2-15-5778/31 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

,

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2015.a., Valga kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-15-5778

Tsiviilasi

V.T. hagiavaldus V.V. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3836,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V.T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x)

Hageja esindaja: advokaat K. K. (AB X osakond; e-post: x)

Kostja: V.V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon: xxxx

xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja tagaseljaotsuse tegemise taotlus.

2. Välja mõista V.V.lt (V.) V.T. kasuks 3 836 (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend

kuus) eurot ja 02 senti.

3. Toimetada tagaseljaotsus hageja esindajale ja kostjale.

4. Jätta menetluskulud kostja V.V. kanda.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse

kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus

otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne

päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata

apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg

2, § 415).

ASJAOLUD

16.04.2015.a esitas V.T. hagiavalduse V.V. vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavaldus

Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 24.aprillil 2011.a kohtutäitur A. K.i poolt korraldatud vara

enampakkumisel Valgas Xxx x-xx asuva korteriomandi ning 12.mail 2011.a. kanti kostja

omanikuna kinnistusregistrisse. Nimetatud korteriomand kuulus eelnevalt V.V.le, kes keeldus

eluruume pärast omaniku vahetumist vabastamast. V.T. esitas hagiavalduse, milles palus nõuda

korteriomand V.V. ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse. Tartu Maakohtu

07.novembri 2014.a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-35437 V.T.i hagi rahuldati. Kohtuotsus on

jõustunud ning kohtutäituri vahendusel täidetud.

Alates oksjoni toimumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni kasutas V.V. korteriomandit elamiseks,

kuid ei tasunud selle eest kommunaalmakseid. Xxx x korteriühistu x esitas V.T.i vastu hagi

tasumata kommunaalteenuste ja hoolduskulu nõudes. 02.detsembril 2014.a kinnitas Tartu

Maakohus kompromissilepingu, mille kohaselt pidi V.T. tasuma korteriühistule X kokku 2995,15

eurot. Pärast korteriühistu poolt hagi esitamist suurenes halduskulu ja kommunaalteenuste

võlgnevus veelgi ning 17.detsemnbri 2014.a seisuga tuli V.T.il tasuda korteriühistule 3836,02

eurot. V.V. on keeldunud hagejale hüvitamast korteriomandi ebaseadusliku valdamisega tekitatud

kulutusi (kommunaalteenused ja hooldustasu). Hageja palub välja mõista kostjalt 3836,02 eurot

ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

23.04.2015.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse ning edastas määruse koos

hagiavaldusega ja selle lisadega kostjale aadressile: Xxxx xx-x, Valga.

Kostja vastus

07.05.2015.a esitas kostja hagile vastuse, mille kohaselt on hageja esitatud hagi ebamõistlik.

03.05.2011.a T. T. ütles, et ta maksab ise kommunaalkulud Valga Xxx x-xx. 2011.a juulis hageja

ja T.T. ütlesid, et nad peavad ise maksma kommunaalteenuste Valga Xxx x-xx eest. 2012.a hageja

esitas hagi väljatõstmiseks korterist Valga Xxx x-xx. Hageja oli võlast teadlik, kuid ei ole vaja,

sest see oli südametunnistuse tõotuse, et maksab ise. Kostja märkis, et palub hagi jätta

rahuldamata ning soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kostja märkis vastuses oma elukohaks: Xxxx xx-x, Valga.

10.06.2015.a esitas kostja avalduse, mille sisu on raskesti mõistetav. Kostja on märkinud, et ta

annab väljund kõigile Valga kohtunikku ja kaitsja Kutsat tõttu kaotatud usaldust. Kohus Valga ja

kaitsja K. isiklikku vaenulikkus suunas mind alates 2001.a Valga kohus eirab õiguse-seadusega.

Palun tr.asja.nr sõltumatu kohus. Kostja märkis vastuses oma elukohaks: Xxxx x, Valga.

Kohus tõlgendas eelnimetatud avaldust kui kohtu taandamist.

15.06.2015.a esitas kostja järjekordse avalduse, milles palus anda tasuta tõlkija 17.06.2015.a

toimuvale kohtuistungile.

15.06.2015.a esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

15.06.2015.a määrusega võttis Tartu Maakohus taotluse menetlusse ning jättis V.V. riigi õigusabi

taotluse rahuldamata.

I Eelistung

17.06.2015.a toimus käesolevas asjas eelistung, kus osalesid hageja esindaja ja kostja.

Kostja soovis taandada kohtunikku ja hageja advokaati. Kohtunikku soovis ta taandada seepärast,

et tal on juba 2001. aastast Valgas kohtuotsused, nad on tehtud endise kohtuniku K.i poolt. Samuti

märkis kostja, et tal on tekkinud isiklik arvamus, et Valgas ei ole sõltumatuid ja erapooletuid

kohtunikke. Mis on kohtutäituriga seotud otsused, mitte ühtegi pole tehtud seaduslikult ja nüüd

tahab esitada ka taotluse, kuna just sai kohtumääruse, et talle ei antud õigusabi. See lahed ka

tekitab usaldamatust, sest üheski Euroopa riigis inimesele ei keelata õigusabi ja nüüd on kostja

ebavõrdses olukorras.

Kohus küsis, kas kostjal on soov võtta endale esindaja enda kuludega? Kostja avaldas soovi, et ta

võtab endale esindaja ja jõuab seda teha nädala või kahe nädala jooksul.

Hageja esindaja oli nõus istungi edasilükkamisega, et kostjal oleks võimalik leida endale esindaja.

24.06.2015.a määrusega jättis Tartu Maakohtu esimees taandamisavalduse rahuldamata.

02.10.2015. edastas Tartu Maakohus kostjale kohtukutse aadressile Xxxx xx-x, Valga. Kostja

keeldus kohtukutset vastu võtmast ning kirjutas vene keeles ümbriku teisele poolele, et ta keeldub

kirju vastu võtmast ning osalema menetluses kuni kohus ei määra talle advokaati. Samuti märkis

kostja, et Eesti kohus on teadlik, et tal ei ole võimalik tasuda advokaadi teenuste eest.

II Eelistung

04.11.2015.a toimus eelistung. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja esindaja taotles

tagaseljaotsuse tegemist. Kohus ei rahuldanud hageja esindaja taotlust ning määras uueks istungi

ajaks 25.11.2015.a.

III Eelistung

25.11.2015.a toimus istung. Kostja ei ilmunud istungile, kuigi talle oli kohtukutse toimetatud kätte

postkasti jätmisega kahele aadressile: Xxxx xx-x Valga ja Xxxx x, Valga. Hageja esindaja taotles

lahendada asi tagaseljaotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

Kuna kostja ei ole ilmunud kahele viimasele kohtuistungile ning ta on keeldunud kohtudokumente

vastuvõtmast samuti ei ole teda saadud isiklikult kätte, siis lahendab kohus kõigepealt küsimuse,

kas kohtudokumendid saab lugeda kostjale kättatoimetatuks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi

kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga

oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu

isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Sama sätte lõike 2 kohaselt menetlusdokumendi

üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema

ettenähtud vormis dokumenteeritud.

TsMS § 3141 lg 1 kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte

toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama

aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme

tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sama sätte lõike 2 kohaselt kui

menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja

aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks

tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument

loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

Kohtutoimikust nähtub, et kostja on avalduste esitamisel märkinud oma elukohtadeks: Xxxx xx-

x, Valga (tlk 18) ja Xxxx x, Valga (tlk 20). Seega on kohus edastanud kohtukutsed mõlemale

aadressile ning kättetoimetamiseteatiselt nähtub (tlk 38, 39 ja 40), et kohtudokumente on püütud

kätte toimetada mitmel erineval kohal ning lõpuks jäetud mõlema aadressi postkasti. Kuna

kostjale on aadressile Xxxx xx-x, Valga kohtudokumente kätte toimetatud ning kostja ise on

avaldanud eelnimetatud aadressid, siis vastavalt TsMS § 3141 lg 1 ja 2 saab lugeda

kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks.

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale

ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise

edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja

arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud

kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi

on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kostja ei ilmunud kahele viimasele kohtuistungile, kuigi ta oli teadlik nende toimumisest. Hageja

on taotlenud 04.11.2015.a kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus jättis taotluse

rahuldamata ning määras uue kohtuistungi. 25.11.2015.a kohtuistungile kostja samuti ei ilmunud.

Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kuna kostja on olnud teadlik istungite toimumisest,

esimesel istungil soovis ta aega endale esindaja leidmiseks, peale mida on ta ühel korral

keeldunud dokumente vastuvõtmast ja osalemast menetluses (tlk 35 pöördel), sest kohus keeldus

talle riigi õigusabi andmast, siis kohus tutvunud hagiavaldusega leiab, et hageja taotlus tuleb

rahuldada ning teha käesolevas asjas tagaseljaotsus.

Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand asukohaga Xxx x-xx, Valga on hageja poolt omandatud

enampakkumise teel 12.05.2015.a ning enne hagejat oli omanikuks kostja. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et kostja kasutas enne ja ka pärast korteriomandi omandi üleminekut korterit

ning vabastas selle alles pärast seda, kui hageja hagi kostja vastu kinnisasja ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks 07.11.2014.a Tartu Maakohtu otsusega rahuldati ning kohtutäituri

poolt täideti. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei tasunud alates enampakkumise

toimumisest kuni 07.11.2014.a kohtuotsuse täitmiseni korteriühistule X kommunaalteenuste ja

hoolduskulude eest.

Hageja ja kostja vahel ei ole lepingut. Kohus nõustub hagejaga, et käesolev vaidlus tuleb

lahendada võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete alusel.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud

õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või

ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama

rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Sama sätte lõike 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes

1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral

loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus

oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem.

VÕS § 1038 kohaselt rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega pidanudki sellest

teadma, ei ole käesoleva seaduse § 1037 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei

ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude

esitamisest teada sai või teada saama pidi. Rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta

arvesse saadu omandamiseks tehtud kulutusi.

Teise isiku omandi, muu õiguse või valduse rikkumine. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja

24.04.2011.a kohtutäituri A. K. poolt korraldatud enampakkumisel korteriomandi asukohaga Xxx

x-xx, Valga, mille omanikuks oli kostja. 12.05.2011.a kanti hageja korteriomandi kinnistusregistri

teisse ossa omanikuna sisse. Kostja ei andnud valdust üle ning kasutas korteriomandit elamiseks,

seejuures kostja ei tasunud kommunaalteenuste eest ega halduskulude eest. Seega on kostja oma

käitumisega rikkunud hageja valdust. Hageja sai küll korteriomandi omanikuks, kuid kuna kostja

ei vabastanud korteriomandi valdust, siis hagejal ei olnud võimalik seda vallata.

Õigustatud isiku nõusoleku puudumine. Hageja ja kostja vahel puudus võlaõiguslik kokkulepe,

mille alusel oleks kostja võinud asja kasutada, samuti ei tulene hagi asjaoludest muid hageja

poolseid nõusolekuid korteriomandi valdamiseks. Samuti tõendab nõusoleku puudumist asjaolu,

et hageja pöördus kohtusse korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks.

Rikkumise teel rikastumine. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja korteriomandit ka ajal, mil

omandiõigus kanti üle hagejale. Hageja pöördus kohtusse korteriomandi ebaseaduslikust

valdusest väljamõistmiseks. 07.11.2014.a otsusega rahuldati hageja nõue ning hageja sai valduse

pärast kohtuotsuse täitmist kohtutäituri poolt. Kostja ei tasunud selle perioodi eest ei

kommunaalkulusid ega halduskulusid, seega sai kostja hageja korteriomandit kasutades

kasutuseeliseid ning hoidis kokku korteriomandi kasutamisega seotud kulud, sh ta ei pidanud

tasuma üürikulusid. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati

kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid (RKTKo nr 3-2-1-46-09 p 15;

RKTKo nr 3-2-1-65-14 p 16).

Rikkumise teel saadu harilik väärtus. Hageja nõuab kostjalt Xxx x-xx, Valga kommunaalkulusid

ja halduskulusid, mida tuli hagejal kanda vaatamata asjaolule, et hagejal ei olnud võimalik

korteriomandit kasutada, sest kostja ei andnud valdust üle ning valdas seda ebaseaduslikult.

Hagiavalduse kohaselt tuli hagejal Tartu Maakohtu poolt 02.12.2014.a määrusega kinnitatud

kompromisslepingu alusel tasuda korteriühistule X kokku 2 995,15 eurot ning kuna pärast

korteriühistu poolt hagi esitamist suurenes halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevus veelgi,

siis 17.12.2014.a seisuga tuli hagejal tasuda korteriühistule X kokku 3 836,02 eurot, mida hageja

nõuab käesolevas asjas kostjalt. Seega on käesolevas asjas rikkumise teel saadu harilikuks

väärtuseks kommunaalteenuste ja halduskulude kogumaksumus perioodi eest, mil kostja

ebaseaduslikult valdas hagejale kuuluvad korteriomandit asukohaga Xxx x-xx, Valga.

Väärtuse hüvitamise kohustuse piirangud. Kohtutoimikust ei tulene, et kostja poleks olnud teadlik

oma rikkumisest. Kostja on küll esitanud kohtule hagiavalduse vastuse, kuid vastus on olnud

raskesti mõistetav ning kostja on esitanud üksnes väiteid neid põhjendamata ning pole esitanud

ühtegi tõendit. Seejuures ei ole kostja väitnud, et ta poleks olnud teadlik, et ta on vallanud

ebaseaduslikult hagejale kuuluvat korteriomandit. Seega ei esine VÕS § 1038-st tulenevat

piirangut.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud, sest kostja on ebaseaduslikult

ilma omaniku nõusolekuta vallanud hageja korteriomandit.Kostja ei tasunud kasutuse eest ei

hagejale ega korteriühistule kommunaalkulusid ja halduskulusid, millega ta hoidis kokku

omapoolseid kulutusi asja kasutamisel.Kohus rahuldab hagi ning V.V.lt tuleb välja mõista V.T.

kasuks 3 836 eurot ning 02 senti.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

Hageja on esitanud 25.11.2015.a toimunud kohtuistungil ka menetluskulude nimekirja, kuid kuna

kostja ei ilmunud kohtuistungile ning tal polnud võimalust sellega tutvuda ning esitada oma

seisukoht hageja menetluskulude kohta, siis tuleb TsMS § 176 lg 7 kohaselt toimetada

menetluskulude nimekiri ja tõendid viivitamata vastaspoolele kätte.

TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama sätte lõike 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses

või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel

maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid

kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse hiljem,so. kui kostjale hageja

menetluskulude nimekiri on kätte toimetatud ning pärast käeoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

Kohtunik