2-12-13627/152 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

01.detsember 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-13627

Tsiviilasi

OÜ Sanistal hagi OÜ Vironia Keskus vastu 41 918,11 euro ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. oktoobri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Vironia Keskus määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja):

OÜ Vironia

Keskus

(rk: 11939341), esindaja juhatuse liige Kenneth Karpov

Vastustaja (hageja): OÜ Sanistal (rk: 10283140), esindaja

vandeadvokaat Toivo Viilup

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 26. oktoobri 2015 määrus

muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on

õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus rahuldas 30. juuni 2014 otsusega OÜ Sanistal hagi OÜ Vironia Keskus vastu

osaliselt. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. mai 2015 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja

tegi asjas uue otsuse. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja võlgnevus 50 744,20 eurot

(sh põhivõlgnevus 41 752,83 eurot, viivis 2. juuni 2014 seisuga 7991,37 eurot ja võla

sissenõudmisega seotud kulud 1000 eurot) ning täiendav viivis põhinõudelt alates

3. juunist 2014 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Ringkonnakohus jättis hageja poolt maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 96% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 4%

hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 2. septembril 2015, kui Riigikohus jättis

2. septembri 2015

määrusega

kostja

kassatsioonkaebuse

menetlusse

võtmata.

Kassatsioonimenetluse kulud jättis Riigikohus kostja kanda.

2. Hageja esitas 28. septembril 2015 maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks, paludes mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks välja

21 791,16 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 18 056,84 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõiv

3681,30 eurot ja tunnistajatasu 53,02 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise

menetluskuludelt.

Avalduse kohaselt moodustavad hageja lepingulise esindaja kulud maa- ja ringkonnakohtu

menetluses vastavalt Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi

arvetele ja neile lisatud

tööaruannetele 18 809,21 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summale lisandub

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3834,69 eurot ja tunnistajatasu 55,23 eurot. Seega

kokku moodustavad hageja menetluskulud 22 699,13 eurot, millest kostja kanda jäeti 96% ehk

21 791,16 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas

tsiviilasjas. Hageja on käibemaksukohustuslane ja taotleb seetõttu kulude hüvitamist ilma

käibemaksuta.

Hageja märkis, et taotletavad lepingulise esindaja kulud ei ületa tsiviilasja hinda ja samuti jääb

Riigikohtu praktikas mõistlikuks peetust madalamaks esindaja tunnitasu. Menetluse venimise

ja mahukuse eest vastutab kostja, kes esitas maakohtu menetluses arvukalt vastuväiteid kohtu

tegevusele ja taotlusi (mitmed neist, nt ekspertiisi määramise taotlus, alles kohtuistungil).

Kostja kaitsetaktika rajanes sellele, et kostja eitas põhjendamatult (sh pahauskselt dokumentide

võltsitusele tuginedes) talle tarnitud kauba kättesaamist, mistõttu pidi hageja panustama

märkimisväärseid ressursse kostja otsitud iseloomuga vastuväidete ümberlükkamiseks. Juhul

kui kostja oleks menetlusõigusi teostanud heauskselt ja järginud taotluste esitamisel TsMS-s

sätestatud tähtaegasid, olnuks mõeldav asja lahendamine väiksema ressursikuluga.

3. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite lepingulise esindaja kulude osas, leides, et

163,3 õigusabile kulutatud tunnist on põhjendatud maksimaalselt 69,75 tundi ehk ligikaudu

42,7%. Hageja poolt kostjale tehtud etteheited on alusetud. Kostja esitas menetluses taotlusi,

vastuväiteid ja kaebusi, kuid tegemist oli seaduslike menetlusõiguste kasutamisega. Menetluse

venimise põhjused olid objektiivset laadi. 2012/2013 vahetus asja arutanud kohtunik, mistõttu

tuli asja arutamist alustada otsast peale. Maakohtu 3. aprilli 2013 kohtuistung jäi ära

elektrikatkestuse tõttu. Ainsa menetlustähtaja on lasknud mööda hageja, esitades kohtu nõutud

seisukohtade lühikokkuvõtte kohtu määratud ajast hiljem. Kohtud jätsid hageja nõude osaliselt

rahuldamata ning rahuldamata jäänud nõude puhul on valdavalt tegemist kohtueelsete

õigusabikulude nõudega. Hageja esitas eelnimetatud nõude summas 2739 eurot, millest

ringkonnakohus mõistis kostjalt välja 1000 eurot. Seega on jõustunud kohtuotsusega

tuvastatud, et hageja poolt nõude realiseerimiseks tehtud kulutused olid ca 3 korda suuremad

sellest, mida võiks pidada põhjendatuks. Seda tuleks silmas pidada ka menetluskulude

hüvitamiseks esitatud avalduse läbivaatamisel.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2015 määrusega OÜ Sanistal menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis OÜ-lt Vironia Keskus välja 16 901,99 eurot

OÜ Sanistal kasuks menetluskulude katteks. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb

OÜ-l Vironia Keskus tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus märkis, et OÜ Vironia Keskus ei ole tähtaegselt esitanud avaldust oma

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Määruse kohaselt jättis Tartu Ringkonnakohus 21. mai 2015 otsusega hageja menetluskulud nii

maa- kui ringkonnakohtus 96% ulatuses kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja esindaja poolt

tsiviilasja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud 64,05 tunni ulatuses

tunnihinnaga 110 eurot, st 7045,50 eurot, ja 55,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot,

st 6690 eurot, kokku 13 735,50 eurot, sellest 96% on 13 186,08 eurot, millele lisandub

riigilõivu katteks hüvitatava summana 3681,30 eurot (96% tasutust) ja seni hüvitamata

tunnistajatasu katteks 34,61 eurot. Seega moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud ning

kostja poolt hüvitatavad menetluskulud 16 901,99 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtupraktikas on

kujunenud seisukoht, et 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete

õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud

eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt

dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud

seisukohta hageja esindaja menetlustoimingute hindamisel. Kohus hindas hageja esindaja

esitatud arveid ja nendes sisalduvaid toiminguid, nende vajalikkust ja asjakohasust ning neile

kulunud aja põhjendatust (kuivõrd hageja on taotlenud kulude hüvitamist ilma käibemaksuta,

siis on arvetel olev summa kajastatud määruses ilma käibemaksuta). Maakohus asus muuhulgas

järgmistele seisukohtadele [alljärgnevalt on põhjalikumalt välja toodud hageja esindaja esitatud

28 arvest need arved, mida kostja on oma määruskaebuses puudutanud]:

 19. aprilli 2012 arve nr 230339 (tunnitasu 110 eurot/h) summas 1707,81 eurot

- e-mailid kliendiga – 02.03. – 0,4 h;

-

e-mailid

kliendiga

seoses

rakendatavate

õiguskaitsevahendite

alternatiivide

ja

perspektiividega – 05.03. – 0,6 h;

- hagiavalduse koostamine – 30.03.–04.04. – 14,4 h;

- kantseleikulud 7 eurot, ÄR päring 2,40 eurot ja kinnistusregistri teenused 4,41 eurot.

Kostja palus lugeda arve nr 230339 põhjendatuks 2 h õigusabikulude osas, kuna hagiavalduse

koostamise ajakulu 14,4 h on ilmselgelt ülemäärane, arvestades, et eelnevalt oli hageja esitanud

samasisulise pankrotihoiatuse ja pankrotihoiatusega seonduv kulu on kohtuotsusega juba

kostjalt välja mõistetud.

Kohus leidis, et hageja esitas kohtule hagiavalduse (I kd, tl 2–13), mille sisuline osa on

10 leheküljel ja millele on lisatud lisad (I kd, tl 15–241) 226 lehel. Kohus leidis, et ajakulu

14,4 h, rahaliselt 1584 eurot, hagiavalduse koostamiseks ja lisadega komplekteerimiseks on

põhjendatud ja vajalik. Nõupidamised kliendiga ja talle õigusliku olukorra selgitamine on

hõlmatud menetlusdokumendi koostamise ajakuluga ning eraldi sellise tegevuse eest kulu

vastaspoolelt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Registrite väljavõtteid ei ole hagile lisatud.

Kohus ei pidanud ühelgi arvel põhjendatuks arvestada eraldi kuluartiklina kantseleikulusid,

kuna mõistlik on eeldada, et need kuuluvad advokaadi tunnihinna sisse.

 18. juuni 2012 arve nr 230520 summas 1086 eurot

- kirjaliku vastuse analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine – 28.–31.05. – 9,8 h;

- kantseleikulud 8 eurot.

Kostja palus lugeda arve nr 230520 põhjendatuks 1 h õigusabikulude osas, kuna kostja vastus

hagiavaldusele ei sisaldanud võrreldes vastusega pankrotihoiatusele (I kd, tl 125–142) mitte

midagi põhimõtteliselt uut.

Kohus leidis, et 9,8-tunnine ajakulu, rahaliselt 1078 eurot, kostja 23-lehelise vastuse (II kd,

tl 13–38), koos lisadega 66 lehel (II kd, tl 40–106), analüüsimiseks ja õigusliku positsiooni

kujundamiseks ei ole põhjendatud, kuid nimetatud ajakulu on põhjendatud arvestada koosmõjus

järgmise arve spetsifikatsioonis toodud menetlusdokumendi koostamise ajakuluga.

 5. juuli 2012 arve nr 230602 summas 201 eurot

- kostja kirjaliku vastuse osas seisukoha täiendamine, komplekteerimine ja edastamine – 01.06.

– 1,8 h;

- kantseleikulu 3 eurot.

Kostja palus lugeda arve nr 230602 põhjendatuks 1,8 h õigusabikulude osas.

Kohus leidis, et hageja poolt 1. juunil 2015 kostja vastusele kohtu korraldust täitvalt esitatud

seisukoht (II kd tl 140–150) on nii sisult kui mahult vastavuses selle kohta arves nr 230520

märgitud ajakulu 9,8 h ja käesolevas arves märgitud 1,8 tunniga, rahaliselt 198 eurot, kokku

11,6 h. Põhjendamatu oleks hinnata ajakulu lähtudes formaalselt üksnes ajakulust ühe lehekülje

teksti koostamiseks. Hinnata tuleb ka konkreetse menetlusdokumendi sisu. Antud juhul on

koostatud sisutihe vastuväide kostja seisukohtadele, mis õigustab kohtupraktikas

väljakujunenud 1 lk=1 h põhimõttest kõrvalekaldumist.

 12. juuni 2013 arve nr 20130550 summas 668 eurot

- e-mailid kohtu ja kostja esindaja ning kliendiga – 20.05. – 0,5 h;

- kokkuvõtlike seisukohtade koostamine kohtu korraldusel – 23.05. – 5,5 h;

kantseleikulu 8 eurot.

Kostja palus lugeda arve nr 20130550 põhjendatuks 2 h õigusabikulude osas, kuna maakohus

esitas kokkuvõtvatele seisukohtadele mahupiirangu (maksimaalselt 4 lk).

Kohus leidis, et väidetud e-mailide kohta puuduvad andmed, seega see kulu ei ole tõendatud.

Kokkuvõtlike seisukohtade (IV kd, tl 77–81) esitamist nõudis kohus. Menetlusdokumendi sisu

ja mahtu arvestades on ajakulu 5,5 h, rahaliselt 605 eurot, vajalik ja põhjendatud.

 14. oktoobri 2013 arve nr 20130875 summas 1269 eurot

- maakohtu 03.09.2013 määruse analüüs, taotluse koostamine originaaldokumentide võtmiseks

asja materjalide juurde – 10.–11.09. – 2,5 h;

- valmistumine ja osalemine istungil, ülevaade istungist kliendile – 17.–18.09. – 8,3 h;

-istungi protokolli analüüs, e-mailid kohtuga seoses ilmse ebatäpsuse parandamisega – 25.09.

– 0,6 h;

- kantseleikulu 15 eurot.

Kostja palus lugeda arve nr 20130875 põhjendatuks 3,6 h õigusabikulude osas. Kostja leidis

muuhulgas, et maakohtu 3. septembri 2013 määrusega kohustati hagejat esitama kohtule

saatelehtede originaaldokumendid. Selline määrus ei eelda analüüsi või taotluse koostamist ja

vastav ajakulu 2,5 h on põhjendamatu.

Kohus leidis, et ajakulu määruse (IV kd, tl 92–93) analüüsimiseks ja taotluse (IV kd, tl 99–102)

koostamiseks on mõistlik ja vajalik ajakulu 2,5 h ulatuses üksnes taotluse koostamise ja mitte

määruse analüüsimise ajakuluna. Valmistumine istungiks kuulub hüvitamisele 1 h ulatuses ja

osalemine istungil 2 h 20 minuti ehk 2,3 h ulatuses; ülevaade istungist kliendile ei ole

põhjendatud ajakuluks TsMS § 175 tähenduses. Protokolliga (IV kd, tl 103–112) tutvumine ja

sellele paranduste esitamine on menetlusosalise õigus ning ajakulu 0,6 h põhjendatud.

Alates 13. jaanuaril 2014 esitatud arvest nr 20140056 muutus õigusabi tunnihind 110 eurolt

120 eurole, seega edasised arved on tunnihinnaga 120 eurot.

 12. märtsi 2014 arve nr 20140221 summas 411 eurot

- kostja vastuväite analüüs, seisukoha koostamine – 10.02. – 2,8 h;

- maakohtu 12.02. määruse analüüs – 0,1 h;

- kostja 25.02.2014 seisukoha analüüs ja täiendavate tõendite analüüs – 26.02. – 0,5 h;

- kantseleikulud 3 eurot.

Kostja palus lugeda arve nr 20140221 põhjendatuks 2,1 h õigusabikulude osas. Kostja leidis, et

ajakulu 10. veebruari 2014 seisukoha koostamiseks on ülemäärane (põhjendatud võiks olla

1,5 h). Ajakulu maakohtu 12. veebruari 2014 määrusega tutvumiseks (0,1 h) ja kostja

25. veebruari 2014 seisukohaga tutvumiseks (0,5 h) on põhjendatud.

Kohus leidis, et kostja vastuväite (V kd, tl 25–29) analüüsi ajakulu ei ole põhjendatud ja sellele

seisukoha (V kd, tl 48–51) esitamise ajakulu 2,8 h on põhjendatud; maakohtu määruse (V kd,

tl 53–55) analüüsi ajakulu 0,1 h ja kostja 25. veebruari 2014 seisukoha analüüsi ajakulu 0,5 h

on põhjendatud, kuna sellele järgnes menetlusdokumendi koostamine, mis kajastub järgmises

arves.

 9. aprilli 2014 arve nr 20140295 summas 340 eurot

- kostja 25.02.2014 seisukoha ja täiendavate tõendite osas seisukoha koostamine – 12.03. –

2,6 h;

- maakohtu 27.03. määruse analüüs – 27.03. – 0,2 h;

- kantseleikulu 4 eurot.

Kostja palus lugeda arve nr 20140295 põhjendatuks 2,1 h õigusabikulude osas. Kostja leidis, et

ajakulu 12. märtsi 2014 seisukoha koostamiseks on ülemäärane (põhjendatud võiks olla 2 h).

Kulu maakohtu 27. märtsi 2014 määrusega tutvumiseks võiks olla samaväärne maakohtu

12. veebruari 2014 määrusega tutvumise ajakuluga (0,1 h).

Kohus leidis, et hageja 12. märtsi 2014 menetlusdokumendi (V kd, tl 72–76) koostamise

ajakulu 2,6 h on põhjendatud ja maakohtu määruse (V kd, tl 78–82) analüüsimise ajakulu 0,2 h

ei ole põhjendatud.

 9. juuni 2014 arve nr 20140452 summas 4093 eurot

- kostja täiendava seisukoha tõendite asja juurde võtmise osas analüüs – 05.05. – 0,2 h;

- kostja tasaarvestuse teostamisele suunatud vastuväite täienduse analüüs – 16.05. – 0,3 h;

- valmistumine istungiks – 23.–25.05. – 5,8 h;

- osalemine istungil 23.–26.05. – 9,2 h, sh transport 2,8 h;

- 26.05. istungiprotokolli analüüs, taotluse koostamine protokolli parandamiseks – 29.05. –

0,5 h;

- kohtuvaidluse teeside koostamine – 29.–30.05. – 12,5 h;

- valmistumine ja osalemine istungil 02.06. – 5,4 h (sh transport 2,8 h);

- kantseleikulu 25 eurot.

Kostja palus lugeda arve nr 20140452 põhjendatuks 18,6 h õigusabikulude osas, leides

muuhulgas, et kohtuistungiks valmistumise ajakulu (5,8 h) on ilmselgelt ülemäärane. Eelnevalt

on arvestatud piisav kulu eraldi iga menetlusdokumendiga tutvumiseks ja selle analüüsimiseks,

seega ei tohiks kohtuistungiks ettevalmistamise kuluks arvestada (sarnaselt varasemate

kohtuistungitega) rohkem kui 1 h.

Kohus leidis, et põhjendatud ei ole tõenditega seonduva kostja seisukoha analüüsi ajakulu 0,2 h

ja tasaarvestusega seonduva analüüsi ajakulu 0,3 h. Istungiks valmistumisel arvestas kohus

antud arve puhul, kuna tegemist on menetluse lõppfaasis toimunud istungiga kõigi tõendite

uurimiseks, põhjendatud ajakuluks 3 h. Istung toimus 26. mail 2014 kestusega 6,75 h (V kd,

tl 134–151). Protokolli parandamise taotluse koostamise ajakulu 0,5 h ja kohtuvaidluse teeside

(V kd, tl 159–176) koostamise ajakulu 12,5 h on põhjendatud. Valmistumine ja osalemine

2. juuni kohtuistungil (5,4 h, sh transport 2,8 h) on põhjendatud vaid otseselt osalemise

ajakuluna 2 h 20 minutit ehk 2,3 h. Kohus ei pidanud vajalikuks selle istungi puhul hüvitada

ettevalmistuseks kulunud aega, kuivõrd tegemist oli varasemalt ettevalmistatud kohtuliku

vaidluse teeside ettekandmisega ning vaidluse järgsetele repliikidele vastamiseks ei saanud

istungieelset ettevalmistusaega kuluda. Riigikohus on leidnud (3-2-1-64-13, p 13), et

TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise

menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.

 4. juuli 2014 arve nr 20140527 summas 121 eurot

- protokolli parandamise taotluse analüüs ja sellele vastuse koostamine – 06.06. – 0,3 h;

- kohtuotsuse analüüs, e-kirjad kliendiga – 0,7 h;

- kantseleikulu 1 euro.

Kostja palus lugeda arve nr 20140527 põhjendatuks 1 h õigusabikulude osas, leides, et kulu

kohtuistungi protokolliga tutvumiseks (0,3 h) ja maakohtu otsusega tutvumiseks (0,7 h) on

põhjendatud.

Kohus leidis, et protokolli parandamise taotluse (VI kd, tl 10) osas seisukoha andmise (VI kd,

tl 13) vajalik ja põhjendatud ajakulu on 0,3 h; ka kohtuotsusega (VI kd, tl 19–42) tutvumine on

võimalik lugeda põhjendatud toiminguks ja ajakulu 0,7 h on mõistlik.

 10. septembri 2014 arve nr 20140619 summas 897 eurot

- kostja apellatsioonkaebuse analüüs – 04.08. – 0,7 h;

- vastuse koostamine kaebusele (töö jätkub septembris) – 29.08. – 6,7 h;

- kantseleikulu 9 eurot.

Kostja palus lugeda arve nr 20140619 põhjendatuks 7,4 h õigusabikulude osas, leides, et kulu

apellatsioonkaebuse analüüsiks (0,7 h) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks (6,7 h)

on põhjendatud.

Kohus leidis, et nii kostja kaebuse (VI kd, tl 54–65) analüüs kui sellele vastuse (VI kd, tl 80-90)

koostamise alustamine, ajakulu kokku 7,4 h, on põhjendatud. Kuna analüüsile on järgnenud

menetlusdokumendi koostamine, siis on analüüsi ajakulu hõlmatud 7,4 tunniga.

 13. oktoobri 2014 arve nr 20140693 summas 1640 eurot

- vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 01.–03.09. – 13,6 h;

- kantseleikulu 8 eurot.

Kostja palus lugeda arve nr 20140693 põhjendatuks 4,3 h õigusabikulude osas, leides, et kulu

apellatsioonkaebusele

vastuse

koostamiseks

on

ülemäärane.

Pidades

silmas,

et

apellatsioonkaebus on juba analüüsitud ja vastus osaliselt valmis (arve nr 20140619), ei tohiks

täiendav kulu olla suurem kui 4,3 h.

Kohus leidis, et ajakulu 13,6 h, arvestades ka eelnevas arves märgitut ehk kokku vastuse

koostamise ajakulu 20,3 h, on vastuse mahtu ja sisu arvestades põhjendatud.

 10. juuni 2015 arve nr 20150391 summas 145 eurot

- ringkonnakohtu otsuse analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine kohtuotsuse vaidlustamise

osas, e-kirjad kliendiga – 21.05. – 1,2 h;

- kantseleikulu 1 eurot.

Kostja palus lugeda arve nr 20150391 põhjendatuks 0,5 h õigusabikulude osas, leides, et kulu

ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks on ülemäärane. Arvestades, et ringkonnakohus kordas

märkimisväärses osas maakohtu põhjendusi, pidanuks ajakulu olema väiksem kui ajakulu

maakohtu otsusega tutvumiseks (arve nr 20140527).

Kohus leidis, et II astme lahendi (VI kd, tl 107–113) analüüsi põhjendatud ajakulu on

maksimaalselt 1 h, õigusliku positsiooni kujundamine eraldi artiklina hüvitamisele ei kuulu.

Hageja lepingulise esindaja ülejäänud 16 arvega seoses väljamõistetud kulu osas ei ole kostja

määruskaebuses maakohtule etteheiteid teinud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. OÜ Vironia Keskus esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. oktoobri 2015

määruse tühistamist osaliselt ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega mõista kostjalt

välja hageja lepingulise esindaja kulud kogusummas (13 186,08–3331,20) 9854,88 eurot.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) luges kohus ekslikult hagiavalduse koostamise ja selle lisade komplekteerimisega seonduvad

hageja lepingulise esindaja kulud (arve nr 230339) põhjendatuks mahus 14,4 h. Hagiavaldus

(I kd, tl 2–13) on suures osas identne hageja pankrotihoiatusega (I kd, tl 143–147),

viimatinimetatu eest on ringkonnakohtu 21. mai 2015 otsusega (p 15) kostjalt aga juba

1000 eurot välja mõistetud. Hageja pidi juba pankrotihoiatust esitades oma nõude koosseisu

kindlaks tegema, dokumendid komplekteerima, õiguslikud põhjendused esitama jne.

Põhjendatud ja vajalikuks mahuks tuleb lugeda üksnes seda mahtu, mis oli tarvilik

pankrotihoiatuse põhjal hagiavalduse vormistamiseks. Määruskaebuse esitaja palub lugeda

põhjendatud mahuks 2 h ja põhjendamatuks 12,2 h;

2) leidis kohus õigesti, et ajakulu 9,8 h üksnes teise menetlusosalise vastuse analüüsimiseks ja

selle suhtes õigusliku positsiooni kujundamiseks (arve nr 230520) ei ole põhjendatud. Järelikult

pidanuks kohus hageja taotluse vastavas osas rahuldamata jätma. Kohus arvestas selle asemel

meelevaldselt ja taotluse piire ületades eelnimetatud kulu koosmõjus teiste arvete ja

spetsifikatsioonidega.

Kohus

saab

hinnata

arvete

põhjendatust

rangelt

esitatud

spetsifikatsioonist lähtuvalt. Kohus ei saa hakata spetsifikatsioone muutma, täiendama ega

interpreteerima viisil, mida menetlusosaline pole teinud. Määruskaebuse esitaja palub lugeda

maht 9,8 h põhjendamatuks;

3) märkis kohus, et 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete

õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud

eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Samuti märkis

kohus, et II astme kohtupraktika kohaselt on ka keeruliseks hinnatud vaidluses peetud

põhjendatud kuluks istungi ettevalmistuseks 1 tund iga istungi kohta. Kohus on nendest

põhimõtetest ilma mõjuvate põhjendusteta olulisel määral kõrvale kaldunud:

- maht 5,5 h hageja 20. mai 2013 menetlusdokumendi (IV kd, tl 77–81) koostamiseks (arve

nr 20130550) on ülemäärane, arvestades, et kohus oli 3. aprilli 2013 istungil (IV kd, tl 62–-63)

kehtestanud nimetatud dokumendile mahupiirangu (maksimaalselt 4 lk), dokument ise aga

kujutab endast menetlusosalise seniste seisukohtade kokkuvõtet. Määruskaebuse esitaja palub

lugeda põhjendatud mahuks (4×40 min) 2,6 h ja põhjendamatuks 2,9 h;

- luges kohus arve nr 20140221 puhul ekslikult dokumentide (määrus, seisukoht) analüüsi

ajakulu (0,1 h+0,5 h) eraldi põhjendatuks põhjendusel, et neile „järgnes menetlusdokumendi

koostamine, mis kajastub järgmises arves“. Määruskaebuse esitaja palub lugeda 0,6 h

põhjendamatuks mahuks;

- luges kohus 26. mai 2014 istungi puhul põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamisel 3 h

(arve nr 20140452) põhjendusel, et istung olevat olnud keeruline. Määruskaebuse esitaja palub

lugeda põhjendatud mahuks 1 h ja põhjendamatuks 2 h;

- ka arve nr 20140619 puhul on kohus lugenud kohtule esitatud avalduse eraldi põhjendatuks

nii

dokumendi

(apellatsioonkaebus)

analüüsi

(0,7 h)

kui

ka

sellele

järgnenud

menetlusdokumendi (vastus apellatsioonkaebusele) koostamise osas (6,7 h + arvelt

nr 20140693 veel 13,6 h), kuigi arvestades eriti seda, et kohus luges vastuse koostamise mahu

põhjendatuks täies ulatuses (20,3 h) – pidanuks esimene ajakulu sisalduma viimases.

Määruskaebuse esitaja palub lugeda 0,7 h põhjendamatuks mahuks;

4) kui kohus kohustab menetlusosalist esitama kohtule saatelehtede originaaldokumendid

(maakohtu 3. septembri 2013 määrus – IV kd, tl 92–93), siis kohtu nõude täitmine ei eelda

4-leheküljelise kaaskirja vms mahuka menetlusdokumendi koostamist (IV kd, tl 99–102).

Määruskaebuse esitaja palub lugeda vastav maht 2,5 h (arve nr 20130875) põhjendamatuks;

5) luges kohus ekslikult ajakulu ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks (1 h, arve nr 20150391)

suuremaks kui ajakulu maakohtu otsusega tutvumiseks (0,7 h, arve nr 20140527). Arvestades,

et maakohtu otsus (24 lk) on mahukam kui ringkonnakohtu otsus (14 lk) ning suur osa

põhjendustest sisalduvad maakohtu otsuses (ringkonnakohus nõustus nendega), tuleks eeldada

vastupidist. Määruskaebuse esitaja palub lugeda põhjendamatuks mahuks 0,5 h;

6) on kohus TsMS § 175 lg 1 põhimõtte vastu eksides mõistnud kostjalt põhjendamatuid

menetluskulusid välja 31,2 h ulatuses, millest 27,4 h olid tasustatud arvestusega 110 eurot/h

(3014 eurot) ja 3,8 h arvestusega 120 eurot/h (456 eurot). Seega on kostjalt väljamõistetud

menetluskulude summa (3014+456)×96%=3331,20 euro võrra liiga suur.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. OÜ Sanistal vaidleb määruskaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on Riigikohus selgitanud (3-2-1-4-15), et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Samuti on

Riigikohus leidnud (3-2-1-119-14), et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kostja ei ole

määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis viitaksid maakohtu poolt diskretsioonipiiride

ületamisele. Maakohus on oma seisukohti igakülgselt argumenteerinud. Iga konkreetse

kuluartikli eraldiseisva analüüsimise kõrval on oluline ka hinnangu andmine lepingulise

esindaja kuludele kogusummas. Isegi juhul, kui mõne üksiku menetlustoimingu osas

eraldivõetuna võiks ajakulu põhjendatuse üle vaielda, siis arvestades mh kohtuvaidluse kestvust

(enam kui 3 aastat), kõigi kolme kohtuastme läbimist ning materjalide mahtu, on lepingulise

esindaja kulu summaarselt vastavuses vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumiga;

2) leidis kohus hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kogumahtu arvestades õigesti, et ajakulu

14,4 h on vajalik ning põhjendatud. Hagiavaldus on nii sisult kui mahult pankrotihoiatusest ligi

kaks korda mahukam. Kui pankrotihoiatusele lisatud dokumentide arv oli 24, siis hagiavaldusel

on 45 lisa. Hagiavalduse koostamisel pidi hageja täiendavalt analüüsima kostja poolt

kohtueelse suhtluse käigus esitatud seisukohti;

3) vaatles kohus põhjendatult arvel nr 230520 kajastatud ajakulu koosmõjus arvel nr 230602

toodud ajakuluga. On ilmselge, et arve nr 230520 spetsifikatsiooni kohaselt 29.–31. maini 2012

osutatud teenus „kirjaliku vastuse analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine“ sisaldas ajakulu

kostja kirjaliku vastuse osas seisukoha koostamisele (II kd, tl 140–151) ning et vastava teenuse

osutamine jätkus arve nr 230602 spetsifikatsiooni kohaselt 1. juunil 2012 (sõna „täiendamine“

viitab ühemõtteliselt sellele, et 1. juuni 2012 seisuga eksisteeris juba varasemalt koostatud

seisukoha projekt). Kohus analüüsis põhjendatult arveid nr 230520 ja 230602 sisuliselt,

lähtudes kohtutoimiku materjalidest, ning leidis õigesti, et kostja kirjaliku vastuse ja sellele

lisatud tõendite mahtu (kokku 89 lk) arvestades on ajakulu hageja seisukoha (12 lk)

koostamisele põhjendatud ning vajalik. Kohus peabki hindama menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust läbi esitatud dokumentide sisulise analüüsi;

4) on otsitud iseloomuga määrusekaebuse kriitika teatud menetlustoimingute ajakulule antud

hinnangute osas. Põhimõtteliselt võib nõustuda hinnanguga, et menetlusdokumendi koostamise

keskmine ajakulu on 1 h 1 lk kohta. Universaalset kohtuistungiks valmistumise ajakulu ei ole

võimalik määrata, kuna istungiks valmistumise maht on kordades erinev sõltuvalt sellest, kas

tegemist on korraldava või põhiistungiga, kas istungil on planeeritud eksperdi, tunnistaja või

poole esindaja ülekuulamine või mitte jne;

- kohus arvestas arvel nr 20130550 kajastatud 23. mai 2013 menetlusdokumendi (IV kd,

tl 77-81) koostamise kontekstis õigesti asjaolu, et dokumendi koostamine oli tavapärasest

ajamahukam, kuna vajalik oli viidata kõikide vaidlusaluste asjaolude osas toimiku lehekülje

täpsusega tõenditele, millele pool tugineda soovib. Samuti ei õigusta dokumendi koostamise

ajakulu vähendamist fakt, et seisukohtade maht ületas marginaalselt kohtu soovituslikku piiri;

