3-15-2245/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2245

Haldusasi

Remo Ainsari kaebus Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. novembri 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Remo Ainsari määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Remo Ainsar

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. novembri 2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 6. septembril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja kaebus Tartu Vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes ning

koos kaebusega menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel täielikult riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 18. novembri 2015. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus põhjendas, et kuigi

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel on kaebajale tema

maksejõuetuse tõttu menetlusabi andmine lubatud, ei ole kaebajale menetlusabi

andmine põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohtu hinnangul

ei ole tõenäoline, et jalutuboksis, kus eelnevalt on suitsetatud, kuid mis on ülevalt

poolt avatud selliselt, et värske õhu juurdevool on tagatud, saaks tekkida isikule sellist

tervisekahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Halduskohus

leidis, et kaebaja ei viibinud jalutusboksis koos isikuga, kes oleks samal ajal

suitsetanud ning võimalikest maha jäänud suitsukonidest tulenev hais ei saa olla nii

intensiivne, et tekitaks tervisekahju. Samuti ei pidanud halduskohus usutavaks, et

tõsiste tervisehädade korral, mis annaks aluse ka hüvitise väljamõistmiseks, jätaksid

vanglaametnikud meediku välja kutsumata. Samuti pidas halduskohus tõenäoliseks, et

kaebaja terviseprobleemid olid tingitud kas kaebaja allergiast õietolmu vastu või

sellest, et kaebaja käesoleva aasta mais-juunis nälgis.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. 22. novembril 2015 esitas kaebaja määruskaebuse, milles kaebas 18. novembri 2015.

a määruse peale ning palus ringkonnakohtul teha uus määrus, millega vabastada ta

riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja leidis, et halduskohus on oluliselt

rikkunud menetlusnormi. Lisaks pidas kaebaja võimalikuks, et ametnik jättis talle

meediku kutsumata põhjusel, et ametnikul oli huvide konflikt, kuna kui meedik oleks

kaebajal tervisekahjustuse tuvastanud, oleks olnud ilmne, et ametnik käitus valesti, kui

ei võimaldanud kaebajal halva enesetunde tõttu jalutust katkestada. Kaebaja tõi ka

välja, et õietolmu allergia põhjustab tal ninakinnisust ja nohu, mitte oksendamist.

Lisaks asus kaebaja sisukohale, et tema terviseprobleemid ei saanud olla põhjustatud

nälgimisest, kuna nälgimine ja jalutuskäikudel toiminud intsidendid ei toimunud ühel

ajal ning kaebaja nälgis vaid 5 päeva.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu

tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi

taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas

vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu

kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust

vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu

04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega

pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust

vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna

alust halduskohtu määruse muutmiseks.

7. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 18. novembri 2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene