2-14-61193/29 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-61193

Tsiviilasi

XXXhagi XXX vastu isaduse tuvastamise nõudes

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

3500 eurot

Hageja: XXX(IKXXX; elukoht: XXX)

Hageja seaduslik esindaja: XXX(IKXXX; elukoht: XXX; e-

post: XXX)

Kostja: XXX (IKXXX; elukoht: XXX)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et XXX(isikukood XXX) põlvneb XXX (isikukood XXX).

3. Saata käesolev kohtuotsus pärast selle jõustumist Tallinna Perekonnaseisuametile

(asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135) ja Rahandusministeeriumile.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista Sergei Hussainov´ilt riigituludesse riigilõiv 300 eurot. Tasumine peab

toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tasumisega viivitamise

korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral

suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Riigi tuludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank või arvelduskontole nr

EE062200221059223099 Swedbank AS või arvelduskontole nr EE513300333522160001

Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Nordea

Bank. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja

number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine

toimub.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas Harju Maakohtule hagi kostja vastu isaduse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt sündis XXX XXX ja XXX kooselust 28.05.1999. Kostja lahkus oma pere juurest ning

ei soovinud tulla lapse nime registreerimisele perekonnaseisuasutusse, seetõttu on lapse

sünnitunnistusele märgitud isa eesnimi ja hageja ema perekonnanimi hageja ema ütluste alusel.

Tulenevalt eeltoodust palub hageja kohtul tuvastada enda põlvnemise kostjast.

Kostja vastuväited

Kostja tunnistab hagi õigustatuks ning palub kohtul hagi tunnistamise alusel võtta vastu hagi

rahuldav otsus tuvastades, et XXX põlvneb XXX. Kostja esitab vastuväite menetluskulude

jaotumise osas ning arvab, et menetluskulud tuleb jätta neid kandnud poolte endi tasuda. XXX

kostjast põlvnemise fakti osas ei ole kostjal vastuväiteid ja ta tunnistab selle nõude õigeks.

Kostja juhib vaid kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja seaduslik esindaja ei teinud kostjale

enne kohtusse pöördumist ettepanekut lahendada vaidlus kohtuvälises korras. Kostja ei suhtle

hageja seadusliku esindajaga 1999.aastast ja alles 2014.a saatis hageja seaduslik esindaja

kostjale ja tema abikaasale elektronposti teel lapse foto, viidates kirjas, et tegemist on kostja

tütrega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

Kohus on tuvastanud, et hageja XXX sünniakti (tl 6) on kantud isa eesnimi ja hageja ema

perekonnanimi hageja ema ütluste alusel. Kostja XXX on isaduse omaks võtnud avaldusega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 näeb ette, et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. PKS § 87 lg 1-2 kohaselt

saab isaduse omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud

alusel kindlaks tehtud, isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult. PKS § 94 lg 2 kohaselt

põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb

sellest mehest. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe

hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe

vastu.

Arvestades, et kostja tunnistab hagi ning palub kohtul hagi rahuldada, siis loeb kohus

tuvastatuks, et hageja XXXpõlvneb kostjast XXX.

Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt registreerib perekonnaseisuasutus

sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest

tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab

rahvastikuregistrisse

kantud

andmeid

ning

väljastab

perekonnaseisuandmetest

rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud). Kohus edastab käesoleva

kohtuotsuse

pärast

selle

jõustumist

vajalike

kannete

tegemiseks

Tallinna

Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1¹ kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral

menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et menetluskulud

tuleb TsMS § 164 lg 1¹ alusel jätta kostja kanda. Asjaolu, et hageja ei pöördunud asja

kohtuväliseks lahendamiseks kostja poole ei ole antud juhul kohane vastuväide. Hagiavaldusest

nähtuvalt sündis XXX XXXja XXX kooselust 28.05.1999, kostja lahkus oma pere juurest ning

ei soovinud tulla lapse nime registreerimisele perekonnaseisuasutusse. Seega on kostja olnud

teadlik XXX sünnist saati, et kostja on XXX isa, kuid ei ole kantud isana XXX sünniakti.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud kohtule menetluskulude nimekirja,

hagejat on tsiviilprotsessis esindanud tema seaduslik esindaja, eeltoodust tulenevalt järeldab

kohus, et hagejal puuduvad kostjalt väljamõistetavad õigusabikulud.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale

isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. 11.02.2015 kohtumäärusega

rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja hagiavalduse esitamisel

riigilõivu 300 euro ja DNA ekspertiisitasu 171 euro tasumise kohustusest. Arvestades, et kohus

tühistas 06.11.2015 kohtumäärusega DNA ekspertiisi läbiviimise, siis on hageja

menetluskuluks riigilõiv summas 300 eurot, mis tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel

riigituludesse välja mõista.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 179 lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab

lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

TsMS § 179 lg 4 kohaselt riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest

kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase

raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata

valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

TsMS § 179 lg 6 kohaselt valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib

käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole

lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik