1-15-7509/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-15-7509

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. november 2015.a. Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-7509 (14250101752) Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Sekretär Jaanika Lusti Ringkonnaprokurör Kaido Tuulemäe Kriminaalasi

T.T süüdistuses KarS § 424 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

T.T

Ik XXX, xxx varem kriminaalkorras karistatud, viimati Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 14.07.2014.a. otsusega KarS § 424 järgi.

Vabanes kinnipidamiskohast pärast karistuse ära kandmist 28.09.2015.a. Kaitsja

Tõlk v. adv. Ants Nõmmik

Eve Einland RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas:

1-15-7509

Süüdi tunnistada T.T KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.09.2014.a. s.o. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui T.T ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust arvata alates 09.11.2015.a.

KrMS § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2 välja mõista T.T-lt riigituludesse sundraha 585 €, tasu riigi õigusabi eest 336 €, kokku 921 €.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS- is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber . Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku 99915700079343 nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusega on võimalik tutvuda alates 30.11.2015.a.

Süüdistus

T.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 13.09.2014 kella 01.20 paiku Pärnus Suur-Posti tänav maja nr x läheduses sõiduautot Honda Civic [registreerimismärgiga xxx], olles joobeseisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui

1,07 mg/l, milline on joobeseisundiks LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt. T.T rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides LS § 69 lg 1 ning vastatava kategooria juhtimisõiguse puudumisega LS § 90 lg 1 p 1 sätteid.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani T.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1-15-7509

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses toimepandut. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja palus süüdistatavale karistuseks mõista mittevabaduskaotusliku karistuse. Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada üheaastase vangistusega.

Kohtu seisukoht

T.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema 13.09.2014 kella 01.20 ajal juhtis alkoholijoobe seisundis ja juhtimisõiguseta Pärnu linnas Suur-Posti x juures mootorsõidukit

Honda Civic registreerimismärgiga xxx. Pärast väliste joobetunnustega mootorsõidukijuhi isiku tuvastamist, tuvastati Pärnu linnas Suur-Posti x läheduses T.T kontrollimisel indikaatorvahendiga Lion SD400 nr 059598D temal esialgne alkoholijoove 1,19 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et T.T esinesid järgmised joobele viitavad tunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, arusaamatu kõne, alkoholi lõhn suust, ajaja kohatajumisel häirete esinemine ning kerged koordinatsioonihäired. T.T toimetati Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ametiruumidesse Pikk 18 Pärnu linn, kus ajavahemikul kell 01.43-01.53 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST (seeria nr: ARAF-005; taatlemistunnistuse nr: TTRC- 14-00109) kasutades tuvastati T.T alkoholijoove, lõplik mõõtetulemus 1.07 mg/l väljahingatavas õhus. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

Vastavalt sama paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Süüdistatava käitumine kvalifitseeriti KarS § 424 järgi.

T.T süü eelnimetatud kuriteo toimepanemises leidis kohtus täielikult tõendamist. Kohtuistungil antud ütlustega süüdistatav tunnistas süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist ja kahetses tehtut. Ta tunnistas, et sõitis autoga olles tarvitanud alkoholi. Ta kinnitas, et esitas kogemata kontrollimiseks D A juhiload. Nimelt olid D A juhiload ja tema enda ID-kaart sõiduki käigukangi kõrval olevas kastikeses ning kogemata andis ta enda dokumendi asemel kontrollimiseks teise isiku dokumendi.

Tunnistaja M T andis kohtus ütlusi, et olles 13.09.2015.a. tööl patrullpolitseinikuna koos R T, peatasid nad kella 01.18 ajal Suur-Sepa ja Riia maantee ristmiku lähedal sõiduki, mille juht esitas kontrollimiseks D A juhiload. Kuna tunnistaja tööalaselt tundis A, siis selgitati juhile, et tema ei ole see, kellena ta ennast tutvustab. Vestluse järel esitas juht enda isikuttõendava dokumendina ID-kaardi. Seega oli Honda Civic registreerimismärgiga xxx juhiks T.T

, kes puhus indikaatorvahendisse joobeks 1,19 mg/l. Juht viidi politseimajja, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati joove 1,07 mg/l.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati T.T 13.09.2014.a.

kell 01.20 joove 1,19 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos lisa Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükiga kohaselt 13.09.2014 ajavahemikul kell 01.43-01.53 oli T.T väljahingatavas õhus esineva alkoholi määr 1,07 mg/l.

13.09.2014.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati T.T sõiduki juhtimiselt kuni vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse saamiseni.

1-15-7509

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti T.T 13.09.2014.a. kell 01.53 kinni. Seega on süüdistava enda ja tunnistaja M T ütlustega ning asjas kogutud kirjalike tõenditega - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga - leidnud tõendamist, et T.T juhtis 13.09.2014 kella 01.20 paiku Pärnus Suur-Posti tänav maja nr x läheduses sõiduautot Honda Civic [registreerimismärgiga xxx], joobeseisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 1,07 mg/l, milline on joobeseisund LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt. T.T rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides LS § 69 lg 1 ning vastatava kategooria juhtimisõiguse puudumisega LS § 90 lg 1 p 1 sätteid. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani T.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.T pani kuriteo toime kavatsetult. Sõidukiga sõitma asudes ta teadis, et on tarvitanud alkoholi ja et selline seisund on juhile keelatud.

Kohus ei ole tuvastanud ühtegi T.T süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises, ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus.

Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. Kohus arvestab eelkõige T.T süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tema isikut ja võimalusi teda mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

T.T on käesoleval hetkel üks kehtiv kriminaalkaristus. Pärnu Maakohtu 14.07.2014 otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti kaheksa kuud vangistust, milline asendati KarS § 69 alusel 476 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 12 kuud. Pärnu Maakohtu 20.05.2015.a kohtumäärusega pöörati T.T karistus 4 kuud ja 2 päeva vangistust täitmisele. Väärteokorras on tal kaksteist kehtivat karistatust.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt avaldatud kahetsust.

Prokurör leidis, et ainumõeldav karistus süüdistatavale on reaalne vangistus. Kohus asub seisukohale, et reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine on otstarbekas siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate vahenditega. Kohus leiab, et käesolevalt on süüdistatavat võimalik mõjutada edaspidi süütegusid mitte toimepanema tema karistamisega küll vangistusega, kuid see on võimalik jätta antud juhul tingimisi täitmisele pööramata.

Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik.

Prokurör heidab süüdistatavale ette, et ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud.

Kohus eelöelduga ei nõustu. Käesolevas kriminaalasjas pani T.T teo toime 13.09.2014.a. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 20.05.2015.a. kohtumäärusega ja tal tuli ära kanda nelja kuu ja kahe päeva pikkune vangistus,

1-15-7509

seega kaheksa kuud pärast käesolevas kriminaalasjas toimepandud tegu. T.T kinnitas kohtuistungil, et ta on nüüdseks omad järeldused teinud ja seda reaalselt vangistuses oleku tõttu. Ta selgitas, et kahetseb ja ei soovi enam kunagi vanglasse sattuda. Seda, et isik ei soovi enam kanda reaalset vanglakaristust on mõistetav ja seda soovi ei saa talle ette heita. T.T on kahekümne kahe aastane. Ta vabanes kinnipidamiskohast 28. septembril

2015.a. ja oma sõnade kohaselt asus alates 12. oktoobrist 2015.a. tööle ja elama Soome Vabariiki. Mingeid õigusrikkumisi tal enam olnud ei ole.

Kohus ei nõustu prokuröriga, et jättes T.T vabadusse, annaks see ühiskonnale vale sõnumi. Kohus nõustub, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada muu hulgas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul tuleb karistuse mõistmisel arvestada lisaks eripreventiivset prognoosi, mille arvestamisel on omakorda määrav süüdlase isik ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimalusi süüdistatava mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kuna T.T näol on tegemist veel väga noore inimesega, kes on ära kandnud vanglakaristuse ja sellest järeldused teinud, siis kohus leiab, et on põhjendatud anda T.T-le võimalus edaspidi elada seaduskuulekalt. Kohtu veendumus, et T.T suudab oma käitumist parandada, näitab seegi, et T.T on leidnud endale nii kiiresti peale vanglast vabanemist töökoha. Kohtul ei ole põhjust kahelda tema sõnades, et ta Soomes endale tööja elukoha on leidnud. Kuivõrd eelnimetatud asjaolu kinnitavad dokumendid olid kohtuistungi toimumise ajal olemas vaid soomekeelsetena, siis puudus kohtul KrMS § 10 lg 3 kohaselt alus neid kriminaalasja juurde võtta.

Käesoleval juhul on süüdistatav oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, tema käitumises puuduvad raskendavad asjaolud.

Kohus karistab T.T üheaastase vangistusega, kuid jätab selle tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et mõistetav karistus on piisav mõjutamaks T.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus asub seisukohale, et kolmeaastane katseaeg on piisavalt pikk aeg selgitamaks välja, kas T.T suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda või mitte.

Seadusandja on alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine käesoleval juhul ei kannaks karistuse eesmärke. T.T on varem KarS § 424 teo toimepanemise eest vangistusega karistatud. Seega ei ole põhjendatud tema karistamine kõige kergema karistusliigiga.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha. Seega tuleb T.T-lt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 585 € ja vandeadvokaat Ants Nõmmiku poolt osutatud riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 144 € ja kohtumenetluses 192 €.

Anu Tammeniit Kohtunik

1-15-7509

Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2016.a kohtuotsuse resolutsioon:

Tühistada Pärnu Maakohtu 09.novembri 2015. a otsus KarS § 73 lg 1, 3 sätete kohaldamise osas.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev.

Prokuröri apellatsioon rahuldada.

Kaitsja taotlus õigusabiga seotud kulutuste kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks jätta läbi vaatamata.

Kohtuotsus jõustus osaliselt 20.04.2016.a Riigikohtu määrusega.