2-15-12933/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2015.a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-12933

Tsiviilasi

UpTravel OÜ hagi Himot-Märt Ilusa ja Triggerfinger OÜ

vastu

lepingueelsetest

läbirääkimistest

ja

alusetust

rikastumisest tuleneva põhivõla ja viivise väljamõistmiseks

Hagi tagamise avalduse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 02. septembri 2015.a määrus hagi tagamise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Himot-Märt Ilusa määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (kostjad):

1. Himot-Märt Ilus (isikukood xxxx),

2. Triggerfinger OÜ (registrikood 12412268)

Kaebajate esindaja advokaat Hendrik Mühls;

Vastustaja (hageja): UpTravel OÜ (registrikood 11961949),

esindaja vandeadvokaat Anneli Aab.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 02. septembri 2015.a määrus

hagi tagamise kohta.

2. Teha asjas uus määrus, millega jätta UpTravel OÜ hagi

tagamise taotlus rahuldamata.

3. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. UpTravel OÜ esitas 01.09.2015.a hagiavalduse Himot-Märt Ilusa (kostja I) ja Triggerfinger

OÜ (kostja II) vastu perioodil 21.07.2014.a kuni 14.11.2014.a kostjaga I Reisiguru OÜ 30 %

osaluse omandamise lepingueelsetest läbirääkimistest tulenenud kahju 8184,50 ning lisanduvate

seadusjärgsete viiviste nõudes. Kostja II vastu esitatud nõue põhineb eelnimetatud

läbirääkimiste tulemusel kostja II poolt esitatud arvete alusel kostjale II üle kantud 7000 euro

ning hageja õigusabikulude 1184,50 euro ning seadusjärgsete viiviste nõudel.

Hageja taotles hagi tagamist, arestides kostjate arveldusarved. Kostjad ei ole alates käesoleva

vaidluse tekkimisest kordagi huvi tundnud olukorra lahendamise ega hagejale tekitatud kahju

hüvitamise vastu. Hageja on korduvalt soovinud enamtasutud 7000 euro tagastamist ning

korduvalt ka kostjate poole kohtuväliselt pöördunud.

Triggerfinger OÜ ja H.-M. Ilus hoiavad pahatahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest ning

on reaalne, et hagiavaldusest teada saades püüavad end kiiresti varatuks muuta ja/või muul

viisil raskendada positiivse kohtuotsuse täitmist. Kostja I on ennast juba sisuliselt varatuks

teinud ning kostjal II ei ole kunagi olnud vara, mille arvel võiks hageja ees lasuvat kohustust

täita. Sellisel juhul võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks.

Triggerfinger OÜ on asutatud sissemakset tegemata. Seega vastutavad osanikud kooskõlas ÄS

§ 1401 lg 2 osaühingu maksejõuetuse ees üksnes tasumata sissemakse ulatuses (käesoleval juhul

2 500 eurot). Hagejal ei ole võimalik välistada kostjast raha „välja kantimist“ pealtnäha

seaduslikel alustel, mida ei välista ÄS § § 1401 lg 4.

Alates Triggerfinger OÜ loomisest 2013. aasta alguses kuni käesoleva hetkeni ei ole esitatud

äriregistrile mitte ühtegi majandusaasta aruannet. Ka tegelikkuses puudub äriühingul ilmselt

reaalne majandustegevus, mh ei ole kostja II ennast registreerinud käibemaksukohustuslaseks.

Kostjal I puudub mistahes kinnisvara. Kostja I ainukeseks varaks on osalus kostjas II, mis ei

oma mingit sisulist väärtust. H.-M. Ilus on teinud ennast hageja hinnangul teadlikult ise

varatuks. Alles veebruaris 2015. a kuulus kostjale I veel sisuliselt pool Reisiguru OÜ

osakapitalist, kuid tänaseks on kostja võõrandanud talle kuulunud osaluse Reisigurus oma

elukaaslasele K.R.le, sh on kostja I võõrandanud selle osaluse pärast hageja 21. juuli 2015.a

nõudeavaldusest teadasaamist.

Hageja palus hagi tagada ja arestida sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse (s.o 8 184,50

eurot) ulatuses krediidiasutustes kostjate pangakontodel olevad rahalised vahendid (TsMS

§ 378 lg 1 p 2; § 389). Eeltoodud asjaolusid arvestades on nimetatud hagi tagamise abinõu

vajalik ja ainuvõimalik, kuna kohtuliku hüpoteegi seadmise võimalus puudub kostjal kinnisvara

puudumise tõttu. Samuti puuduvad muud mistahes mõistlikud alternatiivid hagi tagamiseks.

Hageja on tasunud hagi tagamise tagatise summas 409,23 eurot ning taotlenud, et kohus

edastaks määruse täitmiseks kohtutäiturile.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 02.09.2015.a määrusega hagi tagamise taotluse ning arestis hagi

tagamise abinõuna Triggerfinger OÜ-le ja Himot-Märt Ilusale kuuluvatel pangakontodel olevad

rahalised

vahendid

kokku

8184,50

euro

ulatuses

erinevates

Eestis

tegutsevates

krediidiasutustes.

Hagi tagamise tühistamise eeldusena võimaldati kostjatele hiljemalt 23. septembriks 2015 Tartu

Maakohtu tagatiskontole tagatisena 8184,50 eurot tasumist või sama summa ulatuses

pangagarantii esitamist.

Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus kuulub rahuldamisele. Hagiavaldus on õiguslikult

põhjendatud, seega on nõue põhistatud ning hagi tagamise vajadus nähtub hageja poolt esile

toodud asjaoludest, mh sellest, et ei kostjale I ega kostjale II ei kuulu kinnistusraamatu

andmetel kinnisvara ning kostja I tegutsemisest oma osaluse võõrandamisel lähiminevikus võib

välja lugeda soovi teha end kohtumenetluse ajaks varatuks, mis võib maakohtu hinnangul

hiljem raskendada kohtuotsuse täitmist.

Maakohus nõustus hagejaga, et alternatiivset mõistlikku hagi tagamise abinõu peale kostjate

kontode arestimisele hagi nõude ulatuses käesoleva juhul ei esine.

Maakohus selgitas, et kuigi hageja on taotlenud, et kohus edastaks määruse täitmiseks

kohtutäiturile, siis vastavalt TsMS § 387 lg 2 viimasele lausele puudub kohtul pädevus

käesoleva määruse kohtutäiturile edastamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 387 lg 2 esimese lause

kohaselt hagejal hagi tagamise määruse täitmiseks pöörduda ise vastava(te) asutus(t)e või

kohtutäituri poole.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Himot-Märt Ilus ja Triggerfinger OÜ esitasid määruskaebuse, milles taotlesid Tartu

Maakohtu 02.09.2015.a määruse hagi tagamiseks tühistamist.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus jätnud kohtumääruses olulises osas välja selgitamata asjas tähtsust omavad

asjaolud;

2) on hagiavalduse kohaselt tegemist kahelt kostjalt ühe ja sama summa nõudmisega. Hageja on

hagis eristanud õiguslikku vastutust kostja I puhul (VÕS § 14 lg 1 ning VÕS § 115 lg 1;

alternatiivselt VÕS § 1029; vt hagi p-id 2.2 jj) ning kostja II puhul (VÕS § 1028 lg 1 ning

§ 1029). Kohtumäärusest ei selgu, mil moel on kohus leidnud, et selliselt esitatud hagi on

lubatav ja piisavalt perspektiivikas kostja I suhtes. Perspektiivitut hagi ei saa tagada;

3) saab hageja nõue puudutada vaid kostjat II, kes on hageja väitel tema pangakontole kantud

rahasumma 7000 eurot näol alusetult rikastunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale II

hageja poolt kantud rahasumma näol on tegemist Reisiguru OÜ osaluse omandamise

ettemaksuga, mis on käsitletav hageja poolse kahjuna ning mille hüvitamise eest vastutaks

kostja I kui füüsiline isik;

4) jääb kostjale I arusaamatuks, kuidas on kolmandale isikule (s.o kostjale II) kantud

rahasumma tagasinõudmisel vastutav kostja I kui füüsiline isik või kuidas on kostja I

füüsilise isikuna tekitanud hagejale mingit kahju;

5) ei ole maakohus hageja kahjunõude olemasolu ja tõendatust Kostja I suhtes üldse hinnanud.

Seega on kohus sellisel viisil asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitamata jättes

rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid;

6) on maakohus arestinud mõlema kostja pangakontod kõikides Eesti Vabariigis tegutsevates

krediidiasutustes kokku 8184,50 euro ulatuses. Kuivõrd hageja on kostjatele arusaadavalt

esitanud oma nõude solidaarselt mõlema kostja vastu, peaks kohtumääruses sarnaselt

kohtuliku hüpoteegiga koormamisega (vt TsMS § 381 lg 1 p 5 ning § 388 lg 2) olema ära

näidatud, millises ulatuses on mõlema kostja pangakontod eraldi arestitud. Seega võib

järeldada, et hageja hagi on tagatud kahekordses hagisummas (s.o jääb mulje, et mõlema

kostja pangakonto on arestitud kogu nõude ulatuses ehk summas 8184,50 eurot). Tegemist

on ületagamisega;

7) ei ole maakohus kohtumääruses hagi tagamise vajalikkust hinnanud. Maakohus on

kohtumäärusest nähtuvalt tuginenud hagi tagamise küsimust otsustades vaid hageja poolt

viidatud asjaoludele (sh asjaolu, et kostjate I ja II nimel ei ole avalikest registritest nähtuvalt

registrijärgset vara; kostja II ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena; kostjad hoiavad

kõrvale oma kohustuste täitmisest hageja ees jms), kuid ei ole neid kontrollinud;

8) tuleb hagi tagamise küsimust otsustades arvestada hagi hinda. Käesoleval juhul nõuab hageja

kahelt kostjalt kokku 8 184,50 euro hüvitamist, millest 7 000 eurot on väidetavalt kostjale II

tasutud ettemaks Reisiguru OÜ osaluse eest ning ülejäänu on hageja nõue tema poolt kantud

õigusabikulude hüvitamiseks. Tegu ei ole niivõrd suure rahasummaga, mida kaks eri kostjat

ei suudaks kahepeale hagejale soodsa kohtuotsuse tegemise korral tasuda. Kohus ei ole

kostjate hinnangul kontrollinud hagi tagamise vajalikkust ning seatava hagi tagamise abinõu

proportsionaalsust kostjatele;

9) on hageja kohtu eksimuses hoidmiseks esitanud valikuliselt tõendeid, et jätta kostjatest mulje

kui isikutest, kes hoiavad kõrvale vastutusest ega püüa leida olukorrale mingitki lahendust.

Tegelikult on Kostjad teinud oma ettepanekuid 7000 euro tasumiseks korduvalt Reisiguru

OÜ kaudu. 31.07.2015.a vastas Reisiguru OÜ juhatuse liige K.R. UpTravel OÜ 21.07.2015.a

saadetud kirjale ja pakkus lahenduseks, et Reisiguru OÜ tagastab UpTravel OÜ-le

järelejäänud ettemaksu jäägi kogusummas 3907 eurot 2015.a augustikuu jooksul;

28.08.2015.a saadetud kirjas pakkus Reisiguru OÜ juhatuse liige K.R. UpTravel OÜ-le välja

tasaarvestada UpTravel OÜ ettemakstud 7000 eurot Reisiguru teenuse kasutamisega ja kanda

ettemaksu jääk 3712 eurot UpTravel OÜ pangakontole. Hageja ei ole kostjatele teadaolevalt

ülalviidatud kirjadele vastanud (VÕS § 78);

10) on hagi tagamise korras kostja I kui füüsilise isiku kontode arestimine ebaproportsionaalselt

koormav kostjale I ja tema alaealistele lastele. Kostja I on perekonna ainus tulu saav liige.

Kostja I peres on kasvamas kaks väikest last (sündinud XXX.a XXX.a), laste ema viibib

lapsehoolduspuhkusel. Kostjale I ei jää piisavalt rahalisi vahendeid tagamaks alaealiste laste

ja täiskasvanud perekonnaliikmete kõige elementaarsed vajadused;

11) ei ole kostja I oma varaga tehinguid teinud mitte eesmärgiga muuta end varatuks ja hoida

kõrvale oma kohustuste täitmisest, vaid põhjusel, et kostja I on sõlminud töövõtulepingu EC-

ga MARITIME PCC LTD, kus tema tööülesanneteks on kaitsta ohtlikes vetes paiknevaid

merealuseid. Kuna tegemist on oma olemuselt väga ohtlike tööülesannetega, otsustas kostja I

vormistada temale kuuluv vara oma elukaaslasele ja laste emale. Seega oli kostja I poolsete

tehingute eesmärgiks hoopis ettevalmistus välisriiki keskmisest ohtlikule tööle asumiseks,

suurema sissetuleku saamiseks ja nimetatud perioodiks oma laste emale kindlustunde

tagamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

4. UpTravel OÜ vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hagi tagamise määrus seaduslik ja põhjendatud. Hagi tagamiseks on tungiv ja vältimatu

vajadus, mis on tingitud ainult ja üksnes kostja I tegevusest. Määruskaebus on esitatud

menetlusõigusi pahatahtlikult ära kasutades eesmärgiga venitada käesolevat kohtumenetlust

ning tekitada hagejale põhjendamatuid kulutusi. Samuti on määruskaebuses esitatud

mitmeid moonutatud ning kohut eksitavaid seisukohti, mis ei ole kooskõlas tegelike

asjaoludega;

2) ei ole hagi tagamine vaidlustatud määruses ettenähtud viisil kostjaid ebamõistlikult ja

ebaproportsionaalselt koormav;

3) ei lahenda kohus hagi tagamise abinõude kohaldamisel asja sisuliselt, vaid hindab üksnes

seda, kas hageja on hagi tagamise vajadust piisavalt põhistanud. Seega saab kohus hagi

tagamise küsimuse lahendamisel lähtuda vaid TsMS § 377 sätestatust, hinnates, kas

esinevad viidatud sättes nimetatud tagamise alused. Antud juhul on kohus hagi tagamise

määruses neid asjaolusid õigesti hinnanud;

4) ei ole kostja I suhtes esitatud hagi lubamatu ega perspektiivitu. H.-M. Ilus pidas UpTravel

OÜ-ga Reisiguru OÜ osaluse võõrandamiseks läbirääkimisi. Lepingueelsed läbirääkimised

on võlasuhe nagu iga teine võlasuhe. Kostja I oli läbirääkimiste hetkel nii Reisiguru OÜ

osanik kui ka tegevjuht (hagejale teadaolevalt on ta jätkuvalt Reisiguru OÜ tegevjuht).

Seega oli H-M. Ilus ise läbirääkimiste üheks pooleks ning H-M. Ilusa dikteerimisel esitas

UpTravel OÜ-le arve Triggerfinger OÜ ja UpTravel OÜ tegi Triggerfinger OÜ-le vastavad

ülekanded. Eeltoodu näol on H-M. Ilus tekitanud UpTravel OÜ-le kahju;

5) on asjakohad kostjate väited, et maakohus oleks pidanud analoogia korras lähtuma TsMS

§ 381 lg 1 p-st 5 ja TsMS § 388 lg-st 2. Hageja ei ole taotlenud ning maakohus ei ole

kohaldanud hagi tagamise abinõuna kohtliku hüpoteegi seadmist;

6) on maakohus arestinud hagi tagamise määruses kostjate arveldusarved kokku 8 184,50 euro

ulatuses. Kui hagi tagamise määruse täitmise tulemusena oleks mõlema kostja arveldusarvel

arestitud kokku 8 184,50 eurot, oleks saanud enamarestitud ulatuses kostjate arveldusarved

aresti alt vabastada. Hagi tagamise tulemusena õnnestus hagejal arestida kostja I

arveldusarve 6,09 euro ulatuses ning kostja II arveldusarve 1,98 euro ulatuses. Seega on

viited „hagi ületagamisele“ selgelt ainetud ning pahatahtlikud;

7) ei ole hagi tagamise kohaldamise eelduseks üksnes kindel teadmine, et kohtuotsuse täitmine

osutubki raskendatuks või võimatuks – piisab põhjendatud eeldusest, et see võib osutuda

raskendatuks. Maakohus on sedastanud, et mõistlikud alternatiivid hagi tagamisele

puuduvad. Hagi tagamine on põhjendatud ning see nähtub üheselt mõistetavalt ka hagi

tagamise määrusest;

8) on ebaõige väide, et hagi tagamise määrus koormab ebaproportsionaalselt kostja I õigusi.

Kostja I elukaaslasele kuulub tänane Reisiguru OÜ osa ning kostja elukaaslane K.R. on

ainuke Reisiguru OÜ juhatuse liige. Seega on kostja I elukaaslane majandus- ja

kutsetegevuses tegev ning eelduslikult teenib Reisiguru OÜ vahendusel ka tulu. Kostja I

väited on eriti küünilised, arvestades, et „ainukese perekonnapea“ arveldusarvetel oli vabu

rahalisi vahendeid üksnes 6,09 eurot. On ilmne, et kostja I on oma rahalised vahendid

kõrvale liigutanud (vältimaks hagi tagamise tagajärgi), mistõttu tema perekonnaliikmete

vajadused on eelduslikult tagatud;

9) puuduvad muud võimalused või alternatiivid hagi tagamiseks. Kui kostja hinnangul on

8 184,50 euro näol tegemist väikese summaga, mida kaks kostjat suudavad hagejale tasuda,

siis on alati võimalik see summa kohtu deposiiti kanda, misjärel kooskõlas TsMS §-ga 385

asendab kohus hagi tagamise raha maksmisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 02.09.2015.a määrus tuleb menetlusõiguse normi

ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta UpTravel OÜ hagi

tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.

6. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul hagi tagamise eeldused täidetud. Käesolevas

menetlusstaadiumis esiletoodu põhjal puudub alus anda eelist hageja huvidele. Hageja ei ole

põhistanud, et tema varalised õigused on kostjate sihipärase ja pahatahtliku tegevuse tõttu

ohustatud sellisel määral, mis õigustaks hagi tagamise korras kostjatele märkimisväärsete

varaliste piirangute seadmist.

7. Hagimenetluses ei ole kostjal iseenesest kohustust juba ette põhistada, et ta suudab hagi

rahuldamise korral tema vastu esitatud nõude koheselt ja täies ulatuses täita. Hagi tagamise

korral kitsendatakse juba menetluse algfaasis kostja varalisi õigusi alles jõustumata

kohtulahendi täitmist silmas pidades. Selleks peavad esinema mõjuvad põhjused, s.o eelkõige

äratuntav oht, et kostja käitumise tõttu võib hagi rahuldamise korral hageja nõude täitmine

jääda olulises ulatuses tagajärjetuks.

Käesoleval juhul ei ole hageja piisavalt põhistanud, et hagi tagamata jätmisega kaasneks oluline

oht kohtulahendi täitmisele. Hageja nõude suurust (s.o põhinõue 7 000 eurot, kahju hüvitis

1184,50 eurot ja lisanduv viivis) arvestades ei ole alust asuda seisukohale, et tegemist oleks

niivõrd suure nõudega, mille täitmise korral võib tekkida olulisi raskusi.

8. Hagi tagamise aluseks ei ole iseenesest asjaolud, mille kohaselt on Triggerfinger OÜ

asutatud sissemakset tegemata, äriühing ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena ning

seniajani ei ole esitatud äriregistrile majandusaasta aruandeid. Tegemist on infoga, mida hagejal

oli võimalik saada juba Triggerfinger OÜ-ga võlasuhtesse astudes, s.o tutvudes oma

potentsiaalse lepingupartneri majandusliku ja finantsilise taustaga.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid võlgnevuse tasumisest tahtlikult kõrvale hoidnud

(ei vastanud pretensioonidele, ei võtnud kirju vastu jne). Määruskaebusele on kostjad lisanud

Reisiguru OÜ 31.07.2015.a vastuse hageja 21.07.2015.a nõudeavaldusele ning Reisiguru OÜ

28.08.2015.a kirja hagejale, millest nähtub, et Reisiguru OÜ on valmis tagastama hagejale

teenuse osutamise ettemaksu jäägi summas 3907 eurot juulis 2015.a. ning augustis 2015.a on

ettemaksu jääk vähenenud summani 3712 eurot, mida on Reisiguru OÜ valmis hagejale

tagastama, kui hageja edastab Reisiguru OÜ-le vajalikud pangarekvisiidid.

9. Pooltel on vaidlus selle üle, millisel alusel tasus hageja kostjale II 7000 eurot. Hageja väitel

oli tegemist osaluse omandamiseks tasutuga, kostjate väitel seevastu ettemaksuga teenuse

osutamise eest. Hageja ei ole esile toonud, et osaluse omandamiseks oli sõlmitud sellekohane

leping või eelleping (vorminõuded ÄS § 149 lg 4, VÕS § 33 lg 2). Ühtlasi puudub käesolevas

menetlusstaadiumis selgus, kes oli raha tegelik saaja (nt järeldub Reisiguru OÜ kirjadest, et

nimetatud isik on valmis raha osaliselt tagastama). Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus

lugeda hageja käsitlust käesolevas menetlusstaadiumis enam põhistatuks kui kostjate selgitusi

raha maksmise asjaolude kohta.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et esitatud hagiavaldusest ja hagi tagamise avaldusest ei

selgu, millisel alusel vastutaks H.-M. Ilus kui füüsiline isik UpTravel OÜ poolt väidetavalt

Reisiguru OÜ osaluse omandamiseks tehtud makse eest Triggerfinger OÜ-le. On põhistamata,

kas H.-M. Ilus pidas läbirääkimisi füüsilise isikuna või äriühingu esindajana. Sellest sõltub ka,

kas kostja I vastutaks läbirääkimiste ebaõnnestumise eest füüsilise isikuna kogu oma varaga.

Asja materjalidest ei järeldu, et hagi oleks esitatud H.-M. Ilusa kui juhatuse liikme vastu.

Samuti ole asja materjalidega põhistatud, millisel alusel tuleks H.-M. Ilusat ja Triggerfinger

OÜ-d pidada solidaarvõlgnikeks VÕS § 65 tähenduses.

10. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 381 lg 1 p 2,

mille kohaselt kohtuliku hüpoteegi seadmisel mitmele kinnisasjale tuleb ära märkida, kuidas

nõue erinevate kinnisasjade puhul jaguneb. Siiski nõustub kolleegium nõustub kaebajate

seisukohaga, et kohtumääruse resolutsiooni põhjal peab olema üheselt selge, kui suures ulatuses

on kummagi kostja arveldusarved arestitud ning vältida tuleb olukorda, kus isikute

arveldusarved on arestitud topelt.

Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik arestida mitme kostja pangaarveid n-ö kumulatiivselt,

nagu on seda teinud maakohus oma määruses. Ehkki solidaarkohustuse olemasolu korral võiks

võlausaldaja nõuda kogu kohustuse täieulatuslikku täitmist igalt solidaarvõlgnikult (VÕS § 65

lg 1), ei saa pidada põhjendatuks arestida hagi tagamise korras väidetava solidaarkohustuse

täitmise eesmärgil iga kostja varalisi vahendeid kogu nõude ulatuses.

11. Hagi tagamata jätmine ei tähenda, et hagejal puuduks võimalus oma õigusi kohtumenetluses

kaitsta ning edaspidises menetluses oma nõudeid õiguslikult ja faktiliselt põhistada ning

tõendada.

Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele tõendite kogumata jätmise kohta märgib

ringkonnakohus, et hagi tagamise staadiumis tõendeid ei koguta ega hinnata (vt ka Riigikohtu

määrus asjas nr 3-2-1-73-12).

Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei käsitle ringkonnakohus lähemalt kaebaja

H.-M. Ilusa väidet, et hagi tagamine võib olla ebaproportsionaalselt koormav ka tema

pereliikmetele, sh alaealistele lastele.

12. Maakohus võtab menetluskulude jaotuse osas seisukoha asja lõpplahendis.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/