- kohus vaatles arvel nr 20140221 toodud kostja 25. veebruari 2014 menetlusdokumendi ja

tõendite

analüüsiks

kulutatud

aega

koosmõjus

arvel

nr 20140295

kajastatud

menetlusdokumendi (hageja seisukoht kostja 25. veebruari 2014 menetlusdokumendi osas;

V kd, tl 72–76) koostamise ajakuluga. On ilmne, et ajakulu menetlusdokumendi koostamisele

koos analüüsiga moodustas 3,1 h, mida menetlusdokumendi mahtu (5 lk) arvestades ei saa

põhjendamatuks pidada. Kostja väide, mille kohaselt tuleks põhjendamatuks pidada ajakulu

0,1 h maakohtu 12. veebruari 2014 määruse analüüsile, jääb arusaamatuks. Kohtulahenditega

tutvumisega kaasneb ajakulu, mida tuleb menetluse seisukohalt pidada vajalikuks;

- kohus põhjendas mõnevõrra suuremat ajakulu maakohtu 26. mai 2014 istungiks

valmistumisel (arve nr 20140452) asjaoluga, et tegemist oli menetluse lõppfaasis toimunud

istungiga, mille raames toimus kõigi tõendite uurimine, mistõttu oli istungiks valmistumisel

vajalik vaidluse materjalide igakülgne ja detailne analüüs;

- kostja kriitika arvel nr 20140619 kajastatud kostja apellatsioonkaebuse analüüsi ajakulu osas

on arusaamatu, kuna kostja on maakohtule esitatud seisukohas pidanud ajakulu põhjendatuks.

Kostjal puudub võimalus asuda määruskaebuses vaidlustama asjaolusid, mille kostja on

maakohtu menetluses omaks võtnud;

5)

vaidlustas

kostja

arve

nr 20130875

maakohtule

esitatud

vastuväites

üksnes

3. septembri 2013

kohtumääruse

analüüsi

ajakulu

osas

ega

esitanud

vastuväiteid

11. septembri 2013 menetlusdokumendi (IV kd, tl 99–102) koostamise ajakulule. Samas

kohtunõude täitmisel ei ole keelatud selgitava iseloomuga menetlusdokumendi esitamine.

Dokumendi mahtu (4 lk) arvestades ei saa pidada ajakulu 2,5 h põhjendamatuks;

6) on kohtu hinnang ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja selle analüüsimise ajakulule

adekvaatne ning kostja vastuväited kunstlikult konstrueeritud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

26. oktoobri 2015 määrus lõppjärelduses muutmata.

8. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt osas, millega maakohus mõistis kostjalt

välja hageja lepingulise esindaja kulud.

Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja poolt tsiviilasja menetluses tehtud toimingud

olid põhjendatud ja vajalikud 119,8 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot ja 120 eurot, kokku

13 735,50 eurot, millest kostja poolt hüvitamisele kuulub 96%, s.o 13 186,08 eurot.

Kostja on vaidlustanud hageja lepingulise esindaja ajakulu 31,2 töötunni, rahaliselt

3331,20 euro ulatuses, paludes mõista uue määrusega hageja lepingulise esindaja kulud kostjalt

välja kogusummas 9854,88 eurot (13 186,08–3333,20).

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse

seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

9. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks.

Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.

9.1. Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendites nr 3-2-1-4-15, p 14; 3-2-1-137-13, p 11),

et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Maakohus analüüsis määruse tegemisel hageja õigusabikulude

põhjendatust ja vajalikkust arvete kaupa, hinnates üksikasjalikult hageja esindaja poolt asjas

tehtud toimingute hulka, mahtu ja asjakohasust, ning vähendas hageja taotletud lepingulise

esindaja kulu oluliselt. Riigikohus on rõhutanud (nt lahendis nr 3-2-1-143-11, p 14), et

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, mis tulenes kaubanduskeskuse veevarustuse,

kanalisatsiooni ja küttesüsteemi väljaehituseks vajaminevate tarvikute ja seadmete tarnimisest,

lisaks esitas kostja asja menetluse käigus tasaarvestusavalduse, st vastunõude hageja vastu,

mille osas tuli samuti seisukoht võtta nii hagejal kui kohtul. Menetlus toimus sisuliselt kahes

kohtuastmes: maakohtus kestis menetlus ca 2 aastat 3 kuud (hagi esitati 4. aprillil 2012,

maakohtu otsus tehti 30. juunil 2014), ringkonnakohus tegi asjas otsuse 21. mail 2015. Kuna

Riigikohus otsustas 2. septembri 2015 määrusega kostja kassatsioonkaebust mitte menetlusse

võtta, siis kassatsiooniastmes hagejal põhjendatud lepingulise esindaja kulusid ei tekkinud.

Tsiviilasja tõendite maht on väga suur (materjalid asusid maakohtu poolt otsuse tegemisel

kuues köites, mida ei saa pidada tsiviilasjades tavaliseks mahuks). Hageja esindaja on ilmselgelt

kulutanud märkimisväärselt aega nii hagejapoolsete tõendite kogumiseks kui ka vastaspoole

esitatuga tutvumiseks ning selles osas oma seisukohtade esitamiseks. Asjas toimus tavapärasest

rohkem kohtuistungeid (viis istungit, milles üks kestis küll vaid 15 minutit põhjusel, et

maakohut ei olnud õigeaegselt teavitatud elektrikatkestusest – IV kd, tl 62–63). Seetõttu on

arvestatavalt suur hageja esindaja ajakulu nii kohtuistungitel osalemiseks kui kohtuistungiteks

ettevalmistamiseks. Põhjendatud on muuhulgas hageja osundus, et menetlust pikendas asjaolu,

et kostja teatas soovist taotleda asjas ekspertiisi määramist alles kohtuistungil (IV kd, tl 103–

112). Asja menetlust pikendas mõnevõrra ka pooltest sõltumatu põhjus, s.o kohtuniku

vahetumine asja menetluse jooksul.

Ülaltoodut arvestades vastab maakohtu määratud hageja lepingulise esindaja kulu

13 186,08 eurot (s.o 96% 13 735,50 eurost, ilma käibemaksuta) ca 120 töötunni eest

ringkonnakohtu arvates hageja lepingulise esindaja poolt maa- ja ringkonnakohtu menetluses

tehtud

vajalikule

ja

põhjendatud

tööle

ning

arvestab

nii

tsiviilasja

asjaolusid

(sh menetlustoimingute hulka), mahtu ja keerukust ning ei ole ka hagihinda (maakohtus

44 657,11 eurot) arvestades ebaproportsionaalselt suur summa. Selline seisukoht on kooskõlas

Riigikohtu juhisega 6. mai 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 (p 14), et avalduses

taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. Seega ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on

esitanud määruses kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Järelikult ei ole alust kulude

põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

9.2. Kostja arvamus, et teatud toimingute ajakulu peaks olema väiksem, ei anna alust asuda

seisukohale, et maakohus on väljunud diskretsiooni piiridest.

Ringkonnakohus ei pea erinevalt kostjast hagiavalduse koostamise ajakulu 14,4 tundi

ülemääraseks ka arvestades asjaolu, et ilmselgelt on hagiavaldusele olnud aluseks varasem

pankrotihoiatus. Hageja on vastuses määruskaebusele õigesti välja toonud, et hagiavaldus koos

lisatud materjalidega ületab pankrotihoiatuse ja selle lisade mahu ca 2 korda. Hagiavalduse näol

on tegemist menetluse ühe põhidokumendiga, mille koostamine ei tohi toimuda pealiskaudselt.

Et hageja huvisid asjakohaselt kaitsta, peavad kohtule esitatavad menetlusdokumendid olema

sisult läbimõeldud ja korrektselt vormistatud.

Määruskaebuse väide, et kohus saab hinnata menetluskulude arvete põhjendatust rangelt talle

menetlusosalise poolt esitatud spetsifikatsioonist lähtuvalt, ei vasta seadusele ega

kohtupraktikale. Riigikohus on leidnud (nt lahendites nr 3-2-1-65-13, p 14; 3-2-1-161-11, p 7),

et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ning

vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene

teisiti. Maakohus on oma seisukohta, miks arvel nr 230520 kajastatud ajakulu toimingule

„kirjaliku vastuse analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, 28.–31.05. – 9,8 t“ (VI kd,

tl 160–161) tuleb vaadelda koosmõjus arvel nr 230602 toodud ajakuluga toimingule „seisukoha

kostja kirjaliku vastuse osas täiendamine, komplekteerimine ja edastamine Viru Maakohtule,

01.06. – 1,8 t“ (VI kd, tl 162–163), määruses piisava põhjalikkusega põhjendanud ning

ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks arvestada menetlusdokumendi koostamise ajakulu viisil,

nagu seda on teinud maakohus, nimelt ca 1 töötund 1 lehekülje kohta (kostja ja maakohtu

arvates 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele

ja õigusliku positsiooni kujundamisele). Dokumendi maht ei saa olla ainsaks kriteeriumiks,

mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust, vaid TsMS § 175 lg 1

eesmärk on hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust

konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on

sellest põhimõttest ilma mõjuvate põhjendusteta olulisel määral kõrvale kaldunud põhinebki

suures osas dokumendi lehekülgede arvu võrdlemisel maakohtu poolt vajalikuks ja

põhjendatuks peetud ajakuluga.

Põhjuse, miks maakohus määras 26. mai 2014 kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu

tavapärasest ühest tunnist pikemaks, on maakohus selgelt välja toonud (tegemist oli menetluse

lõppfaasis toimunud istungiga kõigi tõendite uurimiseks). Arvestades asja tõendite mahtu, ei

ole alust maakohtu hinnangut muuta.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus menetluskulude suuruse hindamisel on

kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga ja põhjendatud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, nagu seda on teinud maakohus, küll

aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja

olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Sama on välja toonud ka

hageja oma kirjalikus vastuses määruskaebusele, märkides, et isegi juhul, kui mõne üksiku

menetlustoimingu osas eraldivõetuna võiks ajakulu põhjendatuse üle vaielda, siis summaarselt

on lepingulise esindaja kulu vastavuses vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumiga. Seega ei pea

ringkonnakohus vajalikuks anda maakohuga sarnast detailset hinnangut kulude põhjendatusele

ja vajalikkusele iga määruskaebuses välja toodud üksiku toimingu põhiselt.

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks