tulenevalt PSJKS §-st 9 jätta asja lahendamisel kohaldamata KTS § 41 lg 2,

tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks;

- tühistada Tartu Maakohtu 08. juuni 2015. a määrus terves ulatuses ja teha uus määrus, millega

tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr

084/2013/3646, samuti 29. detsembri 2014. a kohtutäituri otsus Tartu Elamuhalduse AS-i poolt

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta ning mõista täitemenetluse

alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu välja võlgnikelt Einar Assolt ja Astrid Assolt;

- määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Jätta kõik menetluskulud mõlemas kohtuastmes

kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse kohaselt:

1) on väär maakohtu seisukoht, et täitemenetluse lõpetamise otsus ei oma asjas tähtsust. Senikaua

kuni täitur pole otsustanud millisel õiguslikul alusel täiteasjade menetlus lõpetatakse, pole võimalik

lahendada menetluse lõpetamisel täituri tasuga seonduvaid küsimusi. KTS § 41 pealkirjast nähtub

üheselt, et kohtutäituril tekib tasu saamise õigus täitemenetluse lõpetamise korral, kuid mitte varem;

2) on kohtutäitur samade võlgnike puhul teistes täiteasjades sissenõudja avalduse läbi vaadanud isegi

rohkem kui aasta hiljem ja lõpetanud menetluse hoopis TMS § 48 lg 1 p 2 alusel. Käesoleva kaebuse

puhul on asjaolud samad, kuid täitur tugineb hoopis TMS § 48 lg 1 p-le 1, millest tulenevalt tekkis

täituril õigus nõuda täituri tasu sissenõudjalt KTS 41 lg 2 alusel;

3) on ekslik kohtu seisukoht, et asjas ei oma tähtsust sissenõudja avaldus menetluse lõpetamise

avaldusest loobumiseks, kuna see on tehtud pärast kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest

teadasaamist. Täitemenetluse seadustikust ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et

sissenõudja algne tahteavaldus ei ole tagasivõetav;

4) jättis kohtutäitur selgitamiskohustuse täitmata. Kohtutäitur pidanuks TMS § 8 alusel analoogiliselt

TsMS § 431 lg-ga 1 selgitama menetlusosalisele menetluse lõpetamise tagajärgi, mh ka kohtutäituri

tasu maksmist puudutavas osas;

5) ei ole Tartu Elamuhalduse AS sissenõudjana soovinud täitemenetluse lõpetamist enne nõude

täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt. Sissenõudja on täiturile esitatud avaldustes informeerinud

täiturit kolmanda isiku poolt võlgnike eest põhinõude, viiviste ja menetluskulude tasumisest otse

sissenõudja arvelduskontole. Sellist avaldust esitades ei mõistnud sissenõudja, et täitemenetlus

kuulub igal juhul lõpetamisele ka siis, kui sissenõudmata on veel kohtutäituri tasu ja muud menetluse

kulud. Sissenõudja ei soovinud, et täitemenetlus lõpetatakse ilma, et täituril oleks võimalus võlgnikult

sisse nõuda täitemenetluse kulusid, sh täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu. Nõue

oli täielikult sisse nõutud, seega on ebaõige täituri väide, nagu oleks avaldus menetluse lõpetamiseks

esitatud enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt;

6) jättis maakohus tähelepanuta, et täiteasjas konkureerivad kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused,

ehk täitemenetluse algatamise järgselt mõisteti kohtutäituri tasu välja võlgnikult ja praeguseks on

sama tasu välja mõistetud ka sissenõudjalt. Eelduslikult kehtib esimene otsus. Jääb arusaamatuks, kas

täitur on õigustatud täituri tasu sisse nõudma nii võlgnikult kui ka sissenõudjalt ning, kas esineb

võimalus võlgniku suhtes tehtud esimese otsuse tühistamiseks, kuna sissenõudja suhtes tehtud

otsusega kaasnevalt see iseenesest tühiseks ei muutu;

7) ei kohusta KTS § 41 lg 2 täiturit sissenõudjalt kohtutäituri tasu sisse nõudma, vaid jätab

alternatiivsed võimalused;

8) on KTS § 41 lg 2 vastuolus põhiseadusega, sõltumata asjaolust, kas KTS § 41 lg 2 on TMS §-ga

38 konkureeriv õigusnorm või mitte. KTS § 41 lg 2 on vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 32.

Vaidlustatud normis sätestatud riive ei ole proportsionaalne abinõu täitemenetluse eesmärkide

saavutamiseks. Vaidlustatud õigusnormiga riivatakse eriti sissenõudja põhiseadusega tagatud

omandipõhiõigust. Sissenõudjat ei või „karistada“ täitemenetluse kulude sissenõudmisega võlgniku

või kolmanda isiku poolt nõude tasumisel sissenõudjale, mille tagajärjel osutub sissenõudja kui

täitmisavalduse esitaja omakorda võlgnikuks täituri suhtes. Õigusnormi sõnastusest tuleneb, et

sissenõudja peaks täiturile maksimaalselt teatama nõude rahuldamisest, kuid mitte taotlema

menetluse lõpetamist, et mitte tekitada olukorda, kus täitur võib sissenõudjalt nõuda täituri kulude

tasumist.

Tartu Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2015. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse ning peatas

Tartu kohtutäitur O. Kutšmei 03. detsembri 2014. a otsuste, millega mõisteti Tartu Elamuhalduse AS-

ilt välja täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu, täitmise täiteasjades nr 084/2013/3645 ja

nr 084/2013/3646 kuni tsiviilasjas nr 2-15-165 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ning

kohtukulud määruskaebuse esitaja kanda.

Vastuse kohaselt.

1) jääb kohtutäitur kõigi enda poolt 09. veebruaril 2015. a vastuses Tartu Elamuhalduse AS

07. jaanuari 2015. a kaebusele esitatud seisukohtade juurde;

2) ei vasta määruskaebus TsMS § 662 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuetele. Kui määruskaebuse esitaja soovib

03. detsembri 2014. a otsuste kui täitedokumentide täidetavuse kõrvaldamist, on asjakohaseks

õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Käesolevas menetluses ei saa

kohus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid tühistada.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

7. Puudutatud isikud Astrid Asso ja Einar Asso määruskaebusele sisuliselt ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlustatud maakohtu

määrus tuleb tühistada täitemenetlusseadustiku normide ebaõige kohaldamise tõttu maakohtu poolt.

Ringkonnakohus saab teha asjas uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäitur Oksana

Kutšmei 29. detsembri 2014 otsuse peale täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646 ja

tühistab nimetatud otsused. 03. detsembri 2014 tasuotsuste ja täitemenetluse alustamise tasu ja

kohtutäituri põhitasu võlgnikelt Einar Assolt ja Astrid Assolt välja mõistmise osas tuleb avaldaja

kaebus jätta läbi vaatamata.

9. Asja materjalide kohaselt esitas sissenõudja 12. novembril 2014 kohtutäiturile avaldused (lk 54-

56), milles palus lõpetada täitemenetlused Einar Asso ja Astrid Asso suhtes. 03. detsembril 2014

otsustas kohtutäitur mõlemas täiteasjas KTS § 41 lg 2 alusel nõuda sissenõudjalt täitemenetluse

alustamise tasu 19, 16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 73, 50 eurot (tl 15-19). Sissenõudja esitas

kohtutäituri tasu otsuste peale kohtutäiturile 10. detsembril 2014 kaebuse. Kaebuses loobus

sissenõudja mh oma taotlusest täitemenetlus lõpetada.

Täitemenetlus täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646 on käesoleva ajani lõpetamata.

10. TMS § 48 sätestab täitemenetluse lõpetamise alused. TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab

kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel ning sama paragrahvi lõige 1 p 2 kohaselt

kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Punktis 2

nimetatud kirjaliku dokumendi võib täiturile esitada nii võlgnik kui ka sissenõudja.

Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist (seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas sissenõudja

nõue on rahuldatud või mitte), ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, on

sissenõudja kohustatud tasuma menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna

sissenõudmata jäänud summalt (KTS § 41 lg 2).

Kui sissenõudja üksnes teatab kirjalikult nõude rahuldamisest võlgniku poolt, kannab täitemenetluse

kulud üldnormi TMS § 38 lg 1 alusel võlgnik. Täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse

alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse (TMS § 38 lg 2).

Käesolevas asjas on kohtutäitur asunud seisukohale, et sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist

just TMS § 48 lg lg 1 p 1 alusel, mis toob kaasa sissenõudja kohustuse kanda täitemenetluse kulud

KTS § 41 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et sissenõudja 12. novembri 2014

avaldust tõlgendades on võimalik asuda seisukohale, et sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist.

Ringkonnakohus on aga seisukohal, et saades sissenõudjalt täitemenetluse lõpetamise avalduse, tekib

kohtutäituril selgitamiskohustus täitekulude kandmise erisuste ja KTS § 41 lg 2 kohaldatavuse osas.

Selline kohtutäituri selgituskohustus tuleneb TMS §- st 8, mille kohaselt peab kohtutäitur selgitama

täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Antud juhul on kohtutäitur oma selgituskohustust

rikkunud, mis on kaasa toonud ebaseadusliku tasuotsuse tegemise kohtutäituri poolt.

Selgitamiskohustuse täitmise raames oleks kohtutäitur saanud välja selgitada, kas sissenõudja tegelik

tahe oli tõepoolest täitemenetluse lõpetamine või üksnes soov informeerida täiturit võla tasumisest

võlgniku poolt ja anda täiturile võimalus jätkata täitemenetlust võlgniku suhtes täituri tasu ja kulude

sissenõudmiseks. Käesoleval juhul on sissenõudja saanud vastava kohtutäituri selgituse alles

03. detsembri 2014 tasuotsustest.

Ringkonnakohus jagab määruskaebuse esitaja arusaamist, et sissenõudjal on õigus oma taotlusest

täitemenetlus lõpetada ka loobuda. Tegemist on menetlusliku tahteavaldusega, mille esitamist ja

tagasivõtmist ei reguleeri tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatu, nagu on ekslikult leidnud

kohtutäitur.

Täitemenetluse

seadustikus

reguleerimata

küsimustes

saab

juhinduda

ka

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest, näiteks viitab TMS § 10 lg 2 dokumentide kättetoimetamise

osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaldamisele. Seega on põhjendatud määruskaebuses

esitatud

väide,

et

täitemenetluse

lõpetamise

avalduse

menetlemisel

tuleb

lähtuda

tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest, samuti vastavast kohtupraktikast.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12 (p 18) asunud hagist loobumise avalduse tagasivõtmise

küsimuses seisukohale, et kohtule esitatud hagiavalduse tagasivõtmiseks või sellest loobumiseks

kehtib erikord, mh peab kohus tagasivõtmise või loobumise määrusega lahendama. Hagist loobumine

ei jõustu enne, kui kohus on selle määrusega vastu võtnud ja selle osas TsMS § 429 lg 1 esimese lause

ja § 431 lg 1 esimese lause alusel menetluse lõpetanud. Kuni loobumistaotluse lahendamiseni, on

hagejal õigus ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta, st oma menetluslikku positsiooni muuta.

Sissenõudja on oma tahteavalduse täitemenetlus lõpetada tagasi võtnud 10. detsembri 2014 kaebuses

kohtutäiturile ja seda korranud kohtule esitatud kaebuse punktis 2.9.3. Maakohus oli seisukohal, et

kohtutäituri õigust tasu sissenõudmiseks ei muuda ka sissenõudja avaldus menetluse lõpetamise

avaldusest loobumiseks, kuna see oli tehtud pärast kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest

teadasaamist. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Täitemenetluse lõpetamine toimub täituri

otsusega ja sellist otsust ei ole kohtutäitur teinud. Sisuliselt on täitur ise keeldunud sissenõudja

avalduse rahuldamisest täitemenetluse lõpetamiseks, kuni tema tasu ei ole tasutud ja on seetõttu

koostanud KTS § 41 lg 2 alusel sissenõudjale tasunõude. Kuna sissenõudja on nüüdseks oma

täitemenetluse lõpetamise taotlusest loobunud, saab kohtutäitur menetlust jätkates nõuda tasu sisse

võlgnikult. Ainuüksi asjaolu, et kohtutäitur oli teinud otsuse sissenõudja suhtes tasu

väljamõistmiseks, ei saa piirata sissenõudja õigusi menetluse lõpetamise osas ümber mõelda.

Kuna käesolevaks ajaks on sissenõudja oma taotlusest täitemenetlus sissenõudja algatusel lõpetada,

kehtivalt taganenud, siis puudub kohtutäituril alus menetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel

ja sellest tulenevalt ka õigus nõuda täitemenetluse kulusid KTS § 41 lg 2 alusel sissenõudjalt.

Sissenõudja 12. novembri 2014 avalduses esitatud asjaolud annava dkohtutäiturile õiguse lõpetada

täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 2 alusel.

Kuna kohtutäituri tegevus ei ole olnud õiguspärane, tuleb sissenõudja kaebus kohtutäitur Oksana

Kutšmei asendaja 29. detsembri 2014. a otsuse peale rahuldada ja tühistada nimetatud otsus.

11. Määruskaebuse esitaja on esitanud taotluse jätta asja lahendamisel KTS § 41 lg 2 kohaldamata

ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve KTS § 41 lg 2 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.

PSJKS § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud

kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle

põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel

tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava

otsuse või määruse Riigikohtule.

Käesoleva asja lahendamisel ei ole KTS § 41 lg 2 asjassepuutuv õigusnorm, mistõttu puudub

ringkonnakohtul pädevus kontrollida nimetatud õigusnormi vastavust põhiseadusele. Taotlus tuleb

jätta rahuldamata. Samal põhjusel (KTS § 41 lg 2 ei ole asjassepuutuv õigusnorm) tuleb jätta

tähelepanuta ka need määruskaebuse esitaja väited, mis puudutavad KTS § 41 lg-s 2 sätestatud teise

eedluse ( kas kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid) täitmist kohtutäituri poolt.

12. KTS § 52 kohaselt toimub kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamine kohustatud isiku

poolt täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras, mis on

sätestatud TMS §-des 217 ja 218. Kuna ringkonnakohus on määruse punktides 10-11 tuvastanud

kohtutäituri poolsed menetluslikud minetused vaidlustatud 03. detsembri 2014 tasuotsuse tegemisel,

tuleb kohtutäituri 29. detsembri 2014 otsus täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646

tühistada. Kohtutäituri tasu väljamõistmise vaidlustamine toimub TMS-s sätestatud korras, mistõttu

peab kaebuse tasu otsuse peale läbi vaatama kõigepealt kohtutäitur ise. Sellest tulenevalt vaatab kohus

käesolevas menetluses läbi kaebust kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata

sissenõudja kaebuse tasuotsuse peale ja kohus ei vaata läbi kaebust tasuotsuse enda peale. Seetõttu

puudub kohtul õigus rahuldada käesolevas asjas sissenõudja kaebust 03. detsembri 2014 tasuotsuse

peale ja seda tühistada. Nimetatud tasu otsuse peab läbi vaatama ja tühistama kohtutäitur ise.

Määruskaebuse esitaja on esitanud määruskaebuses ka taotluse mõista täitemenetluse alustamise tasu

ja kohtutäituri põhitasu välja võlgnikelt Einar Assolt ja Astrid Assolt. Samasuguse taotluse on

sissenõudja esitanud ka kaebuses maakohtule. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetluses

puudub kohtul õigus otsustada kohtutäituri tasu väljamõistmise üle võlgnikult. KTS § 31 lg 1 järgi

toimub kohtutäituri tasu sissenõudmine kohtutäituri enda poolt tehtud kohtutäituri tasu otsuse alusel.

Kohtutäitur saab tasu sissenõudmise küsimuse lahendada edasises täitemenetluses. Määruskaebus

tuleb nimetatud osas jätta läbi vaatamata.

13. Käesolevat vaidlust tuleb käsitleda eelkõige kaebusena kohtutäituri otsuse peale, millise kaebuse

ringkonnakohus rahuldab, seetõttu tuleb kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 10).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkir jastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks